2-22-6580/72 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-22-6580

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Bergson

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. oktoober 2024, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-6580

Tsiviilasi

STORENT OÜ hagi Osaühingu Puksiirteenused

vastu lepinguliste kohustuste täitmiseks

Tsiviilasja hind

2 357,60 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Storent OÜ (registrikood: 11682327; asukoht

Tartu mnt 83-205, Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja P. P. (e-post XXX )

Kostja: Puksiiriteenused OÜ (registrikood 10868952;

asukoht Energia tn 4, 80010 Pärnu; e-post

info@puksiirteenused.com)

Kostja lepinguline esindaja A.V.(OÜ Munga

Õigusbüroo, e-post: XXX)

Asja läbivaatamine

Kohtuistung 24.09.2024, edasi kirjalik menetlus,

lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada STORENT OÜ hagi Osaühingu Puksiirteenused vastu osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt Osaühing Puksiirteenused hageja STORENT OÜ kasuks

põhivõlgnevus 1 083,60 eurot, samuti viivis summas 1083,60 eurot ja

sissenõudmiskulu summas 40 eurot, kokku 2 207,20 eurot

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Jätta STORENT OÜ menetluskulud 97% ulatuses Osaühingu Puksiirteenused

kanda.

2. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist

TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses

on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

2-22-6580

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Menetlusabi taotlemise selgitus

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED

1. Storent OÜ esitas 03.05.2022 Harju Maakohtule hagi Puksiirteenused OÜ-lt võlgnevuse

saamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Storent OÜ ja Puksiiriteenused OÜ

17.08.2016 vallasasja üürilepingu nr CON07877“, mille alusel üüris hageja kostjale

15.11.2021 miniekskavaatori Yanmar VIO33-6. Miniekskavaator on kostjale üle antud

üleandmis-vastuvõtu aktiga MDR0188142. Kostja tagastas miniekskavaatori aktiga

MRR0188343. Ajal, mil inventar oli kostja valduses, purunes miniekskavaatoril roomik.

Vastavasisulise teate edastas kostja hagejale 23.11.2021. Hageja käis kostja juures objektil

25.11.2021 ja vahetas miniekskavaatoril roomiku. Vastavalt tehtud tööle ja transpordile,

esitas hageja kostjale tehtud tööde akti DLP0011663 ja asjakohase arve nr INV0271440.

Kostja on eeltoodud arve vaidlustanud ega ole seda tasunud. Hageja on seisukohal, et

roomik purunes kostja süül ja kostjal tuleb kahju hüvitada.

2. Hageja palub hagi rahuldada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõue 1 149,60

eurot, kahjuhüvitisena sissenõudekulud 40 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks

muutunud viivis summas 328,79 eurot ja alates 04.05.2022 viivis põhinõudelt 0,2 %

päevas kuni kohustuse kohase täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda

ning mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

3. Kostja hagi ei tunnista. Kostja on seisukohal, et hagiavaldusele lisatud materjalidest

tulenevalt ei ole usaldusväärselt tõendatud ülalviidatud lepingu sõlmimine selle

preambulis esitatud poolte vahel. Kostja juhib tähelepanu asjaolule, et hagiavalduse

lisadena 2 ja 3 osundatu (Üleandmis-vastuvõtu akt MDR0188142, tagastamise akt

MRR0188343 ja Defekteerimise märge DLP0011663) on samuti esitatud PDF formaadis

failidena, mis ei kajasta neis osundatud isiku(te) signeeringuid.

2-22-6580

4. Kostja hinnangul puuduvad hagiavalduse lisana esitatud inventari vastuvõtmis-üleandmise

aktis (tagastamise akt MRR0188343) lisaks varemavaldatule, mistahes viited inventari

tehnilisele seisundile. Veel-enam puudub aktist vastav alajaotus, milles tehnilist seisundit

kajastada ja viited võimalikele täiendavalt koostatavatele dokumentidele või inventari

tehnilist seisundit kajastatavatele mistahes muudele materjalidele, infokandjatele vms.

