3-23-1345/12 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.10.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-1345

Haldusasi

R.R-i kaebus Eesti Töötukassa otsuse peale mitte

võimaldada kaebajale tema soovitud koolitust ja sellega

tekitatud varalise kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja R.R

Vastustaja Eesti Töötukassa

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 01.12.2023 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

R.R-i apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta R.R-i apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 01.12.2023

otsus muutmata.

2. Jätta poolte apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

Selgitus

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29.11.2024.

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 215 lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

selleks esitada taotlus Riigikohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Töötukassa (töötukassa) võttis 13.12.2022 R.R-i töötuna arvele. R.R esitas

09.01.2023 töötukassale taotluse läbida 15.01.2023 algav Tallinna Ülikooli koolitus "Inimese-

looma interaktsioonid".

3-23-1345

2. Töötukassa juhtumikorraldaja ei pidanud koolitusvajadust põhjendatuks ning keeldus

09.01.2023 suuliselt ja 12.01.2023 e-kirjaga R.R-ile koolitust võimaldamast. 17.01.2023

saatis juhtumikorraldaja täiendavad selgitused keeldumise ning koolitusvajaduse hindamise

põhimõtete kohta.

Töötukassa põhjendas keeldumist sellega, et ta ei toeta alates 2022. a juunist

teraapiavaldkonna koolitusi. Lisaks on soovitavale koolitusele pääsemise tingimuseks inglise

keele valdamine B2 tasemel ning vilumus teaduskirjandusega töötamisel. R.R-il pole sellel

erialal baasharidust, mistõttu ei toeta töötukassa selles valdkonnas ja erialal õppimist

rahaliselt. Soovitav koolitus on valdavalt siiski teraapia-suunaline, mille väljund on

teraapiliste teenuste osutamine, mis igal juhul nõuab kutse olemasolu. Teraapiateenust saab

osutada vaid inimene, kellel on terapeudi kutsetunnistus. Järelikult ei ole selle koolituse

läbimisel R.R-i jaoks ka otsest väljundit. Taotluse esitamise ja koolituse alguse vahele peaks

jääma vähemalt kaks nädalat, et töötukassa jõuaks teha vajalikud menetlustoimingud.

3. R.R esitas vaide, mille Eesti Töötukassa jättis 15.05.2023 vaideotsusega nr 64

rahuldamata.

Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse (TTTS) § 9 lg 3 kohaselt peab tööturuteenuste osutamine

soodustama isiku töölerakendumist ning tööandjal sobiva tööjõu saamist. Töötukassa ei toeta

teraapiavaldkonna koolitusi, kuna vastavalt OSKA uuringutele puudub praegu vajadus selle

valdkonna spetsialistide järele ja väljaõpet ei ole võimalik omandada täienduskoolituse

käigus. Tegevusterapeut on erialase kõrgharidusega tegevuse ja tegevusvõime spetsialist, kes

hindab erinevate tegevuste (nt riietumine, söömine, toidu valmistamine, erinevad käelised

tegevused, seadmete kasutamine jms) oskust ja taset ning suutmatuse põhjust. Ta kavandab

ravi eesmärgipäraselt valitud tegevuste kaudu, et parandada toimetuleku taset igapäevaelus

vajalike toimingute sooritamisel. Eestis koolitatakse tegevusterapeute Tallinna Tervishoiu

Kõrgkoolis, õppeaeg on 4 aastat. Tegevusterapeudi tööd reguleerib tegevusterapeudi

kutsestandard. Töötukassa rahastab ainult sellist koolitust, mis annab põhjalikud oskused.

Kuna vaide esitaja taotletud koolitus ei anna kutseharidust ning selle läbimine ei anna

võimalust omandada kutset, ei ole soovitud koolituse võimaldamine põhjendatud. Vaide

esitaja ei vastaks tegevusterapeudi nõuetele ka pärast koolituse läbimist ning ei saaks enda

ettevõttes ise teenust osutada, seega koolitus ei täidaks eesmärki.

Töötu saab koolitusel osaleda eelkõige siis, kui ta pole vaatamata tööotsingutele tööd leidnud

ning töötukassas tööotsingu nõustamisel on selgunud, et tööle saamine eeldab uute teadmiste

või oskuste omandamist või olemasolevate täiendamist. R.R võeti töötuna arvele 20.12.2022

ning esimesel sisulisel nõustamiskohtumisel 09.01.2023 nõudis enda koolitusele suunamist.

