2-21-14108/28 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Piirmets, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.10.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-14108

Kohtuasi

Skata Advisers OÜ (likvideerimisel) hagi TTN

Business Travel Management International OÜ vastu

võla saamiseks ning

TTN Business Travel

Management International OÜ vastuhagi Skata

Advisers OÜ vastu 30.10.2020 vastastikuste arvelduste

kontrollimise akti tühisuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 09.11.2022 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

TTN Business Travel Management International OÜ

apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

22 968 eurot 51 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): Skata Advisers OÜ (registrikood

12588926), lepinguline esindaja Tatjana Kalin

Kostja (apellant): TTN Business Travel Management

International OÜ (registrikood 14087743), lepinguline

esindaja Danil Lipatov

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 09.11.2022 otsus muutmata, kuid täiendada osaliselt selle

põhjendusi.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta kostja kanda.

4. Rahuldada hageja taotlus ringkonnakohtus tekkinud menetluskulude

kindlaksmääramiseks. Määrata hageja vajalike ja põhjendatud õigusabikulude

summaks ringkonnakohtus 910 eurot ning mõista see summa kostjalt TTN

Business Travel Management International OÜ (registrikood 14087743) hageja

2-21-14108

Skata Advisers OÜ (likvideerimisel; registrikood 12588926) kasuks välja.

Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale

kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude hüvitamiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Skata Advisers OÜ (likvideerimisel, hageja) esitas 08.09.2021 Harju Maakohtule hagi TTN

Business Travel Management International OÜ (kostja) vastu, milles palus kostjalt välja

mõista hageja kasuks raamatupidamisteenuste osutamise lepingu nr ACC20190401-02 järgse

võlgnevuse summas 15 926,40 eurot ning äripindade rendilepingu nr SKA062019/01 järgse

võlgnevuse summas 2100 eurot. Mõlemalt nõudelt palus hageja kostjalt välja mõista viivise

kindla summana hagi esitamisest (08.09.2021) kuni kohtuotsuse tegemiseni ning edasi VÕS §

113 lg-s 1 sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja, juhatuse liikme Q isikus, ja hageja, juhatuse liikme

W isikus, 01.04.2019 raamatupidamisteenuste osutamise lepingu. Raamatupidamisteenuste

osutamise lepingu p-de 1.2.1. ja 1.2.2. kohaselt kohustus hageja osutama kostjale

raamatupidamisteenuseid ja teisi teenuseid, mis olid kajastatud lepingu lisas 1.

Raamatupidamisteenuste osutamise lepingu p 4.1. kohaselt maksab kostja

raamatupidamisteenuste eest hageja poolt esitatud arvete alusel. Hageja teostas

raamatupidamisteenuseid ja esitas arved kostjale. Kostja täitis oma kohustusi korrektselt kuni

märtsini 2020. Kostjal on perioodil 29.02.2020–22.10.2020 esitatud arved summas 15 926,40

eurot tasumata.

3. 01.06.2019 sõlmisid pooled äripindade rendilepingu. Äripindade üürilepingu p 3.1.

kohaselt oli kontoripinna üür 300 eurot kuus. Kostja rikkus oma kohustusi, sest ei tasunud

üüri eest alates märtsist 2020 kuni 31.10.2020. Võlgnevuse summa on 2100 eurot.

4. Hageja ei pidanud võimalikuks kostjaga lepingulisi suhteid jätkata ning pooled sõlmisid

30.10.2020 kokkuleppe raamatupidamisteenuste osutamise lepingu lõpetamiseks alates

02.11.2020. Kostja kinnitas, et kõik lepingust tulenevad maksed ja tasumata võlgnevus tuleb

kostjal tasuda viivitamata. Samuti lõpetasid pooled äripindade rendilepingu alates 01.11.2020.

2-21-14108

30.12.2020 saatis hageja kostjale meeldetuletuse, mille kohaselt palus hageja kostjal tasuda

võlgnevuse summas 18 026,40 eurot hiljemalt 06.01.2021. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud,

siis on hagejal VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 ja § 94 lg 1 kohaselt õigus nõuda viivist.

5. 05.05.2022 täpsustas hageja, et tema nõude aluseks on deklaratiivne võlatunnistus.

30.10.2020 kooskõlastasid ja allkirjastasid pooled akti, mille alusel kostja kinnitas, et seisuga

30.10.2020 on kostja võlgnevuse summa 18 026 eurot, sh 2100 eurot üüritasu. Allkirjastatud

aktis on olemas arvete kuupäevad, numbrid ja summad. Seega tunnistas kostja oma võlga

hageja ees, mistõttu on poolte vahel sõlmitud deklaratiivne võlatunnistus. Võlatunnistuse

kohaselt tunnistas kostja võlgnevuse olemasolu täies ulatuses hageja esitatud arvete alusel ja

loobus vastuväidetest.

