2-23-15541/11 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Kairi Piirisild ja Neve Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht

30.10.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-15541

Kohtuasi

Q.Y hagi Q.O vastu ebaõigete andmete

ümberlükkamiseks

ja

mittevaralise

kahju

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12.02.2024. a määrus (menetlusse

võtmisest keeldumine)

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Q.Y määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad määruskaebuse

menetlemisel

Hageja Q.Y (isikukood XXX), lepingulised esindajad

vandeadvokaat Paul Keres ja vandeadvokaadi abi Joonas

Põder

Kostja Q.O (isikukood XXX), lepingulised esindajad

vandeadvokaadid Ants Nõmper ja Kairi Kilgi

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 12.02.2024. a määrus ning saata asi tagasi

maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. Rahuldada Q.Y määruskaebus.

2-23-15541

Kohtu selgitused

Määruse peale ei saa määruskaebust esitada (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 696 lg

1 ja § 372 lg 5 esimene lause).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Q.Y (hageja) esitas 02.11.2023 Harju Maakohtule hagi Q.O (kostja) vastu ebaõigete

faktiväidete ümberlükkamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks.

1.1. Hageja palus kohustada kostjat järgmiselt:

1) esimesel tulevasel Vabariigi Valitsuse (VV) pressikonverentsil avaldama järgneva sisuga

avalduse:

„06.07.2023 toimunud Vabariigi Valitsuse pressikonverentsil avaldasin, et 2022. aastal

maksis Q.Y Eesti Keskerakonnale, Erakonnale Isamaa ja Eesti Konservatiivsele

Rahvaerakonnale raha selleks, et nad lõhuksid Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsiooni

ja looksid koalitsiooni, millesse kuuluksid Eesti Keskerakond, Erakond Isamaa ja Eesti

Konservatiivne Rahvaerakond. See väide on vale ning käesolevaga lükkan selle ühemõtteliselt

ümber.“

2) mõista kostjalt hageja kasuks välja õiglane hüvitis kohtu äranägemisel hagejale tekitatud

mittevaralise kahju eest.

2. Hagiavalduse kohaselt avaldas väljaanne Delfi 06.07.2023 artikli „VIDEO | Q.O

pressikonverentsil Q.Y annetustest: tundub, et eelmise aasta kuulujuttudel oli alust“, mis

sisaldas ka veebiülekannet nimetatud pressikonverentsist. Kõnealuses artiklis on kirjas: „Delfi

uuris Q.O-lt, millise hinnangu annab koalitsioon Q.Y annetustele. Q.O vastas, et pole ise veel

artiklit lugenud, kuid usub, et eelmise aasta kuulujuttudel, nagu oleks Q.Y toetanud

Keskerakonna soovi suurendada perehüvitisi ja teha koostööd EKRE-ga, on alust. „Siis käisid

linna peal jutud, et Q.Y on neile kõigile maksnud selle eest, et nad selle valitsuse lõhuksid ja

teeksid [koalitsiooni] koos. Tõesti, need kuulujutud käisid ja tundub, et nendel kuulujuttudel

oli päriselt alust,“ ütles peaminister.“ Internetis avaldatud artiklis sisaldub mh videosalvestus

VV 06.07.2023 pressikonverentsist. Nimetatud konverentsil lausus kostja: „Teate, ma nägin

seda pealkirja ja ma ei ole seda lugenud veel, aga ma peaks küll ütlema seda, et eelmine aasta,

kui te mäletate, seda kuidas äkitselt Keskerakond hakkas tegema õudsalt perehüvitiste

tõstmist või toetuste teemal koostööd EKRE-ga, ja siis käisid linnapeal jutud, et Q.Y on neile

kõigile maksnud selle eest, et nad selle valitsuse lõhkusid ja teeksid, eksole, koos ja tõesti

need kuulujutud käisid ja tundub, et nendel kuulujuttudel oli siis päriselt alus.“

2.1.

Seega on kostja Eesti Vabariigi peaministri ja autoriteetse poliitikuna avaldanud

hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid. VV pressikonverentsil edastatud väiteid võeti tõsiselt kui

konkreetselt esitatud fakte, eriti seetõttu, et teabe edastaja oli Eesti Vabariigi peaminister.. See

kahjustab hageja au ja head nime. Hagi on suunatud hageja õigusi rikkuva õigusvastase

olukorra tagasipööramisele.