Vaide esitaja ei olnud tööotsingutega alustanud, vaid teatas, et ei kavatse palgatööd otsida ja

koolitust on vaja enda ettevõtte loomiseks. Arvestades kaebaja arvel oleku lühikest aega ei

olnud võimalik hinnata, kas vaide esitaja vaatamata enda oskustele ja varasemale

töökogemusele leiab tööd või mitte ning kas tööle rakendumiseks on vajalik lisakoolitus. Ka

sellel põhjusel ei olnud võimalik teda koolitusele kohe suunata.

Töötukassa on tulenevalt TTTS § 9 lg-st 4 kohustatud arvestama isiku koolitusele suunamisel

isiku eriala, töökogemust, vajadust, võimalusi ning tööturu olukorda, seega ei ole töötukassal

õigust ega kohustust kõiki töötuna arvel olevaid isikuid soovitud koolitusele suunata,

suunamine otsustatakse igal üksikul juhul eraldi. Töötuna arvel oleval isikul ei teki seoses

arvel olekuga automaatselt õigust tööturukoolitusele.

Seda, kas vaide esitaja vastab koolituse sihtrühmale, saab otsustada Tallinna Ülikool. Tallinna

Ülikooli arvamus vaide esitaja sobivuse kohta ei ole töötukassale otsustamisel aluseks.

Tegemist on töötukassa kaalutlusotsusega, milliseid koolitusi ta tööturuolukorda arvestades

2(6)

3-23-1345

rahastab. Koolitus peab soodustama isiku tööle rakendumist ning tööandjal sobiva tööjõu

saamist.

Vaide esitaja selgitab täiendavalt, et tegelikult ta tahab hakata hoopis tegutsema terapeudi

abilisena ja siis pole vaja mingeid nõudeid täita. Töötukassa leiab, et terapeudi abilisena tööle

hakkamiseks ei ole vaja läbida koolitust "Inimese-looma interaktsioonid", kuna see ei anna

piisavalt lisaväärtust tööle saamiseks. Tööturul ei ole nõudlust ja töötukassa andmebaasis ei

ole ka ühtegi tööpakkumist terapeudi abilisele.

4. R.R esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse töötukassa 12.01.2023 otsuse ja 15.05.2023

vaideotsuse tühistamiseks ja Eesti Töötukassa kohustamiseks hüvitada kaebajale tekitatud

varaline kahju 1300 eurot.

Töötukassa rikkus TTTS-i mitmeid norme. Töötukassal ei ole õigust otsustada, millise

valdkonna koolitust on töötul õigus saada. Kaebaja valiti koolitaja poolt koolitusele. Seetõttu

ei ole väited baashariduse puudumise kohta asjakohased. Kaebaja inglise keele tase ei ole

probleemiks. Kaebaja sobis koolituse sihtgruppi, s.o inimesed, kelle tulevikuplaan nõuab

laiapõhjalisi teadmisi inimese-looma interaktsioonide valdkonnas. Tal ei ole soovi saada

loomi kaasavaks terapeudiks. Neid teadmisi ja oskusi saab kasutada ka teisiti, luues

klientidele olulist väärtust. Koolitus on mõeldud laiemale ringile. Pärast koolitust saab

kaebaja välja töötada oma koolituse või pakkuda individuaalset nõustamist inimestele, kellel

on lemmikloom, et nad saaksid õppida mõistma looma kehakeelt, tundma tema tajusid,

märkama ohumärke, et luua oma lemmikule ja endale parim keskkond. Midagi sellist pole

varem Eestis tehtud. See annab kaebajale oma niši, millega eristuda teistest nõustajatest, ja

täiendava suuna lisaks toitumis- ja elustiilinõustamisele. See parandab kaebaja olukorda

tööturul. Kaebaja korraldab lastele iga suvi ratsutamisteraapia laagreid. Kaebaja jälgib laste

teraapiat. Nüüd pärast koolituse läbimist oskab ta hobuseid ise paremini jälgida ning mõistab

hobuse käitumist ning tajusid. Otsus on vormi- ja menetlusvigadega. Kaebaja koolituse kulud

1300 eurot on tasunud SA Lapsepuue, kellele kaebaja soovib kulu hüvitada.

5. Tallinna Halduskohus jättis 01.12.2023 otsusega kaebuse rahuldamata.

Vaidlustatud otsus on antud kehtiva õiguse alusel, kuid on oluliste motiveerimispuudustega.

Puudused on kõrvaldatud vaidemenetluses, mistõttu ei ole põhjendatud tühistada keeldumist.

