2-16-18427/80 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht

30.10.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-16-18427

Kohtuasi

Swedbank Liising Aktsiaseltsi hagi F.R-i vastu nõude

tunnustamiseks F.R-i pankrotimenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28.12.2023 määrus (täiendatud

01.02.2024 määrusega)

Kaebuse esitaja ja liik

Swedbank Liising Aktsiaseltsi määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Swedbank Liising Aktsiaselts (registrikood

10434248), lepinguline esindaja N.L

Kostja F.R (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Helmeri Indela

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde F.R-i 05.02.2024 seisukohaga esitatud tõend

(07.10.2020 nõude loovutamise leping).

2. Jätta toimikusse võtmata F.R-i korduvalt esitatud 05.02.2024 seisukoht koos selle

lisaga (I kd, tl 294–304) ja kõik 16.10.2024 e-kirjale lisatud dokumendid (II kd, tl

7–23).

3. Tühistada Harju Maakohtu 28.12.2023 määrus menetluskulude jaotuse,

menetluskulude kindlaksmääramise ja väljamõistmise osas koos viivisega

(resolutsiooni p-d 2 ja 3) ning teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta

menetluskulud poolte endi kanda ning rahaliselt kindlaks määramata. Tühistada

Harju Maakohtu 01.02.2024 täiendav määrus.

4. Harju Maakohtu 28.12.2023 määrus on jõustunud osas, millega maakohus jättis

Swedbank Liising Aktsiaseltsi hagi läbi vaatamata (resolutsiooni p 1).

5. Rahuldada Swedbank Liising Aktsiaseltsi määruskaebus osaliselt.

6. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud poolte endi kanda.

7. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

7.1. Jätta Swedbank Liising Aktsiaseltsi hagi läbi vaatamata.

7.2. Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda ning

rahaliselt kindlaks määramata.

2-16-18427

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu 12.06.2012 määrusega tsiviilasjas nr 2-10-61784 kuulutati välja F.R-i

(kostja) pankrot. Swedbank Liising Aktsiaselts (hageja) esitas pankrotimenetluses 11.07.2012

nõudeavalduse summas 16 605,91 eurot. Kostja esitas 15.11.2012 toimunud nõuete kaitsmise

koosolekul vastuväite hageja nõudele.

2. Viru Maakohtu lõpetas 31.07.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-10-61784 kostja

pankrotimenetluse ja algatas tema kohustustest vabastamise menetluse. Määruse kohaselt on

määrus hageja suhtes täitedokumendiks vaid juhul, kui hageja nõuet tunnustatakse

kohtumenetluses. Pankrotiseaduse (PankrS) § 104 lg 2 alusel lõppes tähtaeg nõude

tunnustamise hagi esitamiseks 15.11.2015.

3. Hageja esitas 07.12.2016 Harju Maakohtule hagi kostja vastu nõude summas 14 750,82

eurot tunnustamiseks kostja pankrotimenetluses. Menetluskulud palus hageja jätta kostja

kanda. Hageja selgitas, et esitas hagiavalduse kohtusse 28.05.2015, s.o 3 aasta jooksul arvates

nõuete kaitsmise koosolekust, kus võlgnik nõudele vastuväite esitas, kuid mahu tõttu ei

jõudnud hagiavaldus kohtu menetlusposti.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 14.08.2007 hageja ja Osaühing Secure Invest (kustutatud

14.04.2016, liisinguvõtja) liisingulepingu nr 0173358L, mille esemeks oli sõiduauto

Mercedes-Benz S350, ehitusaasta 2006. Hageja nõue kostja vastu tuleneb 14.08.2007

sõlmitud käenduslepingust nr 0173358L, mille kohaselt kohustus võlgnik tagama solidaarselt

liisinguvõtjaga võetud kohustust. Võlgniku vastutuse rahaline maksimumsumma lepiti kokku

80 267,57 eurot. Liisinguvõtja ei täitnud liisingulepingust tulenevaid kohustusi

nõuetekohaselt, mistõttu nõudis hageja kohustuste täitmist kostjalt. Hageja nõue kostja vastu

on 14 750,82 eurot.

