2-24-8667/9 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Brigitta Mõttus

Määruse tegemise aeg ja koht

30. oktoober 2024, Pärnu

Tsiviilasja number

2-24-8667

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal hagiavaldus R. T.

vastu võlgnevuse nõudes

11 985,85 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja lahendamise viis

Hageja: TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal, registrikood:

14304235; aadress: XXX, 13521, Tallinn

Hageja lepinguline esindaja: Pavel Butsenko, e-post:

XXX

Kostja: R. T. , isikukood: XXX; aadress: XXX

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi R. T. vastu osaliselt.

2. Välja mõista R. T.-lt (R. T., isikukood: XXX) TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali

(registrikood 14304235) kasuks hageja ja kostja vahel 11.11.2019 sõlmitud

tarbijakrediidilepingust nr. 11.11.2019 tulenev põhivõlgnevus 6072,57 eurot ja

sissenõutavaks muutnud viivis summalt 1267,63 eurot perioodi 18.09.2024 kuni

30.10.2024 eest, summas 18,24 eurot.

3. Kohtuotsuse tegemise ajaks on põhivõla osamaksed sissenõutavaks muutunud alates

10.03.2024 kuni 10.10.2024, s.o kokku summas 1267,63 eurot. Edasiulatuvalt mõistab

kohus välja osamaksed alates 10.11.2024 kuni 10.11.2026, s.o kokku 4804,94 eurot

alljärgneva maksegraafiku alusel:

Osamakse

Põhiosamakse summa

Maksetähtaeg

1. 173,85

10.11.2024

2. 175,28

10.12.2024

3. 176,73

10.01.2025

2-24-8667

4. 178,19

10.02.2025

5. 179,66

10.03.2025

6. 181,14

10.04.2025

7. 182,63

10.05.2025

8. 184,14

10.06.2025

9. 185,66

10.07.2025

10. 187,19

10.08.2025

11. 188,74

10.09.2025

12. 190,29

10.10.2025

13. 191,86

10.11.2025

14. 193,44

10.12.2025

15. 195,04

10.01.2026

16. 196,65

10.02.2026

17. 198,27

10.03.2026

18. 199,91

10.04.2026

19. 201,56

10.05.2026

20. 203,22

10.06.2026

21. 204,90

10.07.2026

22. 206,59

10.08.2026

23. 208,29

10.09.2026

24. 210,01

10.10.2026

25. 211,70

10.11.2026

Kokku 4804,94 eurot

4. Kohus jätab rahuldamata hageja intressi, sissenõudmiskulude ja haldustasu nõuded.

5. Välja mõista kostjalt R. T.-lt hageja TF Bank AB (publ.) kasuks viivis

põhivõlgnevuselt alates 31.10.2024 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras.

6. Jätta hageja menetluskulud 50,82% ulatuses kostja R. T. kandaja 49,18% ulatuses

hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal kanda.

7. Määrata kostja hüvitavate menetluskulude suuruseks 579,35 eurot ning mõista

nimetatud summa R. T.-lt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks välja. R. T.

kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

8. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

Kohtuotsus edastada menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

2-24-8667

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Menetlusabi taotlemise kord

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Hagiavalduse asjaolud, kohtumenetluse käik

1. Hageja esitas Pärnu Maakohtule 03.06.2024 hagiavalduse R. T. vastu põhivõlgnevuse 10

073,18 euro, intressi 343,53 euro, haldustasu 11,60 euro, sissenõudmiskulude 50 euro ja

sissenõutavaks muutunud viivise 509,81 euro nõudes.

