2-24-15571/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anneli Roonet

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

30. oktoober 2024, Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4,

Tartu

Tsiviilasja number

2-24-15571

Tsiviilasi

D.U hagi P.H vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

131 442,10 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja D.U (isikukood XXX), lepinguline esindaja

Raivo Kiisk

Kostja P.H (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega D.U hagi P.H vastu.

2. Välja mõista P.H-lt D.U kasuks 121 519,60 eurot, sealhulgas põhinõue 81 000 eurot,

intress 24 321,22 eurot ja viivis 16 198,38 eurot.

3. Välja mõista P.H-lt D.U kasuks viivis põhinõude (81 000 eurot) tasumata osalt

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates 15.10.2024 kuni

põhinõude täitmiseni.

4. Jätta poolte menetluskulud P.H kanda.

5. Rahuldada osaliselt D.U menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.

6. Välja mõista P.H-lt D.U kasuks menetluskulud 2954 eurot, sealhulgas riigilõiv 2100

eurot ja lepingulise esindaja kulu 854 eurot (sh käibemaks).

7. Välja mõista P.H-lt D.U kasuks viivis menetluskulude 2954 eurot tasumata osalt

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

8. Jätta rahuldamata D.U menetluskulude kindlaksmääramise avaldus 244 euro

väljamõistmiseks P.H-lt (s.o lepingulise esindaja kulu).

9. Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

1 (4)

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima.

Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist

ASJAOLUD JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. D.U (hageja) esitas Tartu Maakohtule 14.10.2024 hagiavalduse P.H (kostja) vastu, milles

palus mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 81 000 eurot, intressi 24 321,22 eurot, viivise

16 198,38 eurot ja viivise tasumata põhivõlalt seadusjärgses määras alates hagiavalduse

esitamisest kuni põhivõla tasumiseni. Poolte menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 16.12.2020 laenulepingu. Lepingu alusel sai

kostja hagejalt laenu summas 81 000 eurot tagastamise tähtajaga 16.12.2023. Lepingu p 2.1

järgi on kostja kohustatud maksma hagejale intressi 10% aastas. Kogu lepinguperioodi

16.12.2020–16.12.2023 eest tuleb kostjal tasuda intressi kokku 24 321,22 eurot. Kostja ei ole

hagejale laenu tagastanud ega intressi maksnud. Lepingu p-s 3.3 leppisid pooled kokku, et

laenu tasumisega viivitamisel tuleb maksta tasumata summalt viivist 0,066% päevas. Hageja

on arvestanud põhivõlalt viivist perioodi 17.12.2023–14.10.2024 eest 16 198,38 eurot.

2. Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega ja 24.10.2024 menetlusse võtmise määrusega

kätte 26.10.2024. Kohus kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse hagiavaldusele 30 päeva

jooksul alates hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Kostja

avaldas 28.10.2024 allkirjastatud avalduses, et ta võtab hagi õigeks.

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab

kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja

avaldas kohtule, et ta võtab hagi õigeks.

Hagi õigeksvõtmine TsMS § 440 tähenduses on ühepoolne kohtule esitatud avaldus, millega

kostja tunnustab tema vastu esitatud nõuet (vt TsMS § 4 lg 3). Hagi õigeksvõtmine on

eelkõige menetlustoiming. Samas tunnustab kostja hagi õigeksvõtmisega sisuliselt tema vastu

esitatud nõuet. Sellest lähtudes on hagi õigeksvõtmise avaldus ka ühepoolne tahteavaldus ehk

tehing (TsÜS § 67) (vt RKTKo 04.04.2018, 2-16-7541/70, p 13).

Kohus rahuldab hagiavalduse õigeksvõtul põhineva otsusega. Kohus mõistab kostjalt hageja

kasuks välja laenulepingust tuleneva võlgnevuse 121 519,60 eurot, sealhulgas põhinõue 81

000 eurot, intress perioodi 16.12.2020–16.12.2023 eest 24 321,22 eurot ja viivis perioodi

2 (4)

17.12.2023–14.10.2024 eest 16 198,38 eurot. Kohus mõistab kostjalt välja viivise põhinõude

81 000 eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

alates 15.10.2024 kuni põhinõude täitmiseni.

4. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldas hagiavalduse, mistõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

5. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses.

Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse TsMS § 174 lg 8 kohaselt

hagita menetluse sätteid, mistõttu ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste

esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 21.06.2021, 2-17-13164/62,

p 9).

5.1. Hageja palub kostjalt enda kasuks välja mõista hagilt tasutud riigilõivu. Hagilt hinnaga

131 442,10 eurot kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasumisele riigilõiv 2100

eurot. Hageja on hagilt tasunud riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses. Riigilõiv on

põhjendatud kohtukulu (TsMS § 138 lg 2). Arvestades, et kohus jättis menetluskulud kostja

kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks riigilõivuna välja mõista 2100 eurot.

5.2. Hageja palub kostjalt lepingulise esindaja kuludena välja mõista 1098 eurot (sh

käibemaks). TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude

jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta

(RKTKm 29.01.2024, 2-21-9796/80, p 17; RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 11). TsMS §

175 lg 1 võimaldab arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute

tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja

mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu (vt RKTKm 21.06.2021, 2-17-13164/62, p 9).

Hageja lepingulise esindaja ajakulu jagunes järgmiselt: telefonikõned kliendiga seoses

hagiavalduse esitamise võimalustega (1 tund), materjalidega tutvumine, analüüs, hagiavalduse

projekti koostamine (6 tundi), hagiavalduse projekti koostamine, edastamine kliendile,

telefonikõne kliendiga, e-kirja teel suhtlus kliendiga (1 tund), hagiavalduse projekti

ülevaatamine, täiendamine, viimistlemine, menetluskulude nimekirja koostamine ja

hagiavalduse esitamine kohtule (1 tund).

Kohus, arvestades hageja nõude olemust, menetluse käiku ning hinnates hageja lepingulise

esindaja poolt tehtud menetlustoimingute mahtu ja sisu võrrelduna menetluskulude nimekirjas

märgitud ajakuluga (kokku 9 tundi), leiab, et hageja õigusabikulud on põhjendatud osaliselt.

Tegemist ei ole keskmisest keerukama ega mahukama tsiviilasjaga. Kohus leiab, et hinnates

vaidlusaluse asja asjaolusid ning esitatud menetlusdokumentide mahtu ja sisu (hagi sisuline

pikkus ca 2,5 lk), et materjalidega tutvumiseks ning menetlusdokumentide koostamiseks ei

olnud õigusabi osutamisele põhjendatud kulutada maakohtus üle 7 tunni. Suhtlus kliendiga on

vajalik, kuid see ei saa osutuda ülemääraseks võrreldes teiste toimingutega.

5.3. Hageja esindaja tunnitasu suurus on 122 eurot (sh käibemaks). Menetlusosalise

esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu

põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks

menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase

3 (4)

õigusteenuse eest makstavat tasu. Toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu

suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja

kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest (RKTKm 29.01.2024, 2-21-9796/80, p 18; RKTKm

11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14).

Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus 122 eurot (sh käibemaks) on

põhjendatud ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja lepinguline

esindaja vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele

(TsMS § 218 lg 1 p 2 sätestatud nõuetele).

Arvestades, et kohus loeb põhjendatuks hageja lepingulise esindaja ajakulu 7 tunni ulatuses,

siis on põhjendatud lepingulise esindaja tasu suuruseks 854 eurot (7*122, sh käibemaks).

Arvestades hagi rahuldamise ulatust, tuleb kostjalt hageja kasuks lepingulise esindaja kuluna

välja mõista 854 eurot. Arvestades, et hageja palus kostjalt lepingulise esindaja kuluna välja

mõista 1098 eurot, kuid kohus rahuldas lepingulise esindaja kulude nõude 854 euro ulatuses,

siis jääb menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata 244 euro osas (s.o

lepingulise esindaja kulu)

5.4. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 järgi hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud määras viivist.

6. TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel tunnistab kohus omal algatusel õigeksvõtul põhineva otsuse

tagatiseta viivitamata täidetavaks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anneli Roonet

kohtunik

4 (4)