4. Hageja esitas 15.11.2017 kostja vastu muudetud hagi kostjalt 11 455,56 euro

väljamõistmiseks liisingulepingust nr 0173358L ja käenduslepingust nr 0173358L tuleneva

kahju hüvitamiseks.

5. Maakohus määras 25.01.2018 määruses, et menetleb asja 15.11. 2017 esitatud hagiavalduse

alusel.

6. Kostja vaidles hagile vastu ja palus menetluskulud jätta hageja kanda.

7. Maakohus jättis 28.06.2019 määrusega (täiendatud 30.08.2019 määrusega) hagi läbi

vaatamata ja menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja

menetluskulude hüvitise kokku 2886 eurot koos edasiulatuva viivisega.

2-16-18427

8. Ringkonnakohus tühistas Harju Maakohtu 28.08.2019 määruse ja 30.08.2019 täiendava

määruse ning saatis asja menetluse jätkamiseks maakohtule.

Maakohtu määrused ja põhjendused

9. Harju Maakohus jättis 28.12.2023 määrusega hagi läbi vaatamata. Maakohus jättis

menetluskulud hageja kanda ja määras kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse

ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 2046 eurot ja viivise alates

kohtumääruse jõustumisest kuni nõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

9.1. Maakohtu määruse kohaselt tuli hagi jätta läbi vaatamata tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel. Hageja ei saa käesoleval juhul esitada nõude

tunnustamise hagi PankrS § 106 lg 1 alusel, sest sätte kohaldamine eeldab, et vastuväite

nõudele oleks esitanud kas võlausaldaja või pankrotihaldur. Võlgniku pankrotimenetluses

esitatud nõudeid kaitsti 15.11.2012. Nõudele esitas vastuväite üksnes võlgnik. Võlgniku

vastuväide ei takista nõude tunnustamist (PankrS § 104 lg 1). Käesoleval juhul on Viru

Maakohus 16.09.2021 määrusega vabastanud võlgniku kõikidest pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest, välja arvatud D. F.R-i nõue, mille Tartu Ringkonnakohus jättis

28.02.2022 määrusega võlgniku kohustusest vabastamata (tsiviilasi nr 2-10-61784). Seega

hageja nõue on võlgniku kohustustest vabastamise tõttu lõppenud ning esineb ka PankrS §

167 lg 2 hagi menetlemist välistav asjaolu.

9.2. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda, kuna hagi jäi läbi

vaatamata. Maakohus määras kindlaks kostja menetluskulud 28.05.2019 menetluskulude

nimekirja alusel, mille kohaselt on kostja menetluskuludeks õigusabikulud 2046 eurot. Kostja

lepingulise esindaja ajakulu 15,5 tundi saab pidada põhjendatud ja vajalikuks, arvestades

toimingute vajalikkust, esitatud dokumentide sisu, mahtu, nendes sisalduvaid õiguslikke

probleeme ning esitatud lisasid. Vandeadvokaadi tunnihind 132 eurot (sisaldab käibemaksu)

on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse.

10. Harju Maakohus tegi 01.02.2024 määruse, millega täiendas 28.12.2023 määrust ja lisas

28.12.2023 määruse resolutsiooni p 5: Rahuldada kostja 14.02.2018 menetluskulude

kindlaksmääramise avaldus ja mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu summas 840

eurot. Määrus on 28.12.2023 määruse osa.

Maakohus märkis, et kuna kostja 14.02.2018 menetluskulude taotlus on jäänud lahendamata,

siis pidas maakohus vajalikuks kohtumäärust täiendada. Lepinguline esindaja on kostjale

osutanud õigusabiteenust 18.04.2017, 17.05.2017, 31.08.2017, 18.12.2017, 14.02.2018.

Maakohtu hinnangul on kostja lepingulise esindaja toimingud 7 tunni ulatuses põhjendatud,

arvestades toimingute vajalikkust, esitatud dokumentide sisu, mahtu, nendes sisalduvaid

õiguslikke probleeme ning esitatud lisasid. Lepingulise esindaja tunnihind 120 eurot (sisaldab

käibemaksu) on kooskõlas kohtupraktikaga.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

11. Hageja esitas 24.01.2024 määruskaebuse, milles palub Harju Maakohtu 28.12.2023

määrus tühistada selle resolutsiooni p-de 2 ja 3 osas, s.o menetluskulude jaotuse ja

kindlaksmääramise osas, ning teha selles osas uus määrus, millega mitte jätta menetluskulusid

hageja kanda või vähendada kostja menetluskulusid nullini.