2. Kohus jättis hagi 12.06.2024 määrusega käiguta.

3. Hageja esitas puuduste kõrvaldamise 08.07.2024. Hagi kohaselt sõlmisid hageja ja kostja

11.11.2019 tarbijakrediidilepingu nr 11.11.2019, mille alusel sai kostja laenu summas 12

900 eurot. Laenu eesmärk oli kliendi olemasolevate laenukohustuste refinantseerimine,

millega pank tasus kliendi asemel laenusumma otse panga kreeditoridele vastavalt kliendi

poolt esitatud andmetele. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud

maksegraafiku alusel perioodi 10.12.2019 - 10.11.2026. Kostjalt on toimunud laekumisi

hagejale perioodil 10.12.2019-10.07.2023, millest põhiosa katteks on arvestatud 2826,82

eurot. Seega on hageja põhinõue kostja vastu 10 073,18 eurot. Hageja nõuab kostjal

intressi lepingus kokku lepitud määras, s.o 9,9% aastas ja 0,028% päevas ning perioodi

10.08.2023 kuni 23.10.2023 eest 343,53 eurot. Lepingu krediidi kulukuse määraks on

10,83%. Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 10 073,18 eurot lepingu

ülesütlemisele järgnevast päevast alates 24.11.2023 kuni hagiavalduse esitamise

kuupäevani 29.05.2024 lepingu eritingimustes kokku lepitud viivise määras s.o 9,9%

aastas. Hageja nõuab viivist summas 509,18 eurot. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid

kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis hageja 08.11.2023 kostjale lepingu ülesütlemise

hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg kuni 22.11.2023 võlgnevuse tasumiseks.

Kostjal jäid osaliselt või täielikult tasumata järgmised osamaksed: 10.08.2023 –

10.11.2023. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles hageja

23.11.2023 lepingu üles.

4. 10.07.2024 määrusega võttis kohus hageja hagi kostja vastu menetlusse ja kohustas

kostjat esitama kirjalik vastus 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates.

Sama määrusega hoiatas kohus, et kohus võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja,

kellele kohus on määranud vastamise tähtaja ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult või elektroonselt.

Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS §

407 lg 1).

5. Kohus toimetas kostjale hagiavalduse ja 10.07.2024 kohtumääruse kätte KÄPO kaudu

10.07.2024. Kostja tähtajaks, s.o 24.07.2024 vastust hagile esitanud ei ole.

2-24-8667

6. Kohus edastas 26.07.2024 hagejale kohtunõude vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimise osas ning palus esitada ümberarvestuse juhuks, kui kohus jõuab järeldusele, et

vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud.

7. Hageja esitas vastuse 02.08.2024 ning ümberarvestuse.

8. Kohus edastas 05.09.2024 kostjale hageja esitatu ning palus esitada seisukoha hageja

vastuse osas hiljemalt 14 päeva jooksul arvates hageja vastuse kättesaamisest. Kostja sai

hageja 05.09.2024 vastuse ning ümberarvestuse kätte KÄPO kaudu 18.09.2024. Kostja

tähtajaks, s.o 02.10.2024 vastust ei esitanud.

Kohtuotsuse põhjendused

9. Kohus, tutvunud esitatud hagiavaldusega ja hinnanud kõiki asjas esitatud ja kogutud

tõendeid leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

10. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes

asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib

tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele,

mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole

kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele

hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti

tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Tehingu tühisuse aluseid peab

kohus kontrollima omal algatusel (vt RKTKm 03.04.2018 nr 2-16-18835, p 11; RKTKo

05.04.2017 nr 3-2-1-17-17, p 20). Tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus, vaid

õigus (vt RKTKm 03.05.2017 nr 3-2-1-21-17, p 16). Kohus ei tee tagaseljaotsust, kuivõrd

hageja nõue ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud.

11. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine,

kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga

viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui

kolm korda. VÕS § 4062 lg 3 sätestab, et kui tarbijakrediidileping on sama paragrahvi

lõikes 1 sätestatu kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi

saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise

tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta

intressi VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses. Kuivõrd liigkõrge krediidi kulukuse määra

korral on leping tervikuna tühine, siis on selle kontrollimine esmajärjekorras otstarbekas,

sest lepingu tühisus tingib kuni tühises lepingus kokkulepitud laenutähtaja lõpuni

põhinõude (s.o laenumakse, mille maksmise tähtaeg ei ole algse laenugraafiku järgi

saabunud) osas hagi rahuldamata jätmise.

