1-24-3365/42 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

1-24-3365

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. september 2024.a, Paide

Kriminaalasja number

1-24-3365 (24263050139)

Kohtukoosseis

Tambet Grauberg ja rahvakohtunikud Kristi Reinberg ja

Valeri Ivanov

Kohtuistungi sekretär

Anne-Liis Koppel

Kriminaalasi

Margus Luik süüdistuses KarS § 118 lg 1 p 1 järgi

üldmenetluses

Prokurör

Kaitsja

Ringkonnaprokurör Merike Lugna

Vandeadvokaat Eve Jundas, määratud korras

Süüdistatav

Margus Luik; Elukoht: x x x XXX; Isikukood:

38610030247; Kodakondsus: Eesti; Haridus: x; Emakeel:

eesti; Töökoht või õppeasutus: x; Karistatus: 20.02.2024

Pärnu Maakohus KarS § 121 lg 2 p 3 järgi 1 aasta

vangistust 1 aastase katseajaga; Tõkend: kahtlustatavana

kinnipeetud 23.03.2024, vahistatud Pärnu Maakohtu

25.03.2024 määrusega

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 306, § 311, § 313, kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada Margus Luik KarS § 118 lg 1 p 1 järgi ning karistuseks mõista 6

(kuus) aastat vangistust.

2. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistust 20.02.2024 Pärnu Maakohtu otsusega nr 1-

23-6530 mõistetud kandmata karistuse, s.o 1 (ühe) aasta pikkuse vangistuse, võrra ning

mõista liitkaristuseks 7 (seitse) aastat vangistust.

3. Margus Luige karistuse kandmise algust arvata alates tema kinnipidamisest, so alates

23.03.2024.a.

4. Tõkend vahistamine jätta muutmata ja tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

5. Rahuldada I.L (isikukood XXX) tsiviilhagi osaliselt ja välja mõista Margus Luigelt I.L

kasuks mittevaralise kahju hüvitisena 3500 eurot ning nimetatud kahjult viivis alates

1-24-3365

hagi esitamisest 04.06.2024 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõige 1 II lauses

sätestatud määras. Välja mõistetud summa tasuda I.L a/a xCoop Pank.

6. Asitõendid ja konfiskeerimine.

1) Pakend 1 ja 2 (kööginuga) – asub hoiul Kesk-Eesti Politseijaoskonna Paide

hoiuruumis - konfiskeerida KarS § 83 lg 1 järgi ning KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel

hävitada kohtuotsuse jõustumisel;

2) Pakend nr 1 (I.L pluus) – asub hoiul Kesk-Eesti Politseijaoskonna Paide hoiuruumis -

KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel.

7. KrMS § 179, § 175, § 180 lg 1 alusel välja mõista Margus Luigelt menetluskuluna

riigituludesse riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu ja kulud 2666,20 eurot, riigi

õigusabi korras kannatanu määratud esindaja tasu ja kulud 1281,98 eurot,

ekspertiisitasu 155 eurot ning sundraha 2050 eurot, kokku 6153,18 eurot.

8. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr:

EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank

AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis,

kohustuslik on märkida maksekorraldusele menetluskulude tasumisel viitenumber

99924700020930. Selgituseks märkida: ees- ja perekonnanimi, kriminaalasja number,

menetluskulud.

9. KrMS § 180 lg 3 alusel tasuda riigi kasuks väljamõistetud menetluskulud 6153,18 eurot

12 osas selliselt, et Margus Luik tasub alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust

igakuiselt 15-ndaks kuupäevaks 512,76 eurot ning viimase osamaksena 512,82 eurot.

Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse

kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud

korras.

10. Kohtuotsus saata süüdistatavale, tema kaitsjale, prokurörile, kannatanule ja tema

esindajale.

Edasikaebamise kord

Vastavalt KrMS § 319 lg-le 1 tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu

Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui

üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise

soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus

olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Sama

paragrahvi lõige 2 sätestab, et apellatsioon kohtuotsusele tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

KrMS § 189 lg 3 kohaselt võib kriminaalmenetluse kulude hüvitamise vaidlustada kohtuotsusest

eraldi määruskaebe korras 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast

kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule.