2-16-18427

11.1. Hageja on seisukohal, et olukorras, kus esmalt maakohus ei saanud endast tuleneva

tehnilise rikke tõttu hagiavaldust kätte, seejärel jättis hagi ebaõigesti läbi vaatamata ning

ringkonnakohtu poolt maakohtule menetlemiseks tagasi saadetud hagi jäi ootele seniks, kuni

jõustub võlgniku kohustustest vabastamise määrus, ei ole põhjendatud menetluskulude

jätmine hageja kanda. Hageja ei ole oma tegevusega põhjustanud menetluse venimist, hagi

kohtusse jõudmise tehnilist riket ega asjaolu, et lõpuks võttis menetlus maakohtus niivõrd

kaua aega, et võlgnik vabastati kohustustest ning maakohus jättis hagi läbi vaatamata. Hagejal

ei olnud võimalik vältida hagi läbi vaatamata jätmist ega ära hoida menetluskulude tekkimist.

11.2. Kui menetluskulud jäävad siiski hageja kanda, siis tuleb kostja menetluskulude suurust

vähendada. Kostja on vahetanud menetluse kestel esindajat ning uus esindaja pidi uuesti

tutvuma kogu varasema menetlusega. Sellised kulutused ei ole põhjendatud ning hageja ei

peaks kandma menetluskulusid, mis on põhjustatud uue esindaja poolt asjaga tutvumisest.

Hageja on seisukohal, et kostja esindaja viimane 12-leheküljeline seisukoht on esitatud ilma,

et kohus oleks vastavat seisukohta kostjalt küsinud. Kostja eelnev esindaja oli juba hagile

vastuse esitanud ja enne eelistungit veel täiendavalt sellise vastuse esitamine, mis paljuski

kordas eelnevat, ei ole põhjendatud. Samuti on ülepaisutatud istungiks valmistumise ajakulu,

mis peaks olema kaetud juba varasemate töötundidega ning eelistungiks ettevalmistamine ei

vaja veel 2,5 tundi tööd (peale seda, kui kostja esindaja oli juba hagiga tutvumisega ja kostja

vastuse koostamisega tegelenud 13 tundi). Seega tuleb kostja menetluskulusid oluliselt

vähendada ja mõista välja üksnes põhjendatud menetluskulud. Kohus ei ole hinnanud

menetluskulude reaalset vajalikkust ja põhjendatust. Maakohus ei ole arvesse võtnud ka

hageja varasemaid vastuväiteid menetluskuludele.

12. Kostja vaidleb määruskaebusele vastu, palub selle jätta rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

13. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

14. Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu 28.12.2023 määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2

(koosmõjus §-ga 659) järgi tühistada menetluskulude jaotuse, kindlaksmääramise ja hagejalt

kostja kasuks menetluskulude ning nendelt viivise väljamõistmise osas. Ringkonnakohus teeb

tühistatud osas uue määruse, millega jätab menetluskulud poolte endi kanda. Menetluskulude

poolte endi kanda jätmise tõttu tuleb tühistada ka maakohtu 01.02.2024 täiendav määrus.

Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 ja §-st 659 esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni

juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

15. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ja §-le 659 kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu

määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja

vaidlustab maakohtu määrust menetluskulude jaotuse, kindlaksmääramise ja väljamõistmise

osas. TsMS § 488 lg 5 (koosmõjus § 463 lg-ga 2) järgi on täiendav määrus täiendatava

määruse osa ning täiendatava määruse vaidlustamisel eeldatakse, et vaidlustatakse ka

täiendavat määrust. Maakohus määras täiendava määrusega kindlaks ja mõistis hagejalt kostja

kasuks välja täiendavalt menetluskulude hüvitise 840 eurot. Ülejäänud osas, st hagi läbi

vaatamata jätmise osas (Harju Maakohtu 28.12.2023 määruse resolutsiooni p 1) ei ole

2-16-18427

maakohtu määrust vaidlustatud ja see on jõustunud (TsMS § 456 lg 4 teine lause koosmõjus

TsMS § 463 lg-ga 2).

