1-23-7422/21 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse kuupäev

31. oktoober 2024

Kohtuasja number

1-23-7422

Kohtukoosseis

eesistuja Erkki Hirsnik, liikmed Ingrid Kullerkann ja Mario

Truu

Kohtuasi ja menetlusliik

kriminaalasi üldmenetluses Marek Pülsü süüdistuses

karistusseadustiku (KarS) § 3312 järgi

Apelleeritud kohtuotsus

Tartu Maakohtu 22. augusti 2024 otsus

Apellant

Marek Pülsü kaitsja Reet Vokk

Teised apellatsioonimenetluse

pooled

süüdistatav Marek Pülsü. Isikukood 37803200264; elukohad:

XXX ja XXX; töötab Tekson OY-s; viimati karistatud

otsusega KarS § 120 lg 1, § 184 lg 1 ja § 424 lg 1 järgi 2 aasta

5 kuu 25 päevase liitvangistusega, millest Marek Pülsü kandis

kohe ära 5 kuud

prokuratuur, esindaja Lõuna ringkonnaprokurör Külli Saks

kannatanu H.P.

Menetluse vorm

Kirjalik

RESOLUTSIOON

Jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale saab esitada 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest kirjaliku

kassatsiooni Riigikohtule. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes

advokaadi vahendusel.

PÕHIOSA

Menetluse käik

1. Marek Pülsüle esitati järgmine süüdistus. Tartu Maakohtu 17. juuni 2022 otsusega asjas nr

1-22-1731 kohaldati M. Pülsüle 3 aastaks H.P. le lähenemise keeld. Muu hulgas keelati M.

Pülsül suhelda H.P. ga kaugsidevahendite teel (sh helistada, saata sõnumeid ja kirju ning suhelda

interneti suhtluskeskkondades). Erandina lubati M. Pülsül võtta H.P. ga ühendust selleks, et

suhelda vastavalt kohtu määratud suhtluskorrale nende ühiste alaealiste lastega. Käesoleval ajal

on suhtluskord kindlaks määratud 10. veebruari 2020 asjas nr 2-19-12772 tehtud Tartu Maakohtu

määrusega. Sellest lähtuvalt oli M. Pülsül õigus kirjutada H.P. le e-kirju aadressile

xxxxx@gmail.com – leppimaks kokku kohtumist lastega. Sellisel juhul tohtis M. Pülsü suhelda

H.P. ga ainult neil teemadel, mis puudutavad lastega suhtlemist ja selle korraldamist. M. Pülsü

rikkus 6. oktoobrist 2022 kuni 7. jaanuarini 2023 korduvalt seda lähenemiskeelu osana

kehtestatud suhtluskeeldu. Nimelt saatis ta oma e-posti aadressilt xxxxx@gmail.com Tartu

maakonnas Lähte alevikus XXX ja mujal Tartu maakonnas viibinud H.P. e-posti aadressile

xxxxx@gmail.com e-kirju, mille sisu ei vastanud kohtu määratud suhtluskorrale või ületas selle

suhtluskorra piire:

a) 6. oktoobril 2022 kell 03:28 e-kirja sisuga: „Tere, Las Kiilaspäine Mikk ostab lastele

telefonid ja Tydrukud uuel nädalal helistavad isale. Tervitustega, Kohtutäiturite Liitu poolt,

H.K. , K.L. R.L...ja muud putukad kes sinna liitu kuuluvad…, Tervitustega, Marek Pülsü“;

b) 6. oktoobril 2022 kell 22:00 e-kirja sisuga: „Tead H.P. mis on hea Se,et sain lapsed Tehtud

Sinuga. Laste isa marek Pülsü“;

c) 14. oktoobril 2022 kell 09:50 e-kirja sisuga: „Tere H.P. , Vabandan sõnumite eest, mis

puudutas sind ja sinu lähedasi, enam selliseid asju ei juhtu, kuna sain ka järgmiseks nädalaks

psühholoogi juurde aja, et asjad lahti rääkida oma elus, raskel ajal. Tahaksin lihtsalt teada,

kuidas Tydrukutel läheb, muud midagi. Toredat Nädalalõoou Teile, Tervitustega, Marek

