2-22-8609/47 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Ann Meriluht

Kohtuotsuse tegemise aeg ja

koht

30. oktoober 2024.a, Tallinnas

Tsiviilasja number

2-22-8609

Tsiviilasi

J. O. hagi J. M. O. vastu elatise vähendamise nõudes

Hagihind

2030,76 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: J. O. (isikukood xxx)

Kostja: J. M. O. (isikukood xxx)

Kostja seaduslik esindaja: M. O. (isikukood xxx)

Kostja lepinguline esindaja: A.-P. P.

Kohtuistungi aeg

Kohtuistungil osalesid

24.09.2024.a

Hageja J. O.

Kostja seaduslik esindaja M. O.

Kostja lepinguline esindaja A.-P. P.

Resolutsioon

1. Hagi rahuldada.

2. Muuta Pärnu Maakohtu 19.06.2017.a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-17-5348

väljamõistetud elatist järgmiselt:

2.1.

välja mõista J. O. J. M. O. ülalpidamiseks igakuine elatis alates 08.06.2022.a

kuni 31.12.2022.a summas 225,64 eurot kuus ning perioodil 01.01.2023.a kuni

12.02.2023.a summas 215,64 eurot kuus;

2.2.

välja mõista J. O. J. M. O. ülalpidamiseks igakuine elatis alates 13.02.2023.a

kuni kostja täisealiseks saamiseni, s.o xxx.a summas 115 eurot kuus (209,20 eurot

baasumma) + 46,44 eurot (kolm protsenti keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot

(50% lapsetoetusest), - 46,67% (7 päeva kuus, mis kostja veedab hagejaga), mis

muutub iga aasta 01. aprillil (esimest korda 01. aprill 2023.a), lähtudes baassumma

indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ja

lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates

toetuste suuruse muutmisele järgnevast kuust.

3. Elatis tasutakse iga kuu 20. kuupäevaks M. O. arvelduskontole selgitusega „elatis“.

4. Jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda (TsMS § 164 lg 1).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused

1. Hageja palub vähendada Pärnu Maakohtu 19.06.2017.a määrusega tsiviilasjas nr X-xx-

xxxväljamõistetud elatist. Hagi kohaselt on tsiviilasjas nr X-xx-xxx määratud hagejale

makstava elatise suuruseks pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.

Jõustunud on uus perekonnaseaduse redaktsioon. Hageja palub vähendada elatist ning

määrata igakuine elatis uue PKS redaktsiooni järgi. Hageja leiab, et kostja ema varaline

seisund on parem. Hageja märgib, et peaks veetma tsiviilasjas nr X-xx-xxx määratud

suhtluskorra järgi kostjaga 6 päeva kuus, kuid suhtluskorda ei ole järgitud.

Kostja vastuväited ja põhjendused

2. Kostja on nõus hageja sooviga elatise kohustuse vähendamiseks seaduses ette nähtud ja

muutuvas määras. Hageja ei pöördunud kordagi elatise vähendamise sooviga kohtuväliselt

kostja poole. Hageja on X OÜ ettevõtte asutaja ja vara kuulub hagejale (hageja on lisaks

elatise võlgnik) kuid on antud kolmanda(te) isiku(te) valdusse arestimise vältimiseks. X

OÜ maksustatav käive 2022 II kvartalis oli 35580,50 eurot. Hageja väited tema raskest

maJ.duslikust olukorrast on ebaõiged. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

3. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi

materjalidega, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste

alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja

võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu

vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hagimenetluses on poolel endal kohustus tagada, et ta

esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (Riigikohtu 29.04.2015 kohtuotsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, punkt 19). TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes

asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud

asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole

otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

4. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete

tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 23.09.2022.a kohtumääruses

(dtl 38-40).

5. Hageja palub muuta Pärnu Maakohtu 19.06.2017.a määrusega tsiviilasjas nr X-XX-XXX

väljamõistetud elatist ning määrata alates 08.06.2022.a elatis lähtudes PKS § 101 uuest

redaktsioonist. Hageja palub kohtul elatise vähendamisel arvestada kohtulikku

suhtluskorda tsiviilasjas nr X-XX-XXX, kuid on selgitanud kohtule, et kohtu poolt

määratud suhtluskorda pooled ei järgi (dtl 72, 134, 187).

