3-24-2284/12 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tanel Saar, Maili Lokk, Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

30.10.2024, Tartu

Haldusasja number

3-24-2284

Haldusasi

X.X.-i kaebus Tartu Vangla 08.05.2024. a käskkirja nr

2-24/1-3/320 ja 05.07.2024. a vaideotsuse nr

1-11/24/172-2 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 09.10.2024. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X.-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/määruskaebuse esitaja X.X.

RESOLUTSIOON

1. Jätta X.X.-i määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 09.10.2024. a

määruse resolutsiooni punkt 1 muutmata.

2. Jätta X.X.-i riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X.X. esitas 05.08.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta osutas Tartu Vangla

05.07.2024. a vaideotsusele nr 1-11/24/172-2. Kaebaja palus anda talle advokaat ja vabastada

ta riigilõivu tasumise kohustusest.

2. Tartu Halduskohus jättis 27.08.2024. a määrusega kaebaja menetlusabi taotluse kaebuse

esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 2); andis

kaebajale riigilõivu 20 euro tasumiseks tähtaja 7 päeva määruse resolutsiooni p-i 2

jõustumisest arvates (resolutsiooni p 3); jättis kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks

rahuldamata (resolutsiooni p 4).

3. Tartu Ringkonnakohus tagastas 24.09.2024. a määrusega kaebaja määruskaebuse Tartu

Halduskohtu 27.08.2024. a määruse resolutsiooni p 2 peale halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 207 lg 2 ja lg 3 p 1 alusel.

4. Tartu Halduskohus tagastas 09.10.2024. a määrusega kaebaja kaebuse HKMS § 121 lg 1 p

2 alusel (resolutsiooni p 1). Kohus märkis, et halduskohtu 27.08.2024. a määruse

resolutsiooni p 2 jõustus pärast määruskaebemenetlust 25.09.2024, mil ringkonnakohtu

määrus toimetati kaebajale kätte. Kaebuselt riigilõivu tasumise tähtaeg hakkas kulgema

26.09.2024 ning tähtpäev saabus 02.10.2024. Käesoleva määruse tegemise seisuga ei ole

kaebaja riigilõivu tasunud, riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti kohtule esitanud,

riigilõivu tasumiseks täiendavat tähtaega palunud ega halduskohtule riigilõivu osamaksetena

tasumise taotlust esitanud. Riigilõivu tasumata jätmine on kaebuse selliseks puuduseks, mis

takistab asja läbivaatamist.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. X.X. esitas 24.10.2024 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 09.10.2024. a määruse peale,

millega tema kaebus tagastati. Kaebaja palus tühistada määrus. Kaebaja palus anda talle

advokaat.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha kaebaja määruskaebuse osas (I) ja seejärel kaebaja

riigi õigusabi taotluse osas (II)

I

7. HKMS § 2 lg 4 lause 2 kohaselt kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende

lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Tartu Halduskohtu 09.10.2024. a määrus on

vaidlustatav üksnes resolutsiooni p-i 1 osas, millega halduskohus tagastas kaebaja kaebuse.

Eeltoodust lähtudes ringkonnakohus tõlgendab, et X.X. taotleb määruskaebuses Tartu

Halduskohtu 09.10.2024. a määruse resolutsiooni p-i 1 tühistamist.

8. Ringkonnakohus leiab, et X.X.-i määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

9. Tartu Halduskohus tagastas 09.10.2024. a määrusega X.X.-i kaebuse HKMS § 121 lg 1 p

2 alusel, kuna tasumata on kaebuse esitamise eest tasumisele kuuluv riigilõiv. Riigilõivu

tasumata jätmine on kaebuse selliseks puuduseks, mis takistab asja läbivaatamist. Riigilõiv

summas 20 eurot tuli Tartu Halduskohtu 27.08.2024. a määruse resolutsiooni p 3 kohaselt

tasuda 7 päeva jooksul eelnimetatud määruse resolutsiooni p-i 2 jõustumisest arvates.