Pülsü“;

d) 24. novembril 2022 kell 02:52 e-kirja sisuga: „Tere, Kui oleks Mees,kes lastest ei hooli,

oleks kiilakas, kes elab Minu Tüdrukutega ja samas hävitab Laste Tulevast Kinnisvara...Siis

võibolla jätaks selle Tartu Juristi ellu...Elu näitab,mis Sellisest Mehest Saab,kui se hetk tuleb

2023.. Edu...“;

e) 24. novembril 2022 kell 02:52 e-kirja sisuga: „Tere, Nyt pitääs kaikki olla kotona Kaunit

tytöt.. Lugupidamisega, Marek Pülsü“ (eesti keeles: „Te peaksite kõik nüüd kodus olema,

ilusad tüdrukud“);

f) 6. jaanuaril 2023 kell 19:38 e-kirja sisuga: „Tere, Palju Õnne H.P. ,Loodan, et oled

Ônnelik..Lugupidamisega,Marek Pülsü“;

g) 6. jaanuaril 2023 kell 19:53 e-kirja sisuga: „Hehh.. Matu Lugu..Ole tubli..naudi lugu...

Elamekorra..Lugupidamisega,VanemPülsü..“.

h) 6. jaanuaril 2023 kell 20:43 e-kirja sisuga: „Tere, Teen vaherahu...Tüdrukutega annad

suhelda, esmaspäev, kolmapäev, reede..Ostan telefoni neile,Mikk jääb laste elust ära,

tegeletakse Soomes selle mehega, lastel on 22 aastaselt raha olemas, se mis teete hetkel se on

vale ja karma lammutab teid lôplikult..võin teile anda raha kui te vajate..10 bikoini raha jätke

Harkujärve koduaia tee raahule, kuna se saab nagunii lastele..H.P. mis sul on lastele anda,

Kiilaka Mikuga, kes ei sa enam Soomes tööd saada..Võime ka teistmoodi selle lahingu

tomineerida,Mikk jääb oma advokaadi lisist ilma, sina laste õigustest ilma ja mina elan lastega

Eestis Harkujärv l edasi.. Vali edaspidine Elu. Lugupidamisega, Laste Isa Pülsü“.

i) 7. jaanuaril 2023 kell 17:13 e-kirja sisuga: „Õnne noor daam,kes on veel Pülsü.. Mikile

maksakad ja Lastele Musid..Lugupidamisega,Marek Pûlsû“.

Nõnda käitudes pani M. Pülsü toime KarS § 3312 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o

kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeelu ja isikuõiguse kaitse abinõu korduva rikkumise.

2. Tartu Maakohus mõistis 22. augustil 2024 M. Pülsü süüdistuse järgi süüdi ja karistas teda 5-

kuulise vangistusega, mida suurendas KarS § 65 lg 2 ja § 74 lg 5 alusel Tartu Maakohtu 17.

juuni 2022 otsusega kohaldatud karistuse kandmata osa, st 2 aasta 25 päevase vangistuse võrra ja

mõistis nõnda M. Pülsüle 2 aasta 5 kuu 25 päeva pikkuse liitvangistuse. Maakohtu otsusest

ilmneb kokkuvõtvalt niisugune teave.

3. M. Pülsü ei tunnistanud end süüdi ega andnud ütlusi.

4. Nõustuda ei saa kaitsja kriitikaga, et süüdistuse pinnalt jääb ebaselgeks, millist kohtu

määratud suhtluskorda M. Pülsü prokuratuuri arvates rikkus. Süüdistuses märgitakse otsesõnu, et

M. Pülsü rikkus korduvalt Tartu Maakohtu 17. juuni 2022 otsusega asjas nr 1-22-1731

kohaldatud lähenemiskeeldu, mille järgi keelati M. Pülsül muu hulgas H.P. ga suhtlemine

kaugsidevahendite teel ning erandina lubati tal võtta H.P. ga ühendust interneti

suhtluskeskkonnas vastavalt kohtu määratud suhtluskorrale. Täpsustati, et suhtluskord on

kindlaks määratud asjas nr 2-19-12772 tehtud Tartu Maakohtu 10. veebruari 2020 määrusega,

mille kohaselt on M. Pülsül õigus suhelda Pülsüde alaealiste lastega ja kirjutada H.P. le lastega

kohtumise kokkuleppimiseks e-kirju aadressile xxxxx@gmail.com. Sellisel juhul tohtis M. Pülsü

suhelda H.P. ga ainult teemadel, mis puudutavad lastega suhtlemist ja selle korraldamist.

