4-24-1747/11 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. oktoober 2024, Rakvere kohtumaja

Väärteoasja number

4-24-1747 (2590,23,003144)

Kohtunik

Kristel Jaakus

Väärteoasi

U.U kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida

prefektuuri Rakvere politseijaoskonna menetlusgrupi II

eriasjade uurija Ave Uue 30.04.2024 otsuse peale

väärteoasjas nr 2590,23,003144

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja

U.U (isikukood

XXX), EV kodanik, elukoht xxxx, e-post: xxxx

Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Ida

prefektuur (registrikood: 70008747, asukoht: Pärnu mnt

139, Tallinn), e-post:

ppa@politsei.ee

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

Resolutsioon

Jätta U.U kaebus rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti

(registrikood 70008747; Pärnu mnt 139, Tallinn) Ida prefektuuri Rakvere

politseijaoskonna menetlusgrupi II eriasjade uurija Ave Uue 30.04.2024 otsuse

väärteoasjas nr 2590,23,003144, millega määrati U.U-le RelvS § 89

1 lg 1

alusel karistuseks rahatrahv 75 trahviühikut, s.o 300 eurot ja RelvS § 89 2 lg 1 alusel

karistuseks rahatrahv 75 trahviühikut, s.o 300 eurot, muutmata.

Määratud rahatrahv kokku 600 eurot tuleb tasuda kohtuotsuse peale edasikaebamise

tähtaja jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB

Pank AS, EE932200221023778606 Swedbank AS, EE701700017001577198 Luminor

Bank AS või EE777700771003813400 LHV Pank AS. Kohustuslik on märkida

viitenumber 10220245031853.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse

Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. VTMS

§ 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist

kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna menetlusgrupi II

eriasjade uurija Ave Uue 30.04.2024 otsusega väärteoasjas nr 2590,23,003144 määrati U.U-le

RelvS § 89

1 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 75 trahviühikut, s.o 300 eurot ja

RelvS § 892 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 75 trahviühikut, s.o. 300 eurot. Otsuse kohaselt

hoidis U.U 29.09.2023 kell 11.16 aadressil xxxx tulirelva ja laskemoona

tingimustes, mis ei taganud nende juurde kõrvalise isiku juurdepääsu. Relvad ja laskemoon

asusid maja keldris. Samuti U.U , 29.09.2023 kell 11.16 hoidis xxxx keelatud

külmrelva – kasteeti. Sellega rikkus menetlusalune isik Relvaseadus § 45 lg 2 ja Relvaseadus

§ 20 lg 2 p 1 nõudeid. Süütegu kvalifitseeriti RelvS § 891 lg 1 ja RelvS § 892 lg 1 järgi.

Kohtuvälise menetleja otsuse peale võis esitada kaebuse Viru Maakohtule 15-ne päeva

jooksul alates otsuse kättesaamisest, st kaebuse esitamise viimane tähtaeg oli 23.05.2024.

2. 17.05.2024 esitas menetlusalune isik U.U Viru Maakohtule kaebuse Politsei- ja

Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna menetlusgrupi II eriasjade uurija

Ave Uue 30.04.2024 otsuse peale väärteoasjas nr 2590,23,003144. Kaebuses märgib

menetlusalune isik, et RelvS § 45 sätestab relva ja laskemoona hoidmise üldnõuded. Lõike 1

kohaselt võib relva ja laskemoona hoida isik, kellel on relvaluba. Temale on väljastatud

relvaluba 10.12.2021 nr xxxx, kehtivusega kuni 09.11.2026. Relvaloale on kantud

alljärgnevad relvad:

1. xxxx, püss, kaliibritähis 12, sileraudne, otstarve jahipidamine

2. xxxx, püss, kaliibritähis 308W, vintraudne, otstarve jahipidamine

3. xxx, püstol, kaliibritähis 9x19, vintraudne, otstarve enese ja vara kaitsmine

Isiku elukoht rahvastikuregistri andmetel oli 29.09.2023 seisuga xxxx. Elukohas oli tal

relvade hoidmiseks relvakapp, mis vastab RelvS § 46 lõikes 3 sätestatule. 13.09.2023 seisuga,

kui isik lahkus ajutiselt Eesti Vabariigist, olid tema relvad ja laskemoon relvakapis. Lisaks oli

tema elukohas kehtiv koduvalveleping AS G4S-ga, välistamaks kõrvaliste isikute juurdepääsu

relvadele ja laskemoonale.