Motiveeritud otsus on pooltele kättesaadav alates 30.10.2024.a kell 14:00 Pärnu Maakohtu

kantselei kaudu.

Süüdistuse sisu

1. Margus Luik - 23.03.2024 kella 17:49 ajal x x x x korteris nrx ühise alkoholi tarvitamise

käigus tahtlikult lõi sõnagi lausumata enda vastas istuvat I.L-i suure kööginoaga kõhtu, mille

1-24-3365

tagajärjel tundis I.L valu ja talle tekitati raske tervisekahjustus. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi

24.04.2024 akt nr x ekspertiisiarvamus on, et I.L-il esineb tervisekahjustusena kõhuõõnde tungiv

torke-lõikehaav keskkõhul nabast kõrgemal keha keskjoonel koos kõhukelme ja peensoole

vigastusega, mille tagajärjel tekkis verikõht. Tervisekahjustus on saadud terava vägivalla toimel

ajaliselt 23.03.2024 löögist torke-lõikevahendiga (noaga). I.L-il esinev tervisekahjustus on

eluohtlik, mis ohustab kannatanu elu tervisekahjustuse tekitamise ajal või selle järel, olenemata

arstiabi osutamisest, haiguse kulust ja lõpptulemusest.

Tervisekahjustuse tekitamisega, millega põhjustati oht elule, pani Margus Luik toime KarS

§ 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused

2. Kohus leiab, et süüdistatav Margus Luik on pannud toime KarS § 118 lg 1 p 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo, mis on leidnud tõendamist kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõenditega.

KarS § 118 näeb kuriteokoosseisu objektiivsete tunnustena ette raske tervisekahjustuse

tekitamise. KarS § 118 lg 1 p 1 mõttes on raske tervisekahjustus, millega kaasneb oht elule. KarS

§ 118 on käsitatav kehalise väärkohtlemise (KarS § 121 lg 1) esimese koosseisu alternatiivi, s.o

tervise kahjustamise, enamohtliku koosseisuna (RKKKo 1-17-105, p 11). Seega käesoleval juhul

on objektiivse koosseisu osas vajalik tuvastada, kas süüdistatava M. Luik tegevus on põhjustanud

kannatanule tervisekahjustuse, millega on kaasnenud oht kannatanu elule.

3. Süüdistuse kohaselt on Margus Luik 23.03.2024 kella 17:49 ajal x x x x korteris nr x ühise

alkoholi tarvitamise käigus löönud kannatanut I.L-i kööginoaga kõhtu, mille tagajärjel tundis I.L

valu ja talle tekitati raske tervisekahjustus.

3.1. Süüdistatava M. Luige poolt kannatanu I.L noaga löömine nähtub kohtuistungil üle kuulatud

kannatanu ütlustest, mille kohaselt tarbis ta 23.03.2024 koos süüdistatava Margus Luigega

(Luik), EE-ga ja JH x x x x ühiselt alkoholi. Alkoholi joodi ohtralt esilagu üks pooleliitrine viin,

seejärel toodi juurde veel kaks pudelit viina. Kannatanu sõnade kohaselt „kõik oligi täiesti

rahumeelne ja kõik käis nii ootamatult lihtalt. Mina istusin tooli peal ja üle laua lihtsalt susati

ära.“ Kannatanu ütluste kohaselt lõi teda noaga kõhtu Margus Luik, kes võttis noa diivani pealt.

Samal ajal oli toas EE, kelle ütlused langevad kokku kannatanu ütlustega. EE on vastuseks

küsimusele, mida M. Luik noaga tegi, vastanud, et „tõusis püsti ja käiski kõik nii kiiresti, kui see

nuga juba oli I.L-i kõhus.“ Tunnistaja EE on ristküsitlemise käigus korduvalt nii esmas- kui ka

teisesküsitluses andnud ütluseid, mille kohaselt on M. Luik rünnanud kannatanut I.L-i täiesti

ootamatult ajal, kui nad kolmekesi – tunnistaja EE, kannatanu ja süüdistatav, istusid diivanilaua

ümber ja tarbisid ühiselt alkoholi. JH ei viibinud EE ja kannatanu ütluste kohaselt toas, kui

sündmus aset leidis. Kohtu hinnangul ei ole põhjust kannatanu ja tunnistaja EE ütluste

usaldusväärsuses kahelda, sest need on olnud ajas järjepidevad ja vastuoludeta. Nad on andnud

kohtuistungil ammendavad ja piisavalt detailsed vastused juhtunu kohta, mistõttu kohus ei nõustu

kaitsja seisukohaga, et EE ja kannatanu on omavahel ütlused kooskõlastanud. Ainuüksi asjaolust,

et kannatanu on esitanud tsiviilhagi, ei saa järeldada nende ühist soovi valeütlusi anda.