2.2.

Kuna kostja vastas küsimusele, mis puudutas hageja annetust Eesti Keskerakonnale,

Eesti Konservatiivsele Rahvaerakonnale ja Erakonnale Isamaa, siis kontekstist on keskmisele

mõistlikule isikule arusaadav, et kostja viidatud „nad“ on eelviidatud erakonnad. Ajaliselt

2-23-15541

paigutas kostja raha maksmise aega, mil Keskerakond hakkas tegema koostööd Eesti

Konservatiivse Rahvaerakonnaga peretoetuste tõstmiseks, s.t. aega, mil VV koosseisu

kuulusid Reformierakonna ja Eesti Keskerakonna liikmed. Sellest tulenevalt mõistab

keskmine mõistlik inimene kostja avaldust järgmiselt: „2022. aastal maksis Q.Y

Keskerakonnale Erakonnale ja Eesti Konservatiivsele Rahvaerakonnale raha selleks, et nad

lõhuksid Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsiooni ja looksid koalitsiooni, millesse

kuuluksid Eesti Keskerakond, Erakond Isamaa ja Eesti Konservatiivne rahvaerakond.“ See

kostja väide on õigusliku kvalifikatsiooni järgi faktiväide, kuna selle tõesus on faktiliselt

tõendatav või ümberlükatav. Faktiliselt on kontrollitav, kas hageja maksis 2022. a nimetatud

erakondadele raha. Samuti on faktiliselt kontrollitav, kas juhul, kui selline sündmus leidis

aset, oli sellega seotud kokkulepe, et raha maksmise tingimuseks on Reformierakonna ja Eesti

Keskerakonna koalitsiooni lõpetamine ja uue koalitsiooni loomine Eesti Keskerakonna,

Erakonna Isamaa ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna vahel. Väide on ebaõige juba

seetõttu, et 2022. a ei ole hageja teinud mistahes rahalisi makseid Eesti Keskerakonnale ega

Eesti Konservatiivsele Rahvaerakonnale. Ebaõige on ka kostja väide, et hageja toetused enda

poolt valitud erakondadele oleksid seotud kokkuleppega mingi konkreetse vastusoorituse

tegemiseks toetuse saaja poolt. Hageja annetab oma raha avalikult ja õiguspäraselt

maailmavaatelistel eesmärkidel, et tema toetatavad erakonnad saaksid oma poliitikat ellu viia.

2.3.

Ebaõigete andmete ümberlükkamine peab toimuma samas mahus ja viisil nagu leidis

aset nende avaldamine. Seega on kostja kohustatud avaldama kummutava avalduse VV

pressikonverentsil.

3. Kostja leidis, et hagi tuleb jätta TsMS § 371 lg 1 p-i 1 alusel menetlusse võtmata, sest

asi kuulub halduskohtu menetlusse.

Hageja on kostja hinnangul pöördunud nõudega nii valesse kohtusse kui vale vastaspoole

vastu. Kostja täitis pressikonverentsil esinedes avalikke ülesandeid. Hagiavalduse asjaolude

kohaselt puudutavad hageja etteheited väiteid, mille kostja esitas VV pressikonverentsil

vastusena ajakirjaniku küsimusele. Kostja on seisukohal, et kostja kui peaministri poolt antud

vastus ajakirjaniku küsimusele oli antud seoses avalike ülesannete täitmisega. Põhjendamatu

on pidada VV pressikonverentsil osalenud ministrite sõnavõtte nende kui eraisikute

seisukohtadeks, mille eest saaks neid isiklikult vastutavaks pidada.