5. Kostja peab vajalikuks etteruttavalt täiendavalt märkida, et hagiavalduse lisana 1 esitatud

lepingu punkti 2.6. järgi on hagejast rendileandjal õigus esitada rentnikule arve vastavas

summas, mis on vajalik Inventari rikkumise ja/või puudujäägi kõrvaldamiseks

alljärgnevate tingimuste esinemisel: inventari tagastamisel rendileandjale on tuvastatud

inventari rikkumine või puudujääk. Rentniku poolt allkirjastatakse üheaegselt inventari

vastuvõtu-üleandmise aktiga, mis on sätestatud lepingu punktis 2.2. (resp. hagiavalduse

lisa tagastamise akt MRR0188343), Inventari rikkumist või puudujääki kinnitav akt (resp.

hagiavalduse lisa Defekteerimise märge DLP0011663). Hageja ei ole tõendanud inventari

tagastamisel rendileandjale inventari rikkumise või puudujäägi tuvastamist.

6. Hageja ei ole lisaks eeltoodule tõendanud Inventari rikkumist või puudujääki kinnitava

akti (resp. hagiavalduse lisa Defekteerimise märge DLP0011663) üheaegset allkirjastamist

Inventari vastuvõtu-üleandmise aktiga, mis on sätestatud lepingu punktis 2.2. (resp.

hagiavalduse lisa tagastamise akt MRR0188343). Veel-enam soovib kostja rõhutada, et

17.08.2016. a. LEPING Nr CON07877 punkti 8.1. järgi ei vastuta rentnik Inventari

rendiperioodi jooksul tekkinud Inventari loomulikust kulumisest tekkinud kahju eest.

7. Puksiirteenused OÜ on 09.01.2022 esitanud OÜ-le Storent vastuväited ning jääb neis

esitatud seisukohtade juurde. Hageja osundatud sissenõudekulu kandmine ei ole

tõendatud. Hageja viivisenõue on alusetu. Lisaks eeltoodule ei ole Storent OÜ nõudnud

Kostjalt viivise tasumist. Hageja nõue on igasuguse põhjenduseta, tõenduseta ning seega

alusetu.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

8. Käesoleva asja hind on 2 357,60 eurot, millest põhinõue on 1 149,60 eurot. Kohus leiab,

et asja tuleb lahendada lihtmenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1

alusel. TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa

summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000

eurole. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste

alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja

võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu

vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes

asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud

poolte esitatud õiguslike väidetega.

9. Asja materjalidest nähtub, et hageja ning kostja sõlmisid 17.08.2016 raamlepingu nr

CON07877, mille kohaselt rendileandja annab ning rentnik kasutab/rendib rendileandja

omanduses ja/või valduses olevad seadeldised, mida edaspidi nimetatakse tekstis sõnaga

inventar. Samuti pakub inventari lisateenuseid, mis on seotud transpordi, montaaži,

demontaažiga jne, edaspidi lisateenused, lähtudes käesoleva lepingu sätetest (dtl 49).

Üleandmis-vastuvõtu 15.11.2021 akti nr MDR0188142 alusel andis hageja kostja

kasutusse miniekskavaatori Yanmar VIO33-6 (dtl 15).

2-22-6580

10. Pooled ei vaidle iseenesest ka selle üle, et ajal, kui miniekskavaator oli kostja kasutuses,

purunes ekskavaatori roomiku lint ja hageja vahetas miniekskavaatori mõlemad

roomikulindid uute vastu. Vaidlust ei ole ka selles, et hageja küsib kostjalt raha vaid ühe

roomikulindi ja kohalesõidu ning tehtud töö eest . Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231

lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks. Pooled vaidlevad selle üle, kas lepingu esemeks oleva

miniekskavaatori roomiku purunemise on tekitanud kostja ja kas kostja vastutab vigastuse

eest.

11. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 järgi üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma

teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale

selle eest tasu (üüri). Pooltevahelise lepingu p 8.1 kohaselt vastutab rentnik kõikide

inventari rendiperioodi jooksul tekkinud inventari kahjustuste eest, välja arvatud inventari

loomulikust kulumisest tekkinud kahju eest. VÕS § 334 lg 1 järgi peab üürnik üüritud asja

koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja

lepingujärgsele kasutamisele. Kui üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja

üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis. Sama paragrahvi

2. lõike kohaselt vastutab üürnik üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustumise eest,

mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine, kaotsiminek

või kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja

kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise,

halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega.