3.2. Süüdistatav on väitnud, et EE ei ole tegelikult viibinud sündmuse ajal korteris ja räägib edasi

kannatanult kuuldu, mida olevat tunnistaja süüdistatava arvates ka politseinikele öelnud.

Süüdistatav osutab politsei vormikaamera salvestuselt kuulduvale, milles EE ütleb, et „minule

ütles, et sai noaga.“ Salvestuselt selgub, et see oli tunnistaja vastus politseiniku küsimusele, mis

järgnes sellele, kui M. Luik oli kannatanut noaga löönud – seega kirjeldas tunnistaja seda, mida

kannatanu peale lööki vahetult kohapeal ütles. Kohtuistungil üle kuulatud politseiametniku WW

ütlustest saab täiendavat tuge tunnistaja EE ütluste usaldusväärsusele, mille kohaselt kannatanu

1-24-3365

elukaaslane rääkis talle sündmuskohal, et „ühtäkki võttis Margus noa ja torkas sellega I.L-ile

kõhtu.“ Sama jutt on ka salvestatud politseiametniku vormikaameraga, mis langeb kokku

kohtusaalis räägituga. Tunnistaja EE oli seega kannatanu ja süüdistatavaga koos ühise joomingu

ajal laua taga istumas kuni hetkeni, mil M. Luik oli noaga löönud, seejärel talutas tunnistaja EE

kannatanu M. Luige korterist minema.

3.3. Kannatanu löömiseks kasutatud nuga leiti Margus Luige toast kapi pealt, mille leidmisele

aitas WW sõnutsi kaasa tunnistaja EE. Politseivormikaamera salvestuselt x nähtub, et kui

politseinik oli EE käest küsinud, kus on nuga, siis juhatas EE politseinikud M. Luige tuppa ja

osutas elutoas asuvale sektsioonkapile, mille peal oli suur musta käepidemega kööginuga.

Tunnistajana ülekuulamisel on EE öelnud, et süüdistatav M. Luik kasutas löömiseks suurt

kööginuga, mis oli 20-30 cm pikkune, mille süüdistatav võttis diivanil istudes enda kõrvalt.

Pärast löömist on süüdistatav EE ütluste kohaselt pannud noa sektsioonikapi ülemisele osale.

Kohtule on esitatud 23.03.2024 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll, millest nähtub, et

sündmuskohalt on ära võetud kaks nuga: 300 mm pikkune laia tera ja musta käepidemega nuga

(fotod 14, 15) ning 215 mm pikkune sakilise äärega ja pruuni käepidemega nuga (fotod 16, 17).

Kohus leiab, et tuginedes tunnistaja EE ütlustele saab tõsikindlalt väita, et tegemist oli musta

käepideme kööginoaga, mille kuritegu pealt näinud tunnistaja ilmselgelt ära tundis ja

politseinikele M. Luige korteris kätte juhatas. Kaitsja on osutanud asjaolule, et pärast

videosalvestuse lõppu on nuga vaadeldud elutoa diivanilaual, mis ei muuda kohtu järeldust.

Politsei vormikaamera salvestuselt on näha, et politseinikud on nuga ümber tõstnud, mistõttu

võidi nuga vaatluseks laua peale panna, mis nähtub vaatlusprotokollile lisatud fotodelt nr 11-13.

3.4. Süüdistatav M. Luik on kohtule selgitanud, et laua taga istudes ei olnud tal võimalik

kannatanut noaga lüüa, sest tema ja kannatanu vahemaa oli tervelt 2,2 meetrit. Kannatanu I.L,

tunnistaja EE ja süüdistatava ütluste kohaselt istusid nad kolmekesi laua taga: kannatanu istus

toolil, kannatanu paremal käes istus nugadiivanil süüdistatav ja diivani väiksemal osal istus EE.

Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et tegemist oli väikese ümmarguse lauaga, mille

läbimõõt võib olla kuni 1 meeter, mis on sama madal, kui diivani istealus. Seega ei olnud lauast

suuremat takistust selleks, et süüdistatav oleks saanud küünitada üle selle kannatanut lööma.

Kannatanu ütluste kohaselt oli süüdistatav temast meetri kaugusel, tunnistaja EE hinnangul oli

kannatanu temast poole meetri kaugusel, seega istusid kõik kolm asjaosalist mitte 2 meetri

kaugusel, vaid teineteisega lähestikku. Seejuures ei paiknenud süüdistatav ja kannatanu kohakuti

üle laua ja teiseks, on ilmne, et kui täiskasvanud keskmise pikkusega süüdistatav sirutas käe koos

noaga välja, siis ta ulatuks ka üle selle väikse diivanilaua kannatanut lööma.

3.5. Süüdistatav M. Luik on kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli tegemist õnnetusjuhtumiga,

nimelt pani kannatanu mantlit selga, kui süüdistatav läks külmkapi poole nuga käes midagi

võtma. Süüdistatav hoidis enda sõnul külmkapi ust lahti käega, kus juhtumisi oli nuga „ja tema

keeras sellele noale otsa lihtsalt selle sama käigu pealt, kogemata.“ Kohtuistungil on KrMS § 289

lg 1 korras avaldatud M. Luige varem antud ütluseid, mille kohaselt „mul oli käes nuga, politsei

poolt pildil näidatud fotod 16 ja 17, millega ma suskasin ühe korra I.L-i kõhtu. Ma ei tea, miks

ma nii käitusin. Ehmatasin isegi enda noaga löömise peale ära.“ Tegemist on olulise vastuoluga

süüdistatava ütlustes, sest see versioon, mille süüdistatav esitas kohtusaalis on sootuks erinev

sellest, mida ta rääkis kohtueelses menetluses. Süüdistatav ei osanud ütluste muutumist

põhjendada, öeldes vaid, et ta täiendab oma ütlusi. Varasemates ütlustes ei ole süüdistatav oma

käitumist põhjendanud külmkapi juures toimetamisega, mis on ilmselge väljamõeldis, kui hinnata

ka ütluste elulist usutavust. Süüdistatava sõnutsi oli tal käes pisike nuga kahe sõrme vahel, mille

pea toetus peopessa ja „see lihtsalt nagu sulavõisse sisse lihtsalt“. I.L ei olevat selle peale sõnagi

1-24-3365

lausunud, soovis vaid head aega ja seejärel oli ka süüdistatav midagi märkamata diivanile tagasi

istunud. Süüdistatava ütlused on ebaloogilised, sest nuga tekitas kannatanu särgi sisse augu

(07.05.2024 asitõendi vaatlusprotokoll) ja tungis kannatanu kõhtu, vigastades sisemisi organeid

(vt vigastusi otsuse p 4), mistõttu see ei olnud juhuslik kokkupuude. Tegemist oli löögiga, sest

inimese kõhtu katab nahk, sidekude ja lihased, millest läbitungimiseks on vaja jõudu rakendada.

Kohus jätab süüdistava ütlused, kui ebausaldusväärsed tõendikogumist kõrvale.

Kohus leiab, et tõendeid kogumis hinnates on leidnud tõendamist süüdistatava Margus Luige

poolt kannatanu I.L noaga löömine süüdistuses nimetatud ajal ja kohas.

4. Ekspertiisiaktist 24.04.2024 nr x nähtub, et kannatanul I.L-il esinevad terava vägivalla toimel

saanud järgmised tervisekahjustused: kõhuõõnde tungiv torke-lõikehaav keskkõhul nabast

kõrgemal keha keskjoonel koos kõhukelme ja peensoole vigastusega, mille tagajärjel tekkis

verikõht. Tervisekahjustus on saadud terava vägivalla toimel ajaliselt 23.03.2024 löögist torke-

lõikevahendiga (noaga). I.L-il esinev tervisekahjustus Vabariigi Valitsuse 13.08.2002 määrusest

nr 266 Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise korra § 7 lg 2 p 10 kohaselt eluohtlik, mis

ohustab kannatanu elu tervisekahjustuse tekitamise ajal või selle järel, olenemata arstiabi

osutamisest, haiguse kulust ja lõpptulemusest.