Eelnevast tulenevalt on üheselt arusaadav, et M. Pülsü jaoks oli keelatud kogu suhtlus H.P. ga,

v.a see, mida kohus suhtluskorra kindlaks määramisel erandina lubas. Kuna kõnealune keeld

kehtestati Tartu Maakohtu 17. juuni 2022 otsusega asjas nr 1-22-1731, heidetakse ka süüdistuse

alguses M. Pülsüle igati loogiliselt ette just nimetatud otsusega kehtestatud keelu rikkumist.

5. Tartu Maakohtu 17. juuni 2022 otsusega tunnistati M. Pülsü süüdi muu hulgas KarS § 120 lg 1

järgi H.P. korduvas tapmise ja tervisekahjustuste tekitamisega ähvardamises. Sama otsusega

kohaldati M. Pülsüle võlaõigusseaduse § 1055 lg 1 alusel 3 aastaks H.P. le lähenemise keeldu.

Selle keelu kohaselt ei tohtinud M. Pülsü minna H.P. le ega tema elu- ega töökohale lähemale

kui 100 meetrit ning ta ei tohtinud suhelda H.P. ga ka kaugsidevahendite teel – v.a lastega

suhtlemist puudutavad erandid.

6. Kohtu meelest on lubamatute e-kirjade saatmine H.P. le käsitatav lähenemiskeelu

rikkumisena. Nii nagu kohtupraktikas üldiselt, käsitletakse ka Tartu Maakohtu 17. juuni 2022

otsuses sidevahendite kaudu suhtlemise keeldu lähenemiskeelu osana, kirjeldades suhtluskeeldu

otsuse resolutsiooni selles punktis, mis puudutab lähenemiskeeldu. Ka Riigikohus on leidnud, et

lähenemiskeeld võib lisaks füüsilise lähenemise keelule hõlmata ka muid tingimusi, nt keeldu

kaitstava isikuga suhelda (sh telefoni või muude sidekanalite vahendusel või kirja teel)

(kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-59-10, p 7.4).

7. Vaidlust pole selles, et viis esimest süüdistuses märgitud e-kirja (6. oktoober kuni 24.

november 2022) saatis H.P. le tõesti M. Pülsü. Marek Pülsü oma kohtueelsel ülekuulamisel, et ta

tõepoolest saatis H.P. le 2022. aasta oktoobris ja novembris e-kirju ning märkis, et ta poleks

tohtinud seda teha.

8. Seevastu väitis M. Pülsü, et 2023. aasta jaanuaris tema H.P. le e-kirju ei saatnud – on

võimalik, et keegi häkkis tema e-postkasti sisse. See kaitseversioon on aga paljasõnaline. Ka on

see ebausaldusväärne. 2022. ja 2023. aasta e-kirjade sisu ja stiil on väga sarnane. Nii 6. jaanuari

2023 viimases kui ka 7. jaanuari 2023 kirjas keskendutakse – sarnaselt 6. oktoobri 2022 esimese

ja 24. novembri 2022 e-kirjaga – H.P. elukaaslasele ning 6. jaanuari 2023 viimases kirjas

räägitakse – sarnaselt 6. oktoobri 2022 esimese kirjaga – lastele telefoni ostmisest. Veel

soovitatakse 6. jaanuari 2023 viimases kirjas H.P. l jätta Harkujärve Koduaia tee rahule – M.

Pülsü elukoht on XXX . 6. jaanuari 2023 e-kirjade lõpus rõhutatakse, et M. Pülsü on laste isa.

Viimaks kasutatakse kõigis e-kirjades emotikone, tehakse kirjavigu ja 7. jaanuari 2023 e-kirja

adressaat on lisaks H.P. le M. Pülsü varasem kaitsja K. Paulus. Seega saatis M. Pülsü H.P. le ka

neli viimast süüdistuses ära toodud e-kirja (2023. aasta jaanuaris).

9. M. Pülsü rikkus nende üheksa kirja saatmisega talle kohaldatud lähenemiskeeldu. Nagu

öeldud, tohtis M. Pülsü kirjutada H.P. le üksnes selleks, et leppida kokku kohtumist lastega.