6. Kostja on nõus elatise vähendamisega seadusjärgse elatise määrani. Kostja on kohtu ette

toonud, et pooled ei järgi tsiviilasjas nr 2-20-14849 kohaldatud kohtulikku suhtluskorda

ning kostja ei viibi hagejaga kuus ühtegi päeva koos (dtl 48-50, 134).

7. Kohus tegi pooltele 02.12.2022.a kompromissettepaneku, millega hageja ei nõustunud (dtl

62, 64-65). 07.11.2023.a kohtuistungil teatas hageja, et on nõus kohtu koostatud

kompromissiga, kui selles on määratud elatis vastavalt PKS uue redaktsiooni järgi

miinimumsummas. Kostja kinnitas, et on samuti nõus sellise kompromissiga (dtl 72).

Kohus tegi pooltele veelkord 08.11.2023.a kompromissettepaneku (dtl 77). Kostja nõustus

kompromissiga (dtl 79). Hageja kompromissiga ei nõustunud (dtl 95).

8. PKS § 217² lg 2 kohaselt kui kohustatud vanem ei nõustu varem kohtulahendiga

väljamõistetud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks

kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Seega on õigusliku olukorra

muutumine omaette piisav alus elatise suuruse muutmiseks.

9. Vaidlust ei ole, et hagejal on kostja ülalpidamiskohustus ning et kostja elab emaga. Pooled

vaidlevad igakuise elatissumma vähendamise üle. Hageja on pakkunud kompromissi

korras, et tasub kostjale 50 eurot kuus. Samuti leiab hageja, et kostja ema on varaliselt

paremas seisus kui hageja, kuna teenib kõrgemat palka ning omab tegutsevat ettevõtet.

Kostja hageja väidetega ei nõustu, kuid on nõus vähendama elatise summat seadusjärgse

elatise miinimummäärani (dtl 64-65, 72).

10. Alates 01.01.2022.a kehtiva PKS § 101 lõigete 1–5 kohaselt ei või igakuine elatis olla

väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Erinevalt kuni 01.01.2022.a kehtinud

PKS § 101 lõikes 1 sätestatust kehtivas õiguses enam ühtset miinimumelatise suurust ei

ole. PKS § 101 alusel arvutatud elatis ehk nn miinimumelatis võib olla iga lapse puhul

erinev. Viidatud sätte lõigetes 5–7 toodud asjaolud mõjutavad miinimumelatise enda

suurust ja tõendamiskoormise jaotust. Samas ka alates 01.01.2022.a kehtiva õiguse

kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku

vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (PKS § 99 lõige 1). Kohtule jääb

muuhulgas PKS § 102 lõike 3 kohane võimalus arvestada elatise suuruse juures

konkreetse lapse vajadustega, kummagi vanema varalise seisundiga ja sellega, milline on

lapsega seotud kulutuste jaotus vanemate vahel.

11. Kohus on seisukohal, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise

ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lastel normaalselt kasvada ja areneda.

Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab

alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse

vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema

tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13).

12. Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, tuleb seaduses sätestatud

miinimummäärast suurema elatise väljamõistmiseks lapse vajaduste rahuldamiseks

tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud tõendite alusel kindlaks teha (Riigikohtu lahend

nr 3-2-1-37-11, p 12).

13. Kuna kostja on nõustunud elatise väljamõistmisega miinimummääras, siis ei ole kostjal

vajalik esitada ka tõendeid igakuiste kulude olemasolu ja kandmise kohta.

14. Riigikohus on 13.02.2018.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-16-2343 punktis 13 leidnud, et

eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava

sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise

kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse

ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek

on liiga väike (vt Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15).

15. Riigikohus on 09.06.2017.a kohtuotsuses kohtuasjas nr 3-2-1-35-17 punktis 21.1. leidnud,

et vanemate varalisi võimalusi hinnates tuleb tuvastada eelkõige vanemate sissetulek,

millest vanemad saavad katta lapse ülalpidamiskulusid, ning sissetuleku ebapiisavuse

korral arvestada ka vanema muud vara, mille arvel saab lapsele ülalpidamist anda.

Seejuures tuleb vanemate varaline seisund tuvastada võimalikult täpselt (vt ka Riigikohtu

24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 16).