Asjas on leidnud tõendamist, et M. Luik põhjustas kannatanule I.L-ile ühe noalöögiga elule

ohtliku tervisekahjustuse. Nimetatud vigastus on KarS § 118 lg 1 p 1 tähenduses raske

tervisekahjustus. Kohus leiab, et süüdistatava Margus Luiki käitumises on leidnud tõendamist

KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivne koosseis.

5. Subjektiivse koosseisu puhul tuleb arvestada, et raske tervisekahjustuse tekitamine ei ole

iseseisev süütegu, vaid kujutab endast KarS §-s 121 sätestatud kehalise väärkohtlemise

enamohtlikku koosseisu. Sellest tulenevalt peab KarS § 118 lg 1 kohaldamisel arvestama KarS §

19 sätestatud reegliga, mille kohaselt vastutab isik enamohtliku tagajärje eest, kui ta põhjustas

selle vähemalt ettevaatamatusest. Järelikult piisab isiku süüdimõistmiseks § 118 lg 1 p 1 järgi, kui

tal on teo suhtes tahtlus ja tagajärje suhtes ettevaatamatus (RKKKo 1-16-6512/64).

5.1. Kohus nõustub prokuröriga seisukohaga, et süüdistatava M. Luik on teo toime pannud otsese

tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab

süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Süüdistatav M. Luik

võttis diivanilt noa, et sellega kannatanut I.L-i rünnata, kasutades nii võimalust tekitada

kannatanule ootamatult kehvavigastus. Süüdistatav teadis tavalise elukogemusele toetudes, et

noalöök kõhtu põhjustab kannatanule valu ja kahjustab tema tervis, soovides tagajärje saabumist.

Seejuures puudus süüdistataval selge motiiv, nt armukadedus, kättemaks vms tegutsemiseks, mis

oleks teda tõuganud kuriteo toimepanemisele.

5.2. Asjas on leidnud tõendamist, et süüdistatav on ühel korral noaga löönud kannatanut kõhtu,

mille tulemusena tekkis kannatanul verikõht. Kohus leiab, et süüdistatav tegutses KarS § 118 lg 1

p 1 sätestatud raske tervisekahjustamise tekitamise osas kaudse tahtlusega. Arvestada tuleb esmalt

ründevahendit – nuga, mille kasutamisel löömiseks pidi süüdistatav pidama raske tagajärje

saabumist võimalikuks (vt nt RKKKo 3-1-1-102-16, p 18; 3-1-1-46-15, p 9; 3-1-1-40-13, p 12;

3-1-1-79-15, p 8). Tegemist ei olnud kindlasti süüdistatava kirjeldatud väikese noaga. Süüdistatav

kasutas löömiseks suur kööginuga, mille tera pikkus oli ca 20cm ja laius 4cm. Teiseks, lüües teist

isikut noaga kõhu piirkonda on rasked tagajärjed keskmise mõistliku täiskasvanud inimese jaoks

äratuntavad, seetõttu ka süüdistatavale arusaadavad. Teo objektiivse avaldumise kaudu saab seega

teha järelduse, et kannatanut noaga lüües järgneb sellele ka raske tervisekahjustus (vt RKKKo 1-

17-105/35, p 15). Kohus leiab, et süüdistatav tegutses tagajärje suhtes vähemalt kaudse tahtlusega

1-24-3365

(KarS § 16 lg 4), sest ta pidas võimalikuks ja möönis, et noalöök toob kaasa enamohtliku

tagajärjeni viinud tervisekahjustuse (vt otsuse p 4).

6. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et süüdistatavale Margus Luigele etteheidetav raske

tervisekahjustuse tekitamine on koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Süüdistatav on

süüvõimeline ning KarS 2. ptk 3. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Kaitseaktis

on kaitsja leidnud, et kaitsjal on tekkinud kahtlused Margus Luige tervislikus seisundis, sest on

alus arvata, et Margus Luik ei ole süüdiv. Kaitsja taotlusel on kohus nõudnud välja tsiviilasjas nr

2-23-10031 koostatud ekspertiisiakti, et otsustada kriminaalasjas ekspertiisi korraldamise

vajaduse üle. Kohtumenetluse pooled ei ole ekspertiisiaktiga tutvumise järel taotlenud kohtult

ekspertiisi määramist, see-eest on kaitsja esitanud kohtule mitmeid dokumente, mis käsitlevad

süüdistatava tervislikku seisundit. AS Lääne-Tallinna Keskhaigla haigusjuhtude väljavõtetest

nähtub, et M. Luik on x ja x, x ja x tunnuseid ei ole; kurdab x ja x. Meditsiinidokumentidest

nähtub, et M. Luigel ei esine psüühikahäireid ega kognitiivseid defitsiite, mis oleksid temal

takistanud või piiranud oma tegude iseloomust ja võimalikest tagajärgedest arusaamist.

Süüdistatav on sõltuvuses alkoholist, mille tulemusena on tal mitmeid kehalisi vaevuseid, mis ei

ole seotud tema vaimse tervisega. Kohus leiab, et Margus Luik on pannud toime talle

etteheidetava kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 118 lg 1 p 1 järgi, mistõttu tuleb ta süüdi

tunnistada ja mõista talle karistus.

Karistus

7. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 sätetest. Karistamise aluseks on isiku süü,

karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust

mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning arvestada tuleb ka

õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb karistuse

mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr.

Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud,

mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse

määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle

vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt (vt nt

RKKKo 3-1-1-63-14, p 15.2).

7.1. KarS § 118 lg 1 p 1 näeb karistusena ette nelja kuni kaheteistaastase vangistusega, seega on

keskmiseks määraks 8 aastat vangistust. Esmalt tuleb võtta arvesse, et M. Luik kasutas

ründevahendina nuga, millega põhjustas kannatanule kestvat valu ja tõi kaasa eluohtliku seisundi.

Tegemist ei olnud ette plaanitud rünnakuga, kuid ilmse sooviga kahjustada kannatanu tervist.

Siiski oli tegemist ainult ühe noa löögiga kõhtu, mida tuleb võtta arvesse süüdistatava süü

hindamisel. Rünnaku tagajärjel on kannatanu viidud haiglasse, kus tal tuli viibida kaks nädalat,

seega kahjustati kuriteoga kannatanu kaitstud õigushüve, s.o tervise heaoluseisundit märgatavalt.

Süüdistatava tegevuses puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud.

M. Luike on varem kriminaalkorras karistatud isikuvastase kuriteo toimepanemise eest. Pärnu

Maakohtu 20.02.2024 KarS § 121 lg 2 p 3 järgi 1 aasta vangistust 1 aastase katseajaga. Seega ei

ole süüdistatav teinud vajalikke järeldusi selleks, et edaspidi kuritegude toimepanemisest

hoiduks. Eripreventiivsetest kaalutlustest lähtudes peaks karistus olema piisavalt mõjus, et ta

muudaks positiivselt oma hoiakuid ja suhtumist õiguskorda. Tegemist on antud juhul raske

isikuvastase ründega, mis vajab hukkamõistu, et ära hoida M. Luik poolt uute sarnaste süütegude

toimepanemine ja anda avalikkusele signaal, et sellised teise isiku tervist raskelt kahjustavad

rünnakud on taunitavad. Kohus leiab, et reaalne vangistus on süüdistatava isikut ning eri- ja

1-24-3365

üldpreventiivsete eesmärkide kaalutlusi arvestades vajalik. Süüdistataval M. Luigel mitmed

haigused, kuid see ei ole takistuseks vangistuse kandmisel. Veelgi enam, süüdistatava ütluste

kohaselt on tema tervislik seisund vahi all viibides paranenud arstiabi kättesaadavuse tõttu.

Kohus leiab, et arvestades eeltoodud asjaolusid on süüdistatava süü keskmisest

sanktsioonimäärast väiksem, sest tegemist oli ühe löögiga kannatanu kõhupiirkonda, mis ei

toonud kannatanule kaasa suurt verejooksu ega ülemääraseid piinavaid kannatusi, mistõttu tuleb

süüdistatavale karistuseks mõista 6 aastat vangistust.