12. Üüriese tuleb seega üürileandjale tagastada seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele

kasutamisele, st arvestades asja loomulikku kulumist. Selle kohustuse rikkumise korral

tekib üürileandjal üürniku vastu kahju hüvitamise nõue (VÕS § 115 lg 1). Kui üüritud asja

üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmise akt, siis eeldatakse, et asi anti üle

üleandmisaktis toodud seisundis (VÕS § 334 lg 1). Seda, et üüriese on kahjustatud üle

tavalisest kasutamisest tingitud kulumise määra, peab tõendama üürileandja.

13. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse

täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju

hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui

kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Sama paragrahvi 2. lõige

sätestab, et kohustuse täitmise asemel võib kahju hüvitamist nõuda pärast VÕS §-s 114

sätestatud täiendava tähtaja möödumist.

14. Kostja vaidleb hagile vastu muuhulgas põhjusel, et arve nr IV271440 ei ole koostatud

selle dateeringu päeval vaid hiljem. Kohus märgib, et kostja sellel vastuväitel ei ole asjas

mingit tähtsust. Asjaolu, et hageja kohapealne juhtkond ei pidanud mingil põhjusel

vajalikuks kostjale arvet esitada, ei tähenda koheselt, et hageja oli kahjunõudest kostja

vastu loobunud. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et „Kolleegium on varasemas

praktikas leidnud, et ainuüksi see, et dokument on allkirjastatud hiljem, mitte lepingus

märgitud ajal (intellektuaalne võltsimine), ei välista lepingust tulenevate õiguslike

tagajärgede tekkimist (RKTko nr 2-16-3785/114, p 14; nr 3-2-1-96-13, p 34, 2-17-

14766/106; p 15). Seega ei ole mingit tähendust kostja esile toodud asjaolul, et teenusarve

nr INV0270898 ja 02.12.2021 edastatud arve nr INV0271440 numeratsiooni võrdlus

viitab ilmselgelt asjaolule, et arve INV0271440 on koostatud pärast 30.novembri 2021

dateeringut kandvat ja 01.12.2021 e-posti teel edastatud teenusarvet nr INV0270898.

15. Iseenesest on kostjal õigus selles, et inventari tagastamisel rendileandjale inventari

rikkumist ja/või puudujääki ei tuvastatud. Kuid kostja on jätnud tähelepanuta, et

miniekskavaatori roomik purunes ja asendati ajal, kui miniekskavaator oli kostja

kasutuses. Seega tõepoolest inventari tagastamisel puudusi ei fikseeritud, kuivõrd

2-22-6580

tagastamise ajaks oli purunenud roomikulint juba asendatud. Kostja leiab, et hagejast

rendileandjal lepingu punktist 2.6. õigus esitada rentnikule arve summas, mis on vajalik

inventari rikkumise ja/või puudujäägi kõrvaldamiseks vaid üheaegselt inventari

vastuvõtmise-üleandmise aktiga alla kirjutatud inventari rikkumise ja/või puudujääki

kinnitava akti alusel. Kohus kostjaga selles osas ei nõustu.

16. Lepingu p-s 2.6 on pooled kokku leppinud selles, et juhul, kui inventari tagastamisel

rendileandjale on tuvastatud inventari rikkumine ja/või puudujääk, on rentnik kohustatud

üheaegselt inventari vastuvõtu-üleandmise aktiga, mis on sätestatud lepingu punktis 2.2,

alla kirjutama ka inventari rikkumise ja/või puudujääki kinnitavale aktile, mille alusel on

rendileandjal õigus esitada rentnikule arve vastavas summas, mis on vajalik inventari

rikkumise ja/või puudujäägi kõrvaldamiseks. Juhul kui rentnik ei kirjuta alla sellekohast

akti, on rendileandja õigustatud koostama inventari rikkumise ja/või puudujäägi akti

ühepoolselt, mille alusel rendileandja on õigustatud esitama rentnikule arve vastavas

summas, mis on vajalik inventari rikkumise ja/või puudujäägi kõrvaldamiseks.