Eelnevast tulenevalt peab krediidiandja tarbija vastu krediidilepingust tulenevate nõuete

maksmapanekuks esile tooma, milline on tarbijakrediidilepingust tulenev krediidi

kogukulu tarbijale, ja esitama vajalikud andmed selle kontrollimiseks. Vastasel juhul ei

ole kohtul võimalik kontrollida, kas laenuleping kehtib. VÕS § 406 lg 6 alusel 13.

oktoobril 2010 kehtestatud rahandusministri määruse nr 51 „Tarbijakrediidi kulukuse

määra arvutamise kord“ lisas on välja toodud valem, mille järgi tuleb krediidi kulukuse

määra arvutada. Krediidi kulukuse määra kontrollimisel tuleb arvesse võtta kõik tasud,

mida tarbija peab krediidi kasutamise eest krediidiandjale tasuma. Samuti peab

krediidiandja olema teinud krediidi kulukuse määra tarbijale teatavaks. Selle kohustuse

täitmata jätmisel loetakse VÕS § 408 lg 4 järgi intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast.“

Hageja ja kostja vahel 11.11.2019 tarbijakrediidilepingu nr. 11.11.2019 puhul on krediidi

kulukuse määraks 10,83%. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud

2-24-8667

krediidisumma (12900), intressimäär (9,90% aastas ja 0,028% päevas), viivise määr

9,90% aastas ja 0,028% päevas, krediidisumma tasumise periood (10.12.2019 –

10.11.2026), maksete tähtpäevad (10. kuupäev), igakuine osamakse (216,39 eurot)

laenulepingu sõlmimise tasu (0,00 eurot), igakuine lepingu haldustasu (2,90 eurot)

kooskõlas VÕS § 404 lg-ga 2¹. Krediidi andmise ajal kehtinud viimase kuue kuu

keskmine tarbimislaenude kulukuse määr oli 19,37% ning selle kolmekordne suurus oli

seega 58,11%. Seega on lepingujärgne krediidikulukuse määr väiksem kui krediidi

andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmine tarbimislaenude

kulukus määr. Seega on leping nimetatud osas kehtiv.

12. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub

andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga

kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi

maksma. Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud

kehtiv krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi

maksnud ning kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi

krediidiandja järgima VÕS § 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning

krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada maksimaalset lubatud määra.

Kohus tuvastab, et TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali ja kostja vahel on sõlmitud

11.11.2019 tarbijakrediidileping nr. 11.11.2019. Kuna TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal

sõlmis krediidilepingu oma majandustegevusega seonduvalt füüsilise isikuga, kelle osas

kohtul puudub alus seostada tehingut kostja iseseisva majandus- või kutsetegevuse

läbiviimisega (VÕS § 1 lg 6), siis on pooled sõlminud tarbijakrediidilepingu VÕS § 402

lg 1 mõttes. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega

oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma

tarbijale krediiti või laenu.

Kohus peab hindama tarbijaga sõlmitud lepingutingimuste ja vastutustundliku laenamise

põhimõtte täitmist omal algatusel ka ilma kostja vastuväiteta (Euroopa Kohtu 05.03.2020

otsus asjas C-679/18, p-d 20-23). VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja enne

tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks ja seda ka hindama. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga

tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise

aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on

krediidivõimeline. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamise koormis

lasub hagejal (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).

Eelnimetatud sätetest tuleneb, et krediidiandja peab andmete hindamise tulemusena

jõudma veendumusele krediidi saaja võimelisuses lepingust tulenevate kohustuste

täitmisel. See tähendab, et hageja veendumuse kujunemine peab tuginema konkreetsetele

faktilistele asjaolude ja olema jälgitav. Hageja peab oma väiteid tõendama. Hageja

väljatoodud asjaoludele tuginedes on kohus seisukohal, et laenu andmise otsustamise

käigus läbiviidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav.

