3-24-2059/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ruth Prigoda

Määruse tegemise aeg ja koht

30. oktoober 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2059

Haldusasi

X kaebus Siseministeeriumi 28.06.2024 otsuse nr 1-

24/100 tühistamiseks ning

Siseministeeriumi

kohustamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – X

Vastustaja – Siseministeerium, volitatud esindaja Piret

Alamaa

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta X kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

3. Asendada kohtuotsuse avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 29.11.2024. Kui apellant

ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et

ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul

apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või

ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 02.05.2024 Tallinna Perekonnaseisuametile avalduse1 uue perekonnanime

saamiseks. Avalduse kohaselt soovib X uueks perekonnanimeks X, kuna soovib vältida

võimalust, et kolmandad isikud saavad teadlikuks tema kriminaalkorras karistatusest. X

soovib kriminaalkorras karistatusega seotud mineviku unustada. Avaldus edastati

lahendamiseks Siseministeeriumile.

1 Digitaalse kohtutoimiku lehekülg (edaspidi dtl) 52 jj.

2. Siseministeeriumi isikunimekomisjon arutas avaldust 06.06.2024 ning leidis, et avaldust

saab menetleda soovina muuta perekonnanime nimeseaduse (edaspidi NS) § 17¹ lg 2 punkti

5 mõistes muul mõjuval põhjusel.

3. Siseministeeriumi 11.06.2024 kirjaga nr 10-6/2811-22

tehti Xle teatavaks

isikunimekomisjoni arvamus, sh märgiti, et esitatud avaldus tuleb jätta rahuldamata, kuna

avalik huvi kaalub üles X isikliku huvi, mistõttu ei saa hinnata avalduses märgitud põhjust

mõjuvaks. Siseministeerium andis selle kirjaga kaebajale võimaluse esitada enda

seisukohad.

4. X vastas3 kirjale 25.06.2024. Vastuses leiab X, et tal on õigus vahetada oma

perekonnanime põhiseaduse (edaspidi PS) §-i 26 ja inimõiguste ja põhivabaduste kaitse

Euroopa konventsiooni (edaspidi EIÕK) artikli 8 lg 1 alusel. Samuti on õigus olla unustatud

isikuandmete kaitse üldmääruse (edaspidi IKÜM) artikli 17 alusel. Kuna Xle ei meeldi tema

perekonnanimi, siis on tal õigus valida omale ise meeldiv perekonnanimi.

5. Siseministeerium jättis 28.06.2024 otsusega nr 1-24/1004 (edaspidi ka otsus) X taotluse

rahuldamata, esitades otsuses kokkuvõtlikult järgmised põhjendused:

–

avaldus on NS mõttes mõjuvalt põhjendamata;

–

avaldust menetleti NS § 17¹ lõike 2 punkti 5 alusel. Seadusandja ei ole sättes märgitud

muid mõjuvaid põhjuseid sisustanud. Ehkki NS ei sätesta keeldu teatud kuritegude

toimepanemise eest karistatud isikule uue isikunime andmiseks, on Siseministeeriumil

kohustus kaaluda, kas avalduses esitatud põhjus on mõjuv ning kas avalduse esitaja

eesmärk on kooskõlas Eesti õigusruumi ja avaliku huviga;

–

vaba eneseteostuse õigust võib piirata seadusega või seaduse alusel põhjusel, mis ei ole

PS-ga vastuolus. Seadusandja on sätestanud, et teatud kuritegusid (sh

karistusseadustiku5 § 113 järgi) toime pannud isiku nime ei asendata pärast isiku

karistusandmete kustutamist karistusregistrist avalikustatud kohtulahendites või muudes

registrisse kandmise aluseks olnud ametnike avalikustatud otsustes initsiaalide või

tähemärgiga (karistusregistri seaduse6 § 28). Kuna X on süüdi mõistetud KarS § 113

järgi7, jääb tema nimi avalikes kohtulahendites ja muudes dokumentides nähtavaks

määramata ajaks. Siseministeeriumil on õigus otsustada, et KarS § 113 järgi süüdi