Seega tohtis M. Pülsü suhelda H.P. ga ainult teemadel, mis puudutavad lastega suhtlemist ja selle

korraldamist. Kogu muu suhtlus H.P. ga oli M. Pülsü jaoks keelatud. M. Pülsü aga ei avaldanud

üheski kirjas soovi leppida kokku kohtumist lastega, vaid kirjutas H.P. le muudel teemadel.

Sealhulgas tegi M. Pülsü isiklikke ja emotsionaalseid märkusi nii H.P. , nende ühiste laste kui ka

H.P. elukaaslase kohta. Ka tegi M. Pülsü H.P. elukaaslase aadressil otsesemaid või kaudsemaid

ähvardusi: 24. novembri 2024 e-kirjas: „[…] Siis võibolla jätaks selle Tartu Juristi ellu...Elu

näitab,mis Sellisest Mehest Saab,kui se hetk tuleb 2023.. Edu...“; 6. jaanuari 2023 e-kirjas: „[…]

Mikk jääb laste elust ära, tegeletakse Soomes selle mehega […] Mikk jääb oma advokaadi lisist

ilma, sina laste õigustest ilma ja mina elan lastega Eestis Harkujärv l edasi.. Vali edaspidine Elu.

[…].“; 7. jaanuari 2024 e-kirjas: „[…] Mikile maksakad […]). Ainsana puudutas lastega

suhtlemist 6. jaanuari 2023 kell 20:43 saadetud e-kirja algus – „Tere, Teen

vaherahu...Tüdrukutega annad suhelda, esmaspäev, kolmapäev, reede..Ostan telefoni neile“ –,

kuid seejärel keskendus ülejäänud kiri taas muudele teemadele.

10. Asjakohatu on kaitsja viide sellele, et mõnes e-kirjas soovis M. Pülsü õnne või vabandas –

seesugunegi suhtlus oli M. Pülsü jaoks keelatud. Tõendamata on kaitsja väide, et H.P. lubas M.

Pülsül endaga suhelda ka muudel teemadel kui lastega kohtumine. Asjakohatu on ka kaitsja

seisukoht, et M. Pülsül peab olema võimalik teada anda sellest, et H.P. rikub ise suhtluskorda:

M. Pülsül oli soovi korral võimalik piiranguteta teatada H.P. poolsetest väidetavatest

suhtluskorra rikkumistest ükskõik kellele teisele.

11. M. Pülsü rikkus kõikidel kordadel lähenemiskeeldu otsese tahtlusega. M. Pülsü teadis, et ta

tohib saata H.P. le e-kirju vaid juhul, kui ta soovib kokku leppida kohtumist lastega, ning et

sellises olukorras tohib ta suhelda H.P. ga ainult neil teemadel, mis puudutavad lastega

suhtlemist ja selle korraldamist.

12. Ka oli M. Pülsü tegu õigusvastane ja süüline, mistõttu tuleb ta KarS § 3312 järgi süüdi

tunnistada.

13. Maakohus pidas põhjendatuks karistada M. Pülsüt 5 kuu pikkuse vangistusega ja mõistis M.

Pülsüle ka liitvangistuse. Viimaks tegi esimese astme kohus otsustuse menetluskulude ning

asitõendi osas.

14. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni M. Pülsü kaitsja R. Vokk, kes palub esimese

astme kohtu otsuse tühistada ja M. Pülsü õigeks mõista. Seesugust taotlust põhjendab kaitsja

lühidalt nõnda.

15. M. Pülsü ei rikkunud mitte lähenemiskeeldu, vaid pigem isikukaitse õigust.

16. Maakohus ei põhjendanud selgelt ega piisavalt, kuidas on võimalik rääkida tahtlikust

suhtlemiskorra rikkumisest ja H.P. le kahjulike tagajärgede soovimisest seoses nende 8

sõnumiga, mis puudutasid õnnitlusi või suhtlemiskorda. Pole hinnatud, kas lubamatud olid kõik

kirjad. Niisiis ei pruugi olla võimalik rääkida korduvusest.