Hageja märgib hagi p-s 1.8 vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas, et

hageja on omandanud teabe lähtudes VÕS § 403⁴ lg-dest 2, 3 ja 4, mis võimaldaks täita

krediidivõimelisuse hindamise nõude KAVS § 49 ja § 50 kohaselt. Hageja on seisukohal,

et on põhjalikult kontrollinud kostja krediidivõimelisust, teinud kõik endast oleneva

kostja krediidivõimelisuse teada saamiseks ning ei ole rikkunud vastutustundliku

laenamise põhimõtet, kuivõrd hageja on tuvastanud, et kostja igakuised kohustused olid

väiksemad, kui kostja sissetulekud. Krediidianalüüsi läbiviimiseks esitas kostja enda

konto väljavõtte. Kostja keskmine sissetulek oli igakuiselt 1829 eurot. Peale laenutaotluse

2-24-8667

heakskiitmist saaksid isiku kohustused olema 257,39 eurot kalendrikuus. Krediidiandja

on arvestanud kõik kostja kulud tuludest maha ning teada saanud, et kostjale jääb raha

reservi vähemalt 1571,61 eurot (1571,61-257,39) ning see omakorda tähendab

sissetulekute/kohustuste suhtarvu 14,07%. Krediidivõimelisuse hindamiseprotsessis tegi

krediidiandja päringud Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid

ega varasemaid maksehäireid polnud. Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada

kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksega laenulepingut.

Praktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt

piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika

ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (vt nt Tallinna

Ringkonnakohtu 13.10.2020 otsus asjas nr 2-18-9977, punkt 12; Tallinna

Ringkonnakohtu 28.01.2021 otsus asjas nr 2-18-977, punkt 43). Kohtupraktikas on

selgitatud, et piisav ei ole üksnes laenusaaja sissetulekute ja kohustuste vahe hindamine,

sest pangakonto väljavõttest nähtuvad ka muud kostja krediidivõimet mõjutavad olulised

asjaolud, millega laenuandjal tuleb arvestada (TlnRKm 12.07.2023, 2-22-147995, p

12.1).

Hageja on esitanud hagi lisas nr 9 kostja SEB Panga konto väljavõtte perioodi 01.05.2019

kuni 01.11.2019 kohta. Kohtu hinnangul on arusaamatu kas ja millist analüüsi on

krediidiandja üldse kostja pangakonto põhjal teinud. Konto väljavõtte põhjal võib asuda

järeldusele, et kostja puhul võib olla tegu hasartmängusõltlasega, sest tema kontolt on

tehtud korduvalt väljamakseid Eesti Loto AS (loteriide korraldamine), Royal Panda

Limited (kasiino platvorm), Unibet (spordiennustuse, online kasiino, bingo ja online

pokkeri platvorm), Firstclear LTD (pakub finantsteenuseid), Plus500.com (aktsiatega

kauplemise leht, mille kaudu saab aktsiatega kaubelda), Trustly Group AB (mis on

teatavasti tuntud selle poolest, et selle kaudu tehtud ülekannete kirjetest ei nähtu ei makse

saaja ega selgitus), StayCool (hasartmängude ja kihlvedude korraldamine). Samuti on mh

laekunud summasid Royal Panda Limited, Bitstamp Limited (krüptovaluutade

kauplemiskeskkond), Plus500.com, AS Eesti Loto, StayCool, Earthport plc

(finantsteenuseid pakkuv platvorm).

Krediidiandja ei pea andma hinnangut sellele, kas tarbijal võib olla sõltuvus või mitte,

kuid seejuures peab krediidiandja arvestama, et tarbijale ei tohiks krediiti väljastada, kui

on mõistlikult võimalik järeldada, et seda raha kasutatakse sõltuvuse rahuldamiseks (sh

alkohol, videomängud, arvutimängud, ostlemine jne). Hasartmängude mängimine on

selline tarbija poolne tegevus, mis võib omada olulist mõju tarbija maksekäitumisele,

mistõttu peaks krediidiandja sellise asjaoluga krediidivõimelisuse hindamisel arvestama.

Eriti oluline on arvestada asjaolu siis, kui tarbija kulutab hasartmängude mängimiseks

arvestatava osa oma sissetulekust, teeb seda regulaarselt või pidevas kasvavas trendis.