29.09.2023 ei viibinud isik Eesti Vabariigis, xxxx kinnistul tema elukohas vara üleandmisel.

Talle ei ole teada vara üleandmise detailid, kes ja mis alusel seal viibisid ning milliseid

toiminguid seal teostati. Talle ei ole teada, kes ja mis alusel temale kuuluvaid relvi ja

laskemoona käitlesid.

Isiku 12.06.2023 taotluse alusel on Politsei- ja Piirivalveamet 04.07.2023 väljastanud talle

Euroopa tulirelvapassi kehtivusega 09.11.2026. Tulirelvapassile on kantud alljärgnevad

relvad: 1. xxxx, püss, kaliibritähis 12, sileraudne, otstarve jahipidamine

2. xxxx, püss, kaliibritähis 308W, vintraudne, otstarve jahipidamine

Tema hobi on jahindus ja ta on xxxx liige ning on enda uues elukohas esitanud taotluse

kohaliku jahiseltsi liikmeks saamiseks. On asunud 2023. aastal koos lastega elama xxxx.

08.05.2023 esitas xxxx pädevale asutusele avalduse enda ja laste elamisõiguse

registreerimiseks xxxx. Pädev asutus on teinud otsuse ja väljastanud elamisõiguse

registreerimistunnistuse 13.10.2023. Elamisõiguse registreerimistunnistuse alusel on xxxx

Digi- ja Rahvastikuinfo Agentuur määratud talle alates 27.12.2023 koduvalla ja tema püsivaks

elukohaks xxxx. Tema elukoha xxxx kinnistu oli alates 19.04.2022 pankrotivara. Vara

müügiks on korraldatud korduvalt enampakkumisi, mis kõik olid ebaõnnestunud. Ametlike

teadannete kohaselt oli enampakkumine välja kuulutatud ka 16.08.2023. Mitte ühegi

enampakkumise toimumise, ebaõnnestumise või õnnestumise kohta ei ole pankrotihaldur

pankrotivõlgniku teavitanud. Isikule teadaolevalt on pankrotihaldur viibinud xxxx kinnistul

varaga tutvumiseks 2023 jaanuaris ning andnud pankrotivõlgnikule lubaduse, et vara müügi

korral antakse võlgnikule valduse üleandmiseks ja välja kolimiseks 30 päevane tähtaeg. Seega

oli isikul teadmine, et tal on piisavalt aega enda vara ja relvade äraviimiseks xxxx ning ta

teadis, et tema relvad asuvad seni seadusjärgsete nõuete kohaselt xxxx. Pankrotihaldur

teavitas pankrotivõlgniku 29.09.2023 kell 14:16 e-kirja teel, et pankrotivara koosseisus oleva

kinnistu otsene valdus on ostjale üle antud, vahetatud on lukud ja signalisatsioonikoodid.

Lisaks teavitas pankrotihaldur, et valduse üleandmisel avastati relvataoline ese.

Pankrotihalduri kinnitusel pankrotivara koosseisus relvi pole, ja talle ei ole teada, kellele

relvad kuuluvad. Pankrotihalduri väide relvade kuuluvuse kohta ei vasta tõele.

Pankrotivõlgnik on teavitanud pankrotihaldurit, et kinnistul on relvad ning pankrotihaldur

teadis, et relvad kuuluvad isikule. Pankrotihaldurile on teada tema kontaktandmed, kuna ka

tema on pankrotiasjas üks võlausaldaja. Ühtegi teavitust vara üleandmise kohta ja isikule

kuuluva vara äraviimiseks tema pankrotihaldurilt saanud ei ole.

Isik ei ole saanud taotleda sihtriigi pädeva asutuse eelluba ega ka Politsei- ja Piirivalveametilt

luba, kuna tal puudus sihtriigis elamisõigus kuni 13.10.2023 ja talle määrati koduvald ning

püsiv elukohta xxxx alles 27.12.2023. Lisaks on väärteo kirjelduse kohaselt hoidnud xxxx

keelatud külmrelva-kasteeti. Isik kinnitab, et ei ole teadlik keelatud külmrelva enda

valdusesse sattumisest, selle päritolust ega ka asjaolust, et keelatud külmrelv oli tema

valduses.