16. Kohus kohustas 07.11.2023.a kohtuistungil pooli esitama kohtule tõendeid enda

maJ.dusliku olukorra kohta kooskõlas TsMS § 230 lg 2 (dtl 73). Kostja ema esitas andmed

oma igakuise töötasu kohta (dtl 84). Hageja vastavaid tõendeid kohtule ei esitanud. Seega

hindab kohus poolte varalist seisu poolte endi poolt menetluses avaldatud info põhjal ning

kohtu poolt teostatud päringute alusel.

17. Hagejal on üks alaealine laps, s.o kostja. Hageja on X OÜ juhatuse liige ning tegelik

kasusaaja (dtl 217-219). Nimetatud äriühingu 2023.a majandusaasta aruandest nähtub, et

tegemist on toimiva ning kasumit teeniva äriühinguga (dtl 220-234). Hageja on

07.11.2023.a kohtuistungil avaldanud, et ta sissetulekud on hetkel stabiilsed (dtl 72).

18. Kostja emal on üks alaealine laps, s.o kostja. Kostja ema igakuine töötasu on keskmiselt

1400 eurot kuus (dtl 84). Kostja emale kuulub ½ kaasomandis kinnistust xxx. Kostja

emale kuulub ühisosalus äriühingus X OÜ. Kostja saab lapsetoetust 80 eurot kuus.

19. Kohus leiab, et hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid, millest nähtuks, et ta on

töövõimetu ning ei ole võimeline kostjale elatist tasuma. Kuigi hageja on nentinud

kohtuistungil, et koroona ajal oli sissetulek väiksem, ei ole ta avaldanud, kui palju

väiksem ja kui palju oli tema ühe kuu sissetulek. Kohtule esitatud hageja arvelduskonto

väljavõttest perioodil 01.01.2022.a kuni 30.06.2022.a moodustab hageja töötasu summas

280 kuni 350 eurot kuus (dtl 17-19). Kohus leiab, et kostja ema varalist seisundit ei tee

paremaks ka tegutseva ettevõtte omamine 50% ulatuses (dtl 209-210), kuna ka hageja

omab tegutsevat ettevõtet ning on selle ainus juhatuse liige ning kasusaaja (dtl 217-219).

20. Kohus leiab, et põhimõte, et vanemad peavad erineva sissetuleku ja varalise seisundi

korral osalema lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise

proportsioonile, kohaldub olukorras, kus üks vanematest saab nt osalise töövõimetuse

pärast miinimumile lähedast või sellest väiksemat töötasu, st elatise tasumine teise

vanemaga võrdselt ei tagaks talle oma ülalpidamiskulude tasumist miinimumulatuses.

Kuivõrd kohtule ei ole esitatud sellekohaseid tõendeid, siis ei ole antud juhtumil tegemist

sellise olukorraga.

21. Hageja on palunud elatist vähendada ka kostjaga koos viibitud aja võrra. 24.09.2024.a

toimunud kohtuistungil selgitas hageja, et viibib suhtluskorra kohtumääruse kohaselt

kostjaga ühes kuus kokku 6 päeva. Kostja väitis, et suhtluskorra järgi ei ole tegelikult

suheldud, kuigi alguses prooviti. Hageja selgitas, et suhtluskorda ei ole kohtumääruse

järgi täidetud (dtl 134).

22. PKS § 101 lg 6 kohaselt vähendatakse elatist proportsionaalselt kohustatud vanemaga

koos veedetava ajaga eeldusel, et laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul

keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus.

23. PKS § 101 lg-t 6 on põhjendatud tõlgendada selliselt, et kohus vähendab

proportsionaalselt PKS § 101 alusel arvutatud elatise suurust sõltumata poolte väidetest

eeldusel, et asjaolu, et lahuselava vanema juures viibimise aeg jääb vahemikku keskmiselt

seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, nähtub suhtluskorda reguleerivast kohtulahendist või

kui vanemad selle asjaolu üle ei vaidle. Muudel juhtudel saab kohustatud vanema juures

viibimise aeg kõne alla tulla mõjuva põhjusena elatise vähendamiseks alla

miinimummäära PKS § 102 lg 2 mõttes (vt otsuse p 15.5) (vt Riigikohtu 22.06.2022.a

otsus tsiviilasjas nr 2-19-19160, p 14.7).