7.2. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistust 20.02.2024 Pärnu Maakohtu otsusega nr 1-23-

6530 mõistetud kandmata karistuse, s.o 1 aasta pikkuse vangistuse, võrra ning mõista Margus

Luigele liitkaristuseks 7 aastat vangistust. M. Luige karistuse kandmise algust arvata alates tema

kinnipidamisest, s.o alates 23.03.2024. Tõkend vahistamine tuleb jätta muutmata, sest kohtu

hinnangul võib süüdistatav minna pakku, kuna tema varasem käitumine on näidanud, et ta ei

suuda vabaduses olles õiguskuulekalt käituda, mistõttu on alust arvata, et ta võib hakata karistuse

kandmisest kõrvale hoidma. Vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Tsiviilhagi

8. I.L on esitanud süüdistatava Margus Luige vastu tsiviilhagi mittevaralise kahju hüvitamise ja

lisanduva viivise nõudes. Kannatanu leiab, et temale tekitatud mittevaralise kahju suuruseks 10

000 eurot, mis on mõistlik hüvitis tema läbi elatud kannatuste, valu ja alanduse ning hiljem

järgnenud füüsilise kui ka hingelise valu eest. VÕS § 128 lg 5 annab kannatanule õiguse nõuda

hüvitist talle tekitatud hingelise valu ja kannatuste eest. VÕS § 134 lg 2 tulenevalt isikule

kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest tekkinud

kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju

hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma.

Tsiviilhagi põhjenduste kohaselt on kannatanu käesoleva ajani hirmul, valudes ning ei tunne

ennast turvaliselt ning tunnetab selget ohtu, et Margus Luik võib teda ka edaspidi rünnata.

Kannatanu leiab, et tal on täiesti põhjendatud arvata, et süüdistatav võib olla jätkuvalt ohtlik,

kuna on kasutanud tema suhtes füüsilist vägivalda ning tekitanud talle raske ja eluohtliku

tervisekahjustuse. Tuleb aga võtta arvesse, et kannatanu I.L kannab käesoleval ajal Pärnu

Maakohtu poolt mõistetud vangistust, mistõttu ei ole tõenäoline, et kannatanu puutuks

süüdistatavaga kokku. Asja menetlemise ajal ei ole kannatanu ja vahi all viibiv süüdistatav kokku

puutunud, mis ei ole kannatanu sõnutsi võimalik, sest neid hoitakse eraldi ka tulevikus, mille eest

hoolitseb vangla julgeolek. Kannatanu on vastanud ristküsitlemisel kaitsjale vastuseks

küsimusele, kas ta tunneb hirmu süüdistatava ees, järgmiselt: „ei, minul ei saa seda hirmu olla,

see peaks olema vastupidine.“ Tsiviilhagis nimetatud hirmu tundmisest tingitud vaevused on

ilmselgelt põhjendamatud, mis on kuriteo asjaolusid hinnates ülepakutud, sest tegelikult ei tunne

kannatanu hirmu ja tal ei ole ka põhjust midagi karta. Süüdistatava ja kannatanu vahel ei olnud

konflikti, millest võiks järeldada süüdistatava kestvat soovi kannatanu tervist kahjustada.

VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui

ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045

lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekkimine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule

kehavigastuse või tervisekahju tekitamisega. Kahjuhüvitise suuruse hindamisel tuleb võtta

arvesse rikkumise raskust ja ulatust (VÕS § 134 lg 5), antud juhul valu tundmist noalöögi ajal ja

pärast seda haiglas viibides. I.L oli haiglaravil 2 nädalat, neist intensiivravil 4-5 päeva. Kannatanu

esindaja esitas kohtule 19.08.2024 väljavõtte kannatanu haigusjuhtudest, millest nähtub, et I.L

kurdab arstile ärevust, kuid väliseid haigusnähte siiski ei esine. Samuti selgub, et kannatanu ei ole

1-24-3365

rahul, et ta peab vangistust kandma ja vahel tuleb meelde pussitamine, mis häirib und. Nendest

asjaoludest selgub, et I.L-il on mitmeid põhjuseid ärevust tunda. Kannatanu ütluste kohaselt on

valud kestnud 3-4 kuud, ka praegu ei saa ta enda sõnul sporti teha, sest tunneb valu. Kannatanu