Politsei- ja Piirivalveamet on 30.04.2024 teinud otsuse väärteoasjas nr 259023003144

juhindudes KarS § 56 lg 1 ja § 63 lg 3 ning määranud karistuseks relvaseaduse § 89 1 lg 1

alusel rahatrahvi 75 trahviühiku ulatuses s.o 300 eurot ja relvaseaduse § 892 lg 1 alusel

rahatrahvi 75 trahviühiku ulatuses s.o 300 eurot. 30.04.2023 otsuse nr 259023003144 kohaselt

on kohtuväline menetleja sedastanud, et „Vastulauses esitatut ei arvesse võtta, kuna

menetlusalusele isikule etteheidetav süütegu on koosseisupärane ja süüline.“ Lisaks kinnitab

kohtuväline menetleja 30.04.2024 otsuses nr 259023003144, et isikult hoiule võetud relvad ja

laskemoon on pankrotivarade nimekirja kantud. Isiku, U.U , suhtes ei ole algatatud

pankrotimenetlust. Kohtuvälise menetleja väide relvade ja laskemoona pankrotivarade

nimekirja kandmise kohta ei ole tõene. Tema väärteo toimepanemise aegse elukoha kinnistu,

kus ta enda relvi ja laskemoona hoidis relvaseaduse § 45 lg 2 ning § 46 lg 1 alusel, kuulus

teise isiku suhtes algatatud pankroti pankrotivara hulka. Nimetatud pankrotimenetluses on

pankrotihaldur H V kinnitanud enda 29.09.2023 e-kirjas pankrotivõlgnikule, et pankrotivara

koosseisus relvi ei ole.

Isik on 09.10.2023 pöördunud pankrotihalduri poole taotlusega pankrotiseaduse § 123 alusel

ning teavitanud haldurit, et vara mis ei kuulu pankrotivara hulka ja kuuluvad kolmandale

isikule, on temale kuuluv vara. Esitatud taotlust pankrotihaldur menetlenud ei ole, vaid vastas

10.10.2023 e-posti teel, et pankrotihalduri valduses ei ole isiku vara. Isik leiab, et on

kasutanud seadusest tulenevalt õigust enda vara tsiviilmenetluse alusel (pankrotiseaduse §

123) ja korras tagasi saada. Pankrotimenetluses nr 2-22-1652 toimunud vara üleandmisel ei

antud temale võimalust eelnevalt kinnistult ära viia talle kuuluvaid esemeid, sealhulgas relvi.

Sellest tulenevalt on 30.10.2023 pöördunud süüteo teatega nr 3.1-1.1/17897-1 Politsei- ja

Piirivalveameti poole. Politsei- ja Piirivalveamet otsustas 22.11.2023 teatisega nr

2590,23,003520 jätta väärteomenetlus alustamata. Süüteo teade sisaldas peale tema vara

kaotsi mineku ka Kaitseliidule kuuluva vara kadumist. Sellest tulenevalt kaalub xxxx tema

suhtes süüteoteate esitamist ning tema liikmeks olemise lõpetamist. 05.12.2023 esitas kaebuse

Politsei- ja Piirivalveameti 22.11.2023 teatisele nr 2590,23,003520, millele Politsei- ja

Piirivalveamet vastas 14.12.2023 määrusega jätta kaebus rahuldamata. Kaebuse Viru

Maakohtule esitas 27.12.2023. VTMS § 78 lg 3 teise lause kohaselt adresseeritakse kaebus

maakohtule ja esitatakse kohtuvälisele menetlejale, kes vaidlustatava määruse koostas. VTMS

§ 78 lg 4 kohaselt edastab kaebuse saanud kohtuväline menetleja viivitamata kaebuse koos

materjalidega maakohtule. Kohtuväline menetleja on edastanud kaebuse maakohtule

28.02.2024. Kohus on teinud asjas määruse nr 4-24-745 04.03.2024.

Nii kohtuväline menetleja kui ka kohus on asjas leidnud, et ei ole alust kahelda kohtuvälise

menetleja tegevuses asjaolude väljaselgitamisel ning pankrotihalduri kinnitustes. Samas nii

kohtuväline menetleja kui ka kohus on kahelnud isiku esitatud selgitustes, väitedes ja

tõendites või pole neid absoluutselt arvestatud. Kohus on pidanud vajalikuks asjas nr 4-24-

745 kohtu seisukohtade selgitamisel tugineda meedias avaldatud teatele, mille kohaselt viibis

xxxx kinnistu uuele omanikule üleandmisel lisaks pankrotihaldurile ka politseiametnik, kelle

sõnul leiti majast nii laskemoona kui ka relvi. Isik leiab, et on teinud enda poolt kõik selleks,

et hoida enda relvi seadusest tulenevate nõuete kohaselt, ilma seadust rikkumata. Ta on

hoidnud relvi ja laskemoona hoiukohas tingimustes, mis tagavad nende säilimise ja ohutuse

ümbrusele ning välistavad neile kõrvalise isiku juurdepääsu. Ta on relvi ja laskemoona

hoidnud hoiukohas, mis asus tema elukohas ning hoiukoht oli kooskõlastatud Politsei- ja

Piirivalveametiga.