Nõue, et taotluse esitamise ja koolituse alguse vahele jääks 14 päeva, on kooskõlas hea

halduse tavaga, kuid selle järgimata jätmine ei saa olla põhiliseks koolituse

mittevõimaldamise aluseks. Kaebaja keeleoskuse puudus ei saanud olla töötukassa

keeldumise aluseks, kuna ülikool võttis kaebaja koolitusele ikkagi vastu ja töötukassa ei

selgitanud välja tekkinud olukorda.

Seega taandub vaidlus küsimusele, kas vastustaja 12.01.2023 kirjas toodud peamine

keeldumise motiiv, et töötukassa ei toeta teraapiavaldkonna koolitusi, oli põhjendatud.

Vaidlusalune otsus koosmõjus 17.01.2023 selgituste ja vaideotsusega vastab kaalutlusotsusele

ettenähtud nõuetele. Kaebaja suunamine taotletud koolitusele ei ole põhjendatud, kuna see ei

pruugi tagada kaebajale töökohta, arvestades mh kaebaja eelnevaid kogemusi ja omadusi, mis

ei toeta kaebaja sellel erialal tööle rakendumist. Tööturukoolituse võimaldamise eesmärk on

soodustada isiku tööle rakendumist ning tööandjal sobiva tööjõu saamist, seda ka siis, kui isik

plaanib endale ise töökoha luua. Töötukassa leidis asjakohaselt, et arvestades kaebaja lühikest

töötuna arvel oleku aega, ei olnud võimalik hinnata, kas vaatamata tema oskustele ja

varasemale töökogemusele ta leiab tööd või mitte ning kas tööle rakendumiseks on vajalik

lisakoolitus. Töötukassa asus õigesti seisukohale, et peale koolituse läbimist peab töötu saama

oskused tasemel, mis on tööturul konkureerimiseks piisavad. Terapeudi erialaga seonduvale

ning baashariduse nõudele viitamine ei olnud lubamatu kaalutlus. Kuna nende spetsialistide

järele praegu nõudlus puudub ning väljaõpet ei ole võimalik omandada täiendkoolituse

3(6)

3-23-1345

käigus, siis ei ole kaebaja vastavale koolituse suunamine põhjendatud. Ka terapeudi abi järele

ei ole turul puudust.

Tööle saamise võimaluse soodustamiseks on hea ennast täiendada erinevatel elualadel (sh

läbida erinevaid kursusi), kuid see ei tekita isikule veel subjektiivset õigust nõuda riigi poolt

konkreetse koolituse võimaldamist. Seaduse eesmärk ei ole leida inimesele kõige meeldivam

töö ja arvestada üksnes tema soovidega, vaid viia tööturu vajadustest lähtudes kokku

vastavate oskustega töötajad ja tööandjad (vt TTTS § 1 lg 1, § 2 p 1). Kui inimene soovib

kasutada riigi vahendeid, siis tuleb arvestada selleks ettenähtud reeglitega ning seaduses

avalike vahendite ratsionaalse ja efektiivse kasutamise tagamiseks sätestatud piirangutega, s.o

siinsel juhul tööturu vajadustega.

Töötukassa ei rikkunud kaebaja õigust olla ära kuulatud. Vastustajale olid asjaolud selged

ning kaebaja täiendavad selgitused koolituse vajaduse ja tema sobivuse kohta ei oleks

muutnud otsust. Vastustajale olid alates kaebaja töötuna arvele võtmisest teada kaebaja

haridus, varasem töökogemus ja tema töösoovid. Samuti oli vastustaja teadlik koolituse sisust

ja eesmärgist, mis nähtuvad Tallinna Ülikooli kodulehelt. Kaebaja esitas koolituse soovi

kohta info esmalt koolitust taotledes ja hiljem kirjavahetuses töötukassa konsultandiga.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. R.R esitas Tallinna Halduskohtu 01.12.2023 otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes

halduskohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega kaebus rahuldada.

Töötukassa otsust ei saanud jätta tühistamata olukorras, kus halduskohus tuvastas töötukassa

tegevuses mitmeid vigu. Töötukassa koostas kaebajale individuaalse tööotsimiskava (ITK)

puudulikult. Kaebajaga ei tehtud intervjuud, et hinnata tööturuteenuste vajadust, samuti ei

pakutud karjäärinõustaja teenust. Kaebajal ei ole vaja ettevõtluskoolitust, sest tal on

kõrgharidus ärijuhtimises. Kaebaja võeti töötuna arvele 13.12.2022, kuid juhtumikorraldaja

jutule pääses ta alles 09.01.2023, vahepeal suhtlust ei olnud.