Avaliku võimu volituste rakendamisel ja avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju

hüvitamise nõudeid on pädev lahendama halduskohus (riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17

lg 1, halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1). Kostja hinnangul oleks

põhjendamatu asuda seisukohale, et peaministri poolt VV pressikonverentsil öeldud väidete

eest on vastutav kostja Q.O eraisikuna. Kostja täitis pressikonverentsil esinedes peaministrina

VV nimel oma avalik-õiguslikke ülesandeid. Seega saab hageja RVastS põhimõtete kohaselt

esitada oma nõuded üksnes avaliku võimu kandja vastu. Tegemist ei ole tsiviilõigusliku

iseloomuga nõudega ning sellise nõude täitmine ei ole eraisiku võimuses. Lisaks võib esineda

alus hagiavalduse menetlusse võtmata jätmiseks TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, kuna hagiga ei

pruugi olla võimalik hageja taotletavat eesmärki sellisel kujul saavutada. Kui menetluse

lõpuks ja kohtuotsuse jõustumise ajaks ei ole kostja enam peaminister, ei pruugi tal olla

võimalik teha avaldust VV pressikonverentsil.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Harju Maakohus keeldus 12.02.2024. a määrusega hagi menetlusse võtmisest ning

jättis menetluskulud hageja kanda.

2-23-15541

4.1.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole kostja Q.O eraisikuna vastutav

peaministri VV pressikonverentsil välja öeldud väidete eest. Kostja täitis pressikonverentsil

esinedes VV nimel peaministrina oma avalik-õiguslikke ülesandeid. Hagiavalduses esitatud

ümberlükkamise nõue näeb ette ümberlükkava avalduse esitamist VV pressikonverentsil.

Tegemist on avalik-õiguslikust suhtest tuleneva vaidlusega, mis tuleb lahendada

halduskohtus. Halduskohtu pädevus lahendada avaliku võimu volituste rakendamisel ja

avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise nõuet ei sõltu sellest, kas isik esitab

nõude vahetult avaliku võimu kandja või ametniku vastu. Mõlemal juhul on tegemist

nõudega, mis tekib riigivastutuse seaduse (RvastS) alusel, ning see tuleb lahendada RvastS-is

ja HKMS-is sätestatud korras. Füüsilisest või eraõiguslikust juriidilisest isikust avaliku võimu

kandja tekitatud kahju eest vastutab riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik

juriidiline isik, kes andis füüsilisele või eraõiguslikule juriidilisele isikule volitused avalike

ülesannete täitmiseks, kui seadus ei sätesta teisiti (RvastS § 12 lg 3). Avaliku võimu volituste

rakendamisel ja avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise nõudeid on pädev

lahendama halduskohus. RVastS § 1 lg 1, § 7 lg 1 ja § 12 lg 2 tõttu ei tekkinud hageja ning

kostja vahel eraõiguslikku õigussuhet, mistõttu pole maakohus pädev kohus. Kuna maakohtul

ei ole pädevust lahendada avalik-õiguslikust suhtest tulenevaid nõudeid, keeldus maakohus

hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel.

4.2.

Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda, kuid neid

rahaliselt kindlaks ei määranud.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

5. Hageja esitas maakohtu menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale

määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning saata asja tagasi maakohtule

menetlusse võtmise otsustamiseks. Menetluskulud jätta kostja kanda.

5.1.

Määruskaebuse väidete kohaselt on hageja nõude aluseks võlaõigusseaduse (VÕS) §-

id 1047 ja 1043. Hageja esitas hagi kostja vastu eraisikuna, mitte Eesti Vabariigi või Vabariigi

Valitsuse vastu. Kostjal ei olnud mingit seadusest või muust õigusaktist tulenevat eriõigust

hagejat laimata. Küsimus on selles, kas kostja avaldas hageja kohta väiteid täites avalikku

ülesannet.

5.2.

Hageja hinnangul ei ole kostja viidanud oma vastuväidetes hagi menetlusse võtmise

kohta ühelegi õigusnormile, millest tuleneb, et ta täitis pressikonverentsil küsimustele vastates

avalikke ülesandeid. Kostja seisukohad on vastuolus Riigikantselei varasemate

seisukohtadega. Tsiviilasjas nr 3-20-1307 selgitas Riigikantselei VV pressikonverentside

kohta, et Riigikantselei ega VV ei ole kohustatud läbi viima VV pressikonverentse. Seega

väitis Riigikantselei, et VV pressikonverentside korraldamine ei ole seadusest tulenev