Kostja vastuväited ja vastuhagi

6. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

7. Kostja ei nõustunud, et hageja osutas kostjale teenuseid ning väljastas arveid vastavalt

lepingutingimustele. Hageja väljastatud arved ei ole aluseks kohustuse tekkimisele ja

tegelikult ei ole kostja saanud hagejalt teenuseid sellises mahus, nagu on kajastatud arvetes.

Hagi on esitatud kostja vastu konflikti tõttu, mis tekkis kostja eelneva ja praeguse juhtkonna

vahel. Alates 16.01.2019 kuni käesoleva ajani on hageja osanik Rocket Management OÜ,

kellele kuulub 100% osakapitalist. Rocket Management OÜ asutajad on Q ja Y. Kostja

äriühingu tegeliku juhtimisega ja arenemisega Eestis tegeles 2019–2020 aastatel osanike

tellimusel Q, kes oli kostja juhatuse liige 27.07.2016–31.12.2020. Seega

raamatupidamisteenuste osutamise lepingu sõlmimise ajal oli kostja juhatuse liige Q, kes oli

samuti hageja 75% kasusaaja. Kostja juhtkond ega osanikud ei olnud teadlikud huvide

konfliktist kuni 2020. aasta lõpuni, kui suhted Qga lõpetati. Kostja hinnangul on Q oma

kohustusi rikkunud, tellides kostjale kahtlase iseloomuga teenuseid äriühingult, mille osanik

(kasusaaja) on tema ise (temale kuuluva äriühingu kaudu).

8. Kostja juhtis kohtu tähelepanu ka sellele, et hagiavalduse kohaselt väljastas hageja kostjale

arveid, kus on konsultatsiooniteenuste eest märgitud summad tariifiga 80 eurot/tund.

Hagiavalduse juurde lisatud raamatupidamisteenuste hinnakirjas on maksu- või

raamatupidamise konsultatsiooni tasu 50 eurot/tund. Hageja käitus pahatahtlikult ning

tegutsedes oma või oma tegeliku kasusaaja s.o Q kasu suurendamise huvides väljastades

arved, mille summad ületavad lepingus olevaid tariife. Hageja nõuet tuleb selles osas

vähendada vähemalt 2160 euro võrra (5760–3000). Lisaks ei vasta hageja väljastatud arved

seaduses ettenähtud nõuetele. Olukorras, kus arve on puudulik, mille tõttu ei ole võimalik

tehingu tegelikku majanduslikku sisu tuvastada, on põhjendatud asuda seisukohale, et

maksukohustuslane ei ole kaupa või teenust saanud.

9. Hagejal oli võimalus leping lõpetada juba aprillis 2020, kui kostja jättis arved tasumata.

Vaatamata sellele kinnitas hageja esindaja hagiavalduses, et 30.10.2020 sõlmisid pooled

kokkuleppe raamatupidamisteenuste osutamise lepingu lõpetamiseks alates 02.11.2020.

Sellest järeldab kostja, et hageja tegelik kasusaaja Q kasutas võimalust raha teenimiseks ning

hageja jätkas kostjale tasu arvestamisega ja arvete väljastamisega. Kokkulepe lepingu

lõpetamise kohta oli allkirjastatud Qga isiklikult. Arvestades huvide konflikti olemasolu on

kostja seisukohal, et see dokument ei saa olla käesolevas menetluses objektiivseks tõendiks ja

ei oma juriidilist mõju.

2-21-14108

10. Kostja tegevusalaks on lennupiletite vahendusmüük Internetis. Kostja tegevuse

toimumiseks ei olnud üüriruumid üldse vajalikud. Kostjal on alust eeldada, et üürileping oli

sõlmitud kostja endise juhatuse liikmega, Qga, omaalgatuslikult alusetu rikastumise

eesmärgil, sest kostja tegevus toimub ainult Interneti kaudu. Üürileping kehtis 01.06.2019–

31.05.2020, kuid hageja jätkas kostjale arvete esitamisega perioodil 01.06.2020–14.10.2020,

kui leping oli juba lõppenud. Kostja ei tunnista kahtlase iseloomuga rendilepingu alusel

väljastatud arveid.