Ekslik on väide, et kaebaja soovitud koolituselt saadud oskused ei anna kaebajale võimekust

asuda pärast koolitust tööle ega ole konkureerimiseks piisavad. Koolituselt saadud teadmised

annavad kaebajale võimaluse luua uus teenus lemmiklooma omanikele. Koolituselt sai palju

väärt teadmisi, kuidas luua oma lemmikloomale hea elukeskkond, märgata looma probleeme,

vaevusi ning neid ennetada. Loomakliinikust sellist teavet ei saa, sest loomaarstil pole aega

loomaomanikku harida. Inimeste teadlikkus lemmiklooma heaolu tagamisel on väga madal.

Kaebaja pakub mitut teenust. Ainult toitumisnõustajana töötades oleks tal ainult üks teenus.

See on ka konkurentsieelis võrreldes teiste toitumis- ja elustiilinõustajatega. Kaebaja on

osalise töövõimega, mistõttu on tal olnud pea võimatu leida omale palgatööd. Töötukassa ei

teinud otsust kaebaja olukorrast lähtuvalt, vaid lähtuvalt oma subjektiivsusest arusaamast. Ei

saa eeldada, et kõik töötud lähevad keevitajaks või kassapidajaks. Igal inimesel on õigus

endale ise valida meelepärane amet ja töökoht ning töötukassal on kohustus ka selliseid

inimesi toetada.

7. Eesti Töötukassa palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu

otsuse põhjendustega ja jäädes oma varasematele seisukohtadele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning

apellatsioonkaebuse väited ei anna alust seda tühistada. Halduskohus ei ole tõendite

hindamisel ja asjaolude kindlaks tegemisel eksinud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu

otsuse enamiku põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4).

4(6)

3-23-1345

9. Kuni 31.12.2023 kehtinud TTTS § 2 p 1 järgi on tööturuteenus teenus, mida osutatakse

töö leidmiseks ja tööalase arengu soodustamiseks ning tööandjale sobiva tööjõu saamiseks.

TTTS § 9 lg 3 järgi peab tööturuteenuste osutamine soodustama isiku töölerakendumist ja

töötamise jätkamist ning tööandjal sobiva tööjõu saamist. TTTS § 9 lg 4 järgi lähtutakse

tööturuteenuseid osutades isiku erialast, töökogemusest, vajadustest, võimalustest ja õigusest

vabalt tööd valida ning tööandja vajadustest ja õigusest vabalt valida endale tööjõudu ning

tööturu olukorrast. TTTS § 13 lg 1 järgi on tööturukoolitus täienduskoolitus, kus omandatakse

või arendatakse ameti- või muid oskusi, mis soodustavad isiku töölerakendumist.

Tööturuteenuse osutamise kohta teeb otsuse töötukassa (TTTS § 9 lg 4). Töötule osutatakse

teenuseid individuaalse tööotsimiskava alusel (TTTS § 9 lg 2 esimene lause). Vabariigi

Valitsuse 19.11.2020 määruse nr 87 „Tööhõiveprogramm 2021–2023“ § 21 lg 1 kohaselt

valib inimene individuaalses tööotsimiskavas kokku lepitud koolitusvajadusele vastava

tööturukoolituse töötukassa kvalifitseeritud koolitajate pakutavatest koolitustest. Koolitusele

suunamiseks peab töötu kokku leppima oma nõustajaga koolituskaardi kasutamise ja tööle

saamiseks vajaliku koolitusvaldkonna, et saada valida sobiv kursus töötukassa kinnitatud

koolitajate avatud koolituste seast. Töötukassa hindab, milliseid tööturuteenuseid on isikule

töölerakendumiseks vaja osutada (TTTS § 10 lg 4 p 4). Töötult koolitussoovi laekumisel

analüüsib töötukassa inimese töösoove ja töölesaamist soodustavaid ja takistavaid asjaolusid

lähtudes oskuste arendamise põhimõtetest. Kui tööle saamist takistab oskuse puudumine ja

see oskus on omandatav koolitusel, mida töötukassa rahastab, hindab nõustaja koostöös

kliendiga töökeskse nõustamise käigus kliendi koolitusvajaduse ja otsustab koolitusele

suunamise.