ülesanne. Seda seisukohta kinnitab ringkonnakohus sama lahendi p-s 8. Kui VV

pressikonverentsi korraldamine ei ole õigusaktist tulenev ülesanne, siis on ilmne, et seda ei

saa olla ka nimetatud pressikonverentsil kõnelemine. Sellele annab täiendavalt kinnitust

asjaolu, et pressikonverentsil ei kõnele ainuüksi peaminister ega VV liikmed, vaid ka

kolmandad isikud, eeskätt ajakirjanikud. Selleks, et VV konverentsil küsimust esitada, peab

asjaosaline paratamatult ka selleks sõna saama. VV pressikonverentsil kõnelemine kui selline

ei saa olla avalik-õiguslik ülesanne.

5.3.

Kostja viitas 02.02.2024 menetlusdokumendis ka C ja Q kohtumenetlusele (haldusasi

nr 3-19-1565). Need lahendid pole siinkohal asjassepuutuvad, sest nendes käsitleb Riigikohus

prokuratuuri, mitte VV ega peaministri ülesandeid. Samuti polnud kõnealuses menetluses

2-23-15541

küsimus selles, kas väidete eest vastutab füüsiline isik või avaliku võimu kandja, vaid selles,

kas menetlus tuleb läbi viia halduskohtus või maakohtus. Teabe riigi poolt avaldamine võib

eeldatavasti olla avalik-õiguslik tegevus, kuid selle eelduseks on see, et teabe avaldas riik.

Kostja ei ole riik ja kõik, mida kostja ütleb, ei ole riigi poolt teabe avaldamine. Vastasel juhul

ei saaks kostja sisuliselt ühtki eravestlust pidada. Vastupidise jaatamine, st kostja poolt VV

pressikonverentsidel avaldatu riigi poolt avaldatuga samastamine päädiks mh kostja

kõnealustel konverentsidel regulaarse süütegude toimepanemise jaatamisega.

5.4.

Kokkuvõttes ei kuulu peaministri õigusaktidega sätestatud ülesannete hulka VV

pressikonverentsil kõnelemine, mistõttu ei tekkinud kostjal vaidlusalusel pressikonverentsil

hageja kohta ebaõigete faktiväidete avaldamisega avalik-õiguslikku suhet. On ilmselge, et VV

pressikonverentsidel ei kõnele peaminister ainult vahetult VV tööst, nagu nähtub

hagiavalduses toodud asjaoludest. Kostja levitas laimu ja kuulujutte ühe Eesti ettevõtja suhtes.

Seadus ei saakski panna peaministrile muud ülesannet kui VV pressikonverentsil VV tööst

kõnelemine. Seega ei ole VV pressikonverentsil muust kui VV tööst kõnelemine ka avalike

ülesannete täitmine, st selle käigus ei teki avalik-õiguslikke suhteid, mille üle saaks pidada

vaidlusi halduskohtus.

6. Kostja vaidles määruskaebusele vastu ning palus selle rahuldamata jätta.

7. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ning edastas selle

TsMS § 663 lg 5 kohaselt lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel

tühistada ning saata asi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus

rahuldatakse.

9. Kolleegium ei nõustu maakohtu järeldusega, et hageja esitatud nõue tuleneb avalik-

õiguslikust suhtest ja kuulub halduskohtu pädevusse. HKMS § 4 lõige 1 sätestab, et

halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui

seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. HKMS § 6 lg 2 kohaselt loetakse

halduskohtumenetluses haldusorgani toiminguks haldusorgani poolt haldusmenetluses tehtud

toiming, samuti haldusorgani tegevusetus ja viivitus avalik-õiguslikus suhtes. HMS § 106 lg 1

järgi on toiming haldusorgani tegevus, mis ei ole õigusakti andmine ja mida ei sooritata

tsiviilõigussuhtes.

10. RVastS § 1 lg 3 p-de 1 ja 4 kohaselt loetakse kahju tekitatuks eraõiguslikus suhtes, kui

avaliku võimu kandja rikkus võlaõigussuhtest tulenevat kohustust või tegutses muul viisil

eraõiguslikus vormis. Avaliku ülesande määratlust seadustes ei ole. Avalikke ülesandeid võib

õiguslikult määratleda kui vahetult seadusega või seaduse alusel haldusinstitutsioonidele

pandud ülesandeid või ülesandeid, mis on tõlgendamise teel vastavast õigusnormist tuletatud

(vt RKHKm 16.02.2010, 3-3-4-1-10, p 5).