mõistetud isikule uue isikunime andmisest tuleb keelduda. Avalduses toodud soovi –

luua uue isikunimega uue identiteedi senise kriminaalse identiteedi asemel – võib uue

perekonnanime taotlemisel pidada avalduse esitaja jaoks mõjuvaks põhjuseks, kuid seda

ei ole võimalik pidada mõjuvaks põhjuseks NS-i mõttes. Seadusandja eesmärk, hoida

avalikkuse jaoks tähelepanu all teatud süütegude eest karistatud isikute andmeid, ei

oleks täidetav, kui isiku soovil uue isikunime andmise menetluses antaks isikule uue

nimega uus identiteet;

–

X viide IKÜM artiklile 17 ei ole asjakohane. Viidatud sättest ei tulene isikule õigust

muuta nime ega haldusorganile kohustust isiku perekonnanime muuta, kui uue

2 Dtl 56–57.

3 Dtl 58.

4 Dtl 62 jj.

5 Edaspidi KarS.

6 Edaspidi KarRS.

7 Viru Maakohtu 02.12.2015 otsusega kriminaalasjas nr XXXXX tunnistati X süüdi KarS § 113 lg 1 järgi ning

mõisteti talle karistuseks 6 aastat vangistust. Harju Maakohtu 14.02.2018 määrusega vabastati X karistuse

kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 28.01.2021. Harju Maakohtu 15.07.2021 määrusega pöörati

täitmisele tingimisi ennetähtaegse vabastamise seisuga ära kandmata karistus – 2 aastat 10 kuud ja 26 päeva

vangistust. Käesolevaks ajaks on mõistetud karistus kantud.

perekonnanime andmine on vastuolus NS-i ning teiste seaduste eesmärkidega. Ükski

õigusnorm ei sätesta, et isiku soovil tuleb talle igal juhul igasugune uus isikunimi

esmakordsel taotlemisel anda.

6. X (edaspidi kaebaja) esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Siseministeeriumi (edaspidi

vastustaja

või

ministeerium) 28.06.2024 otsuse nr 1-24/100 tühistamiseks ja

Siseministeeriumi kohustamiseks andma kaebajale perekonnanimi X või avaldust uuesti

lahendama.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

7. Kaebaja seisukoht

7.1. Otsuse tegemisel tuli lähtuda NS § 171 lg 2 punktides 14 sätestatust, sest nendel

põhjustel on kaebaja uut perekonnanime taotlenud. Seega on vastustaja lähtunud ebaõigetest

kaalutlustest, mis on viinud õigusvastase haldusakti andmiseni.

7.2. Puuduvad NS § 171 lg-s 3 sätestatud kaebajale uue perekonnanime keeldumise alused.

7.3. Isiku õigus nimele kuulub muu hulgas PS §-de 19 ja 26 ning EIÕK artikli 8 kaitsealasse.

Ka Euroopa Inimõiguste Kohus (edaspidi EIK) on praktikas (nt EIKo Aktaş ja Aslaniskender

vs. Türgi, 18684/07; 210101/07) EIÕK artikli 8 lg 1 riivet tuvastades asunud seisukohale, et

konventsioon ei sätesta nimeküsimusi, ent perekonna identifitseerimise vahendina on isiku

nimi siiski seotud konkreetse perekonna era- ja perekonnaeluga; nimetatud kohtuasjas leidis

kohus, et kaebuste ese kuulub seega konventsiooni artikli 8 kohaldamisalasse. Kaebajale

perekonnanime muutmisest keeldumisega on põhjendamatult ja ebaproportsionaalselt riivatud

kaebaja põhiõigusi vabale eneseteostusele ning era -ja perekonnaelu puutumatusele, sest

keeldumine ei ole vajalik demokraatlikus ühiskonnas ega ole kooskõlas PS § 26 lg-s 2 ja

EIÕK artikli 8 lg-s 2 sätestatud riivet lubavate eesmärkidega. Kaebaja perekonnanime

muutmine ei ole vastuolus avalike huvidega. Kaebajat on süüdi mõistetud üksnes korra ning

kaebaja on oma karistuse ära kandnud ja soovib selle unustada.