Isik on teadlik, et tulirelvapassi alusel oleks tal olnud ajutiselt võimalik kolmest relvast kaks

viia xxxx. Kuid ta oleks seda saanud teha vaid ajutiselt ning tingimusel, et relv on kantud

tulirelvapassi ning ta oleks sel juhul pidanud tõendama kutse või muu tõendusmaterjaliga oma

reisi eesmärki. 2023.a ei olnud tal xxxx elamise õigust ja püsivat elukohta. Tal ei ole olnud

võimalik hinnata ega mõjutada xxxx pädevate asutuste otsustusprotsessi ajalist kulgu. Eestis

on kõik ametnikkonnad seostanud teda tegudega, millega tal seotus puudub ja tuginevad oma

otsuste tegemisel meedias avaldatud väär infole, mitte tegelikele asjaoludel. Isikule ei ole

esitatud kahtlustust ega süüdistust üheski seaduse rikkumises (uurimist on läbi viinud Viru

Ringkonnaprokuratuur). Põhiseaduse § 22 alusel ei tohi kedagi käsitada kuriteos süüdi

olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. 30.04.2024 otsuse nr

2590,23,003144 kohaselt märgib kohtuväline menetleja, et arvestab KarS § 56 lg 1 järgi isiku

süü suurust, kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist ning võimalust mõjutada teda

edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuväline

menetleja ei ole arvestanud vastulauses esitatut ning ei põhjenda enda otsuses süü suurust,

kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, ei ole arvestanud konkreetse isiku

omadusi. 24.04.2024 Politsei -ja Piirivalveametile esitatud vastulauses, palus isik mitte

karistada teda väärteo korras, võimaldada viia relvad uude elukohta xxxx. Kuid kohtuväline

menetleja on pidanud vajalikuks igal juhul isiku karistusliku mõjutamist, et välistada edaspidi

süütegude toimepanemist. Kohtuväline menetleja arvestab otsuse kohaselt karistuse

määramisel toimepandud teo ohtlikkust ja asjaolu mille karistamisse ei saa suhtuda

kergekäeliselt ja karistus peab olema piisav, et mõju avaldada ning peab toimima. 30.04.2024

otsuse nr 2590,23,03144 alusel määratud karistusega lõpetab kohtuväline menetleja isiku

suhtes vaba eneseteostuse võimaluse ning takistab tal edaspidi tegeleda harrastusega.

Tulenevalt eeltoodust palub menetlusalune isik tühistada Politsei- ja Piirivalveameti

30.04.2024 otsuse nr 259023003144 alusel määratud rahatrahv 600 eurot.

3. 12.06.2024 esitas kohtuväline menetleja seisukoha menetlusaluse isiku esitatud kaebuse

peale, milles märkis, et kohtuvälise menetleja esindaja on juba karistusotsuse koostamisel

viidanud asjaoludele, millest lähtuvalt isikule määrati karistusena rahatrahvid. Karistuse

määramisel arvestas kohtuväline menetleja KarS § 56 lg 1 järgi isiku süü suurust, karistust

kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist ning võimalust mõjutada teda edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Iga inimene peaks

tunnetama oma vastutust, olema teistele heas mõttes eeskujuks ja õigete väärtushinnangute

kujundajaks. Kohtuväline menetleja määras isikule mõlema Relvaseaduse nõuete rikkumise

eest rahatrahvid tunduvalt alla sanktsiooni keskmist määra. Kohtuväline menetleja on

seisukohal, et menetlusaluse isiku väärtegu on koosseisupärane, õigusvastane ja süüline.