17. Kostja on jätnud tähelepanuta p 2.6 teise lause, mille kohaselt juhul kui rentnik ei kirjuta

alla sellekohast akti, on rendileandja õigustatud koostama inventari rikkumise ja/või

puudujäägi akti ühepoolselt, mille alusel rendileandja on õigustatud esitama rentnikule

arve vastavas summas, mis on vajalik inventari rikkumise ja/või puudujäägi

kõrvaldamiseks. Seega võimaldab leping rentniku vastu nõuet esitada ka juhul, kui ühist

akti koostatud ei ole. Kohtu hinnangul ei ole kostja see vastuväide asjakohane.

18. Pooled vaidlevad eelkõige selle üle, kas miniekskavaatori roomik purunesid loomuliku

kulumise või kostja vea tõttu ning kas kostja vastutab selle eest. Vaidlust ei ole selles, et

kostja kasutusse anti 15.11.2021 kell 8:45 juba küllaltki kulunud roomikutega

miniekskavaator (dtl 61). Lepingu p 4.2 järgi on rentnik kohustatud kontrollima inventari

kasutamist neil eesmärkidel, milleks inventar on ette nähtud ning kooskõlas inventari

kasutusjuhendiga. Inventari rikkumise ja/või puudujäägi korral on rentnik kohustatud

hüvitama rendileandjale sellest tingitud kahju. Kostja on suhteliselt kulunud roomikutega

minitraktori üle vaadanud ja vastu võtnud. Kostja ei ole esile vastuvõtuaktile teinud

märkeid selle kohta, et tema hinnangul on miniekskavaatori roomikud liigselt kulunud.

Kuigi kostja on ka esile toonud, et vastuvõtu aktil puudub vastav, koht, mida saaks

ülevaatuse andmetega täita, ei välista spetsiaalse koha puudumine blanketil seda, et

viidatud aktile ei oleks saanud täiendavaid märkusi kanda või kostja ei oleks saanud

miniekskavaatori vastuvõtmisest puuduste olemasolul keelduda.

19. VÕS § 276 lg 1 ja 2 kohaselt on üürileandja kohustatud asja üürnikule üle andma

kokkulepitud ajaks koos päraldistega lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis ja

tagama asja hoidmise selles seisundis lepingu kehtivuse ajal. Üürnik peab asja kasutama

hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest üürileandmisel lähtuti. See tähendab seda, et

kui üürileandja annab üürnikule üle mingis seisundis üürilepingu eseme, millel on mingid

omadused, ja kui üürnik peab vastavat seisundit või omadusi märkama, võtab asja vastu ja

ei esita selles osas pretensioone, võib eeldada, et üürilepingu ese oli sellises seisundis,

nagu lepingupooled selles kokku leppisid.

20. Hageja väidete kohaselt andis ta kostjale üle kasutuskõlblike roomikulintidega

miniekskavaatori ning roomikulindid ei purunenud loomuliku kulumise tagajärjel. Hageja

tugineb sellele, et masin oli olnud töös ca 2 000h, mida saab lugeda suhteliselt uueks

masinaks. Kohtu ette ei ole toodud, et roomikulintidel oleks ettenähtud kindel ajavahemik

või kasutusaeg, mille möödudes roomikulinte kasutada ei tohi või mis on keskmine

roomikulintide kasutamise aeg. Hageja selgitas menetluse käigus, et kummiroomiku

seisukorda hinnatakse visuaalsel kontrollimisel. Kui kummiroomikul ei ole nähtavaid

2-22-6580

vigastusi, mis võivad tekitada roomiku purunemist, siis loetakse seisundit

kasutuskõlblikuks. Inventari väljastamise piltidel on näha, et roomikud on sirged ja ilusti

pingutatud, mis tähendab seda, et roomiku sees olevad traadid ei ole katki (dtl 64). Hageja

tõendab oma väidet, et roomik ei purunenud loomuliku kulumise tagajärjel fotodega

purunenud roomikust. Kui oleks tegemist loomuliku kulumise tagajärjel roomiku

purunemisega oleks hageja hinnangul pidanud roomiku kummi osa olema nn praguline ja

traadid roostes (vanal kummiroomikul tekivad metallsegmentide vahele praod).

21. Hageja esitas tõendina ka miniekskavaatori tööajaarvestuse väljavõtte, mille kohaselt on

konkreetne miniekskavaator kostja objektil 15.11.2021 hommikul käivitamisel töötanud

kokku ca 1 585,52h ja läbinud kokku 2 204,8 km (dtl 63). Kostja juures töö lõpetamisel

26.11.2021 kella 17:23ks oli masin töötanud kokku ca 1 643,5 tundi ja läbinud kostja

juures ca 52 km.