7.4. Kaebajat on koheldud ebavõrdselt teiste isikutega (nt pedofiilid), kellele on pärast (sh

korduvat) süüdimõistmist olnud lubatud muuta mitte üksnes perekonnanime vaid ka eesnime,

sj on vastustaja viidatud avalikkuse huvi pedofiilide puhul ilmselge, mida kaebaja puhul ei ole

seda kindlasti.

8. Vastustaja seisukoht

8.1. Kaebaja ei ole oma esialgses avalduses ega ärakuulamisõigust teostades toonud välja, et

ta sooviks avalduse läbivaatamist NS § 171 lg 2 punktides 14 märgitud alustel.

Ärakuulamisõiguse kirjas märgiti, et avaldus vaadatakse läbi NS § 171 lg 2 punkti 5 alusel

ning kaebaja selles osas vastuväiteid ei esitanud. Alles kohtule kaebuse esitamisel märgib

kaebaja, et avalduse läbivaatamisel oleks vastustaja pidanud lähtuma NS § 171 lg 2 punkides

14 toodud alustest. Siiski tuleb avalduse menetlemisel NS § 17¹ lg 2 kõikides alapunktides

märgitud alustel sarnaselt kaaluda, kas isiku huvid võivad olla vastuolus avaliku huviga.

Avalduse menetlus toimus kaalutlusnormi alusel ja avalduses toodud asjaolusid hinnati

kogumis, sh võeti arvesse avaldaja huvidele vastanduvat avalikku huvi. Eeltoodust lähtuvalt

ei lähtunud vastustaja valedest kaalutlustest. Kaalumise tulemusel jõudis vastustaja

järeldusele, et avalik huvi kaalub antud juhul üles avalduse esitaja huvi muuta oma nime ja

seeläbi vältida seost kriminaalse minevikuga. Kaebajal võib esineda ebameeldivusi ning

majanduslikku või sotsiaalset laadi kahjulikke tagajärgi seoses oma isikunimega, mis seostab

teda kriminaalse minevikuga, ent seadusandja eesmärk, hoida avalikkuse jaoks tähelepanu all

teatud kuritegusid sooritanud isikute andmed, ei oleks täidetav, kui isiku soovil uue isikunime

andmise menetluses antaks isikule uue nimega uus identiteet.

8.2. Vastustaja ei nõustu, et haldusorganil on õigus kaalutlusõiguse teostamisel hinnata vaid

uue valitud nime sobivust, kuid mitte nime muutmise vajaduse põhjendatust. NS § 171 lg 3

annab alused vabalt valitud nime sobivuse üle hindamiseks. Enne, kui haldusorgan annab

hinnangu vabalt valitud nime sobivusele, peab haldusorgan esmalt kaaluma, kas nime

muutmiseks esineb üldse mõjuv põhjus, mis vastab ka NS mõttele. Kui kaalutlusõiguse

teostamise järgselt jõuab haldusorgan seisukohale, et nime muutmiseks esitatud soov ei ole

põhjendatud, ei ole vajalik hinnata valitud nime vastavust NS § 171 lg-s 3 toodud

tingimustele. Seega asjaolu, et uue valitud nime puhul ei esine NS § 171 lg-s 3 toodud

piiranguid, ei tähenda, et isikul on automaatselt õigus nime vahetada.

8.3. Kaebaja soovib võtta omale vabalt valitud perekonnanime, mistõttu võib nime

muutmisest keeldumist käsitleda kaebaja vaba eneseteostuse riivena. Kaalutluse teostamisel

arvestas vastustaja NS-i ja teiste seaduste normidega, NS-i mõtte ja eesmärgiga. Kuna kaebaja

mõisteti süüdi KarS § 113 alusel, siis jääb tulenevalt KarRS §-st 28 tema nimi avalikes

kohtulahendites ja muudes dokumentides nähtavaks määramata ajaks. Seadusandja eesmärk,

hoida avalikkuse jaoks tähelepanu all selliste isikute andmeid, ei oleks täidetav, kui isikule

saaks uue nime kaudu anda uue identiteedi. Antud juhul kaalub avalik huvi üles isiku õiguse

kujundada oma identiteeti ümber vabalt valitud isikunime võtmisega. Kaebaja viidatud EIÕK

otsuses on kohus rõhutanud tasakaalu leidmise vajadust kaebajate ja ühiskonna

konkureerivate huvide vahel. Ühtlasi on kohus selles asjas välja toonud, et nime muutmise

valdkonnas on riikidel ulatuslik kaalutlusruum. Siseministeeriumi otsus vastab neile

tingimustele.