Antud juhul ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti

ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel. Tuginedes eeltoodule

palub kohtuväline menetleja jätta otsus väärteoasjas nr 2590,23,003144 muutmata ja U.U

kaebus rahuldamata. Vajadusel on kohtuväline menetleja nõus väärteoasja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

4. Viru Maakohus jättis 20.06.2024 määrusega U.U kaebuse käiguta ja andis

kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Määruse kohaselt tuli menetlusalusel

isikul vormistada kaebus VTMS §-s 115 lg 1 p-de 1-9 ja nõuete järgi, samuti täpsustada,

millises ulatuses kohtuvälise menetleja otsust vaidlustatakse ning sõnastada korrektselt

taotluse sisu ja selle põhjendus. Lisaks tuleb märkida tunnistajate nimed ja aadressid ning

märkida tõendid, mida uurida soovitakse. Lisaks tuleb kaebusesse märkida, kas kaebajal on

kaitsja. Lisaks tuleb kaebusesse märkida, kas kaebaja soovib kohtuistungist osa võtta.

5. 05.07.2024 esitas menetlusalune isik kaebuse täienduse, milles märgib täiendavalt, et

vaidlustab täies ulatuses Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna

menetlusgrupi II eriasjade uurija Ave Uue 30.04.2024 otsuse nr 259023003144, millega

määrati isikule karistuseks relvaseaduse § 891 lg 1 alusel rahatrahv 75 trahviühiku ulatuses,

s.o. 300.00 eurot ning relvaseaduse § 892 lg 1 alusel rahatrahv 75 trahviühiku ulatuses, s.o.

300.00 eurot, kuna kaebaja ei ole toime pannud relvaseaduse § 891 lg 1 ja § 892 lg 1 sätestatud

tegusid. Täiendavalt annab kaebaja teada, et kaebuse esitajal ei ole kaitsjat, kaebuse esitajal ei

ole esitada tunnistajate nimekirja, keda peaks üle kuulama ning tõendeid, mida uurida, kuna

kaebaja ei tea kes viibisid 29.09.2023 väidetava väärteo toimepanemise juures ning kaebuse

esitaja soovib asja menetlemist kirjalikus menetluses. Tulenevalt eeltoodust palub

menetlusalune isik tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere

politseijaoskonna menetlusgrupi II eriasjade uurija Ave Uue 30.04.2024 otsusega nr

259023003144 relvaseaduse § 891 lg 1 alusel määratud rahatrahv 75 trahviühiku ulatuses, s.o.

300 eurot ning relvaseaduse § 892 lg 1 alusel määratud rahatrahv 75 trahviühiku ulatuses, s.o.

300 eurot.

6. Viru Maakohus võttis 05.08.2024 määrusega U.U kaebuse Politsei- ja

Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna menetlusgrupi II eriasjade uurija

Ave Uue 30.04.2024 otsuse peale väärteoasjas nr 2590, 23, 003144 menetlusse. Kohus määras

kaebuse vaadata läbi kirjalikus menetluses ning lahendi kuupäevaks 30.10.2024.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

7. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, ei

kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja

lahendamisel, vaid tulenevalt VTMS §-st 123 lg 2 arutab väärteoasja täies ulatuses sõltumata

esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud

faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Vastavalt VTMS §-le 133 peab kohus käesolevat kaebust lahendades otsustama järgmised

küsimused: 1) kas väärteoasjas ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid

asjaolusid; 2) kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse; 3) kas teo on

pannud toime menetlusalune isik; 4) kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti

kvalifitseeritud; 5) kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja

poolt; 6) kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud

väärteomenetlusõigust; 7) kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on

toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega; 8) kas väärteomenetlus ei kuulu

lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel.

Relvaseaduse (RelvS) § 45 lg 2 sätestab, et relva ja laskemoona tuleb hoida hoiukohas

tingimustes, mis tagavad nende säilimise ja ohutuse ümbrusele ning välistavad neile kõrvalise

isiku juurdepääsu.

RelvS § 891 lg 1 näeb ette vastutuse relva, tulirelva olulise osa või laskemoona kandmise,

hoidmise, üleandmise, valmistamise, ümbertegemise, parandamise, müümise, laenutamise,

veo või käitlemise muude nõuete või nende arvestuse või registreerimise korra või nõuetele

mittevastava laskekõlbmatu relva käitlemise nõuete rikkumise eest.

Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada

süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest,

liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse koosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning

süü tasandite kontrollimisele. Kui ühel kontrollitasandil tuvastatakse mõne nõutava tunnuse

puudumine, puudub alus siirduda järgmisele kontrollitasandile (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-74-

10). Kohus süüteokoosseisu olemasolu kontrollimisel peab seega alustama süüteokoosseisu

objektiivsest küljest.