16. Esmalt lahendab ringkonnakohus taotluse, mille osas kohus ei ole veel seisukohta võtnud.

Kostja esitas 05.02.2024 seisukohaga uue tõendi (07.10.2020 nõude loovutamise leping),

millega kostja soovib tõendada väidet, et hageja on nõude loovutanud. Kuigi pooled ei vaidle

praeguses menetlusstaadiumis hagi läbivaatamata jätmise üle, omab kostja väide ja esitatud

tõend tähtsust ka menetluskulude jaotuse hindamisel, mistõttu võtab ringkonnakohus TsMS §

662 lg 3 ja § 238 lg 1 alusel tõendi asja materjalide juurde. Kostja on esitanud 05.02.2024

seisukoha ja selle lisaks oleva tõendi kaks korda. Samasisulise seisukoha ja tõendi esitamiseks

puudub vajadus. Ühtlasi esitas kostja 16.10.2024 e-kirjaga koos uuesti 05.02.2024 seisukoha

ja selle lisa, 05.02.2024 esitatud menetluskulude nimekirja, maakohtu 28.12.2023 lõpplahendi

ja määruskaebuse ringkonnakohtule edastamise kirja. Kõik nimetatud dokumendid sisalduvad

juba tsiviilasja toimikus (I kd, tl 255–257, 283–293, 305–307). Seega puudub vajadus nende

täiendavaks asja materjalide juurde võtmiseks. Ringkonnakohus tagastab korduvalt esitatud

dokumendid elektrooniliselt ega võta neid tsiviilasja toimikusse (I kd, tl 294–304; II kd, tl 7–

23).

17. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda TsMS § 168 lg 2 alusel, kuna hagi jäi läbi

vaatamata ja ei esinenud TsMS § 168 lg-tes 3–5 nimetatud asjaolusid. TsMS § 168 lg 2

sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus

lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lg-test 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 4

kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja

arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast

hagi esitamist rahuldanud.

18. Hageja hinnangul ei peaks menetluskulusid jätma tema kanda, kuivõrd menetluse

venimine ja lõpuks hagi läbi vaatamata jätmine ei sõltunud hagejast.

18.1. Kolleegium leiab, et kuivõrd ei esine TsMS § 168 lg-s 3 ega lg-s 5 sätestatud olukorda,

st et sõlmitud oleks kompromiss või kostja oleks hagi pärast hagi esitamist rahuldanud, ei saa

jätta kõiki menetluskulusid kostja kanda. Küll aga esineb alus kohaldada TsMS § 162 lg-t 4,

mille järgi võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole

kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt

ebaõiglane või ebamõistlik. Nimetatud säte kohaldub ka juhul, kui kohus lõpetab määrusega

asja menetluse hagist loobumise tõttu (vt nt RKTKm 11.09.2024, 2-22-130552, p 15;

04.04.2012, 3-2-1-28-12, p 15 ja 28.09.2011, 3-2-1-63-11, p-d 13 ja 14).

18.2. Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus hagi tuleb jätta läbi vaatamata PankrS §-st 43

tulenevalt, on hagi läbi vaatamata jäetud alusel, mida hageja ei saanud oma tegevuse või

tegevusetusega vältida. Sel alusel hagi läbivaatamata jätmist ei saa hageja mõjutada. Taolises

olukorras võib olla põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda, kuna kostja

menetluskulude hageja kanda jätmine oleks äärmiselt ebaõiglane (vt RKTKm 06.01.2010, 3-

2-1-154-09, p 14). Ringkonnakohtu hinnangul saab Riigikohtu seisukohast lähtuda ka

käesolevas asjas.