11. 26.05.2022 esitas kostja vastuhagi, milles palus tuvastada 30.10.2020 allkirjastatud

arvelduste kontrollimise akti, milles on kostja kinnitanud võlgnevust hageja ees summas 18

026 eurot, sh 2100 eurot üüritasu, tühisus. Kostja leiab, et tegemist on konstitutiivse

võlatunnistusega. Kostja väitel on kostja endine juhatuse liige Q kuritarvitanud oma juhatuse

liikme pädevust ning allkirjastanud dokumendi selleks, et luua kostja jaoks uus kohustus. See

dokument oli koostatud temale kuuluva juriidilise isiku (s.o hageja) kasuks. Kuna 30.10.2020

allkirjastatud akt oli koostatud ja allkirjastatud huvide konflikti olukorras isikuga, kes on

rikkunud oma juhatuse liikme kohustusi, siis on see dokument tühine heade kommetega

vastuolu tõttu.

Hageja vastuväited vastuhagile

12. Hageja palus jätta vastuhagi rahuldamata. Hageja leiab, et 30.10.2020 tehing ei ole tühine

vastuolu tõttu heade kommetega, kuna kostja ei ole põhjendanud ega tõendanud asjaolusid,

mis võiksid kaasa tuua tehingu tühisuse. Kostja aktsepteeris hageja poolt esitatud arveid täies

ulatuses. Kostja ei esitanud mitte ühtegi pretensiooni seoses hageja teenuste osutamise või

mitteosutamisega lepingute kehtivuse ajal, arvete esitamisel, võlatunnistuse allkirjastamisel

ega lepingute lõpetamisel. Lepingute sõlmimisel ja 30.10.2020 allkirjastatud võlatunnistuse

kooskõlastamisel ning allkirjastamisel ei olnud kostja esitanud mitte ühtegi pretensiooni, et Ql

puudub pädevus lepingute sõlmimiseks. Piiranguid ei olnud kajastatud ka äriregistris.

Maakohtu otsus ja põhjendused

13. Harju Maakohus rahuldas 09.11.2022 otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja

põhivõla 18 026,40 eurot, viivise seisuga 08.11.2021 1687,07 eurot ning alates 09.11.2022

viivise põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni.

Vastuhagi jättis maakohus rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 1

alusel hageja kanda ja määras need rahaliselt kindlaks.

13.1. Maakohus tuvastas järgmised vaidlustamata asjaolud:

-

pooled sõlmisid 01.04.2019 teenuste osutamise lepingu, mille kohaselt kohustus

hageja

osutama

kostjale

raamatupidamisteenuseid,

sh

korrastama

raamatupidamisdokumente, tegema kandeid pearaamatusse, koostama ja esitama

maksudeklaratsioone ning osutama muid lepingu lisas 1 nimetatud teenuseid (leping

dtl 11-17, lepingu lisa 1 koos tõlkega dtl 18, 19);

-

hageja esitas teenuste osutamise lepingu alusel kostjale 11 arvet (dtl 22-43);

-

pooled sõlmisid 01.04.2019 äripindade üürilepingu, ruumide (pinna) kasutamiseks

aadressil Paadi 3–323, Viimsi üüritasuga 300 eurot kuus tähtajaga 31.05.2020 (dtl 44-

52);

-

30.10.2020 leppisid pooled kokku raamatupidamisteenuste osutamise lõpetamises

alates 02.11.2020 (dtl 67, 68).

2-21-14108

13.2. Hagiavalduse kohaselt on kostjal tasumata üüritasu alates märtsist 2020 kuni 31.10.2020

summas 2100 eurot. Maakohus

kvalifitseeris raamatupidamisteenuste lepingu

käsunduslepinguks VÕS § 619 tähenduses ning leidis, et 01.04.2019 üürilepingu osas

kohalduvad VÕS § 271 ning § 310 lg 1.

14. 30.10.2020 raamatupidamisteenuste osutamise lõpetamise kokkuleppe p-s 1.2. kinnitas

kostja, et kõik lepingust tulenevad maksed ja tasumata võlgnevus tuleb kostjal tasuda

viivitamata, kuid igal juhul hiljemalt 5 pangapäeva jooksul alates lisalepingu jõustumise

kuupäevast. Samuti on pooled 30.10.2020 kooskõlastanud ja allkirjastanud akti, mille alusel

kostja kinnitas, et seisuga 30.10.2020 on kostja võlgnevuse summaks 18 026 eurot, sh üür

2100 eurot. Nimetatud aktis on olemas arvete kuupäevad, numbrid ja summad. Kohus asus

seisukohale, et kostja on akti allkirjastamisega tunnistanud, et kostjal on võlg hageja ees

lähtudes hageja esitatud ja aktis allkirjastatud arvetest.