22. Hageja väiteid miniekskavaatori roomikute seisukorra kohta kinnitas ka hageja tunnistaja

A. B.: Visuaalselt võin ma öelda, et nad on kulunud küll sest masin on küll tööd teinud

aga selles mõttes ma näen, et nad ei ole lõigatud või kuskilt katki ja see tähendab, et

nende roomikutega saab veel tööd teha (ajamärk 00:12:58). Ka kostja tunnistaja Ü. S.

selgitas, et roomiku lindid olid „suht kulunud“ (01:04:08). Samas aga ei väitnud tunnistaja

S., et miniekskavaatori roomikulindid oleksid nii kulunud, et masinat ei oleks saanud

kliendile välja anda ega sellega tööd teha. Tunnistaja kinnitas, et „sellist võimalust, et

trossid on katki ja ekskavaator läheb objektile ei ole.“ (01:14:30). Vigastuse foto kohta

oskas tunnistaja B. selgitada, et „ma näen, et see on värskelt tekkinud sest traadid ei ole

nagu roostes. On näha, et värske metall (00:16:25). Kui traadid on roostes, siis see oli see

varem katki. Traadid on roomiku sees, kummi sees seal (00:17:05).

23. Nende tõendite koosmõjust saab kohus järeldada, et miniekskavaatori roomikulindid ei

olnud nii vanad ega kulunud, et oleksid tavapärase kasutamise käigus pidanud purunema.

Samuti ei olnud roomikulindis olevad traadid enne kostjale kasutada andmist katkenud.

Seega saab kohus teha järelduse, et kostjale anti üle vähemalt keskmise kvaliteediga ning

lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis miniekskavaator.

24. Kuigi tunnistaja J.F. avaldas ülekuulamisel, et enamus hageja masinapargist oli nii vana ja

kulunud, et seda ei oleks tohtinud kasutamiseks anda, on tunnistaja ütlused üsna

üldsõnalised. Nii avaldas tunnistaja, et „ meie enamus ekskavaatorite lindid olid sellises

seisundis, et kui peamehhaanik Tallinnast U. käis meil külas, siis me ütlesime, et need

kõik on sellises seisundis, et lindid tuleks välja vahetada, nad on vanad ja kliendid

kurdavad, et venivad. See juba näitab, et lint ei ole väga uus.“ (00:40:24). „Storendis on

üle poole seadmetest on sellised mida korralik firma välja ei annaks. Väga paljud asjad

on analoogses seisukorras. Eriti, mis puudutab tõstukeid, lindid ekskavaatoritele,

paljudel, mis on vanemad ja neid on seadmed on veel. Ma ei tea, kas täna on aga siis oli

küll (00:43:59). Mingit konkreetset puudust miniekskavaatori roomikulintide juures

tunnistaja esile ei toonud, pragudele või mõradele lintides tunnistaja ei viidanud. Kohus

suhtub tunnistaja F. ütlustesse kriitiliselt ja leiab, et tunnistaja ei olnud ütlusi andes ilmselt

objektiivne oma endise tööandja suhtes. Kohtu hinnangul võib olla põhjuseks, miks

tunnistaja suhtub ülima kriitilisusega kõigesse, mis puudutas hagejat ilmselt tunnistaja

endise tööandja algatusel ootamatult lõppenud töösuhe, mille käigus muuhulgas hageja

vaatas üle ja muutis ära tunnistaja otsuse mitte esitada kostjale arvet purunenud roomiku

eest. Samas on tunnistaja F. ütlused üldsõnalised ega kajasta mingit selget faktilist asjaolu

vaid tunnistaja selgitas oma nägemust vaidlusest ning sellest, miks ta kostjale purunenud

lindi eest arvet ei esitanud. Seega ei ole tunnistaja ütlustel üürileantud inventari seisundi

määramisel suurt kaalu.

2-22-6580

25. Roomiku vigastuse võimaliku põhjuse kohta tunnistaja B. selgitas vigastuse fotot (dtl 64)

uurides, et „Kui on valed töövõtted või kui sinna roomikute ja mehhanismide, seal on

juhtratas ja sinna vahele satub kivi või muld ja või mis iganes võib selle mehhanismi pealt

ära visata (00:15:16). Arvan, et kui ta päris pingule läheb siis võib ka katki teha“

(00:15:37). „Näha on, et lülid on ära läinud ja midagi põhjustas seda, et tuli sealt ära.