17. Kohus ei ole piisavalt hinnanud M. Pülsü süüd välistavaid asjaolusid.

18. Kohtu meelest seisnes lähenemiskeelu rikkumine selles, et apellant rikkus suhtlemise keeldu,

kuivõrd elektronkirjade sisu ei vastanud kohtu määratud suhtluskorrale. Samas ei selgitanud

kohus, milline oli see suhtluskord, mille raames võis M. Pülsü H.P. ga suhelda, ja kas mõni e-kiri

seda suhtluskorda puudutas. Suhtluskorra kindlaks määranud Tartu Maakohtu 10. veebruari 2020

määruse p-st 2.3 tuleneb, et apellant teatab lastekaitsetöötajale ja H.P. le oma soovist lastega

kohtuda nädal aega ette; määruse p 2.6 ütleb, et suhelda saab ka Skype teel; määruse p 2.9

sätestab, et vanemad kohustuvad teavitamiseks kasutama sidevahendeid; määruse p 2.8 kohaselt

peavad vanemad teineteist lastega suhtlemisel toetama ega tohi teise vanema kõnesid

ignoreerida.

19. Kohtus ei võetud arvesse kaitsja esitatud M. Pülsüt toetavaid asjaolusid: seda nii puutuvalt

kriminaalhoolduse käigus kogutud tõenditesse kui ka H.P. enda käitumisse.

20. H.P. ei teadnud ei seda, kuidas peab ta ise Tartu Maakohtu 10. veebruari 2020 määruse

täitmisel käituma, ega olnud kursis sellegagi, mida tohib teha M. Pülsü. H.P. ainuke seisukoht

oli, et tema ei pidanud midagi tegema ja M. Pülsü ei tohtinud talle üldse mitte midagi kirjutada.

21. Niisiis olid kehtestatud piirangud ebaselged või teadis H.P. väga hästi, et tema enda

seadusevastane käitumine (kohtumääruse mitte täitmine) viib M. Pülsü endast välja ja paneb

viimase H.P. le kirjutama. See oligi kannatanu eesmärgiks, kuna ta soovis saada laste

ainuhooldusõigust. Tsiviilasjast nr 2-23-4880 nähtuvalt ei ole H.P. huvitatud kehtestatud

suhtluskorra toimimisest.

22. H.P. provotseeris M. Pülsüt – ta soovis viimast ärritada.

23. M. Pülsü soovis lastega suhelda telefoni teel, ent seda talle ei võimaldatud. M. Pülsü oli nõus

ise hankima lastele telefonid. H.P. tagastas M. Pülsüle tema poolt lastele saadetud lilled. H.P.

järjepidev lastega manipuleerimine ja nende võõrandumise süvendamine on kaasa toonud selle,

et M. Pülsü ei ole aastaid oma lastega suhelda saanud.

24. Kohus ei ole kuidagi väärtustanud M. Pülsü kõlbelist käitumist ja on seda temale pahaks

pannud.

25. Lisaks M. Pülsü teadlikule provotseerimisele on H.P. asunud alusetult väitma, nagu oleks M.

Pülsü väärkohelnud oma esimesest kooselust sündinud last. Milleski sellises M. Pülsüt süüdi

tunnistatud ei ole.

26. Kui üks vanem piirab teise suhtlemisõigust, võib see kahjustada lapse heaolu. Eesti seadused

tunnustavad mõlema vanema võrdsust lapse kasvatamisel ja temaga suhtlemisel. H.P. on võtnud

M. Pülsült mitte üksnes õiguse näha oma lapsi, vaid ka nendega lihtsalt telefoni teel suhelda.

27. H.P. ei ole M. Pülsü käitumisele kuidagiviisi reageerinud. Nii andis ta sisuliselt M. Pülsüle

nõusoleku, et viimane võib temaga suhelda.

28. M. Pülsül tuleb kanda 3 aastast vangistust sisuliselt selle eest, et ta on H.P. t ja oma lapsi

õnnitlenud, tänanud neid ja soovinud neile head.

29. Prokuratuuri apellatsioonivastuses leitakse, et maakohtu otsus on seaduslik. Kokkuvõtlikult

märgib prokurör järgmist. M. Pülsü ei suhelnud lastega pikka aega omal valikul ja lapsed

võõrandusid temast. M. Pülsü pole pidanud kinni suhtluskorrast. M. Pülsü on rikkunud lastele

antud lubadusi ja teinud neile nii haiget. Viimasel ajal on M. Pülsü küll soovinud aeg-ajalt

lastega kohtuda, ent eeskätt oma ebastabiilse ning kontrollimatu käitumise tõttu ei ole ta

suuteline järgima selliste kohtumiste korraldamiseks ettenähtud korda.