15. Maakohus leidis, et 30.10.2020 akti puhul ei ole tegemist võlgniku ühepoolse kinnitusega,

vaid mõlemad pooled on fikseerinud tasutud ja tasumata arved ning kostja on tunnistanud

konkreetsetel arvetel kajastatud kohustusi. Kuivõrd kumbki pooltest ei ole tõendanud

iseseisva kohustuse loomise tahet, siis on 30.10.2020 allkirjastatud akti puhul tegemist

deklaratiivse võlatunnistusega (RKTKo 03.06.2021, 2-19-5601, p-d 16.1. ja 16.2.).

16. Maakohus tuvastas, et alates 16.01.2019 on hageja osanikuks Rocket Management OÜ,

kellele kuulub 100% osakapitalist ning et nimetatud äriühingu asutajateks olid Q ja Y. Samuti

luges kohus tõendatuks, et kostja juhatuse liige oli perioodil 27.07.2016–31.12.2020 Q. Samas

leidis kohus, et üksnes registrikaartide väljavõtted ei tõenda huvide konflikti olemasolu või

asjaolu, et Q oleks oma juhatuse liikme kohustusi rikkunud. Kostja ei ole esitanud kohtule

ühtegi tõendit, et kostja endine juhatuse liige oleks jätnud oma hoolsuskohustuse täitmata ning

kuritarvitanud oma õigusi isiklikes huvides või et hageja oleks kostja endise juhatuse liikme

juhtimisel väljastanud kostjale ebaõigeid arveid. Tõendamata on ka see, et 30.10.2020 akt

oleks allkirjastatud erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust

sellisest asjaolust või et kostja jaoks oleks võetud kohustused tehtud äärmiselt ebasoodsatel

tingimustel või pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus oleks heade kommete

vastaselt tasakaalust väljas. Seega leidis kohus, et 30.10.2020 allkirjastatud võlatunnistus on

kehtiv.

Kohus pidas vajalikuks täiendavalt märkida, et isegi juhul, kui Q oleks oma kohustusi

juhatuse liikmena rikkunud, siis ei muuda see automaatselt tema allkirjastatud dokumente

tühiseks. Juhul, kui kostjal on tekkinud kahju oma endise juhatuse liikme tegevuse tõttu, siis

on kostjal võimalus kaaluda hagi esitamist Q vastu.

17. Maakohus nõustus hagejaga, et kostja on loobunud 30.10.2020 mh vastuväidetest

asjassepuutuvatel arvetel kajastatud teenuste saamise kohta arvetel märgitud ulatuses ning

nendel märgitud tasu eest (RKTKo 03.06.2021, 2-19-5601, p-d 16.3 ja 16.4). Kostjale pidi

30.10.2020 seisuga olema teada, missuguseid teenuseid, millises ulatuses on ta saanud ning

millises tasus olid pooled vastavate teenuste eest kokku leppinud. Samuti pidi kostjale

30.10.2020 seisuga olema teada, kas ta on jätkanud üürilepingu eseme kasutamist pärast

lepingu tähtaja möödumist (31.05.2020) ning kas ta kasutab seda jätkuvalt. 30.10.2020 aktil

puuduvad viited kostja vastuväidetele või sellele, et kostja tunnistaks mõnel arvel võlgnevust

üksnes osaliselt. Seetõttu leidis kohus, et kostja ei saa tugineda käesolevas menetluses

vastuväidetele, et kostja ei ole saanud hagejalt teenuseid arvetel märgitud ulatuses ja tasu eest

ning et kostja ei ole jätkanud üürilepingu eseme kasutamist pärast lepingu tähtaja möödumist

2-21-14108

ja kasutanud seda vähemalt kuni 31.10.2020. Sellega seoses ei pidanud kohus vajalikuks anda

oma hinnangut hageja tõenditele seoses teenuste osutamisega.

18. Kuna kostja ei olnud võlgnevust tasunud, siis leidis kohus, et hagi võlgnevuse

väljamõistmiseks summas 18 026,40 eurot oli põhjendatud (VÕS § 108 lg 1). Kuna kostja oli

viivitanud võlgnevuse tasumisega, siis oli põhjendatud kostjalt välja mõista ka viivis.

Perioodil 08.09.2021–08.11.2021 moodustas viivis põhivõlgnevuselt 1687,07 eurot (VÕS §

113 lg 1).

