2-23-9280/12 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht

30.10.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-9280

Kohtuasi

C.O

avaldus täitemenetluse 008/2008/10678

lõpetamiseks aegumise tõttu

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 22.11.2023 määrus (avalduse

läbivaatamata jätmine)

Kaebuse esitaja ja liik

C.O määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja C.O (isikukood XXX)

Puudutatud isik Tallinna kohtutäitur Mati Kadak

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 22.11.2023 määrus ja saata asi samale maakohtule

menetluse jätkamiseks.

2. Rahuldada määruskaebus osaliselt.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. C.O (avaldaja) esitas 28.06.2023 Harju Maakohtule avalduse täitemenetluse aegumisega

lõpetamiseks täiteasjas nr 008/2008/10678 (täiteasi).

Avalduse kohaselt täideti täiteasjas Põhja Politseiprefektuuri nõuet avaldaja vastu väärteoasjas

nr 10220882247851. Põhinõude täitmine aegus 2021. aastal. Täituritasude osas aegus nõue

2018. aastal, kui möödus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 157 sätestatud 10 aasta

pikkune aegumistähtaeg nõude esimest korda täitmiseks esitamisest. Kohtutäitur Mati Kadak

(puudutatud isik, kohtutäitur) keeldus 08.06.2023 täitemenetlust täituritasude osas lõpetamast.

2-23-9280

2. Harju Maakohus võttis 14.09.2023 määrusega avalduse menetlusse.

3. Kohtutäitur esitas seisukoha, mille järgi on täitemenetlus lõpetatud üksnes rahatrahvi ja

väärteomenetluse kulude sissenõudmiseks, mitte aga täituritasude osas. Põhinõude

aegumisega tehakse uus otsus (aegumise osaotsus), mille kohaselt täituritasu kohta tehtud

kohtutäituri otsus (aegumise osaotsus) on täitemenetluse seadustiku (TMS) § 1 lg 1 p 16 järgi

iseseisev täitedokument. Sellise nõude aegumisele kohaldatakse TsÜS § 157 lg 1 sätestatut,

milleks on 10 aastat. Kohtutäituri tasud ei aegu automaatselt ega samaaegselt põhinõudega,

täituritasude aegunuks tunnistamiseks tuleb võlgnikul esitada kohtutäiturile aegumise avaldus,

ning tasuda seadusest tulenevalt 18 eurot aegumise tasu. Võlgnikule on kohtueelselt

selgitatud, et tal tuleb tasuda aegumise avalduse läbivaatamise tasu 18 eurot ja avaldaja on

kinnitanud, et on sellest nõudest teadlik. Avaldaja ühtegi uut aegumise avaldust esitanud ei

ole ega ole teostanud ühtegi makset.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Harju Maakohus jättis 22.11.2023 määrusega (vaidlustatud määrus) avalduse läbi

vaatamata ja menetluskulud avaldaja kanda.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt järeldas maakohus toimiku materjalidest, et avaldaja

vaidlustab kohtutäituri tegevust, millega nõutakse avaldajalt täitekulusid.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 1 kohaselt jätab kohus hagi läbi

vaatamata kui kohtusse pöördunud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks

kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast ja selle korra

rakendamise võimalust ei ole minetatud. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et avaldaja

oleks täitekulude sissenõudmist kohtutäituri juures vaidlustanud (TMS § 217 lg 1). Sama on

kinnitanud ka kohtutäitur kohtule 14.09.2023 esitatud vastuses. Kuivõrd kohtutäitur ei ole

teinud otsust, mille peale saaks kaevata, siis puudub avaldajal võimalus esitada kohtusse

kaebus kohtutäituri tegevuse peale.

Määruskaebus

5. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja saata asi

tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

Määruskaebuse ja selle täienduste kohaselt ei ole kohtusse pöördumisel nõude täitmise

aegumise tõttu kohustuslik kohtueelne menetlus, st avaldaja ei pea pöörduma esmalt

kohtutäituri poole. Lisaks on maakohus jõudnud eksliku järelduseni, et avaldaja soovib

vaidlustada kohtutäituri otsust täituritasude suuruse osas. Avaldaja soovib täitemenetluse

lõpetamist täituritasude täitmise aegumise tõttu TMS § 2231 alusel.