Halduskohus jättis 27.08.2024. a määruse resolutsiooni p-ga 2 rahuldamata X.X.-i taotluse

riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel ning märkis määruses (põhjenduste p

7), et riigilõivu tähtaegselt tasumata jätmise korral tagastab kohus kaebuse. Halduskohtu

27.08.2024. a määruse resolutsiooni p 2 jõustus 25.09.2024. Ringkonnakohtu 24.09.2024. a

määruse kohaselt tagastati kaebaja määruskaebus halduskohtu 27.08.2024. a määruse

resolutsiooni p-i 2 peale HKMS § 207 lg 2 ja lg 3 p 1 alusel. Ringkonnakohtu 24.09.2024. a

määrus ei olnud edasi kaevatav. Käesolevas haldusasjas puudub vaidlus selle üle, et kaebaja ei

ole halduskohtu poolt nõutud riigilõivu tasunud. Riigilõivu tasumata jätmine halduskohtu

määratud tähtpäevaks toob kaasa kaebuse tagastamise. Seega tagastas halduskohus

põhjendatult kaebaja kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel.

10. Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus X.X.-i määruskaebuse rahuldamata ja Tartu

Halduskohtu 09.10.2024. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata.

II

11. Ringkonnakohus käsitleb kaebaja määruskaebuses märgitud taotlust anda talle advokaat

taotlusena saada riigi õigusabi. Tegemist on riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p-s 5

nimetatud riigi õigusabi liigiga, s.o isiku esindamine halduskohtumenetluses.

12. Ringkonnakohus selgitab, et riigi õigusabi andmise eesmärk on tagada kvaliteetse

õigusabi saamine kõikidele isikutele, kellel selle järgi vajadus on, ning põhimõtted õigusabi

vajaduse määramiseks on sätestatud seaduses. HKMS § 110 lg-st 2 tulenevalt tuleb riigi

õigusabi andmise otsustamisel lähtuda RÕS-st ning HKMS-i 12. peatükis sätestatust üksnes

niivõrd, kuivõrd RÕS-is ei ole sätestatud teisiti. Riigil on kohustus abi vajavale isikule tasuta

õigusabi anda üksnes RÕS-is ettenähtud tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lg-s 1 on

toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on

riigi õigusabi andmine välistatud. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja

on ise võimeline kaitsma oma õigusi.

13. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1 nimetatud

alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja

aastate jooksul esitanud märkimisväärse hulga kaebusi ja taotlusi erinevatele kohtutele ja

erinevates kohtuastmetes ning talle on korduvalt selgitatud riigi õigusabi saamise tingimusi.

Eelnevates kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ja edasikaebeõiguse

kasutamisega on ringkonnakohtu hinnangul tõendatud, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi

kaitsma. Ka käesolevas haldusasjas esitas kaebaja kaebuse halduskohtule, ka määruskaebuse

ringkonnakohtule, olles koostanud eelnimetatud dokumendid ise. Kaebajale riigi õigusabi

mitteandmist toetab ka asjaolu, et halduskohtumenetluses kehtib uurimisprintsiip, mille

kohaselt on kohtul kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Samuti selgitab haldusasja

lahendav kohus uurimispõhimõttest tulenevalt enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks

vajalikud asjaolud, seadusesätted ja võimaliku kohtupraktika. Seega halduskohtumenetluses ei

ole esmatähtis, et kaebaja peab omama juriidilist haridust või kasutama oma õiguste kaitseks

õigusalaste teadmistega isiku abi. Kaebaja on käesolevas asjas ise esitanud ringkonnakohtule

arusaadava määruskaebuse.

14. Kõike eeltoodut arvestades ei pea ringkonnakohus vajalikuks määrata kaebajale riigi

õigusabi korras esindajat. Seega jätab ringkonnakohus kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7

lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)