2-24-2292/13 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-24-2292

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. oktoober 2024, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Olev Mihkelson

Kohtuasi

K. K. hagi K. S. vastu abielu lahutamise nõudes

Hagihind

3500 eurot

Kohtuistungi toimumise aeg

30.10.2024

Menetlusosalised

Hageja: K. K. (isikukood xxx, elukoht: xxx, e-post xxx )

Kostja:

K. S.

(isikukood xxx, elukoht

xxx, e-post xxx )

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada K. K. hagi abielu lahutamise nõudes.

2. Lahutada K. K. (isikukood xxx) ja K. S. (isikukood xxx) vahel 09.01.2016 Ida-

Viru Maavalitsuses sõlmitud abielu (tõend nr. 4-2016/126).

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

4. Saata kohtuotsus menetlusosalistele ning pärast jõustumist Jõhvi Vallavalitsusele

abielulahutuse registreerimiseks.

5. Lugeda kohtuotsus kostjale K. S.le avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel väljavõte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle

apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada

apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. K. K. esitas 09.02.2024 Viru Maakohtule hagi K. S. vastu abielulahutuse nõudes. Hageja

palub lahutada abielu, kuna kostja ei ole nõus lahutama abielu perekonnaseisuametis. Kostjal

on alkoholisõltuvus. Esimene kord kolis K. S. elama Sankt-Peterburi 02.02.2020. Hageja käis

koos lapsega kostjal külas augustis 2021. Tundus, et K. ei tarvita rohkem alkoholi. Ta andis

kostjale teise võimaluse. K. S. tuli Eestisse tagasi ja nad hakkasid perena elama jaanuaris

2022. Kostja kolis teistkordselt elama Sankt-Peterburi juunis 2022.

2. 27.02.2024 määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja andis kostjale tähtaja vastuse

esitamiseks. Koos vastusega palus kohus kostjal teatada, millisel viisil on kohtul võimalik

temaga suhelda (Skype, vms) ning kas kostjal on võimalik Eestisse kohtuistungile ilmuda.

3. Seoses sellega, et kostja K. S. tegelik asukoht oli teadmata, toimetati hagimaterjalid kostjale

kätte avalikult, avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 11. juulil 2024.a. Kostjale selgitati

hagimaterjalide kättesaamise ja kohtule vastamise võimalust. Kostja kohtule vastanud ja

vastuväiteid hagile esitanud ei ole.

4. 05.9.2024 kohtumäärusega teatati kostjale, et kohtuistung K. K. hagis K. S. vastu abielu

lahutamise nõudes toimub Viru Maakohtus, aadressil Kooli 2a, Jõhvi linn, 30. oktoobril 2024.

aastal kell 10.00. Kohus luges kohtukutse kostjale K. S.le avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel väljavõte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Kohtuistung

5. 30.10.2024 toimunud kohtuistungil jäi hageja varasemalt esitatu juurde. Poolte abielulised

suhted on lõppenud juunis 2022, kui kostja teist korda lahkus Eestist. Hageja suhtles kostjaga

viimati juulis. Ta kirjutas kostjale Telegrammis, et talle saadetakse hagiavaldus. Kostja

vastas, et teda see ei huvita. Hagejal on kohtus veel üks avaldus s.o ainuhooldusõigus. Seal ta

ka ei ole dokumente kätte saanud, ta vastas samuti, et teda see ei huvita. Hageja esitas

kohtule oma isiklikust telefonist kirjavahetuse kostjaga. 13.03.2024 hageja teatas kostjale

abielulahutusest. Kostja vastas selle peale venekeelse roppusega. Hageja kirjutas kostjale, et

kui ta on lahutusega nõus ja vastab hagile, siis saab kiiremini lahutada. Kostja vastas selle

peale venekeelse roppusega. 03.06.2024 kirjutas hageja kostjale teisest tsiviilasjast. Selle

peale kostja vastas, et hageja võib teha mida tahab, kostjale pole vaja sellest ette kanda, tal on

ükskõik sellest, tal on uus elu. E-postile saadetud dokumente ta avada ei saa, aga teda see ka ei

huvita. Teda ei huvita laps ega hageja. Hüvasti!