30. Kaitsja esitas ka täiendava seisukoha, millele ta lisas Soome karistusregistri väljavõtte,

mille kohaselt M. Pülsül kehtivaid karistusi ei ole, ja kriminaalhooldaja positiivse iseloomustuse

M. Pülsü kohta.

Ringkonnakohtu seisukoht

31. Ringkonnakohus jätab tähelepanuta kaitsja täiendava seisukoha („kaebuse täiendusena“

pealkirjastatud dokumendi). Nimelt ei järginud kaitsja seda seisukohta esitades

menetlustähtaegu. Apellant peab esitama oma seisukohad apellatsioonis või apellatsioonitähtaja

(kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 319) jooksul. See tuleneb otseselt KrMS § 3211 lg 1

ls-st 1: apellant võib kuni apellatsioonitähtaja lõpuni esitatud apellatsiooni muuta ja täiendada,

sealhulgas laiendada seda kohtuotsuse neile osadele, mille peale esialgu ei kaevatud. Pärast seda

tähtaega peab apellant piirduma väidetega õiguse tõlgendamise kohta või vastuväidetega teise

apellatsioonimenetluse poole poolt apellatsioonimenetluses esitatule (KrMS § 3211 lg 2). Uusi

asjaolusid võib apellant äsja viidatud sätte kohaselt esitada pärast apellatsioonitähtaega vaid

juhul, kui need tekkisid või said apellandile teatavaks pärast apellatsioonitähtaega. Kaitsja

„kaebuse täiendusena“ pealkirjastatud dokumendis väljatoodu KrMS § 3211 lg-le 2 ei vasta.

Esiteks ei ole saa selles dokumendis sisalduvat lugeda väideteks õiguse tõlgendamise kohta.

Õiguskirjanduses märgitu kohaselt tuleb väideteks õiguse tõlgendamise kohta pidada apellandi

tuginemist apellatsioonis märkimata tõlgendusargumentidele ringkonnakohtu istungil või

ringkonnakohtus toimunud arutelu pinnalt esitatavaid seisukohti (Pikamäe – KrMS.

Kommentaar, § 3211, komm 4.1). Teiseks pole kaitsja esitanud (kirjalikke) repliike prokuröri

apellatsioonivastuses märgitu kohta. Kolmandaks ei tooda välja mingeid selliseid uusi asjaolusid,

mis oleks ilmnenud pärast apellatsioonitähtaja lõppu. Tähelepanuta jäävad ka kaitsja esitatud

tõendid. Nimelt tuleb tõendidki esitada apellatsioonis ja lisaks sellele on vaja selgitada, miks ei

saanud neid esitada juba maakohtus – vt KrMS § 321 lg 6.

32. Maakohtu otsus on põhjalikult motiveeritud ja selles esitatud argumentidega saab nõustuda.

Kaitsja kordab suuresti juba oma varem kõlanud väiteid. Seetõttu piirdub ringkonnakohus

tuginevalt KrMS § 342 lg 3 p-le 1 vaid järgmiste seisukohtadega.

33. Iseenesest pole vahet, kas pidada e-kirjade saatmist lähenemiskeelu või muu isikuõiguse

kaitse abinõu rikkumiseks – KarS § 3312 hõlmab mõlemat. Siiski on maakohus õigesti viidanud

Riigikohtu otsusele asjas nr 3-1-1-59-10, mille kohaselt hõlmab lähenemiskeeld ka keeldu

suhelda kaitstava isikuga sidekanalite teel.

34. Sarnaselt maakohtuga jääb ka ringkonnakohtule arusaamatuks kaitseväide, et pole võimalik

aru saada, millise suhtluskorra rikkumist M. Pülsüle ette heidetakse. Nii süüdistuses kui ka

maakohtu otsuses tuuakse välja, et suhtluskord pandi paika Tartu Maakohtu 10. veebruari 2020

määrusega asjas nr 2-19-12772 ning selle määruse kohaselt tohtis M. Pülsü suhelda H.P. ga vaid

äärmiselt piiratud teemadel – kõik muu suhtlus aga oli talle keelatud.