24. Mõjuvale põhjusele PKS § 102 lg 2 mõttes peab aga tuginema kohustatud vanem ehk

hageja, kes peab mõjuva põhjuse aluseks olevad asjaolud välja tooma ja neid ka tõendama

(vt Riigikohtu 7. veebruari 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651/31, p 10; 28. oktoobri

2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 15).

25. Tallinna Ringkonnakohtu 05.09.2022.a määrusega tsiviilasjas nr 2-20-14894 jäeti

muutmata Harju Maakohtu 24.09.2021.a kohtumäärus, millest nähtub, et kostja peaks

viibima hagejaga alates kohtumääruse jõustumisest, s.o 13.02.2023.a järgmiselt (dtl 115-

126):

-

iga paaris nädala nädalavahetusel reedel hiljemalt kl 18:00 kuni pühapäeva õhtul

hiljemalt kella 15:30-ni isa juures.

-

kui lapsele ja isale sobib, siis veedavad nad koos aega ühe tööpäeva õhtul, võttes

arvesse, et laps peab tegema kodused koolitööd ning et laps tegeleb nädala sees

huvitegevusega;

-

paarisaastatel on laps sügisvaheaja, suusavaheaja ning talvevaheaja alates 2.jaanuarist

kuni vaheaja lõpuni isaga ja kevadvaheaja ning talvevaheaja alates vaheaja algusest

kuni 2.jaanuarini emaga, paaritutel aastatel vastupidi;

-

alates suvevaheaja algusest s.o juuni keskpaigast, on laps emaga juuni kolmanda nädala

ja isaga juuni neljanda nädala. Ajavahemikul juuli algusest kuni augusti lõpuni viibib

laps kummagi vanema juures kahe nädalaste perioodide kaupa. Kui vanemad ei saavuta

muud kokkulepet, siis on laps isaga alates 16.juulist ja alates 16.augustist.

26. Eeltoodust nähtub, et kuni 12.02.2023.a ei olnud pooltel kehtivat suhtluskorda ning alates

13.02.2023.a kehtib pooltele kohtu poolt määratud suhtluskord, millise kohaselt viibib

kostja hagejaga kokku keskmiselt 7 päeva kuus.

27. Kohus selgitab, et tegi arvutuse järgnevalt: kuus on kokku 4 nädalat, seega viibides iga

paaris nädala nädalavahetusel reede õhtust kuni pühapäeva pealelõunani kostjaga, teeb see

ühes kuus kokku 4 päeva (2 x 2).

28. Paarisaastatel on kostja sügise, suusa- ja talvevaheaja koos hagejaga, talvevahejal üksnes

1 nädal (vaheaeg kestab 2 nädalat). Seega tuleb vaheaegade osas aasta peale ära jagada

veel keskmiselt 21 päeva (7 x 3 = 21). Paaritutel aastatel on see 14 päeva kuus (7 x 2 =

14).

29. Suvekuudel viibib kostja hagejaga juunis 1 nädal (7 päeva), juulis 2 nädalat (14 päeva) ja

augustis 2 nädalat (14 päeva). Seega viibib suvevaheajal kostja hagejaga kokku 35 päeva

(7 + 14 + 14 = 35).

30. Kokkuvõtlikult veedab hageja kostjaga koos paarisaastal 7,2 päeva kuus (4 + 21 + 35 = 60

x 12 (kuud) : 100 = 7,2) ning paaritul aastal 6,36 päeva kuus (4 + 14 + 35 = 53 x 12

(kuud) : 100 = 6,36). Kokkuvõttes teeb see ümardatult 7 päeva kuus (7,2 + 6,36 =13,56 : 2

=6,78≈7).

31. Kuigi mõlemad pooled on kohtule 24.09.2024.a kohtuistungil avaldanud (dtl 134), et

tegelikult pole suhtluskorda järgitud, siis ei saa kohus seda arvesse võtta. Kohus peab

lähtuma kehtivast suhtluskorrast ning ei saa hakata hindama jõustunud kohtulahendiga

määratud suhtluskorra täitmist. Juhul kui suhtluskorra määramise alused on muutunud,

tuleb pöörduda kohtusse suhtluskorra muutmiseks (vaata ka Tallinna Ringkonnakohtu

01.12.2023.a kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-22-4148 punkt 35, Riigikohtu 12.05.2021.a

kohtuotsus kohtuasjas nr 2-18-6491 punkt 14.1).