11. Teabe avaldamine võib olenevalt asjaoludest olla kas avalik-õiguslik või eraõiguslik

tegevus. Kohtupraktikas on leitud, et teabe avaldamine on halduse avalik-õigusliku ja

eraõigusliku tegevuse skaalal iseenesest neutraalse iseloomuga toiming (vt RKHKo

12.06.2012 3-3-1-3-12, p 14). Kui teabe avaldajaks on riigiasutus, on tegevus eeldatavasti

avalik-õiguslik (samas, p 14).

2-23-15541

12. Kolleegiumi hinnangul ei seondu hageja esile toodud avaldatud teave avalik-õiguslike

ülesannete täitmisega. Praegusel juhul tõi hageja esile, et kostja avaldas hageja kohta järgmise

väite: „2022. aastal maksis Q.Y Eesti Keskerakonnale, Erakonnale Isamaa ja Eesti

Konservatiivsele Rahvaerakonnale raha selleks, et nad lõhuksid Reformierakonna ja

Keskerakonna koalitsiooni ja looksid koalitsiooni, millesse kuuluksid Eesti Keskerakond,

Erakond Isamaa ja Eesti Konservatiivne Rahvaerakond.“

13. Viidatud hinnang seondus erinevate Eesti erakondade poliitilise tegevusega. Hagis

esile toodud asjaoludel võib järeldada, et ajakirjanik küsis hinnangut ning kostja andis selle

eelkõige seetõttu, et kostja on tuntud poliitik ja oli sel ajal Reformierakonna esimees. Väide,

et hageja maksis kolmele erakonnale raha kindlal eesmärgil, võib tõenäoliselt mõjutada

mõnede valijate usaldust nende erakondade vastu. Sellisel kujul valijatega suhtlemiseks oma

arvamuse avaldamine on poliitiku tavapärane eraõiguslik tegevus.

14. Asjaolu, et kostja oli väidete avaldamise ajal peaminister ning avaldas väiteid VV

pressikonverentsil, ei tähenda automaatselt, et kõik avaldatud väited oleksid esitatud riigi

nimel või muul moel avalik-õiguslikku erifunktsiooni täites. Vabariigi Valitsuse seaduse

(VVS) § 3 lg 1 järgi Vabariigi Valitsuse liikmed on peaminister ja ministrid. Peaminister

esindab Vabariigi Valitsust ja juhib selle tegevust (Põhiseaduse § 93). Kuigi peaministri

ülesanded seonduvad riigi juhtimisega võrdlemisi laias tähenduses, ei hõlma need erakondade

poliitilist tegevust valijate häälte pärast konkureerimisel.

15. Teatud juhtudel võib annetuste tegemine erakondadele esile kutsuda ka riikliku

sekkumise. Erakonnad teostavad riigivõimu ning nende rahastamine peab olema läbipaistev.

Praegusel juhul aga ei nähtu hagis esitatust, et kostjalt oleks küsitud hinnangut hageja

väidetavale annetusele seoses vajadusega riiklikult sekkuda või muuta erakondade

rahastamise reegleid.

16. Nõustuda ei saa kostja seisukohaga, et kuna väide esitati VV pressikonverentsil, oli

tegemist avalik-õigusliku ülesande täitmisega. Kohtupraktikast (RKHKm 07.10.2020, 3-19-

1565) ei saa teha järeldust, et riigiasutuse pressikonverentsil väidete avaldamine on igal juhul

vaieldamatult avalik-õiguslik toiming. Ka viidatud kohtuasjas arvestati pressikonverentsi

eesmärki ja avaldatud väite sisu.

17. Kuna praegune määrus ei ole kohtuasja menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1

esimese lause tähenduses, ei ole menetluskulude jaotuse märkimine määruses vajalik.

18. TsMS § 696 lg 1 ja § 372 lg 5 esimese lause kohaselt ei saa praeguse määruse peale

määruskaebust esitada.

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt