3-24-544/14 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-544

Määruse kuupäev

30.10.2024

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

Siim Grossbergi kaebus Tartu Ülikooli kohustamiseks

väljastama kaebajale geenianalüüside kokkuvõtted ja

mittevaralise kahju hüvitamiseks 1500 euro ulatuses

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Siim Grossbergi kaebus.

2. Jätta Siim Grossbergi taotlus kaebuse esitamisel

riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).

Muud selgitused

Määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.

ASJAOLUD

1. Siim Grossberg (edaspidi ka kaebaja) esitas 23.02.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse,

milles palus kohustada Tartu Ülikooli väljastama talle teave, mille ülikool on Sihtasutuse

Eesti Geenivaramu kaudu tema kohta geenianalüüsidega hankinud. Veel palub kaebaja

hüvitada talle tekitatud mittevaraline kahju. Kaebaja osales 2019.–2020. a Tartu Ülikooli

loodud Sihtasutuse Eesti Geenivaramu tehtavates geeniuuringutes, kuid talle ei ole tänaseni

tagasisidet uuringute osas antud. Kaebaja leiab, et Tartu Ülikool on tema õigusi rikkunud,

kuna ei ole talle kui geenidoonorile väljastanud geenivaramust andmeid. Kaebaja arvates on

tegemist tema terviseandmete väärkasutamise juhtumiga, millega on tema õigusi intensiivselt

riivatud. Kaebaja tunneb, et teda on kuritahtlikult kasutatud teaduskatsete eesmärgil, kuna

tema geeniandmeid ei ole kasutatud vastavalt sõlmitud lepingule. Kaebaja on pöördunud

andmete saamiseks oma perearsti poole ja ka Tartu Ülikooli poole. Tartu Ülikool ei ole omal

algatusel ilma kaebaja avalduseta andmeid väljastanud, mida tuleb pidada lepingukohustuse

rikkumiseks. Kaebaja hindab talle tekitatud isikuandmete ebaseadusliku töötlemise läbi

tekkinud mittevaralise kahju õiglaseks hüvitiseks 1500 eurot. Kaebaja palub end vabastada

riigilõivu tasumise kohustusest. Kaebaja palub veel määrata talle riigi õigusabi korras

esindaja. Kaebajal puudub juriidiline haridus ning orienteerumine seadusandluses ja

dokumentide vormistamisel/hankimisel. Orienteerumist takistab nii kaebaja kehv vaimne

tervis kui ka menetluses olevate kaebuste hulk. Kaebajale esindaja määramiseta jäävad tema

õigused kaitseta, kuna ta ei suuda adekvaatselt oma kaebusi hallata ning vajab selleks

advokaadi abi.

3-24-544

2. S. Grossberg esitas 21.06.2024 kohtule teist korda riigi õigusabi taotluse, milles palus

endale määrata esindaja, kuna ta ei suuda ennast ise esindada suure kaebuste hulga tõttu.

Kaebaja majanduslik seisund ei võimalda tal tasuda advokaadi teenuste eest.

3. Tartu Ülikool esitas 27.09.2024 vastuse kohtunõudele, milles selgitas, et S. Grossberg

esitas 21.12.2023 Tartu Ülikoolile taotluse, milles ta soovis saada enda kohta käivaid

andmeid, mida geeniuuringute tulemusel hangiti, ja Tartu Ülikool vastas sellele taotlusele

27.09.2024. a kirjaga. Tartu Ülikool lisas eelnimetatud dokumendid vastusele.

4. Tartu Halduskohus jättis 07.10.2024. a määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebajale

tähtaja kaebuse puuduste kõrvaldamiseks. Sama määrusega jättis kohus rahuldamata kaebaja

riigi õigusabi taotluse. Kaebajal tuli kohtule muu hulgas täpsustada, milliste andmete

väljastamist ta kaebuses taotleb, s. t kas kaebaja soovib tema genotüübi toorandmeid, mis

paiknevad 6000 leheküljel, või soovib ta paberkandjal andmeid kaebaja proovide tulemuste

kohta (millega on võimalik tutvuda portaal.geenidoonor.ee kaudu).

5. Kaebaja selgitas 07.10.2024. a vastuses kohtule, et talle sobib, kui talle väljastatakse tema

genotüübi toorandmed, mis paiknevad 6000 leheküljel ning kaebajale sobivad ka paberkandjal

andmed tema proovide tulemuste kohta. Kaebajal puudub ligipääs enda terviseandmetele

ülikooli viidatud portaali kaudu ning kaebaja soovib seal kajastatud andmeid saada

paberkandjal. Kaebaja terviseandmete ebaselge käitlemine ja andmete edastamata jätmine

alandas kaebaja inimväärikust, põhjustas heaolu langust ja tekitas stressi.

6. Tartu Ülikool selgitas täiendavas, 17.10.2024. a vastuses kohtunõudele, et turvakaalutlustel

loodud tehniliste piirangute tõttu ei saa MinuGeenivaramus personaliseeritud sisu vaadata

keegi peale doonori enda, s. t Tartu Ülikoolil puudub võimalus seda paberil või

elektrooniliselt mõnel muul viisil peale portaali külastamise edastada. Küll aga edastati

16.10.2024 S. Grossbergile personaliseeritud tulemuse saamiseks kasutatavad andmed ja

selgitused nende andmete kohta.

7. S. Grossberg teatas 21.10.2024 kohtule, et sai kätte Tartu Ülikooli saadetud andmed, kuid

kaebaja jaoks jääb paberil väljatoodu sellisel kujul segaseks ja juurde lisatud õpetus suurt abi

ei paku. Kaebaja ei usu, et geeniandmed sellisel kujul klientideni jõuavad. Kaebaja ei oska

saadud andmetega midagi peale hakata. Kaebaja tahab saada terviseandmeid, mis peavad talle

analüüsi andmise järgselt tagatud olema. Kaebaja ei saa aru, kas need talle ka edastati.

Kaebaja palub kohtul tuvastada, kas kaebajale edastatud andmed sellisel kujul ongi

geenivaramu teenuse lõpptoode. Kaebaja saab aru üksnes talle saadetud juhendist, aga kus ta

seda juhendit kasutama peaks, on arusaamatu. Meditsiinilist haridust eeldavate andmete

edastamist ei pea kaebaja vajalikuks. Kaebaja andis analüüsi selleks, et ta oskaks enda tervist

paremini hoida ja seega niimoodi enda elukvaliteeti tõsta. Kaebaja viibib vanglas, mistõttu

vajab ta geenianalüüside vastuseid enda terviseprobleemide leevendamiseks.

KOHTU SEISUKOHT

8. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja

vaidluse eseme. Kohus tõlgendab HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt kohtule esitatud kaebusi

vastavalt kaebaja tegelikule tahtele. Kuigi kaebaja märkis 07.10.2024. a vastuses kohtu

esitatud nõudele, et talle sobib, kui talle väljastatakse tema genotüübi toorandmed, mis

paiknevad 6000 leheküljel ning sobivad ka paberkandjal andmed kaebaja proovide tulemuste

kohta, siis arvestades asja materjale, Tartu Ülikooli selgitusi ja kaebuse eesmärki, mõistab

kohus, et kaebaja eesmärk on saada siiski Tartu Ülikoolilt andmeid, millega on võimalik

tutvuda portaal.geenidoonor.ee kaudu, ehk geenianalüüside kokkuvõtteid. Seega mõistab

kohus, et S. Grossberg palub kaebuses kohustada Tartu Ülikooli väljastama talle andmeid

tema tervise kohta, mille ülikool on Sihtasutuse Eesti Geenivaramu kaudu geenianalüüsidega

3-24-544

hankinud, ning hüvitada talle tekitatud mittevaraline kahju 1500 eurot seonduvalt andmete

väljastamata jätmisega (HKMS § 37 lg 2 p-d 2 ja 4).

9. Kohus on seisukohal, et kaebus kohustamisnõude osas tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p

2 alusel. Selle sätte kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki.

9.1. Kaebaja eesmärgiks on saavutada, et tal võimaldataks tutvuda terviseandmetega, mis on

kaebajalt võetud geenianalüüside tulemusel saadud. Tartu Ülikool selgitas kohtule, et kaebaja

soovitud andmete ja tulemustega saab tutvuda portaal.geenidoonor.ee kaudu. Ülikooli sõnul ei

saa portaalis olevaid andmeid vaadata keegi teine peale doonori enda ning ülikoolil puudub

turvakaalutlustel loodud tehniliste piirangute tõttu võimalus MinuGeenivaramus

personaliseeritud sisu edastamiseks paberil või elektrooniliselt mõnel muul viisil peale

portaali külastamise. Kohus märgib, et kaebaja on kinni peetav isik Tartu Vanglas, kellel

puudub ligipääs portaalile, mille kaudu on võimalik isikutel tutvuda nende kohta kogutud

geeniandmete tulemustega. Kohtul ei ole võimalik kohustada Tartu Ülikooli võimaldama

kaebajale ligipääsu portaalile, et ta saaks soovitud andmetega tutvuda, kuivõrd Tartu Ülikool

ei korralda kaebaja kui kinnipeetava ligipääsu sellele portaalile. Ühtlasi ei ole kohtul võimalik

kohustada Tartu Ülikooli väljastama kaebajale nimetatud portaalis kajastatavaid andmeid

paberkandjal, kuivõrd ülikoolil puudub selleks tehniline võimekus. Seega ei ole kaebajal

Tartu Ülikooli vastu esitatud kohustamisnõudega võimalik kaebuse eesmärki saavutada.

Kohus märgib, et kaebajal on võimalik soovitud andmetega tutvuda pärast vanglast

vabanemist portaal.geenidoonor.ee kaudu või pöörduda taotlusega vangla poole portaalile

(portaal.geenidoonor.ee) ligipääsu võimaldamiseks.

9.2. Kuivõrd kaebajal ei ole võimalik saavutada kohustamisnõude eesmärki, tagastab kohus

kaebuse kohustamisnõude osas HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel.

10. Kaebaja on palunud veel mõista Tartu Ülikoolilt välja mittevaralise kahju hüvitise 1500

eurot. Kohus mõistab, et kaebaja hinnangul on talle tema terviseandmete väljastamata

jätmisega alandatud tema inimväärikust ning põhjustatud heaolulangust ja stressi

(riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1).

10.1. Kohus leiab, et kuigi kaebaja viitab, et teda on kuritahtlikult kasutatud teaduskatsete

eesmärgil ning tema geeniandmeid ei ole kasutatud vastavalt antud lubadustele, ei ole

käesoleval juhul tegemist terviseandmete väärkasutamise juhtumiga, mida saaks pidada

kaebaja õiguste intensiivseks riiveks. Kaebaja soovib saada geenivaramust enda kohta

andmeid, kuid ülikool ei ole neid kaebajale väljastanud. Seega heidab kaebaja Tartu

Ülikoolile ette tegevusetust terviseandmete väljastamisel. Kohtu hinnangul ei saa kaebajale

andmete väljastamata jätmist pidada praegusel juhul kaalukaks kaebaja põhiõiguste riiveks.

Kaebaja ei ole ka selgitanud, milliseid negatiivseid tagajärgi ja intensiivseid kannatusi, peale

teatud rahulolematuse (sh heaolu langus, stress) ülikooli tegevusetuse osas, andmete mitte

saamine talle põhjustanud on. Kohus leiab, et kuivõrd kaebaja soovitud andmetega on

võimalik tutvuda interneti vahendusel läbi portaal.geenidoonor.ee, kuid kaebaja on kinni

peetav isik Tartu Vanglas, on andmetega läbi selleks ette nähtud portaali tutvumise võimatuse

näol tegemist vangistusega kaasneva paratamatu ebamugavusega, mida ei saa pidada tõsiseks

põhiõiguste riiveks.

10.2. Kohtu hinnangul tuleb arvestada, et avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamine on Eestis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lg 1 näeb selle võimaluse ette vaid

kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral. Praeguses kaebuses vastustajale ette

heidetav tegevusetus ei ole taoliste olukordadega võrreldav ega saanud kaebajale põhjustada

selliseid tagajärgi, mis tingiks kaebaja kasuks kahjuhüvitise väljamõistmise. Mittevaraline

kahju tuleb hüvitada rahas, kui õigushüve riive raskus seda õigustab (vt ka Riigikohtu

3-24-544

halduskolleegiumi 27.06.2017. a otsus asjas nr 3-3-1-9-17, p 13 ning seal viidatud

kohtupraktika). Kohtu hinnangul ei saanud kaebajale Tartu Ülikooli poolt geenianalüüside

kokkuvõtete edastamata jätmine olla kaebaja inimväärikust alandav ega põhjustada talle

heaolu langust või stressi. Tartu Ülikooli sõnul on võimalik geenianalüüside tulemustega

tutvuda üksnes portaal.geenidoonor.ee vahendusel ning ülikoolil puudub tehniline võimekus

kaebaja soovitud andmete edastamiseks paberkandjal. Vanglas viibides tuleb isikutel

paratamatult taluda teatud ebamugavusi ning ei saa eeldada, et kinnipeetavale on tagatud

ligipääs kõikidele teenustele ja võimalustele, mis on vabaduses viibivatel isikutel. On usutav,

et geenianalüüsi tulemuste mittesaamise tõttu võib kaebaja olla mingil määral häiritud, kuid

selliste andmete mitteomamine ei saa kohtu hinnangul kaebajale põhjustada nii suuri

üleelamisi ja heaolu langust, mis õigustaks talle rahalise hüvitise väljamõistmise. Kaebajal on

võimalik hiljemalt vanglast vabanedes tutvuda tema geenianalüüside tulemustega või taotleda

vanglalt võimalust tagada talle ligipääs portaal.geenidoonor.ee leheküljele.

10.3. Kõike eelnevat arvesse võttes ei pea kohus kaebuse rahuldamist tõenäoliseks ega

kaebaja õigustele põhjustatud riivet intensiivseks. Seda arvestades tagastab kohus

hüvitamisnõude HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, mille kohaselt võib kohus kaebuse tagastada,

kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on

kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta

kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et

kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

11. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada taotlust riigilõivu tasumise

kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Reelika Kitsing