18.3. Kuigi praeguses asjas jättis maakohus hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel,

muutus hagi perspektiivituks menetluse ajal ning hagejast sõltumatult. Nimelt tuvastas

maakohus, et kostja vabastati Viru Maakohtu 16.09.2021 määrusega kõikidest

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, välja arvatud D. F.R-i nõue, mille osas Tartu

Ringkonnakohus jättis 28.02.2022 määrusega võlgniku kohustusest vabastamata (tsiviilasi nr

2-16-18427

2-10-61784). Kuni 30.06.2022 kehtinud PankrS § 167 lg 2 järgi ei või sama paragrahvi lg-s 1

nimetatut nõuet (nõue, mille võis esitada pankrotimenetluses, kuid mis on selles jäänud

esitamata, samuti nõue, mis küll esitati, kuid mis jäi rahuldamata ja millele võlgnik vastu

vaidles) esitada, kui nõue on võlgniku kohustustest vabastamise tõttu vastavalt kuni

30.06.2022 kehtinud PankrS §-s 176 sätestatule lõppenud. Kuni 30.06.2022 kehtinud PankrS

§ 176 lg 1 sätestas, et kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende

pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Seetõttu ei

olnud hagejal võimalik enam kostja kohustustest vabastamise tõttu käesolevas asjas

taotletavat eesmärki saavutada. Samas ei olnud hagejal võimalik mõjutada seda, kas kostja

oma kohustustest vabastatakse või mitte. Eelnevast tulenevalt oleks äärmiselt ebaõiglane jätta

menetluskulud hageja kanda, kuivõrd hageja ei saanud vältida hagi läbivaatamata jätmist ja

läbivaatamata jätmist tingiv asjaolu ei sõltunud hagejast.

18.4. Asja materjalide põhjal ei ole alust väita, et hageja oleks pöördunud kohtusse

põhjendamatult. Maakohus on võtnud hagi menetlusse ja ringkonnakohus saatis 13.12.2019

asja maakohtule menetluse jätkamiseks tagasi. Hageja oli esitanud 2015. aastal hagi kostja

vastu kostja pankrotimenetluses nõude tunnustamiseks. Sellel ajal kehtinud PankrS § 104 lg 2

järgi oli vastava nõude esitamine võimalik, kui võlgnik esitas nõudele vastuväite, ja nõude

aegumistähtaeg oli kolm aastat arvates nõuete kaitsmise koosolekust, kus võlgnik nõudele

vastuväite esitas. Käesolevas asjas pooled ei vaielnud selle üle, et võlgnik oli võlausaldaja

nõudele 15.11.2012 nõuete kaitsmise koosolekul vastuväite esitanud. Arvestades, et hageja

esitas hagiavalduse esialgu 28.05.2015 e-kirja teel Harju Maakohule ja sai samal päeval

automaatkinnituse e-kirja ning võimalike manuste vastuvõtmise kohta (I kd, tl 119), sai

hageja eeldada hagiavalduse kohtusse jõudmist 28.05.2015 (vt TsMS § 362 lg-d 1 ja 3, § 336

lg 2, RKTKm 18.02.2016, 3-2-1-148-15, p 9; 10.12.2008, 3-2-1-115-08, p 9). Hagiavaldus on

kostjale kätte toimetatud (TsMS § 362 lg 1 teine lause). Hageja tõi esialgses hagiavalduses

esile, et hagejal on kostja vastu nõue 14.08.2007 sõlmitud käenduslepingu nr 0173358L

alusel, millega kostja kohustus tagama solidaarselt liisinguvõtjaga hageja ja liisinguvõtja

vahel sõlmitud liisingulepingust nr 0173358L tulenevat kohustust. Kostja vastutuse rahaline

maksimumsumma lepiti kokku 80 267,57 eurot. Liisinguvõtja ei täitnud liisingulepingust

tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu nõudis hageja kohustuste täitmist kostjalt.

Hagejal oli kostja vastu nõue 14 750,82 eurot. 26.10.2017 istungil määras maakohus hagejale

tähtaja õigusliku olukorra muutumise tõttu kahju hüvitamise nõude esitamiseks. Hageja esitas

15.11.2017 muudetud hagiavalduse, lähtudes PankrS § 167 lg-st 1, paludes mõista kostjalt

välja liisingulepingust nr 0173358L ja käenduslepingust nr 0173358L tulenevalt 11 455,66

eurot ning jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Hagi aluseks olid samad asjaolud, mis

esialgses hagiavalduses, kuid kuna hagiavalduse esitamise päeva seisuga oli hagejale

liisingulepingu võlgnevusest tasutud 3295,16 eurot, vähendas hageja selles ulatuses nõuet.