Krediidiandja ei pea andma hinnangut sellele, kas tarbija võib olla hasartmängusõltlane

või mitte, kuid seejuures peab krediidiandja arvestama, et tarbijale ei tohiks krediiti

väljastada, kui on mõistlikult võimalik järeldada, et seda raha kasutatakse hasartmängude

mängimiseks.

Hageja ja kostja vahel 11.11.2019 sõlmitud refinantseerimislepingu alusel refinantseeriti

kostja olemasolevad laenukohustused Bigbank AS-is (laenu jääk 3769,59 eurot), Inbank

AS-is (laenu jääk 805,16 eurot), Holmbank AS-is (laenu jääk 3647,36 eurot) ja Coop

Finants AS-is (laenu jääk 2236,40 eurot). Tarbijale ei tohi krediiti väljastada, kui on

mõistlik järeldada, et tema sissetulekutest ei piisa kõikide tema kohustuste kandmiseks ja

viimane kasutab krediiti sissetuleku allikana selleks, et katta igapäevaseid kulutusi ja/või

tasuda olemasolevaid finantskohustusi (vaata ka TlnRKo 16.03.2023, 2-18-15885, p

2-24-8667

15.2.3.). Antud ohtu oleks laenuandja pidanud nägema olukorras, kus väljavõtte

analüüsist tulenevalt esineb mitmete erinevate maksete tegemist finantsasutustele (Holm

Bank AS, Coop Bank, Bigbank, LHV Pank, Trustly jt). Võttes arvesse finantsasutuste

rohkust, millega kostja oli seotud enne hagejaga sõlmitud lepingut, on kohtu hinnangul

äärmiselt tõenäoline, et kostja kasutas enne lepingu sõlmimist oma isiklike jooksvate

kulutuste ja mängurluse kulude katmiseks erinevaid laene. Hageja hagi lisas 10 esitatud

maksehäireregistri väljavõttest ei nähtu millal ja millise perioodi osas on väljavõte tehtud.

Samuti nähtub hagi lisadest 2-4, et kostja on taotlenud 26.03.2021 tagasimaksete perioodi

pikendamist ja maksepuhkust neljal korral. Hageja on kostja poolt esitatud taotluste

alusel andnud kostjale maksepuhkust ja määranud uue maksegraafiku.

Eeltoodu alusel ei saanud krediidiandjal tekkida VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust,

et kostja on krediidivõimeline. Kohtu hinnangul pidi krediidiandjale konto analüüsist

järelduma tõsine kahtlus, et kostja ei ole krediidivõimeline. Hagis esitatud andmetest ei

nähtu, et hageja oleks kostjalt küsinud täiendavat selgitust tema sissetulekute ja

väljaminekute osas. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks ei ole piisav

tuvastada üksnes isiku sissetuleku ja tema finantskohustuste suurus. Lisaks

finantskohustuste täitmisele peab tarbijal pärast laenu võtmist olema võimalik kanda ka

enda ja enda ülalpeetavate igapäevased kulud (toit, riided, eluase jms). Kohustus

arvestada tarbija regulaarseid majapidamiskulusid tuleneb krediidiandjate ja -vahendajate

seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-st 4. Hageja ei ole kontrollinud kostja esitatud teavet tema

sissetulekute ja kohustuste kohta ning andmeid ülalpeetavate kohta piisaval määral.

Eeltoodule tuginedes on kohus seisukohal, et võlausaldaja on vastutustundliku laenamise

põhimõtet rikkunud. VÕS § 4034 lg 7 neljas lause vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumise tagajärgede kohaldamise üksnes juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata

teabe või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja

hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest

saaks järeldada, et kostja oleks esitanud hagejale valeandmeid või jätnud nõutud andmed

esitamata. Laenuandja ei saa tugineda üksnes kostja esitatud laenutaotlustes märgitud

teabele, seda mõistlikult kontrollimata. Hageja väidetest ei ilmne, kas ta hindas kostja

sissetulekute regulaarsust ja olemust (ega pole katseaeg või tähtajaline leping). Lähtudes

eeltoodust jõuab kohus järelduseni, et hageja ei ole esile toonud asjaolusid, et

krediidiandja oleks piisavalt kogunud andmeid kostja krediidivõime kohta ja seda kohase

hoolsusega hinnanud. Eeltoodu kokkuvõtteks on kohus seisukohal, et krediidiandja on

kostjale 11.11.2019 tarbijakrediidilepingu nr. 11.11.2019 puhul krediidi andmisel

rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

13. Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS §

4034 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär,

kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija

krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumise tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline

tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud

intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast. Krediidiandja peab

tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist,

ning need tarbijale teatavaks tegema. Eeltoodut tulenevalt tuleb hagejal esitada kohtule

VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatud ümberarvestus juhuks, kui kohus jõuab järeldusele, et

vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Riigikohus on 2-21-13098 24.11.2023

lahendi p-s 24 selgitanud, et krediidiandja/hageja peab kohtumenetluses vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks

muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude

2-24-8667

kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse

laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud.

VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata

jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1

kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja

nõuda selle täitmist.

Hageja esitas kohtule 02.08.2024 ümberarvestuse. Refinantseerimislepingu alusel

väljastati kostjale laenu summas 12 900 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus

kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 10.12.2019 – 10.11.2026.

Ümberarvestusega on kostja kokku tasunud 6827,43 eurot. Ümberarvestusega on kostjal

tasutud täielikult 1. osamaksest s.o 10.12.2019 kuni 51. osamakseni s.o 10.02.2024

summas 6754,51 eurot ning osaliselt tasutud 52. osamakse s.o 10.03.2024 summas 72,92

eurot (6827,42-6754,51= 72,91). Osamakse nr 52. on tasumata summas 89,87 eurot

(162,79 – 72,92 =89,87). Ümberarvestusega on kostja võlas osaliselt alatest 52.

osamaksest s.o 10.03.2023 kuni 84. osamakseni s.o 10.11.2026 (maksegraafiku lõpuni)

summas kokku 6072,52 eurot (5982,70 + 89,87). Kostja on võlas alatest 52. osamaksest.

Kohus märgib, et vastavalt hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingule tuleb kostjal

tagastada hagejale laen maksegraafiku järgi perioodil 10.12.2019 – 10.11.2026. Seega ei

ole kõnealune leping lõppenud ka tähtpäeva saabumisega. Eelnevast tulenevalt tuleb

asuda seisukohale, et poolte sõlmitud leping kehtib, kuid vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise tõttu on tühised kokkulepped intressimäära ja muude kulude kohta.

Kohus arvestab kogu kostja poolt tasutud summa 6827,43 eurot põhivõla katteks. Seega

tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg summas 6072,57 eurot (12 900 –

6827,43 = 6072,57).

Ümberarvestuse kohaselt on kostjal täiesulatuses tasutud maksed 10.12.2019 kuni

10.02.2024 ning osaliselt 10.03.2024 osamakse. Kostjalt on toimunud laekumisi kokku

6827,43 eurot. Hageja esitas 02.08.2024 nõude mõista kostjalt välja 02.08.2024 seisuga

sissenõutavaks muutunud põhivõlg 5318 eurot ja sissenõutavaks muutuvad osamaksed

alates maksetähtpäevale järgnevast päevast 10.08.2024 kuni 10.11.2026.

Esitatud andmetest nähtuvalt on kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud

põhiosa summas 1267,63 eurot, s.o alates osaliselt 52. osamaksest 10.03.2024 kuni 59.

osamakseni 10.10.2024.

TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust

eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi

ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla

tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate

kohustuste täitmist tulevikus. Kostja ei ole täitnud lepingutest tulenevaid kohustusi ega

osale kohtumenetluses. Seega võib eeldada, et kostja ei tasu tähtaegselt tulevikus

sissenõutavaks muutuvaid osamakseid. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine,

sellega seonduv kõrvalnõuete vähenemine ja lepingu ülesütlemise kehtetus on tuvastatud

alles käesolevas menetluses. Kohus on seisukohal, et edasiulatuv tagasimaksete tasumise

nõue on põhjendatud ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja tulevikus sissenõutavaks

muutuvad põhivõla 4804,94 euro (6072,57 – 1267,63 = 4804,94) osas osamaksed alates