32. Eeltoodust tulenevalt, tuleb alates 13.02.2023.a vastavalt Justiitsministeeriumi lehel asuva

elatiskalkulaatori (https://www.just.ee/elatiskalkulaator/) poolt tehtavale arvutusele

vähendada elatist 46,67% võrra (7x100/15), mis teeb elatise summaks: perioodil

13.02.2023.a kuni 31.03.2023.a 115 eurot kuus, perioodil 01.04.2023.a kuni 31.03.2024.a

138,83 eurot kuus ja alates 01.04.2024.a 153,44 eurot kuus.

33. Kohus leiab, et enne kohtu poolt kinnitatud suhtluskorra jõustumist 13.02.2023.a, ei ole

hageja tõendanud, et kostja viibis hagejaga koos rohkem kui 6 päeva kuus. Seega kuni

12.02.2023.a elatise väljamõistmisel ei saa koosviibitud päevi elatise summalt maha

arvutada.

34. Kõige eelpool toodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud

ja kuulub rahuldamisele. Kuivõrd kostja vajadused ei ole suuremad kui 01.01.2022.a

kehtima hakanud PKS alusel arvestatav miinimumelatis, siis tuleb elatist vähendada

seaduses sätestatud miinumsumma suuruseni ning alates 13.02.2023.a arvestada kehtiva

suhtluskorraga.

35. Kohus peab PKS § 210 lõikest 2 tulenevalt kohaldama alates 1. jaanuarist 2022 tekkivale

elatisnõudele alates 1. jaanuarist 2022 kehtivaid perekonnaseaduse sätteid (vt Riigikohtu

22. juuni 2022 otsus tsiviilasjas nr 2-19-19160/42, p-d 12–13). Elatise suuruse muutmise

aluseks saab TsMS § 459 lg-st 1 tulenevalt olla ka elatise maksete suurust oluliselt

mõjutav õigusliku regulatsiooni muutumine, mis jõustus pärast asja arutamise lõpetamist

(vaata näiteks Riigikohtu 9. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 34).

36. Kui vanem pöördub alates 1. jaanuarist 2022 tasumisele kuuluva elatise vähendamiseks

kohtusse, peab kohus elatise vähendamise otsustamisel kohaldama alates 1. jaanuarist

2022 kehtivaid perekonnaseaduse sätteid (vt Riigikohtu 30. novembri 2022. a otsus

tsiviilasjas nr 2-20-9571/52, p-d 12–14). Elatise suuruse muutmist võib TsMS § 459 lg 2

järgi nõuda alates hagi esitamisest, s.o käesoleval juhtumil 08.06.2022.a.

37. Hageja kohustub kostjale tasuma elatist igakuiselt vastavalt PKS §-s 101 sätestatud

alustel. Elatis tasutakse iga kuu 20. kuupäeval M. O. pangakontole, selgitusega “elatis”.

38. Kohtu hinnangul on mõistlik määrata elatis muutuva suurusena, et vältida vajadust

pöörduda baassumma ja lapsetoetuse suuruse muutumise korral elatise suuruse

muutmiseks taas kohtu poole. Seega tuleb indekseerida väljamõistetud elatise summat iga

aasta 1. aprillil (esimest korda 1. jaanuaril 2023.a) vastavalt PKS § 101 lg-tele 3-6. Kohus

selgitab, et vastavalt perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 on igakuine lapsetoetus 80

eurot (jõustunud 01.02.2023.a, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2023.a).

39. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

40. TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 129 lg 2 on tsiviilasja hinnaks 2030,76 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

41. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja

põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

42. Kooskõlas TsMS § 164 lg 1 jäävad menetluskulud menetlusosaliste enda kanda, kuivõrd

tegemist on alaealise lapse ülalpidamisasjaga. Kohus selgitab, et kuna menetlusosalised

kannavad oma menetluskulud ise, siis puudub neil õigus nõuda kohtult menetluskulude

rahalist kindlaksmääramist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ann Meriluht

Kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu lahendiga.