Maakohus otsustas 25.01.2018 määrusega menetleda asja hageja 15.11.2017 esitatud

hagiavalduse alusel. Hageja on hagiavalduses esitatud väiteid põhistanud. Seega oli

käesolevas asjas esitatud hagi õiguslikult võimalik ning hageja kasutas talle seadusega ette

nähtud õigust nõuda nõude tunnustamist ja seejärel võla väljamõistmist. Pole alust järeldada,

et hagi oleks olnud selgelt põhjendamatu ja jäänud kindlasti rahuldamata.

Kostja tõi esile, et hageja loovutas nõude kostja vastu 07.10.2020 kolmandale isikule, mistõttu

ei ole määruskaebuse esitajal tunnustatavat nõuet ja hagi on ka seetõttu perspektiivitu. Kostja

on enda väidet nõude loovutamise kohta tõendanud nõude loovutamise lepinguga(I kd, tl 288–

293). Kolleegium märgib, et TsMS § 210 lg 1 järgi ei puuduta hagi esitamine ja menetlemine

poole õigust võõrandada vaidlusalune ese või loovutada vaidlusalune nõue. Sama paragrahvi

lg 2 kohaselt ei mõjuta vaidlusaluse eseme omandi või muu sellesarnase õiguse üleandmine

2-16-18427

või nõude loovutamine kolmandale isikule (eriõigusjärglus) iseenesest asja menetlust.

Riigikohus on selgitanud, et see tähendab, et kui nõue loovutatakse menetluse vältel

kolmandale isikule, siis on võimalik vaidlus sellele vaatamata lahendada. Menetluse

jätkamine samade menetlusosalistega võimaldab säilitada senises menetluses saavutatut ja

see, et nõude kuuluvuse üle vaieldakse ning nõue võib kuuluda loovutamise tõttu kolmandale

isikule, mitte hagejale, on irrelevantsuspõhimõtte alusel võimalik jätta tähelepanuta (vt nt

RKTKm 06.05.2015, 3-2-1-22-15, p 12; RKTKo 23.04.2015, 3-2-1-2-15, p-d 12, 13). Hageja

loovutas nõude 07.10.2020. Toimikust nähtuvalt ei teinud maakohus ühtegi

menetlustoimingut peale ringkonnakohtu 13.12.2019 määrust asja saatmise kohta maakohtule

menetluse jätkamiseks ja enne maakohtu 28.12.2023 määruse tegemist, välja arvatud kostja

järelepärimisele vastamine 15.12.2023 ja 21.12.2023. Samuti ei esitanud sellel ajavahemikul

menetlusdokumente hageja. Ringkonnakohtu arvates ei ole eelnevale tuginedes põhjust jätta

menetluskulusid hageja kanda seetõttu, et ta vaidlusaluse nõude enne hagi läbivaatamata

jätmist loovutas. Hagi ei jäetud läbi vaatamata seetõttu, et hageja nõude loovutas.

19. Eelnevat arvestades ei ole praegusel juhul õige jätta menetluskulusid hageja kanda.

Ringkonnakohus saab kohaldada TsMS § 162 lg-t 4 ning jätta menetluskulud poolte endi

kanda, kuna kulude hageja kanda jätmine oleks ülaltoodud põhjendustel äärmiselt ebaõiglane.

20. Kuna maakohtu 28.12.2023 määrus tühistatakse menetluskulude jaotuse osas, tuleb see

tühistada ka menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise ja kostja menetluskulude

koos viivisega hagejalt väljamõistmise osas. Samal põhjusel tuleb tühistada maakohtu

01.02.2024 täiendav määrus.

21. Kuivõrd ringkonnakohus jätab maakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda, mitte

kostja kanda, rahuldatakse hageja määruskaebus osaliselt. Määruskaebemenetluse kulud tuleb

määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu jätta TsMS § 171 lg 1 ja analoogia korras TsMS §

163 lg 1 järgi poolte endi kanda.

22. Arvestades, et nii maakohtus kantud menetluskulud kui ka määruskaebemenetluse kulud

jäävad poolte endi kanda, ei ole vaja menetluskulude rahalist suurust kindlaks määrata.

Seetõttu ei vasta ringkonnakohus menetlusökonoomia kaalutlustel hageja määruskaebuse

väidetele, mis puudutavad menetluskulude hagejalt väljamõistmist.

(allkirjastatud digitaalselt)