Apellatsioonkaebus

19. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 09.11.2022

otsuse tsiviilasjas nr 2-21-14108 täies ulatuses ja teha uue otsuse asja esimese astme kohtule

uueks läbivaatamiseks saatmata, millega jätta hageja hagi kostja vastu rahuldamata. Kõik

menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

20. Kostja on seisukohal, et maakohus leidis valesti, et kostja on 30.10.2020 akti

allkirjastamisega tunnistanud, et temal on võlg hageja ees lähtudes hageja esitatud ja aktis

kajastatud arvetest. Hageja väljastatud arved ei ole aluseks kohustuste tekkimisele ning

tegelikult ei ole kostja saanud hagejalt teenuseid näidatud mahus ja vastavalt hagiavalduse

juurde lisatud arvetes märgitud summadele.

Kostja põhjendab enda positsiooni sellega, et 30.10.2020 akt oli koostatud hageja tegeliku

kasusaaja Q osavõtul ning tema äriühingu huvides. Kostja palub ringkonnakohtul arvestada

asjaoluga, et hageja juhtkond ja personal asuvad peamiselt Ukrainas. Äriühingute juhtimise ja

arendamisega tegeles Eestis osanike tellimusel Q. Ajal, mil sõlmiti hagiavalduses nimetatud

lepingud oli Q nii kostja tegelik juhataja kui ka hageja kasusaaja. Q vastutas mõlema

äriühingu arengu eest. Sellest lähtuvalt ei ole kostja nõus, et 30.10.2020 allkirjastatud

võlatunnistusega (aktiga) loobus kostja vastuväidetest ja tunnistas võlga täies ulatuses.

21. Kostja leiab, et tema endine juhatuse liige Q kuritarvitas oma ametiseisundit oma isiklikes

huvides ning hageja väljastas tema juhtimisel kostjale arveid kahtlase iseloomuga teenuste

eest. Kuna Q tellis kostjale kahtlase iseloomuga teenuseid äriühingult, mille osanik

(kasusaaja) on tema ise, siis on ta oma kohustusi kostja juhatuse liikmena rikkunud.

Maakohus ei ole arvesse võtnud, et kostja endine seaduslik esindaja Q ei ole ühtegi korda

teavitanud kostja juhtkonda olemasolevast huvide konfliktist (VÕS § 623 lg-d 1 ja 2). Q oli

huvitatud sellest, et kostja võtaks kohustused suures ulatuses enda kanda, et tekitada kostjale

kahju oma äriühingu huvides. Maakohus on jätnud selle tähelepanuta. Veel enam on kostja

tõendanud menetluses, et raamatupidamisteenuste osutamise arvetes sisalduv teenuse hind on

algusest peale suurenenud ning ei vasta lepingutingimustele.

22. Sõlmitud üürilepingu osas märgib kostja, et esitas menetluses tõendid selle kohta, et Harju

Maakohtu menetluses on hageja hagiavaldus Flight Travel Consulting OÜ vastu võlgnevuse

tasumise nõudes tsiviilasjas nr 2-21-5364. Selles asjas sõlmiti äripindade üürileping nr

SKA052019/01, mille p 1.1. kohaselt on üüriese üks töökoht kontoris, mis asub aadressil

Paadi 3–323, Viimsi alevik. Tegemist on samal aadressil üürile võetud ruumidega, mille osas

pooled sõlmisid üürilepingu SKA062019/01. Sellest tuleneb, et mõlemad üürilepingud olid

sõlmitud ühe ja sama üüritava ruumi suhtes ning ligikaudselt samaks perioodiks. Muuhulgas

oli hageja teadlik juba märtsikuus sellest, et kostja ei täitnud oma kohustusi, kuid luges

lepingut jätkuvalt pikendatuks. Esimese meeldetuletuse sai kostja alles 30.12.2020. Seetõttu

arvab kostja, et hageja viivitas tahtlikult lepingu lõpetamise protsessiga, et kostja võlasummat

2-21-14108

oma kasuks formaalselt suurendada, mis tõendab jällegi huvide konflikti olemasolu. Hageja ei

ole seda vaidlustanud.

Vastustaja seisukoht

23. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

24. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

657 lg 1 p 2¹ alusel jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid

ringkonnakohus täiendab osaliselt kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebuse väited ei

anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ja kostja kannab ka apellatsioonimenetluse kulud.

25. Poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel lähtuda maakohtu

tuvastatud asjaoludest poolte vahel teenuste osutamise ja üürilepingu sõlmimise ja lõpetamise

ning nende alusel esitatud arvete kohta (TsMS § 652 lg 1 p 1). Õige on maakohtu

kvalifikatsioon teenuselepingule, mis on käsundusleping VÕS § 619 tähenduses. Üürilepingu

mõiste on reguleeritud VÕS § 271. Hageja nõuab käsundisaaja ja üürileandjana lepingutest

tuleneva kostja kui käsundiandja ja üürniku rahalise kohustuse täitmist, sellise nõude õiguslik

alus on põhivõla osas VÕS § 108 lg 1 ja viivise osas VÕS § 113 lg 1.

26. Apellatsioonimenetluses ei ole ka vaidlust maakohtus tuvastatud asjaolu üle, et pooled

kooskõlastasid ja allkirjastasid 30.10.2020 lisakokkulepe (dtl 67-68) ja akti (dtl 324-327),

mille kohaselt on kostja võlgnevuse summa 18 026 eurot, sh üür 2100 eurot. Kolleegium

nõustub maakohtuga 30.10.2020 lisakokkuleppe õiguslikul kvalifitseerimisel. Maakohus

leidis õigesti, et nimetatud kokkulepe vastab deklaratiivse võlatunnistuse tunnustele ning

apellatsioonkaebuses leitakse ekslikult, justkui oleks maakohus seda järeldanud, et 30.10.2020

akt andis aluse iseseisva kohustuse tekkeks.

26.1. Maakohus viitas õigesti Riigikohtu kujundatud praktikale, mille kohaselt, kui hageja

esitab kostja vastu võlatunnistusest tuleneva nõude, peab kohus esmalt võtma seisukoha, kas

esitatud dokument on võlatunnistuse andja õigusliku sidumise tahteta antud kinnitus

(võlgniku ühepoolne mittetehinguline tunnistus) või õiguslikult siduv võlatunnistus (RKTKo

03.06.2021, 2-19-5601, p 16.1). Juhul kui tegemist on tehinguga, tuleb hinnata, kas väidetud

võlatunnistus on abstraktne (konstitutiivne) või kausaalne (deklaratiivne). Seega tuleb

võlatunnistuse, kui lepingu, tõlgendamise teel VÕS § 29 tõlgendusreeglite järgi välja selgitada

poolte ühine tegelik tahe ja eesmärk võlatunnistuse kokkuleppe sõlmimisel, võttes arvesse

kõiki võlatunnistuse sõlmimise asjaolusid, sh lepingueelseid läbirääkimisi ja poolte huve.

26.2. 30.10.2020 lisakokkuleppe p-ist 1.1 nähtub, et pooled soovisid lahendada kõik

raamatupidamise teenuselepingust tulenevad küsimused ja teha seda lepingus ammendavalt (p

2.3). Kokkuleppe p-s 1.2 kinnitas kostja, et ta peab tasuma kõik lepingust tulenevad maksed ja

võla viivitamata, kuid hiljemalt viie päeva jooksul alates lisakokkuleppe jõustumisest. Punkti

2.1 kohaselt jõustus lisakokkulepe allkirjastamisel. Lisakokkuleppe p-s 2.2 sisaldub poolte

kinnitus, et nad vabastavad teineteist kõigist pretensioonidest, kohtumenetluse alustest,

nõuetest ja kohustustest, v.a p-s 1.2 märgitu. Samal päeval lisakokkuleppega allkirjastasid

pooled vastastikuste arvelduste kontrollimise akti, milles loetleti mh vaidlusalused arved.

Aktis on vaidlusaluste arvete summa 18 026 eurot kajastatud kui tasumata. Viidatud kahest

dokumendist nende koostoimes nähtub poolte ühine tahe kinnitada kostja võla suurus ja

2-21-14108

välistada nii poolte muud nõuded kui ka sisulised vastuväited tunnustatud nõudele. Seega

arvestades, et kostja kinnitas oma võlga hageja ees summas 18 026 eurot ja välistas sellele

vastuväidete esitamise, leidis maakohus õigesti, et lisakokkulepe ja akti näol koosmõjus on

tegemist deklaratiivse võlatunnistusega.

26.3. Arvestades eelnevat, polnud hagejal vaja esitada muid tõendeid ja kostja pidi hagi

rahuldamata jätmiseks tõendama, et tal ei ole tunnistatud võlga. Kostja sai esitada ainult neid

vastuväiteid, millest võlatunnistusega ei loobunud. Kui kostja on loobunud vastuväidetest, ei

ole tal õigust hiljem nendele vastuväidetele tugineda, isegi kui ta suudaks vastupidist

tõendada. Selles osas on deklaratiivne võlatunnistus võrreldav kompromissilepinguga, milles

lepitakse kokku vaieldava asjaolu vaieldamatuks muutmises (RKTKo 03.06.2021, 2-19-5601,

p 16.4).

