2-24-7268/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVälja mõista J. J.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks põhivõlgnevus 13 000 Välja mõista J. J.lt edasiulatuv viivis põhinõudelt 13 000 eurolt määras 13,9%
Legislator headnote
AI generated2-24-7268/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Välja mõista J. J.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks põhivõlgnevus 13 000 Välja mõista J. J.lt edasiulatuv viivis põhinõudelt 13 000 eurolt määras 13,9%
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
(Tagaseljaotsus)
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Reena Nieländer
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.10.2024, Tallinn
Tsiviilasja number
2-24-7268
Tsiviilasi
Aktiva Finance Group OÜ hagi J. J.
vastu
põhivõlgnevuse 13 000 euro, intressi 627,50 euro,
sissenõudmiskulude 50 euro, viiviste 5270,73 euro ja
edasiulatuva viivise nõudes
Tsiviilasja hind
20 755,23 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja:
Aktiva Finance Group OÜ
(registrikood
10746479), asukoht Toompuiestee 35, 10149 Tallinn
Hageja volitatud esindaja: Sigrid Rahkema; Julianuse
Õigusbüroo OÜ; e-post: justist@julianus.ee
Kostja: J. J. (isikukood xxxx), elukoht teadmata
RESOLUTSIOON
1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
1. Välja mõista J. J.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks põhivõlgnevus 13 000
eurot, intress 627,50 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot, seisuga 08.05.2024
sissenõutavaks muutunud viivis 5270,73 eurot.
2. Välja mõista J. J.lt edasiulatuv viivis põhinõudelt 13 000 eurolt määras 13,9%
aastas, alates 09.05.2024 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid kokku koos
sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.
3. Jätta rahuldamata sissenõudmiskulud 15 euro ulatuses.
2. Jätta menetluskulud J. J. kanda.
3. Välja mõista J. J.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud kokku 1380
eurot, s.o riigilõiv 1260 eurot ning lepingulise esindaja põhjendatud kulu 120
eurot. Menetluskulud kanda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr xxxx
viitenumbriga 713824858.
4. Välja mõista J. J. Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis väljamõistetud
menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses
ettenähtud määras käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.
5. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Edasikaebamise kord
Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates
otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu
otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui
kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis
oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada
sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale
või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või
elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada
tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse
kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai
tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.
Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel
menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või
kaja.
Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval
kuni kella 24.00-ni.
KOHTU SELGITUSED
Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 võib kohus
tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid
järgmist.
Hageja nõude aluseks on kostja ja esialgse võlausaldaja S AS vahel 03.02.2021 sõlmitud
laenuleping nr xxxx, laenusummaga 13 000 eurot, intressiga 13,9% aastas. Kostja rikkus
kohustust tasuda korrapäraselt tagasimakseid. Lepingute ülesütlemiseni viis kokkulepitud
osamaksete tasumata jätmine märtsi, aprilli ja maikuu 2021 eest. Esialgne võlausaldaja andis
kostjale 21.05.2021 täiendava tähtaja võlgnevuste tasumiseks (14 päeva) kuid kuna kostja
võlgnevusi ei tasunud, ütles esialgne võlausaldaja lepingu üles 08.06.2021. S AS loovutas
16.08.2021 nõude hagejale.
Hageja esitas 08.05.2024 Harju Maakohtule hagiavalduse põhivõlgnevuse 13 000 euro, intressi
627,50 euro, sissenõudmiskulude 50 euro, viiviste 5270,73 euro ja edasiulatuva viivise nõudes.
Kohus peab vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus
tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega
õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul
õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult
põhjendatud. Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ja kohus jätab hagi osaliselt
rahuldamata sissenõudmiskulude 15 euro nõudes.
Hagiavalduse kohaselt on esialgne võlausaldaja ja hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt
kostjale saatnud maksemeeldetuletusi. Hagiavalduse punkti 2.4 kohaselt on sissenõudmiskulud
50 eurot: 25.08.2021 tasulise kirja nr 3220911 saatmine 25 eurot; 9.11.2021 tasulise kirja nr
3245644 saatmine 5 eurot; 8.12.2021 tasulise kirja nr 3256526 saatmine 5 eurot; muud
makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot.