10. Tallinna Ringkonnakohus on 11.01.2018 otsuses asjas nr 3-16-643 (p-d 11 ja 12)

selgitanud, et töötukassa otsustab tööturukoolituse vajaduse üle avara kaalutlusõiguse

alusel, mille kohtulik kontroll on HKMS § 158 lg 3 alusel piiratud kaalutlusõiguse

piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimise kontrolliga. Kohus peab

kontrollima, et töötukassa ei ole otsuse langetamisel lähtunud meelevaldsetest või

asjakohatutest kaalutlustest ega läinud vastuollu kaalutlusõiguse teostamise

eesmärkidega, s.o tööealise elanikkonna võimalikult kõrge tööhõive saavutamine ning

pikaajalise töötuse ja tööturult tõrjutuse ennetamine tööturuteenuste osutamise ja

tööturutoetuste maksmise kaudu (TTTS § 1 lg 1). Selle eesmärgi saavutamisel peab

töötukassa silmas pidama, et iga tööotsija leiaks just talle objektiivselt sobiva

tööturuteenuse, ning mitte tingimata lähtuma tööotsija subjektiivsest

siseveendumusest, et mingi eriala talle sobib. Nimetatud eesmärk hõlmab ka riigi

rahaliste vahendite ratsionaalse ja eesmärgipärase kasutamise tagamise.

11. Ringkonnakohus leiab, et töötukassal on õigus määratleda, et teatud suunitlusega koolitust

pakutakse vaid teatud baasharidusega töötule. Tegemist on koolituse rahastamise kui piiratud

ressursi üle otsustamisel asjakohase ja põhjendatud kaalutlusega. Mõistlik on töötukassa

kaalutlus, et töötukassa rahastab sellist koolitust, mis annab põhjalikud oskused. Baashariduse

olemasolul on teraapia-suunalisel koolitusel töötule ja tööotsijale reaalne kasutegur. Tuleb

märkida, et tegevusterapeut on osaliselt reguleeritud kutse. Kaebaja ei vastaks

tegevusterapeudi nõuetele ka pärast soovitud koolituse läbimist ning ei saaks enda ettevõttes

ise teenust osutada, seega ei täidaks koolitus eesmärki. Lisaks ei ole tööturul nõudlust

tegevusterapeudi abilise järele. Asjaolu, et Tallinna Ülikooli koostatud kursuse kirjelduse

kohaselt võivad koolitusest kasu saada ka tervishoiualase ettevalmistuseta õppijad, ei tähenda,

et töötukassa peaks seda koolitust pakkuma töötule, kellel puudub asjaomane baasharidus.

Tööturuteenuse osutamise vajalikkuse ja põhjendatuse üle otsustab töötukassa, olemata

kohustatud pakkuma kõiki turul leiduvaid koolitusi kõikidele töötutele. Tööturukoolitusi ei

pea rahastama ainuüksi seetõttu, et inimesel on teatud valdkonna vastu huvi ja

enesearendamise soov. Avalikes huvides on mitte soodustada tervishoiuga seotud teenuste

5(6)

3-23-1345

osutamist pseudoteaduslikel alustel, sh suunata avalikku rahastust koolitamaks teraapia

valdkonnas inimesi, kellel puuduvad tervishoiualased baasteadmised. Töötukassa järeldas

põhjendatult, et soovitav koolitus ei olnud vajalik ega sobiv taotlejal töö leidmise takistuste

kõrvaldamiseks.

12. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et menetluslikud ning vormivead ei tingi siinses

asjas töötukassa vaidlustatud haldusakti tühistamist (haldusmenetluse seaduse § 58). ITK

peale ei ole praeguses asjas kaebust esitatud. Töötukassale ei ole siduv kaebaja soov luua uus

teenus lemmiklooma omanikele. Töötukassa peab teenuste pakkumisel lähtuma seaduses

sätestatud kriteeriumitest ning hindama töötu soovide põhjendatust ja nende realiseerumise

tõenäosust. Siinsel juhul võis töötukassa arvesse võtta ka töötuna arvele võtmisest möödunud

lühikest aega ja sobiva töö leidmiseks taotleja vähest koostöö tegemise soovi, mistõttu ei

olnud põhjendatud suunata teda kohe algavale koolitusele, mille kasutegur (tööle saamise

eesmärgil uute teadmiste või oskuste omandamine või olemasolevate täiendamine) näis

selleks ajaks kliendi kohta kogutud teabe pinnalt olevat madal.

13. Apellatsioonkaebus tuleb seega jätta rahuldamata.

14. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja

menetluskulud jäävad seega kaebaja enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist

taotlenud, mistõttu jäävad ka vastustaja võimalikud apellatsioonimenetluse kulud vastustaja

enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)