10.11.2024 kuni 10.11.2026 alates maksetähtajale järgnevast päevast. Vastavalt hageja

esitatud ümberarvestusest tuleb kostjal tasuda osamaksed alljärgneva maksegraafiku

alusel:

2-24-8667

Osamakse

Põhiosamakse summa

Maksetähtaeg

26. 173,85

10.11.2024

27. 175,28

10.12.2024

28. 176,73

10.01.2025

29. 178,19

10.02.2025

30. 179,66

10.03.2025

31. 181,14

10.04.2025

32. 182,63

10.05.2025

33. 184,14

10.06.2025

34. 185,66

10.07.2025

35. 187,19

10.08.2025

36. 188,74

10.09.2025

37. 190,29

10.10.2025

38. 191,86

10.11.2025

39. 193,44

10.12.2025

40. 195,04

10.01.2026

41. 196,65

10.02.2026

42. 198,27

10.03.2026

43. 199,91

10.04.2026

44. 201,56

10.05.2026

45. 203,22

10.06.2026

46. 204,90

10.07.2026

47. 206,59

10.08.2026

48. 208,29

10.09.2026

49. 210,01

10.10.2026

50. 211,70

10.11.2026

Kokku 4804,94

14. Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS §

4034 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär,

kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija

krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumise tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline

tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud

intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast. See tähendab, et

eelnimetatud olukorras seadusest tuleneva keeluga vastuolus oleva tarbijakrediidilepingu

puhul on intressikokkulepe tühine ja poolte kokkulepe asendatakse seaduse alusel

seadusjärgse intressimääraga, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud intressimäär on

madalam. Hageja ei ole 02.08.2024 ümberarvestuses intressinõuet esitanud. Kuna kohus

on eelnevalt leidnud, et laenuandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud

ning hageja on loobunud intressinõudest, jätab kohus hageja intressi nõude rahuldamata.

15. Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral on hagejal õigus nõuda viivist

sissenõutavaks muutunud summalt. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis),

arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks

loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa

protsenti aastas. Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral on hagejal õigus

2-24-8667

nõuda viivist sissenõutavaks muutunud summalt. Kohus on seisukohal, et hagejal on

õigus nõuda põhivõlgnevuselt viivist, kuna kostja on oma kohustust rikkunud. Viivist

tuleb arvutada VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtupraktika kohaselt on

viivist vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral põhjendatud arvestada

alates ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja poolt uuesti määratud

tagasimaksed, mis arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija

satub nende tagasimaksete tegemisega viivitusse (vt Tallinna Ringkonnakohtu

27.01.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-18-124589, p 51).

Kostjale on hageja 02.08.2024 esitatud ümberarvestus kätte toimetatud KÄPO kaudu

18.09.2024. Kohtuotsuse tegemise ajaks on põhivõla osamaksed sissenõutavaks

muutunud alates osaliselt 10.03.2024 kuni 10.10.2024 summas 1267,63 eurot. Seega

mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks põhivõlalt 1267,63 eurolt viivise perioodi

18.09.2024 kuni 30.10.2024 eest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras summas

18,24 eurot. Samuti mõistab kohus hageja kasuks kostjalt välja viivise alates 31.10.2024

kuni põhinõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

16. VÕS § 4034 lg 6 rikkumise korral ei saa laenuandja VÕS § 4034 lg 7 teise lause alusel

nõuda ka muid tasusid. Käesoleval juhul ei saa hageja nõuda 11.11.2019 lepingu puhul

sissenõudmiskulu 50 eurot ja haldustasu 11,60 eurot, mis osas jätab kohus nõuded

rahuldamata.

17. Eeltoodule tuginedes rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja

11.11.2019 tarbijakrediidilepingu nr 11.11.2019 sissenõutavaks muutunud põhivõla

1267,63 eurot ja sissenõutavaks muutnud viivise 18,24 euro nõuded. Samuti rahuldab

kohus edasiulatuva tagasimaksete tasumise nõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks

välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla 4804,94 eurot, mis kostjal tuleb tasuda

vastavalt määruses märgitud maksegraafikule. Kohus jätab rahuldamata lepingust

tuleneva intressi nõude, sissenõudmiskulude ja haldustasu nõuded.