26.4. Apellatsioonkaebuse väitel on raamatupidamisteenuste osutamise arvetes sisalduv

teenuse hind algusest peale suurenenud ning ei vasta lepingutingimustele. Kuivõrd hageja

saab tugineda 30.10.2020 kokkuleppele kui deklaratiivsele võlatunnistusele, siis ei pea ta ka

eraldi nimetatud arvete osas esitama muid tõendeid peale võlatunnistuse. Kostja ei tõendanud,

et tal ei ole asjaomastes arvetes märgitud kõrgema hinna tasumise kohustust. Ringkonnakohtu

hinnangul oli lisakokkuleppe p 2.2 eesmärk välistada mh vaidlus vaidlusalustel arvetel

kajastatud teenuse hinna üle.

27. Apellatsioonkaebuses väidab kostja, et 30.10.2020 akt oli koostatud Skata Advisers OÜ

tegeliku kasusaaja osavõtul ning äriühingu huvides viidates huvide konfliktile. Kostja märgib,

et hagiavalduses esile toodud lepingute sõlmimise ajal oli kostja tegelik juhataja ja poolte

Eestis arenemise eest vastutav isik Q, kes oli ühtlasi hageja tegelik kasusaaja. Seega tõusetub

küsimus, kas lepingud ja lisakokkulepe on ÄS § 181 lg 3 alusel tühised. TsÜS § 84 lg 1 ls 1

kohaselt ei oleks tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Kuivõrd maakohus ei

kontrollinud viidatud tühisuse alust, kõrvaldab ringkonnakohus vastava minetuse.

27.1. ÄS § 181 lg 3 ls 1 sätestab, et osaühingu ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing on

tühine, kui tehinguga ei nõustunud osanikud või nõukogu. Kohtupraktikas on leitud, et

viidatud normi kohaldamisel saab juhatuse liikmega samaväärsena käsitleda tema või

abikaasa täieliku kontrolli all olevat äriühingut (RKTKo 22.11.2019, 2-17-1725, p 15.1;

RKTKo 26.04.2017, 3-2-1-26-17, p 10). Seega tuleb kontrollida, kas hageja oli lepingute

ja/või kokkuleppe sõlmimise ajal kostjat esindanud juhatuse liikme täieliku kontrolli all või

vähemalt oli hagejal temaga samaväärne majanduslik huvi. Tühisusele viitavad asjaolud, sh

juhatuse liikme täielikku kontrolli hageja üle või nende majanduslike huvide samaväärsuse

pidi esile tooma ja tõendama kostja. Kolleegiumi hinnangul ei ole kostja vastavaid asjaolusid

esile toonud ja tõendanud. Täieliku kontrolli või samaväärse majandusliku huvi tingimus on

täidetud eelkõige juhul, kui asjaomane juhatuse liige on teise äriühingu vähemalt 51% osanik

või aktsionär või ainus juhatuse liige. Ringkonnakohus tuvastab, et maakohtu viidatud

tõenditest nähtuvalt kuulus hagejas Rocket Management OÜ-le vaidlusaluste tehingute

tegemise ajal (enne 28.06.2021) siiski üksnes 75%-line osalus ning 100% osaluse sai Rocket

Management OÜ alates 28.06.2021 (dtl 141). Ringkonnakohus tuvastab, et nii lepingu kui ka

kokkuleppe sõlmimise ajal kuulus kostja juhatuse liikmele 50% suurune osalus Rocket

Management OÜ-s (dtl 142-143). Eelnevat arvestades oli Rocket Management OÜ küll

hageja enamusosanik, kuid kostja juhatuse liikmel, kui Rocket Management OÜ 50% osade

omanikul, ei olnud võimalust kontrollida ühingu tegevust. Kostja juhatuse liige ei olnud samal

ajal hageja juhatuse liige. Neil asjaoludel ei ole alust hinnata, et kostja juhatuse liige kontrollis

hageja tegevust või oli hageja majandustulemustest huvitatud määral, mis õigustab ÄS § 181

lg 3 ls 1 kohaldamist.