8.4. Kaebaja väide ebavõrdse kohtlemise osas on põhjendamata ja alusetu.

Isikunimekomisjoni lähenemine sarnases olukorras olevate isikute puhul on täna ühetaoline.

Vabalt valitud perekonnanime taotlemisel on NS-s sätestatud haldusorganile kohustus nime

andmise otsustamist kaaluda. Teatud juhtudel kaalutlusõigus puudub ja isikul on

perekonnanime õigus vahetada (nt abiellumisel). Seega sõltub otsuse tegemine konkreetsetest

faktilistest asjaoludest.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Otsusega piirati kaebaja vabadust muuta oma nime. Uue perekonnanime andmise

avaldusest nähtuvalt ei ole uue perekonnanime näol tegemist suguvõsanime ega abikaasa

perekonnanimega, s.o kaebaja valitud perekonnanimi ei määra kaebaja perekondlikku

kuuluvust ega samasta kaebajat sugukonnaga. Avalduses toodud selgitustest võib järeldada, et

kaebaja lähtus uue perekonnanime valikul mh numeroloogiast. Seega taotleb kaebaja vabalt

valitud perekonnanime andmist. Seda asjaolu arvestades käsitab kohus keeldumist muuta

nime kaebaja vaba eneseteostusõiguse (PS § 19) riivena. Vaba eneseteostusõigusega kaitstud

enesemääramis- ja enesekujutamisõigus on tihedamalt seotud mh eraelu puutumatusega (PS §

26). Õiguskirjanduses on leitud, et põhiseaduse §-de 26 ja 19 koostoimest tuleneva

enesemääramisõiguse üheks osaks on informatsioonilise enesemääramise õigus8, mille

põhituumaks on iga isiku võimalus ise otsustada, kas ja millises ulatuses tema kohta käivaid

8 Pilving, I. Õigus isikuandmete kaitsele. – Juridica 2005/8, lk 535.

andmeid kogutakse, salvestatakse ja avaldatakse. Kuna kaebaja ei väida kaebuses oma õiguste

ülemäärast kahjustamist praeguse nime avaldamise tõttu, s.o vaidluse esemeks ei ole mh

kaebaja nime avalikustamine ajakirjanduses või kohtulahendis või vastava teabe

eemaldamisest keeldumine, siis kaebaja väidetud põhiõigusi riivav vastustaja toiming (nime

muutmisest keeldumine) ei riiva eneseteostusvabaduse kõrval (või eraldiseisvalt ehk

täielikult) kohtu hinnangul vahetult lisaks PS §-ga 26 tagatud eraelu puutumatuse esemelist

kaitseala.

10. Vastustaja keeldus kaebaja avalduse rahuldamisest tulenevalt NS § 17¹ lg 2 punktist 5,

kuna leidis, et avalduses puudub NS-i mõttes mõjuv põhjus. Kaebaja aga leiab, et otsuse

tegemisel tuli lähtuda NS § 171 lg 2 punktides 14 sätestatust, sest nendel põhjustel on kaebaja

uut perekonnanime taotlenud. Kuna vastustaja keeldus avalduse rahuldamisest tulenevalt NS

§ 17¹ lg 2 punktist 5, siis järeldab kaebaja, et vastustaja on lähtunud ebaõigetest kaalutlustest.

11. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium märkis 03.05.2001 otsuses nr 3-4-1-

6-01, et vabadust muuta oma nime saab seadusega piirata juhul, kui piirangu kehtestamisel on

järgitud põhiseaduses nimetatud eesmärki ja proportsionaalsuse põhimõtet. Piirangud ei tohi

kahjustada seadusega kaitstud huvi või õigust rohkem, kui see normi legitiimse eesmärgiga on

põhjendatav. Kasutatud vahendid peavad olema proportsionaalsed soovitud eesmärgiga (punkt

17). Samas lahendis leidis kohus, et perekonnanimi kujutab endast tähtsat osa inimese

identiteedist ning võimaldab isikuid eristada.

12. Vaidlust ei ole, et:

–

kaebaja on süüdi mõistetud raske kuriteo toimepanemises;

–

kaebajale määratud karistuse ärakandmisest ei ole möödunud üldkorras arvutatav

kustutamistähtaeg (karistusegistrisse kantud karistusandmete kustutamise tähtaeg

algas karistuse ärakandmisest 07.06.2024)9;

–

tulenevalt KarRS § 28 teisest lausest ei asendata avalikustatud kohtulahendites või

muudes registrisse kandmise aluseks olnud dokumentides ka pärast kaebaja

karistusandmete kustutamist kaebaja nime initsiaalide või tähemärgiga;

–

uue perekonnanime andmise taotluse esitamise tingis kaebaja soov alustada vanglast

vabanemisel n-ö puhtalt lehelt;

–

kaebajale saadetud ärakuulamiskirjast nähtus, et vastustaja kvalifitseeris kaebaja

taotluse nime muutmiseks NS § 171 lg 2 punkti 5 alusel ning kaebaja sellele vastu ei

vaielnud.

13. NS § 16 lg 1 järgi esitab isik uue eesnime, perekonnanime või isikunime andmiseks

perekonnaseisuasutusele vormikohase avalduse. Nimetatud avalduses peab lisaks teistele

andmetele sisalduma uue eesnime, perekonnanime või isikunime taotlemise põhjus (NS § 16

lg 2 punkt 3). Põhjused, mille alusel võib isik uut perekonnanime taotleda, on sätestatud NS

§-s 171. NS § 17¹ lg-s 1 on toodud nime muutmise alused, mille puhul nime muutmise otsuse

tegemiseks piisab lisatud tõendite hindamisest haldusorgani poolt ning tegemist ei ole

alustega, mis annaks vastustajale nime muutmise üle otsustamisel kaalutlusruumi. Kui isik

soovib uut perekonnanime põhjustel, mis ei sisaldu NS § 171 lg-s 1, on tal võimalus seda

taotleda sama sätte lg 2 alusel, mis näeb ette täiendavaid võimalusi isikule uue perekonnanime

andmiseks. NS § 171 lg 2 on aga kaalutlusõigust sisaldav norm.

9 KarRS § 24 lg 1 p 9 kohaselt kostutakse karistusandmed registrist ja kantakse üle arhiivi, kui viie- kuni

kahekümneaastase vangistuse ärakandmisest on möödunud kümme aastat.

14. NS § 171 lg 2 näeb ette, et uue perekonnanime võib anda isiku põhjendatud soovil, kui

isik soovib: vabaneda tavatu kujuga perekonnanimest, mis ei ole perekonnanimeks sobiv oma

keeruka või eesti keelekasutusele mittevastava kirjapildi või häälduse või üldkeelelise

tähenduse tõttu (punkt 1); vabaneda senisest perekonnanimest, kui tema isikunimi ühtib teise

isiku isikunimega (punkt 2); vältida isikunimest tingitud majanduslikku või sotsiaalset laadi

kahjulikke tagajärgi (punkt 3); kanda eestipärast perekonnanime (punkt 4); muuta

perekonnanime muul mõjuval põhjusel (punkt 5). NS § 171 lg-s 2 nimetatud aluste puhul on

haldusorganil kaalutlusõigus otsustamaks selle üle, kas isikule anda uus perekonnanimi või

mitte10. Kuna NS § 171 lg-s 2 on toodud õiguslikud alused juhtudeks, kui perekonnanime

muutmiseks on vajalik uue perekonnanime taotleja põhjendus, siis peab otsus nime muutmise

kohta tuginema ka esitatud põhjendusele. Seega tuli vastustajal kaebaja taotluse lahendamisel

esmalt hinnata, millisel alusel kaebaja nimemuutmist taotleb. Seejärel pidi vastustaja

hindama, kas konkreetsel juhul esineb avalduse põhjendusena toodud asjaolu. Kui

perekonnanime muutmiseks ja uue nime taotlemiseks esineb mõjuv põhjus, siis saab

vastustaja nime muutmisest keelduda, kui nime muutmiseks esinevad kaalukad

vastuargumendid (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 30.04.2021 otsus nr 3-20-1427, punkt 13.1).