I.L märgib veel, et tervis ei ole täiel määral taastunud ning ilmselt osaliselt ei taastu tema tervis

enam kunagi ning tema elukvaliteet on märgatavalt alanenud. Siiski ei ole I.L elukvaliteet saanud

oluliselt kahjustatud, kuna sportimine ei ole tema peamine tegevus, samuti on tal puudunud

kindel töökoht ja amet, elatudes eelkõige vanemate abist. I.L elukorraldus ei ole pärast kõnealust

sündmust oluliselt muutunud, mis oleks häirinud tema tööd ja tegemisi või sundinud teda eluviisi

muutma. Üleelamiste eest ette nähtud hüvitis ei saa kohtu hinnangul olla oluliselt suurem kui

kahekordne keskmine mediaanpalk, mis käesoleval ajal on Statistikaameti andmetel 1641 eurot

kuus.

Kohus leiab, et kannatanu I.L tsiviilhagi tuleb osaliselt rahuldada ja välja mõista Margus Luigelt

I.L kasuks mittevaralise kahju hüvitisena 3500 eurot ning nimetatud kahjult viivis alates hagi

esitamisest 04.06.2024 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud

määras.

Asitõendid

9.1. KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida kuriteo toimepanemise vahend pakend 1 ja 2 (kööginuga)

– asub hoiul Kesk-Eesti Politseijaoskonna Paide hoiuruumis ning KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel

hävitada kohtuotsuse jõustumisel.

9.2. Kannatanu I.L ei soovinud asjas asitõendiks oleva pluusi tagastamist. KrMS § 126 lg 3 p 4

alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel pakend nr 1 (I.L pluus), mis asub hoiul Kesk-Eesti

Politseijaoskonna Paide hoiuruumis.

Menetluskulud

10. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel on menetluskuluks määratud riiklikul

ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel on

menetluskuuks ka määratud kaitsja tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

10.1. KrMS § 179, § 175, § 180 lg 1 alusel välja mõista Margus Luigelt menetluskuluna

riigituludesse riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu ja kulud 2666,20 eurot, riigi õigusabi

korras kannatanu määratud esindaja tasu ja kulud 1281,98 eurot, mis on mõistlik ja vajalik kulu.

10.2. KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu on tulenevalt KarS § 4 lg-st 2 esimese

astme kuritegu. KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel kaasneb I astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega

sundraha 2,5 palga alammääras, s.o 2050 eurot. Kriminaalasjas on määratud ekspertiis, mille

maksumuseks oli 155 eurot. Süüdistatavalt Margus Luikilt tuleb seega välja mõista menetluskulu

kogusummas 6153,18 eurot. Kohus ei nõustu kaitsjaga, et menetluskulud tuleks jätta osaliselt või

täielikult riigi kanda põhjusel, et M. Luik ei oma muid sissetulekuid, kui sotsiaaltoetused. Kohtu

hinnangul ei ole põhjendatud KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulude jätmine osaliselt riigi kanda

põhjusel, et süüdimõistetul puudub sissetulek. Kohus ajatab menetluskulu hüvitamise kohustuse

täitmise aastasele perioodile. Täiendavat paindlikkust menetluskulude hüvitamise otsustuse

täitmisel võimaldavad KrMS §-d 423-424 ja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45. Lisaks

välistavad TMS §-des 66-68 ja 131-132 ette nähtud piirangud võimaluse pöörata täitemenetluses

sissenõue - sh menetluskulude hüvitise sissenõue - võlgniku varale, mis on hädatarvilik tema

enda ja tema ülalpeetavate põhivajaduste rahuldamiseks. Seega ei ole kohtu hinnangul

menetluskulude tasumine üleliia koormav ja võtab arvesse M. Luige olukorda.

1-24-3365

10.3. Arvestades M. Luiki keskmise päevasissetuleku ning käeolevas kriminaalasjas

väljamõistetavate menetluskulude suurusega, määrab kohus riigi kasuks välja mõistetud

menetluskulud 6153,18 eurot tasumisele KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 kuu jooksul. Margus

Luigel tuleb kohustada tasuma kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt 15-daks

kuupäevaks 512,76 eurot ning viimase osamaksena 512,82 eurot. Kui rahalised nõuded pole täies

ulatuses tähtajaks täidetud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tambet Grauberg

Kristi Reinberg Valeri Ivanov

Kohtunik

Rahvakohtunik

Rahvakohtunik