35. Õige on maakohtu seegi seisukoht, mille kohaselt tuleb lähenemiskeelu rikkumiseks pidada

ka õnne soovimist jms. Esiteks võib kaitstava inimese psüühikat kahjustada tema isikule

tähelepanu pööramine tema õigushüvesid varem rikkunud isiku poolt juba iseenesest – isegi kui

see tähelepanu on n-ö väliselt positiivne. Teiseks kätkeks õnnesoovide jms seaduslikuks

pidamine endas mitut laadi eskaleerumise ohtu. Kui lähenemiskeelule allutatud inimene võib

(korduvalt) kaitstavale isikule õnne soovida, võib tal tekkida uskumus, et ta võib selle inimesega

suhelda ka n-ö neutraalsetel teemadel, talle küsimusi esitada ja neile vastuseid oodata – seegi

võib kaitstavat isikut väga suuresti segada. Ka võib niisugusel juhul suhtluskeelu all oleva

inimese sõnumitesse n-ö sisse lipsata ka kaitstavat isikut ähvardavaid või vähemasti ka n-ö

objektiivse kõrvaltvaataja seisukohast häirivaid sõnumeid.

36. Ringkonnakohtu meelest on senises menetluses pööratud kohati liigset tähelepanu – eriti

kaitsja poolt – M. Pülsü ja tema laste omavahelistele suhetele. (Kriminaal)juriidilises mõttes on

see temaatika seotud menetletava kriminaalasjaga vaid väga kaudselt – kui üldse. Kaitsja üks

põhiseisukohti näib olevat see, et H.P. ise rikkus kohtu seatud suhtluskorda – H.P. olevat M.

Pülsü teod ise provotseerinud. Esiteks ei ole kaitsja sellist aktiivset kaitseväidet tõendanud.

Teiseks aga ei vääraks M. Pülsü vastutust ka selle väite tõele vastavus. Kõigepealt tuleb lähtuda

üldpõhimõttest, et provokatsioonile ei tohi alluda – kes seda siiski teeb ja paneb toime

koosseisupärase teo, vastutab selle eest provokatsioonist hoolimata. Teoreetiliselt võiks

seesuguses olukorras tulla kõne alla hädaseisund (KarS § 29): M. Pülsü pani oma teod toime

seetõttu, et kõrvaldada H.P. loodud takistused ja näha oma lapsi. Selline päästmistoiming aga

poleks sobiv: M. Pülsü ebakohased sõnumid H.P. le ei oleks saanud aidata kaasa sellele, et H.P.

suhtluskorra väidetava rikkumise lõpetaks. Kui M. Pülsü leiab, et H.P. talitab suhtluskorda

puutuvalt vääralt, on tal võimalik kaitsta oma õigusi läbi tsiviilkohtumenetluse.

37. Oluline pole, kas H.P. sai Tartu Maakohtu 10. veebruari 2020 määrusest ja oma selle

määrusega seotud kohustustest täiel määral aru või mitte. KarS § 3312 aspektist omab tähtsust

vaid see, kas ja kuivõrd mõistis selle määrusega seonduvat M. Pülsü: kui ta ei oleks selles

määruses olnud H.P. ga suhtlemise keeluga kursis olnud, oleks ilmselt ära langenud tema KarS §

3312 pärane tahtlus. Maakohus on aga õigesti leidnud, et M. Pülsü oli selle suhtluskeelu

üksikasjadest piisaval määral teadlik.

38. Apellandi meelest saab H.P. vaikimisest (M. Pülsü kirjadele mitte reageerimisest) tuletada

naise nõusoleku temaga suhtlemiseks. Et nõusolekut ei esinenud, ilmneb juba H.P. selgitustest:

H.P. on kogu menetluse kestel öelnud, et ta ei soovinud M. Pülsü temaga kontakteerumist. Ka

pole alust öelda, et M. Pülsü eeldas (vääralt) sellise nõusoleku – st koosseisu välistava elemendi

(vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 1-20-2883/30, p 25) – olemasolu ja tema vastutus

võiks sellest tulenevalt langeda ära KarS § 17 lg-s 1 sätestatud koosseisueksimuse regulatsiooni

tõttu. M. Pülsü oli teadlik sellest, et ta oli minevikus H.P. t korduvalt ähvardanud ja naine oli

soovinud seda, et M. Pülsü temaga enam ühendust ei võtaks. Pole alust öelda, et M. Pülsül tekkis

H.P. soovide kohta teistsugune arusaam tulenevalt sellest, et ta oli saatnud H.P. le mitmeid

vastuseta jäänud e-kirju – eriti võttes arvesse, et juba esimene kiri sisaldas ebaadekvaatseid

viiteid „Kiilaspäisele Mikule“, Kohtutäiturite Liidule ja putukatele.