Kuna seda lüli ei ole seal sees, siis traadid hoiavad seda roomikut.“(00:18:07).

Tunnistaja S.i hinnangul ei ole roomikulindil lülid eemaldunud vaid lihtsalt laiali vajunud,

kuna traadid on purunenud ja pinget lindis ei ole: „Pildi peal ei ole lülid puudu vaid tross

on kahel pool. Nüüd, kui siitpoolt on tross katki, siis ta on nii laiali, et… Päris suur pinge

on seal peal. Näitan pildil seda. See on keskmine kett lihtsalt. Auk on lihtsalt see koht,

koht on niimoodi laiali, lülikoht on ratta taga. Lüli puudu ei ole. Tal on kaks hammast,

kahe hamba vahel on tühimik, kust jookseb see vedav hammasratas läbi. Minu arust ei ole

puudu sealt. Teist poolt korpust on sama palju linti, täpselt samasugune lint, kui siitpoolt

on tross katki, kolmnurk on nii suur. Trossiots on näha pildil. Kaks lüli ja vahekoht ja ma

arvan, et järgmine lüli on siin ja on tänu trosside purunemisele suureks

läinud.“(01:07:35).

26. Kohtu hinnangul ei ole praegu tähtsust selle, kas roomiku lülid on lindi küljes või

eemaldunud. Hageja ei ole esiletoonud, et roomikulint on purunenud otseselt ebaõigete

töövõtete või kostja mittesihipärase tegevuse nt vandalismi tagajärjel. Ka tunnistajad ei

osanud esile tuua, mis võiks olla roomikulindi purunemise põhjus. Tunnistaja S. avaldas

vastuseks kohtu küsimusele, kas kostja võis ebaõiget töövõtet kasutada, et „Ehitusobjektid

on kõik suht sarnased. Kopp teeb oma tööd. Midagi siukest seal küll ei olnud.“(01:06:48).

Ka tunnistaja B. ei öelnud midagi konkreetset lindi purunemise põhjuse kohta. Seega ei

saa käesoleval juhul väita, et lint on purunenud mittesihipärase kasutamise või ebaõigete

töövõtete tõttu. Miniekskavaator ongi ette nähtud pehme pinnase ja kivimite tõstmiseks,

kaevamiseks ja teisaldamiseks.

27. Üürnik peab asja kasutama hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest üürileandmisel

lähtuti. Kui tegemist on vastava kohustuse rikkumise tagajärjel tekkinud puudusega, siis

selle eest üürileandja ei vastuta. Üürnikupoolsest kasutusest võib tekkida küll kulumine,

kuid see kulumine ei tohi ületada tavakasutusest tekkivat kulumit. Selle hindamisel tuleb

lähtuda lepingujärgsest kasutusest ehk siis sellest kasutusotstarbest, milles pooled lepingu

sõlmimisel kokku leppisid. Käesoleval juhul ei ole võimalik öelda, et miniekskavaatori

üürinud kostja oleks ekskavaatorit kasutanud mitte sihtotstarbeliselt. Hageja ei ole esile

väitnud, et kostja kasutas miniekskavaatorit muul viisil, kui oli miniekskavaatori

kasutusotstarve.

28. Samas on kohus seisukohal, et kostja ei ole üüritud miniekskavaatorit kasutades käitunud

piisavalt hoolikalt. Üürnik peab kasutama asja hoolikalt, st nii nagu üks tavaline hoolikas

üürnik asja kasutaks, samuti peab üürnik ära hoidma kahjustused, mida hoolikas üürnik

ära hoiaks. Juhul kui üürnik rikub tal lasuvaid kohustusi ja kui selle tagajärjel tekib asjale

puudus, siis selle puuduse eest üürileandja ei vastuta ning vastutab üürnik.