8. Menetlusalune isik U.U vaidlustas kaebuses kohtuvälise menetleja otsuse täies

ulatuses ning tema sõnul ei ole ta talle etteheidetavaid tegusid toime pannud. Vaidlus puudub

selle üle, et U.U-le on 10.12.2021 väljastatud relvaluba nr xxxx, kehtivusega kuni

09.11.2026. Samuti puudub vaidlus selle üle, et politsei poolt aadressilt xxxx leitud relvad ja

laskemoon kuulusid menetlusalusele isikule U.U-le.

Tunnistaja K K 29.09.2023 ülekuulamise protokollist nähtuvalt sai ta väljakutse aadressile

xxxx, kus ootasid pankrotihaldus H V ja kinnistu uus omanik, kelle sõnul leiti majast relvi.

Kolm tulirelva ja laskemoon asusid keldris, õhupüss ja valgusraketid asusid koridoris

riidehunniku taga, viis suuremat salve asusid relvakapi otsas lahtiselt. Kõrvalhoonest leiti

tühjad kestad, tankitõrje tühi kest ja rohelisest kastist leiti lisaks laskemoonale ka kasteet.

Kõik leitud relvad ja laskemoon asusid relvakapist väljas. Esimesel korrusel asuvat relvakappi

ei olnud võimalik avada, teatajal puudus võti.

Fototabelist nähtub, et kõrvalhoone põranda all oli neli relvakasti, kaks relvakotti ning üks

relv. Rohelises ja mustas relvakotis oli relvad, relvakastis oli käsirelv, kaks relvakasti olid

tühjad, ühes kastis olid padrunid ja kasteet.

Relva ja laskemoona üleandmise-vastuvõtmise aktidest nr xxxx ja xxxx nähtub, et xxxx

kinnistu omanik E O andis 29.09.2023 ja 30.09.2023 politseile üle kinnistult leitud relvad ja

laskemoona.

Eeltooduga on kohtu hinnangul tõendatud U.U poolt RelvS § 89

1 lg 1 sätestatud

väärteo toimepanemine.

Menetlusalune isik on kaebuses märkinud, et tema varasemas elukohas aadressil xxxx oli tal

relvade hoidmiseks relvakapp ning 13.09.2023, kui isik lahkus ajutiselt Eesti Vabariigist, olid

tema relvad ja laskemoon relvakapis. Lisaks oli tema elukohas kehtiv koduvalveleping AS

G4S-ga, välistamaks kõrvaliste isikute juurdepääsu relvadele ja laskemoonale. Isiku väide, et

tema lahkumisel olid leitud relvad ja laskemoon relvakapis, ei ole usutav ja on ümber lükatud

kogutud tõenditega, kuivõrd relvad ja laskemoon leiti just väljaspool relvakappi ning

relvakapp oli leidmise ajal lukus. Isiku väide, et ta jättis lahkudes relvad ja laskemoona

relvakappi, saab tõene olla vaid juhul, kui ta jättis relvakapi võtme isikule, kes relvad ja

laskemoona peale isiku Eestist lahkumist relvakapist välja tõstis. Sellisel juhul on

menetlusalune isik samuti rikkunud relvade hoidmise nõudeid, jättes relvakapi võtme

kõrvalisele isikule ja võimaldades seeläbi kõrvalistele isikutele ka ligipääsu relvadele ja

laskemoonale.

Isik väitis kaebuses, et 29.09.2023 ei viibinud ta Eesti Vabariigis, xxxx kinnistul tema

elukohas vara üleandmisel, mistõttu ei ole teada vara üleandmise detailid, kes ja mis alusel

seal viibisid ning milliseid toiminguid seal teostati ega seda, kes ja mis alusel temale

kuuluvaid relvi ja laskemoona käitlesid. Kohtu hinnangul ei ole hetkel käesoleva väärteoasja

raames oluline see, kas isikul võimaldati relvad ja laskemoon mujale viia või et teda ei

teavitatud vara üleandmisega seotud asjaoludest, kuivõrd isikule heidetakse ette

mittenõuetekohaselt relvade ja laskemoona hoiustamist. Kui isik oleks relvad ja laskemoona

jätnud nõuetekohaselt, ja nagu ta ka ise väitis, relvakappi, ei oleks kõrvalised isikud neid

üldse käidelda saanud.

Käesolevas väärteoasjas ei ole pankrotimenetlusega seotud asjaolud ega menetlusaluse isiku

xxxx kolimisega seotud asjaolud relevantsed. Isikule heidetakse ette 29.09.2023 kaebaja

elukohas xxxx, relva käitlemise nõuete rikkumist ja kasteedi ebaseaduslikku käitlemist.

Kohus tuvastas, et kolm tulirelva ja laskemoon asusid keldris, õhupüss ja valgusraketid asusid

koridoris riidehunniku taga, viis suuremat salve asusid relvakapi otsas lahtiselt. Fototabelist

nähtub, et kõrvalhoone põranda all oli neli relvakasti, kaks relvakotti ning üks relv. Rohelises

ja mustas relvakotis oli relvad, relvakastis oli käsirelv, kaks relvakasti olid tühjad, ühes kastis

olid padrunid ja kasteet. Seega tuvastas kohus, et kõik leitud relvad ja laskemoon asusid

relvakapist väljas samuti oli kaebaja elukohas xxxx kasteet. Samas nähtub isiku poolt

kaebuses väljatoodud asjaoludest, et olles teadlik juba 2022. aasta aprillikuus asjaolust, et

tema endine elukoht aadressil xxxx on pankrotivara, oli isik teadlik, et ta peab vara müümisel

leidma relvadele ja laskemoonale uue koha hoidmiseks. Alles 29.09.2023 teavitas

pankrotihaldur isikut, et omand on üle antud uuele omanikule. Seega isikul oli üle aasta aega

tegeleda sellega, et relvad ja laskemoon mujale viia.

Kuigi menetlusalune isik kaebuses kirjutas, et tema sõnul on ta enda poolt teinud kõik selleks,

et hoida enda relvi seadusest tulenevate nõuete kohaselt, ilma seadust rikkumata ning ta on

hoidnud relvi ja laskemoona hoiukohas tema elukohas, mis oli kooskõlastatud Politsei- ja

Piirivalveametiga, tingimustes, mis tagavad nende säilimise ja ohutuse ümbrusele ning

välistavad neile kõrvalise isiku juurdepääsu, ei olnud tingimused piisavad selleks, et vältida

kõrvaliste isikute juurdepääsu nimetatud relvadele ja laskemoonale.

RelvS § 20 lg 2 p 1 kohaselt on tsiviilkäibes keelatud külmrelvaks muuhulgas kasteet.

RelvS § 892 lg 1 näeb ette vastutuse elektrišokirelva või tsiviilkäibes keelatud külmrelva

valmistamise, soetamise, omamise, hoidmise, müümise, kandmise, edasitoimetamise,

vedamise või muu ebaseadusliku käitlemise eest.

Lisaks U.U , 29.09.2023 kell 11.16 hoidis xxxx keelatud külmrelva – kasteeti,

millega rikkus RelvS § 20 lg 2 p 1 nõuet. Menetlusalune isik kaebuses kinnitab, et ei ole

teadlik keelatud külmrelva enda valdusesse sattumisest, selle päritolust ega ka asjaolust, et

keelatud külmrelv oli tema valduses. Kuivõrd tunnistaja ütluste ja fototabeliga, samuti relvade

üleandmise aktiga on tõendatud, et aadressilt xxxx leiti teiste relvadega koos ka külmrelv

kasteet, on menetlusalune isik U.U pannud toime RelvS § 89

2 lg-s 1 sätestatud

väärteo.

Eelpool loetletud tegevusega pani U.U toime RelvS § 45 lg 2 ja RelvS § 20 lg 2

p 1 sätestatud süüteod ning eeltooduga on täidetud RelvS § 891 lg 1 ja RelvS § 892 lg 1 järgi

kvalifitseeritavate väärtegude objektiivse koosseisu tunnused.

Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. VTMS §-s 29 sätestatud

väärteomenetlust välistavaid asjaolusid kohtu hinnangul ei esine, samuti ei kuulu

väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel. Eeltoodust nähtuvalt on U.U

pannud toime koosseisulised, õigusvastased ning süülised väärteod, mis on

kvalifitseeritavad RelvS § 891 lg 1 ja RelvS § 892 lg 1 järgi.

9. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on

õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et väärteod on süüliselt

ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik U.U.

RelvS § 89 1 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti RelvS § 89

.

lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või aresti.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või

määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra

kaitsmise huvisid. Kohtuväline menetleja on leidnud, et karistust kergendavad ja raskendavad

asjaolud puuduvad.

U.U-le RelvS § 89

1 lg 1 alusel mõistetav rahatrahv peaks jääma vahemikku 3-300

trahviühikut ning sanktsiooni keskmine määr on 150 trahviühikut. Kohtuväline menetleja on

määranud U.U-le RelvS § 89

1 lg 1 alusel karistuseks rahatrahvi 75 trahviühikut, s.o

300 eurot, milline karistus on ettenähtud sanktsiooni keskmisest madalam,

miinimumilähedane.