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lg 1 järgi võib lepingu kehtivusajal majandus- või
kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga
sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas
kuni 5 eurot. Seda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta
meeldetuletuse. Lõike 2 p 3 järgi võib pärast lepingu lõppemist võib majandus- või
kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks
iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni
50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni
25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle
1000 euro.
Hagiavalduse kohaselt on hageja saatnud kostjale kolm tasulist meeldetuletuskirja peale
lepingute ülesütlemist. Hageja ei ole tõendanud lisaks meeldetuletuskirjadele ka muude
sissenõudmiskulude olemasolu. Kuivõrd esimese meeldetuletuskirja ülempiir on kõrgem, kuna
see hõlmab kõikvõimalikud võla sissenõudmiseks tehtavate toimingute kulud, ei ole hageja
muud sissenõudmiskulud põhjendatud. Eeltoodule tuginedes jätab kohus hagi rahuldamata
sissenõudmiskulude 15 euro nõudes.
Kohus edastas kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega
rahvastikuregistri järgsel e-posti aadressil xxxx, kuid kostja dokumentide kättesaamist ei
kinnitanud. Rahvastikuregistri järgne elukoha aadress xxxx, on alates 08.06.2021 kehtetu.
Eeltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et kostja elu- ja viibimiskoht pole teada. Seetõttu
toimetas kohus kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega kätte
väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu ja nõudis kostjalt kirjalikku vastust. Teadaanne
avaldati 27.08.2024 ning see loeti kättetoimetatuks 12.09.2024. Kostjat hoiatati, et kirjaliku
vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.
Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks (02.10.2024) ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.
TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada
hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele
kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati
kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud
faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib
käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §
173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste
vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab
menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus
samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
Hagejal on tekkinud lepingulise esindaja kulu summas 676 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja
esindaja tunnitasu on olnud 169 eurot (ilma käibemaksuta). Taotluse kohaselt on lepinguline
esindaja teinud järgmisi toiminguid – alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs;
hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine;
dokumentide esitamine kohtule (4 h 676 eurot). Lisaks taotleb hageja kostjalt välja mõista
menetluses tasutud riigilõivu 1260 eurot.
Mis puutub hagimenetluses kantud menetluskulusid, tuleb märkida, et tegemist pole keeruka
ega mahuka tsiviilasjaga. Tallinna Ringkonnakohus on 14.04.2020 lahendis tsiviilasjas 2-18-
129072 asunud seisukohale, et tüüphagide, millesarnaseid on hageja esitanud sadu kui mitte
tuhandeid, põhjendused kattuvad peaaegu sõna-sõnalt (erinevus seisneb üksnes kostjate
andmetes, summades ja kuupäevades), mistõttu ei ole usutav, et nende koostamisel teeks
esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Kohus leiab, et ka
käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise
esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Käesoleval juhul on põhjendatud ajakulu
hagiavalduse koostamiseks ja dokumentide komplekteerimiseks üks tund. Kohus peab
põhjendatuks hageja lepingulise esindaja töö tunnihinda 120 eurot (ilma käibemaksuta).
Hageja lepinguline esindaja ei ole advokaadi kvalifikatsiooniga ning hagi koostamine polnud
õiguslikust aspektist kuigivõrd keerukas, mistõttu on põhjendatud tunnihind 120 eurot (ilma
käibemaksuta). Kulu tuleb välja mõista ilma käibemaksuta, sest hageja lepinguline esindaja
on käibemaksukohustuslane ning hageja on käibemaksukohustuslane, mistõttu on hagejal
õigus saada käibemaksu tagastust (TsMS § 174 lg 10). Eelnevat arvestades on hageja
põhjendatud ja vajalik esinduskulu 120 eurot.
Lisaks peab kostja hüvitama hagejale riigilõivu 1260 eurot. Kokku on hageja põhjendatud
menetluskulud 1380 eurot. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjat
hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva
lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses
ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal
menetluskulud kanda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr xxxx viitenumbriga
713824858.
/allkirjastatud digitaalselt/
Reena Nieländer
Kohtunik