Kostja vastust kohtule ei esitanud ja kohtuistungile ei ilmunud, kohtukutse on kostjale

kättetoimetatud TsMS § 317 ettenähtud korras.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

6. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja kuulanud ära hageja selgitused, leiab, et hagi on

põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

7. Abielu lõpeb, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse (PKS § 63). PKS § 65 lg 1, 2

kohaselt, abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu.

Abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud

asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. Vastavalt PKS § 66 p

2, abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.

8. PKS § 67 lg 1, 2 kohaselt, kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult

lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust

arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on

elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt, kohus peab tarvitusele

võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt

võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. Kuna pooled

on elanud lahus rohkem kui 2 aastat, siis ei näe kohus mõtet lepitust määrata.

9. TsMS § 346 lg 2 kohaselt abieluasjas kohustab maakohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja

ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus.

Tulenevalt perekonnaseaduse üldpõhimõttest abielu sõlmimisel ja lahutamisel lähtutakse

abiellujate või abiellunud abikaasade tahteavaldustest (nt PKS § 7 lg 2).

10. Hageja nõudeks on abielu lahutamine. Abielutõendi nr. 4-2016/126 andmetel sõlmiti

poolte abielu 09.01.2016 Ida-Viru Maavalitsuses.

11. Kohus kuulas vastavalt TsMS § 346 lg 2 hageja isiklikult ära. Kohtuistungil antud seletuste

kohaselt on poolte abielulised suhted lõppenud ja abielu säilitada ei ole võimalik. Hageja sõnul

on kostjal alkoholisõltuvus, seoses millega ei ole võimalik abielu säilitada ja koos elada.

Pooled elavad lahus alates juunist 2022, kostja elab Sankt-Peterburis. Kohtul ei õnnestunud

kostjat isiklikult ära kuulata, kuna kostja kohtule vastust ei esitanud ja kohtuistungile ei

ilmunud. Kohus leiab, et kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud ning tal oli

võimalus hagiavaldusele vastata. Menetlusdokumentide kättesaamine eeldab kostjalt aktiivset

tegevust. Ta ei ole soovinud oma õigusi kasutada. Ta ei ole soovinud ümber lükata väidet, et

abielu takistuseks oli tema alkoholisõltuvus. Nagu nähtub hageja poolt kohtuistungil esitatust,

on kostja kohtumenetlusest teadlik ning teda see ei huvita, tal on uus elu. Kohus leiab, et

olukorras, kus pooled tegelikult elavad lahus ja poolte abielulised suhted on lõppenud, hagejal

on uus suhe, ei ole PKS § 67 lg 3 ja TsMS § 357 lg 1 alusel tsiviilasja menetluse peatamine

otstarbekas, mistõttu tuleb hagi rahuldada ja abielu lahutada.

12. Maakohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse (PKS) § 63, § 65, §

66 p 2, § 67 lg 1, 2 alusel. Kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte vahel 09.01.2016 sõlmitud

abielu.

13. Kohus selgitab pooltele, et PKS § 66 p 2 alusel abielu lõppeb kohtuotsuse jõustumise

päeval. Perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 3 lg 3 2 p 10, § 13 lg 2, § 56 1 lg 3

lähtuvalt saadab kohus jõustunud kohtuotsuse Jõhvi Vallavalitsusele, kui Ida-Viru

Maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksusele, abielulahutuse registreerimiseks ja

isikunime kande tegemiseks.

14. Kostjale on nii hagimaterjalid kui ka kohtukutse kätte toimetatud avalikult, väljaande

Ametlikud Teadaande kaudu vastavalt TsMS § 317 lg 1, 3, 5.

Ülaltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks toimetada kohtuotsus kostjale kätte TsMS §

317lg 1, 3, 5 alusel ning lugeda kohtuotsus kostjale K. S.le avalikult kättetoimetatuks 15

päeva möödumisel väljavõte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Menetluskulude jaotus

15. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust,

võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

16. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud

ise. Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Olev Mihkelson

Kohtunik