39. Peale hädaseisundi ei esine ka ühtegi muud õigusvastasust välistavat asjaolu. Samuti oli M.

Pülsü tegu süüline. Muu hulgas ei olnud M. Pülsü keelueksimuses (KarS § 39). Ta oli eelnevalt

osalenud kohtumenetluses, mis päädis tema süüditunnistamise ja tal H.P. ga suhtlemise

keelamisega. Sellest lähtuvalt mõistis M. Pülsü, et vastava keelu on seadnud riik ja teinud seda

kriminaalmenetluse raames. Ainuüksi sellest lähtuvalt pidas M. Pülsü ringkonnakohtu meelest

vähemalt võimalikuks ja möönis, et vastava keelu rikkumise korral järgneb mingi riiklik

sanktsioon. Lisaks sellele on aga 17. juuni 2022 otsuses alla joonituna märgitud, et KarS § 3312

sätestab lähenemiskeelu või muu isikukaitse abinõu rikkumise eest kriminaalvastutuse (tl 53).

Seega polnud M. Pülsü eksimuses oma teo keelatusest ja tema süüd välistavad asjaolud

puuduvad.

40. M. Pülsü vastutust ei väära ka see, et ta on end katseajal (muidu) korralikult üleval pidanud

ja ta pole Soomes kuritegusid sooritanud.

41. Õige ei ole ka apellandi väide, et M. Pülsü peab kandma lähenemiskeelu rikkumise eest

3-aastast vangistust. 9 korral mitme kuu vältel toimunud lähenemiskeelu rikkumise eest karistas

esimese astme kohus M. Pülsüt 5 kuu pikkuse vangistusega. Mõneti alla 2,5 aastaks tuleb H.P. l

vanglasse minna seetõttu, et ta pani enne praegu menetletavat õigusrikkumist toime mitmeid

muid kuritegusid. Kohtule ei saa ette heita ka seda, et ta ei allutanud M. Pülsüt vanglasse

saatmise asemel elektroonilisele valvele või ei pannud talle üldkasuliku töö tegemise kohustust

(KarS § 74 lg 5). Elektroonilise valve kohaldamine eeldab esiteks süüdistatava nõusolekut – vt

KarS § 75 lg 2 p-d 9 ja 10. M. Pülsü pole niisugust nõusolekut andnud. Isegi elektroonilise valve

teemat kaitsja ei tõstatanud – nt ei kaitseaktis ega kohtuvaidlustes. Seetõttu ei saanudki

maakohus M. Pülsüt elektroonilisele valvele allutada. Kuivõrd apellatsioonimenetluses

kontrollitakse maakohtu otsuse õigsust, pole ringkonnakohtul võimalik tühistada esimese astme

kohtu otsust isegi siis, kui süüdistatav apellatsioonimenetluses elektroonilise valve kohaldamise

nõusoleku annaks – maakohus ei kohaldanud vastava nõusoleku puudumisest tulenevalt vääralt

ei materiaalõigust ega eksinud menetlusõiguse vastu. Teiseks tuleb tähelepanu pöörata tõsiasjale,

et M. Pülsü on sooritanud terve hulga kuritegusid, sh väga erinevat laadi – ja niisugusel juhul

pole põhjust eeldada, et elektrooniline valve oleks uute õigusrikkumiste ära hoidmiseks tõhus

meede. Üldkasulik töö eeldab KarS § 69 lg 1 kohaselt samuti süüdistatava nõusolekut – ja sedagi

nõusolekut M. Pülsü andnud ei ole. Lisaks sellele ei tule üldkasulik töö kõne alla seetõttu, et M.

Pülsü vangistus ületab kahte aastat – ja niisugusel juhul KarS § 69 lg 1 üldkasuliku töö tegemist

ei võimalda.

42. Eelnevat kokku võttes jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu 22. augusti 2024 otsuse KrMS

§ 337 lg 1 p 1 alusel muutmata. Apellatsioon jääb rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)