15. Uue perekonnanime andmiseks taotluse esitamisel põhjuse märkimine on vajalik ja

oluline eeskätt selleks, et Siseministeeriumi otsus oleks kõiki asjaolusid arvestav, teisisõnu, et

ministeerium saaks oma otsuse langetamisel kaaluda isiku välja toodud põhjuse olulisust,

samuti hinnata erinevaid väärtusi. Kaebaja kirjeldab 02.05.2024 avalduses perekonnanime

muutmise soovi tagamaid: „Perekonnanimi edasi ei sobi, sotsiaalset laadi kahjulikke tagajärge

põhjusel. Kriminaalkorras karistatud minevik, mida soovin unustada. Ei tahaks, et töö või

sõpru leidmisel, inimesed vaatasid internetis ja meenutasid minu kuritegu ja minevik.

Sooviks, et minu lapse tuttavad ei räägitakse temale minust, kui näevad minu perekonnanimi.

Soovin alustada uut elu, leida uusi sõpru, rahulikult ja ausalt töötada ja unustada oma endine

elut. Aga praegune perekonnanimi segab mulle seda teha. [- - -]“ Kohtule ei nähtu kaebaja uue

perekonnanime andmise 02.05.2024 avaldusest, et kaebaja oleks soovinud uue

perekonnanime võtmist NS § 171 lg 2 punktides 1, 2 ja 4 toodud põhjustel. Kohtule nähtub, et

perekonnanime muutmiseks avalduse esitamise taga on kaebaja soov osaleda edaspidi

ühiskonnaelus, ilma et ta peaks kartma jätkuvat tuginemist minevikus toime pandud tegudele.

Sellest tulenevalt möönab kohus, et vastustaja oleks võinud kaebaja taotluse NS § 171 lg 2

punkti 5 asemel kvalifitseerida ka NS § 171 lg 2 punktis 3 sätestatud alusel nime vahetamise

taotluseks. Samas ei saa olla vaidlust, et kaebaja vastustaja otsusele, kvalifitseerida tema

taotlus esitatuks NS § 171 lg 2 punkti 5 alusel, vastuväidet ei esitanud11. Sellest saab järeldada,

et kaebaja nõustus vastustaja hinnanguga, et taotlus esitati NS § 171 lg 2 punkti 5 alusel nime

muutmiseks.

16. Kuigi Siseministeeriumi 28.06.2024 otsusest nähtuvalt menetleti kaebaja avaldust

perekonnanime osas NS § 17¹ lg 2 punkti 5 alusel, nähtub vaidlustatud otsusest ja

haldusmenetluses kaebajale 11.06.2024 edastatud kirjast, et vastustaja on taotletava uue

perekonnanime andmise kaalumisel võtnud arvesse mh asjaolu, et kaebaja karistatuse

andmed ei ole karistuseregistrist kustutatud ning kuna kaebaja on süüdi mõistetud KarS § 113

järgi, siis jääb KarRS §-st 28 tulenevalt kaebaja nimi avalikustatud kohtulahendites ja

karistusregistrisse kandmise aluseks olnud avalikustatud otsustes nähtavaks määramata ajaks,

ning sellega seoses kaebaja soovi uut perekonnanime kandes vältida seoseid kriminaalse

10 Vrd NS § 171 lg-ga 1, mis näeb ette juhtumid, millal perekonnanime andmise otsustamisel haldusorganil

kaalutlusõigus puudub. Sättes toodud alustel avalduse esitamisel ei pea isik uue perekonnanime võtmise soovi ka

lähemalt põhjendama.