2-21-14108

27.2. Maakohus leidis õigesti, et kostja juhatuse liikme ja kostja vahelises suhtes võimalike

kohustuste rikkumine ei mõjuta vaidlusaluste tehingute kehtivust. Kostja kordab

apellatsioonkaebuses väiteid kostja juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustuse väidetava

rikkumise kohta kostja suhtes, kuid see hageja nõuet kostja vastu ei mõjuta, mistõttu on

apellatsioonkaebuse vastavad seisukohad asjakohatud.

27.3. Ülalmärgitust tulenevalt ei ole kostja vastuväide lepingute ega ka 30.10.2020

lisakokkuleppe tühisuse kohta põhjendatud.

28. Kostja viitab kaebuses maakohtu poolt hindamata väitele esitatud arvete väidetava

ebaõigsuse osas. Kuivõrd hageja saab tugineda 30.10.2020 kokkuleppele kui deklaratiivsele

võlatunnistusele, siis ei pea ta ka eraldi nimetatud arvete osas esitama muid tõendeid peale

võlatunnistuse. Kostja ei tõendanud, et tal ei ole asjaomastes arvetes märgitud kõrgema hinna

tasumise kohustust. Ringkonnakohtu hinnangul oli lisakokkuleppe p 2.2 eesmärk välistada mh

vaidlus vaidlusalustel arvetel kajastatud teenuse hinna üle.

Käesolevas menetluses ei oma tähtsust asjaolu, et hageja nõuab üüritasu teises menetluses

Flight Travel Consulting OÜ-lt. Samuti ei välista hageja nõudeõigust üüritasu osas see, et ta

lepingu rikkumisel viivitamatult üürilepingut üles ei öelnud.

29. Arvestades, et pooltevaheline 30.10.2020 lisakokkulepe on deklaratiivne võlatunnistus,

jättis maakohus õigesti vastuhagi rahuldamata. Kolleegium märgib ka, et Riigikohus on

muutnud oma varasemat seisukohta, mille kohaselt juhul, kui võlausaldaja on esitanud hagi

konstitutiivse võlatunnistuse alusel, saab võlgnik võlast vabanemiseks esitada alusetust

rikastumisest tulenevaid vastuväiteid võlale üksnes VÕS § 1028 jj alusel vastuhagi vormis,

vaid piisab vastuväite esitamisest (RKTKo 03.06.2021, 2-19-5601, p 18.1 ja 18.2).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

30. Kuna kolleegium jätab kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata, jäävad ringkonnakohtus

kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.

31. Hageja lepinguline esindaja esitas 07.10.2024 menetluskulude nimekirja. Sellest nähtuvalt

on hagejale osutatud õigusabi kogusummas 1190 eurot tunnihinnaga 140 eurot (ilma

käibemaksuta). Hageja esindaja on teinud järgmisi toiminguid:

1. apellatsioonkaebuse ja Harju Maakohtu otsuse uurimine ja analüüs, kliendiga

nõupidamine 1 tund;

2. 11.01.2023 vastuse koostamine ja kohtusse esitamine 5 tundi;

3. 24.09.2024 kliendiga nõupidamine, kohtukompromissiga tutvumine, seisukoha ja

kompromissi koostamine ja kohtusse esitamine 2 tundi;

4. 07.10.2024 menetluskulude nimekirja koostamine ja kohtusse esitamine 0,5 tundi.

32. Kostja ei esitanud hageja menetluskulude nimekirjale vastuväiteid.

33. TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu

kohaselt. Hageja esindaja on jurist, kelle tunnitasumäär 140 eurot (ilma käibemaksuta), mis ei

ületa sarnase kvalifikatsiooniga esindaja tasumäära.

2-21-14108

34. Menetlustoimingutele kulunud aega peab ringkonnakohus põhjendatuks ja vajalikuks

osaliselt. Hageja esindaja on koostanud vastust apellatsioonkaebusele kokku 6 tundi (sh

apellatsioonkaebuse ja maakohtu otsuse analüüs ja kliendiga nõupidamine). Ringkonnakohtu

hinnangul tuleb lugeda, arvestades kostja apellatsioonkaebuse sisu ja mahtu (9 lk), hageja

vastuse sisu ja mahtu (5 lk) ning maakohtu otsuse sisu ja mahtu (10 lk), mõistlikuks ajakuluks

nende toimingute osas 4 tundi. Ülejäänud menetlustoimingutele kulunud aeg on

ringkonnakohtu arvates vajalik ja põhjendatud täies ulatuses.

35. Tulenevalt eespool märgitust on hageja põhjendatud ja vajalik kulu

apellatsioonimenetluses 910 eurot (6,5x140), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

36. Kostja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Ringkonnakohus

rahuldab taotluse.

(allkirjastatud digitaalselt)