29. Pooled on menetluses esile toonud, et hageja andis kostjale miniekskavaatori üle

15.11.2021. 23.11.2021 teavitas kostja hagejat, et roomiku lint kipub maha tulema. Kostja

enda selgituste järgi öeldi kostjale, et masin tuleb seisma panna. Seda, et roomikult maha

tulevate lintidega miniekskavaatoriga ei oleks tohtinud tööd jätkata, kinnitasid muuhulgas

mõlemad kostja tunnistajad. Nii on J. F. selgitanud, et „Kindlasti keegi meist siis ütles, et

ärgu ta üritagu ära tuua vaid me tuleme kohale ja minu mäletamist mööda mindi kohale

järgmisel päeval. Palusime, et jääb sinna ja tööd ei tehtaks edasi (00:40:24). Ka Ü. S.

selgitas ülekuulamisel, et „Kui lint maha tuleb see linti ära ei lõhu. Kui on mingi selline

2-22-6580

olukord, siis et nagu asjast selgust saada siis oleks mõistlik, et edasi ei toimetata.“

(01:12:13).

30. Kohtule esitatud miniekskavaatori Yanmar töötamise arvestusest nähtub, et vaatamata

sellele, et kostja teatas 23.11.2021 hagejale, et lint kipub maha tulema ja sai enda

kinnitusel juhised ekskavaatoriga töö peatamiseks, siis seda tegelikult ei tehtud. Nii

nähtub tööaja arvestusest, et 23.11.2021 lõpetas kostja töötamise kell 17:15. 24.11.2021

alustati masinaga tööd 10:14, ja töötati kokku 9,09 h. Kuigi samast arvestusest nähtub, et

ilmselt töötas miniekskavaator ühe koha peal, kuivõrd kilomeetreid ei läbitud, ei ole

praegu välistatud, et mahatuleva lindiga masina käitamine aitas lindi purunemisele kaasa.

31. Kostja kinnitusel öeldi kostjale 23.11.2021 selgelt, et maha kippuva lindiga ekskavaatorit

kasutada ei tohi (31.05.2023 protokoll lk 2, 00:19:19). Kuid sellele vaatamata on kostja

ekskavaatori kasutamist jätkanud. Selline käitumine ei ole tavalise hoolika üürniku

käitumine ning kostja on rikkunud temal olevat hoolsuskohustust ega ole ära hoidnud

tekkida võivat kahju. Seega on kohus seisukohal, et kostjalt tuleb roomikulindi vahetusega

seonduv kulu välja mõista.

32. Hageja on kostjale esitanud 26.11.2021 arve nr INV0271440 summas 1 149,60 eurot

(käibemaksuga). Vaidlust ei ole selles, et hageja asukoht on Punane 6a, Tallinnas ja

objekt, kus miniekskavaatori roomiku vahetus toimus aadressil XXX. Arvel kajastub

väljasõit objektile Tallinn-Pärnu-Tallinn - 290 km, Kummiroomik 300x55.5x82Y ITR - 1

tk, Kummiroomiku vahetus objektil - 2h, väljasõit objektile Tallinn-Pärnu-Tallinn - 5h.

Hageja selgitas, et kummiroomiku vahetust teostasid 2 mehhaanikut. Uus kummiroomik

oli olemas hageja koostöö partneri laos Tallinnas. Üks mehaanik startis objektile xxx

Tallinnast ja läks roomiku järgi xxx,Tallinnas. Edasi ta läks sealt otse objektile (xxx).

Teine mehaanik läks Pärnu rendipunktist (xxx ) otse objektile (xxx). See aeg, mis

mehaanik kulutab sõidu peale on mehaaniku tööaeg. Mehaaniku tööauto kulutab kütust +

auto amortisatsioon, sellest koosneb kilomeetri hind. Kaua mehaanik sõidab objektile,

sõltub ka teeoludest ja liiklusest.

33. Kohus kontrollis hageja väiteid. Rakenduse Google Maps andmetel on hageja asukoha

(xxx) ning kostja objekti (xxx) vahemaa sõltuvalt valitud marsruudist 134 km, 137 km või

146 km ja sõiduks kuluv aeg mitte tipptunnil 1h 51 min, 1h 51 min ja 2h 3 min. Pärnu

mehhaaniku liikumine objektile on Google Maps andmetel autoga ca 3 min. Seega on

lindi vahetamise aeg 1 h võrra ülepaisutatud ning selle võrra tuleb kostjalt

väljamõistetavat summat vähendada (1h, so 15 eurot+ km). Samuti tuleb vähendada

roomiku vahetamise aega poole (1h, so 40 eurot+ km)võrra, kuivõrd kostja vastutab vaid

ühe roomiku lõhkumise ja vahetamise eest. Iseenesest on teise roomikulindi vahetamine

hageja igati mõistlik ja põhjendatud otsus, kuid hageja majanduslikust ja otstarbekusest

kantud otsustusi ei pea hüvitama kostja. Seega tuleb kostjalt väljamõistetavat summat

vähendada kokku 55 euro + km võrra ja kostjalt tuleb välja mõista 903 eurot + km so 1

083,60 eurot.

34. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks

muutunud viivise summas 328,79 eurot ning lisanduva viivise TsMS § 367 alusel. VÕS §

101 lg 1 p 6 kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt täitmisega viivitamise korral nõuda

viivist. Kuivõrd kohus on tuvastanud, et kostja on oma kohustust rikkunud, tuleb kostjalt

välja mõista viivis lepingus kokku lepitud sätestatud määras. Lepingu p 8.3 järgi iga

rendileandja jaoks ettenähtud makse hilinemise eest on rentnik kohustatud tasuma

rendileandjale viivise 0,20% suuruses määras hilinenud maksesummast iga viivitatud

päeva eest. Arve nr INV0271440 makse tähtaeg oli 11.12.2021. Seega muutus kostja

2-22-6580

kohustus sissenõutavaks 12.12.2021. VÕS § 82 lg 7 esimese lause kohaselt muutub

kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist.

35. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest

kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada

hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks

muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt

protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt,

et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina

põhinõudest. Kostja viivisenõudele sisulisi vastuväiteid ei esitanud. Viivisekalkulaatori

kohaselt on viivise suuruseks summalt 1 083,60 eurot kohtuotsuse tegemise seisuga 2

284,23 eurot. Riigikohus on 14.06.2005 otsuse 3-2-1-66-05 punktides 18-19 leidnud, et

põhivõlast suurema viivisenõude korral peab vastava kahju olemasolu tõendama

võlausaldaja, kui nõutakse seaduses sätestatud määrast suuremat viivist. Antud juhul ei

ole hageja vastava kahju olemasolu tõendanud. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus

kostjalt välja viivise põhivõlasuuruses so summas 1 083,60 eurot.

36. VÕS § 113¹ lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult

võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hagiavalduse kohaselt nõuab

hageja kostjalt võla sissenõudmiskulude summas 40 eurot hüvitamist. VÕS § 1131 lg 1

sätestab minimaalse hüvitise suuruse, mille nõudmiseks ei pea hageja tõendama tegeliku

kahju tekkimist. Hageja on seisukohal, et põhjendatud on kostjalt sissenõudmiskulude

väljamõistmine, kuna kostja ei ole tasunud hageja nõuet ja hagejal tekkis õigus nõuda

viivist. Hageja on nõudnud arve tasumist kohtuväliselt, kuid kostja ei ole arvet hagejale

kohtuväliselt tasunud. Kuna hageja võib nõuda viivist ja kostja tegutseb majandus- ja

kutsetegevuses, tuleb rahuldada hageja VÕS § 113¹ lg 1 alusel esitatud 40 euro suuruse

sissenõudmiskulude saamise nõue. Tallinna Ringkonnakohtu kolleegium selgitas lahendis

nr 2-22-105754, et osundatud sätte kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda

sissenõudmiskulude hüvitamist 40 euro ulatuses alati, kui tal on õigus nõuda viivist.

Nõude eelduseks ei ole tegelik kahju tekkimine.

37. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kostjalt tuleb

hageja kasuks välja mõista võlgnevus 1 083,60 eurot, samuti viivis summas 1083,60 eurot

ja sissenõudmiskulu summas 40 eurot, kokku 2 207,20 eurot.

38. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.

Menetluskulude jaotus

39. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus

menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab

kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise

rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota

menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid

täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades haginõude rahuldamise ulatust, leiab

kohus, et õiglane on jätta menetluskulud 97% ulatuses kostja kanda. Kohus selgitab, et

lähtub menetluskulude jaotuse proportsiooni arvutamisel sellest, et kohus rahuldas hageja

nõude summas ca 97%.

40. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

2-22-6580

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses,

kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja

lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud

maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras..

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Bergson

kohtunik