11 Dtl 56–58.

minevikuga. Vastustaja tõdes otsuse punktis 11, et avalduses toodud soovi – luua uue

isikunimega uue identiteedi senise kriminaalse identiteedi asemel – võib uue perekonnanime

taotlemisel pidada avalduse esitaja jaoks mõjuvaks põhjuseks12. Ent nagu kohus eelnevalt

välja tõi, siis ei piisa nime muutmiseks mõjuva põhjuse olemasolust, kui nime muutmisest

keeldumiseks on kaalukad vastuargumendid.

17. Sadusandja ei ole NS-is13 näinud ette üldist piirangut, mis näeks ette, et raskes kuriteos

süüdimõistetud isiku isikunime muutmine on välistatud, sh pärast seda, kui isiku

karistusandmed on karistusregistrist kustutatud. Põhiõiguse vabale eneseteostusele piirangu

kohaldamise on seadusandja NS § 171 lg-s 2 sisalduva otsustusdiskretsiooniga jätnud

üksikjuhtumi otsustuseks. Kui haldusorgan möönab, et konkreetsel juhul esineb avalduse

põhjendusena toodud asjaolu, on tal iga lg-s 2 toodud aluse puhul kohustus kaaluda, kas

perekonnanime muutmist lubada või mitte. Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse

piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid

ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lg 2).

18. Kohtu hinnangul ei eksinud vastustaja kaalutlusõiguse teostamisel, kui keeldus kaebajale

uue perekonnanime andmisest. Kuigi vastustaja menetles taotlust NS § 171 lg 2 punkti 5

alusel, siis nähtub sellest, et vastustaja on kaalulutsõigust teostades arvestanud taotluses

toodud põhjendustega. Seega leiab kohus, et sisuliselt on vastustaja hinnanu nime muutmise

taotlus ka NS § 171 lg 2 punkti 3 valguses. Kuna vastustaja võttis otsuse tegemisel arvesse

taotleja põhjendusi, siis ei ole kohtu hinnangul määrav, millisel NS § 17¹ lg-s 2 nimetatud

alusel kaebaja avaldust uues perekonnanime andmiseks menetleti. Otsuses on ära näidatud

kõik asjassepuutuvad faktilised asjaolud ning on jõutud seejuures järeldusele, et kaebaja

toodud põhjus nime muutmiseks võiks olla mõjuv (vaidlustatud otsuse punkt 11).

19. Vastustaja leidis vaidlustatud otsuses, et kaebaja kui ühiskonnaohtliku süüteo toimepanija

puhul kaalub avalik huvi üles kaebaja erahuvi identiteedi ja sellega seostatavate teda

negatiivselt iseloomustavad andmete uue perekonnanime võtmise kaudu varjamiseks. Kohus

leiab, et karistuse kehtivusajal on isiku süütegu ühiskondlikult taunitav ja isiku õigusi võib

karistatusest tingituna põhjendatud juhtudel seadusega mõnevõrra ulatuslikumalt piirata.

Kuna kaebaja poolt toimepandud kuriteo näol on tegemist ühe kõige raskema ja ühiskonnas

hukkamõistetava süüteoga, siis on avalikkusel õigus teada ka teo toime pannud kaebaja isikut

ning kujundada ka antud teadmise valguses oma käitumist kaebaja suhtes. Nime muutmisele

järgnevalt ei pruugi teised isikud olla teadlikud, et kaebaja on toime pannud raske kuriteo ning

seetõttu ei oska nad ka võimalikku ohtu ette näha. Süüteomenetluses lisandub suurem avalik

huvi isikustatud karistusandmete vastu, sest see võib kaasa aidata teiste isikute õiguste ja

vabaduste kaitsele ka lepingulistes suhetes, nt tööandjal on võimalus kontrollida tööle võetava

isiku tausta. Kuna perekonnanimi on tähtis osa inimese identiteedist, siis on raskes kuriteos

süüdimõistetud kaebajale uue perekonnanime andmisest keeldumine toimepandud süüteo

varjamise takistamiseks põhjendatud. Kuna vastustaja on keeldunud perekonnanime

muutmisest kaebaja karistatuse ajal, siis ei saa riivet kaebaja vaba eneseteostusõigusele pidada