U.U-le RelvS § 89

2 lg 1 alusel mõistetav rahatrahv peaks jääma vahemikku 3-200

trahviühikut ning sanktsiooni keskmine määr on 100 trahviühikut. Kohtuväline menetleja on

määranud U.U-le RelvS § 89

2 lg 1 alusel karistuseks rahatrahvi 75 trahviühikut, s.o

300 eurot, milline karistus on ettenähtud sanktsiooni keskmisest madalam.

Süü suuruse hindamisel võtab kohus arvesse ka menetlusaluse isiku väärteo toimepanemise

subjektiivset külge. Kohus arvestab, et väärtegu saab toime panna nii tahtlikult kui

ettevaatamatusest. U.U pani kohtuvälise menetleja otsuse järgi väärteod toime

hooletusest, kuid vähemalt kaudse tahtlusega. Isiku väide, et kui ta lahkus ajutiselt Eesti

Vabariigist, olid tema relvad ja laskemoon relvakapis, ei vabasta vastutusest. Isikul lasub

kohustus veenduda, et relvad ja laskemoon on nõuetekohaselt hoiustatud ning tagada, et

kõrvalistel isikutel ei ole neile ligipääsu. Jättes relvad ja laskemoona nõuetekohaselt

hoiustamata, pidi isik nägema ette tagajärge, pidades võimalikuks selle saabumist ehk tundes

ära oma käitumise ohtlikkuse. Ta küll ei pidanud pürgima tagajärje saavutamisele, kuid pidi

möönma selle saabumise võimalikkust olukorras, kus isik teadis, et relvad ja laskemoon

asuvad isiku endises elukohas selliselt, et kõrvalistel isikutel võib olla ligipääs nendele. Kohus

ei leia, et käesoleval juhul olnuks tegemist hooletusega, kuivõrd U.U on isik,

kellele on väljastatud relvaluba, mistõttu on isikul olemas teadmine, et tema käitumine,

käesoleval juhul relvade ja laskemoona mittenõuetekohane hoiustamine, võib vastata seaduses

ettenähtud süüteokoosseisule ja tuua kaasa tagajärge. Seega on U.U väärteo RelvS

§ 891 lg 1 järgi pannud toime kaudse tahtlusega. Samamoodi on menetlusalune isik RelvS §

892 lg-s 1 sätestatud väärteo pannud toime kaudse tahtlusega. Isik, kellele on väljastatud

relvaluba ning ta on või peab olema teadlik asjaolust, et kasteet on RelvS § 20 lg 2 p 1 järgi

keelatud, mistõttu omades siiski keelatud külmrelva, pidi isik nägema ette tagajärje ning

pidades selle saabumist võimalikuks.

Lisaks peab kohus süü kõrval arvestama ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude

olemasolu. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei esine KarS §-s 57 sätestatud karistust

kergendavaid ega KarS §-s 58 sätestatud karistust raskendavaid ajaolusid. Karistuse

määramisel tuleb arvestada ka vajadust, et karistus sunniks isikut hoiduma uute süütegude

toimepanemisest. Karistusregistri väljatrükist nähtub, et U.U-l kehtivad karistused

puuduvad. Seega puudub vajadus mõista isikule karistused ettenähtud sanktsiooni keskmises,

või seda ületavas määras. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetlusalust isikut on

võimalik mõjutada karistustega, s.o rahatrahvidega, mis on ettenähtud sanktsioonide

keskmisest määrast madalamad. Kohus asub seisukohale, et U.U-le RelvS § 89

1 lg

1 alusel määratud rahatrahv 75 trahviühikut, s.o 300 eurot ning RelvS § 892 lg 1 alusel

määratud rahatrahv 75 trahviühikut, s.o 300 eurot, vastavad isiku süü suurusele ning on

proportsionaalsed, karistuste määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise

alustega.

10. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 132 p-st 1, § 133-135 jätab kohus U.U

kaebuse rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere

politseijaoskonna menetlusgrupi II eriasjade uurija Ave Uue 30.04.2024 otsuse väärteoasjas

nr 2590,23,003144, millega määrati U.U-le RelvS § 89

1 lg 1 alusel karistuseks

rahatrahv 75 trahviühikut, s.o 300 eurot ja RelvS § 892 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv

75 trahviühikut, s.o 300 eurot, muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristel Jaakus

Kohtunik