Menetluskulud

18. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude

rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses

kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus

määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita

menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või

tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

19. TsMS § 163 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagi hind

on 11 985,85 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude osaliselt summas 6090,81 eurot ehk

50,82%. Kohus ei arvesta menetluskulude jaotusel edasiulatuvat viivist aasta kohta.

Kohus leiab, et hageja menetluskulud tuleb jätta 50,82% ulatuses kostja kanda ja 49,18 %

ulatuses hageja kanda.

20. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel

tasutud riigilõiv 840 eurot ja õigusabikulud 676 eurot (4hx169 eur/h). Esindaja tunnitasu

on 169 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja esindaja tasu koosneb: täiendavate

alusdokumentidega tutvumine ja analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine,

lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule.

2-24-8667

Kohus leiab, et hageja õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Riigikohtu

otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu

diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu

selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud

peavad vastama asja keerukusele. Lepingulise esindaja tasu hüvitamise mõistlikkuse ja

põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada nii lepingulise esindaja ajakulu esindamiseks

kulunud toimingute tegemiseks, tunnitasu suurust, aga ka asja olemust ja hinda.

Sealjuures saab ajakulu põhjendatust hinnates arvestada seda, milliseid toiminguid on

esindaja teinud ning kas nende toimingute tegemiseks kulunud aeg on põhjendatud.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja esindustasu suuruseks

169 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et nimetatud suuruses esindaja

teenuse eest küsitav tunnitasu võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui

lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning

esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks

120 eurot ilma käibemaksuta, mis on kohtu hinnangul keskmine juristi õigusteenuse eest

makstav tasu.

Hageja märgib, et lepinguline esindaja osutas teenust 4 tunni ulatuses. Kohus leiab, et

käesoleva hagi puhul on ilmselgelt ja üldteadaolevalt tegemist hagejaga, kes käesoleva

hagiga sarnaseid trafaretseid hagisid, milles erinevate kostjate puhul tuleb sisuliselt

muuta vaid andmeid lepingu sõlmimise kuupäeva osas ning muuta lepingust tulenevate

summade suurusi, esitab kohtutesse märkimisväärsel hulgal. Kohus leiab, et tegemist on

tavapärase õigusvaidlusega, mis õigusharidusega esindajalt eelduslikult ülemäärast aega

ei nõua. Antud asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust, esindaja ei ole pidanud osalema

istungitel, ei ole pidanud tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Hageja on koostanud vaid

hagiavalduse. Kohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamisel teeks esindaja

mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei ole esindajal vaja

lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul samad.

Õigusabikulu mahtu ei põhista ka vajadus hagi vastavalt kohtu suunistele täpsustada, sest

eelduslikult pidanuks õigusteadmistega isik suutma hagi nõuetekohaselt vormistada ka nn

esimesel korral. Lisaks eeltoodule kasutab hageja sarnaseid trafaretseid põhjendusi

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta arvukates tsiviilasjades. Seega pole

tegemist ülemäära keeruka ja mahuka tsiviilasjaga. Arvestades eeltoodut peab kohus

vajalikuks ja mõistlikuks ajakuluks 2,5 tundi ehk õigusabikulud on põhjendatud vastavalt

menetluskulude jaotusele summas 300 eurot (käibemaksuta) (2,5 x 120 eurot).

21. Riigilõiv 840 eurot on kohtu arvates vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Riigilõivu

suurus ja tasumise kohustus tuleneb seadusest ning kohus on kontrollinud riigilõivu

tasumist.

22. Eeltoodut arvestades on hageja menetluskulud kokku 1140 eurot (840+300). Kostjal tuleb

hagejale hüvitada 579,35 eurot (50,82% 1140-st).

23. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda viivist hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni selle täitmiseni.

24. Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib

eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad

2-24-8667

tema enda kanda.

25. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik,

kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Brigitta Mõttus

kohtunik