ülemääraseks. Kas nimetatud õiguse piiramine kaebaja karistamise faktist tulenevalt oleks

põhjendatud ka pärast karistusandmete kustutamist, on kohtu hinnangul küsitav. Juhul, kui

isik on naasnud õiguskuulekale teele, kaalub teatud ajahetkel õigus unustusele üles ka

12 Vt 28.06.2024 otsus, punkt 11, lk 3; dtl 64; 02.09.2024 vastus kaebusele, punkt 2.1 esimene lõik, lk 3; dtl 48.

13 Ka kaebaja viidatud NS § 171 lg 3 ei sätesta uue perekonnanime andmisest keeldumise absoluutseid aluseid.

Nii ei piisa NS § 171 lg 2 punkti 5 mõistes mõjuva põhjuse olemasolu korral perekonnanime muutmise taotluse

rahuldamata jätmiseks üksnes lg-s 3 nimetatud asjaolu konstateerimisest. Nime muutmine ja uue nime võtmine

mõjuva põhjuse olemasolu korral tuleb otsustada endiselt kaalutlusõiguse alusel.

ühiskondliku hukkamõistu ning kaasneva häbimärgistamise. Karistuse kustumine kannab

endas seega taasühiskonnastamise eesmärki, mistõttu üldjuhul ei tohi seejärel isiku õigusi ja

vabadusi varasema karistatuse tõttu riik või teised eraisikud piirata.

20. Kaebaja viidatud EIK14 lahendis toonitas kohus, et nime muutmise üle otsustamisel ning

asjaomaste huvide kaalumisel tuleb arvestada huvitatud isiku erilist ja isiklikku olukorda ning

tema poolt esitatud argumente. Kohtu hinnangul on praegusel juhul vastustaja arvestanud

diskretsiooni teostades kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning kaalumine on olnud mõistlik.

Otsuses on ära näidatud kõik asjassepuutuvad faktilised ja õiguslikud asjaolud ning

arusaadavalt põhjendatud, et need kogumis tingisid otsuse jätta kaebaja taotlus rahuldamata.

Kohtu hinnangul ei nähtu asja materjalidest ka diskretsioonivigade esinemist. Kuigi kaebaja

leiab, et nime muutmisest keeldumine on kaebaja suhtes diskrimineeriv, siis vastustaja sõnul

ei kohtle Siseministeerium kaebajaga samalaadses olukorras olevaid isikuid, s.o raskes

kuriteos süüdimõistetud isikuid, kes taotlevad vabalt valitud perekonnanime andmist,

kaebajaga võrreldes erinevalt või paremini. Kohtul puudub põhjus vastustaja sellekohases

väites kahelda.

21. Kohus selgitas eespool, et NS § 171 lg 1 näeb ette juhtumid (sh antakse punkti 3 kohaselt

uus perekonnanimi, kui isik soovib kanda abikaasaga ühist perekonnanime või lisada abikaasa

perekonnanime oma perekonnanime järele), millal perekonnanime andmise otsustamisel

haldusorganil kaalutlusõigus puudub15. Ka kaebajal ei ole sh karistatuse ajal välistatud võtta

abiellumisel endale uus perekonnanimi.

22. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et Siseministeerium on õiguspäraselt keeldunud

kaebajale uue perekonnanime andmisest ning puudub alus Siseministeeriumi 28.06.2024

otsuse tühistamiseks.

Menetluskulud ja muud menetluslikud küsimused

23. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesolevas asjas pole menetluskulude väljamõistmist taotlenud kumbki menetlusosaline,

mistõttu jäävad poolte võimalikud menetluskulud nende endi kanda.

24. Asjas tehtava kohtuotsuse avaldamisel asendab kohus selles kaebaja nime tähemärkidega

(HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

14 EIK kaitseb eneseteostusvabadust eraelu puutumatuse (EIÕK art 8) laiendava tõlgendamise teel.

15 Vt ka https://www.postimees.ee/6455603/pedofiilid-saavad-endiselt-nime-vahetada-kuid-mitte-kauaks.