Menetluse edasine käik

6. Kohtutäitur määruskaebuse osas seisukohta ei esitanud.

7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

2

2-23-9280

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja asi

tuleb saata tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks. Ringkonnakohus ei saa saata asja

maakohtule uueks menetlusse võtmise otsustamiseks, kuivõrd maakohus on avalduse

14.09.2023 määrusega menetlusse võtnud. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

9. Kolleegiumi hinnangul ei ole käesoleval juhul alust jätta avaldust TsMS § 423 lg 1 p 1

alusel läbi vaatamata. Maakohus järeldas avaldusest, et avaldaja soovib vaidlustada

kohtutäituri tegevust, millega nõutakse avaldajalt täitekulusid. Avaldaja märgib

määruskaebuses, et tema eesmärk ei ole olnud täitekulude nõudmise vaidlustamine, vaid

avaldaja on esitanud TMS § 2231 alusel avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise

aegumise tõttu. Avaldaja märkis 28.06.2023 kohtusse jõudnud avalduses, et tema hinnangul

on kohtutäituri tasu nõue aegunud 2018. aastal TsÜS § 157 järgi. TMS § 2231 lg 1 sätestab, et

võlgnik võib esitada kohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise

tõttu, kui jõustunud kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda

täitmiseks esitamisest on möödunud TsÜS §-s 157 sätestatud tähtaeg. TMS § 2 lg 1 p 16

kohaselt on täitedokumendiks muuhulgas kohtutäituri otsus kohtutäituri tasu kohta.

Täitekulude kohta tehtud kohtutäituri otsus on TMS § 1 lg 1 p 16 järgi iseseisev

täitedokument, millest tuleneva nõude aegumistähtaeg on sätestatud TsÜS § 157 lg-s 1 (vt

RKTKm 02.11.2011, 3-2-1-79-11, p 11).

Kohtupraktikas on leitud, et täitemenetluse seadustik sätestab kaks alternatiivset avalduse

esitamise viisi täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu. TMS § 481

võimaldab võlgnikul esitada avaldus täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise

tõttu kohtutäiturile ning TMS § 2231 alusel on avaldusega võimalik pöörduda kohtusse.

Avalduse esitamine kohtutäiturile ei ole kohtule avalduse esitamise eeltingimus. Seadusandja

eesmärk võimaldada võlgnikul valida kohtutäituri või kohtu poole pöördumise vahel nähtub

nii viidatud sätete sõnastusest kui ka täitemenetluse seadustiku muutmise ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjast (315 SE seletuskiri, lk 7).

Samuti ei ole nõude täitmise aegumisele tuginemisel vajalik läbida kohtueelset

kaebemenetlust TMS § 217 sätestatud korras (315 SE seletuskiri, lk 7; vt nt TlnRnKm

31.10.2023, 2-22-17323; 05.04.2022, 2-21-8023, p 10; 26.10.2021, 2-21-8011, p 9.2).

Ringkonnakohus nõustub selle seisukoha juurde. Kuna avaldaja ei pidanud pöörduma

kohtutäituri tasu otsusest tuleneva nõude täitmise aegumise kohaldamiseks esmalt kohtutäituri

poole, ei olnud põhjust jätta avaldust TsMS § 423 lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata.

10. Eeltoodut arvestades tuleb maakohtu määrus tühistada ja saata asi menetluse jätkamiseks

samale maakohtule.

11. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada sõltuvalt

asja lahendamise tulemusest.

12. Kuna ringkonnakohus ei jäta hagi läbi vaatamata ega tee TsMS § 427 esimese lause

tähenduses lahendit, mis võimaldaks esitada Riigikohtule määruskaebuse, ei saa määruse

peale määruskaebust esitada (vt ka RKTKm 21.02.2018, 2-14-7385, p 13).

(allkirjastatud digitaalselt)

3