Legislator Case Law & Legislation
3-24-2226/8 AI generated

3-24-2226/8 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-24-2226/8
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas Tallinna Halduskohtule maksukorralduse seaduse (MKS) tulemusena nõutakse puudutatud isikult kui Litaro Group OÜ (likvideerimisel; edaspidi Litaro

Legislator headnote

AI generated

3-24-2226/8 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas Tallinna Halduskohtule maksukorralduse seaduse (MKS) tulemusena nõutakse puudutatud isikult kui Litaro Group OÜ (likvideerimisel; edaspidi Litaro

Keywords

AI generated
failure to state reasons right to higher insurance cover future claim disputed claim capacity to incur bill liability bank charges
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Monika Laatsit, Virgo Saarmets ja Villem Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht

30.10.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2226

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus anda luba täitmist tagavate

toimingute sooritamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja E.T

Puudutatud isik – J.G , esindaja v.adv Gerly Kask

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 02.08.2024 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

J.G määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse J.G määruskaebus Tallinna Halduskohtu 02.08.2024 määruse

peale haldusasjas nr 3-24-2226.

2. Jätta J.G määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 02.08.2024 määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5;

maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas Tallinna Halduskohtule maksukorralduse seaduse (MKS)

§ 1361 lg 1 alusel 31.07.2024 taotluse anda luba täitmist tagavate toimingute sooritamiseks J.G-

le (puudutatud isik) kuuluvale varale.

MTA alustas taotluse esitamisega vastutusotsuse koostamisele suunatud menetlust, mille

tulemusena nõutakse puudutatud isikult kui Litaro Group OÜ (likvideerimisel; edaspidi Litaro

Group OÜ) endiselt juhatuse liikmelt äriühingu maksuvõla 593 451,16 eurot tasumist.

Maksuvõla moodustab perioodi 07.2021–10.2021 erijuhtude tulumaks 372 500 eurot, mis on

määratud MTA 27.05.2024 maksuotsusega nr 12.2-3/058834-9, ning sellelt arvestatud intress,

mis 31.07.2024 seisuga on 220 951,16 eurot.

MTA 27.05.2024 maksuotsuse kohaselt tekitas Litaro Group OÜ endale Küprose

tütarettevõtjalt Limarco Capital Holdings Limited saadud ja TSD lisa 7 osal II deklareeritud

dividendidega kunstlikult maksuvabastusõiguse, mis võimaldas Litaro Group OÜ-l vältida

tulumaksu tasumist oma emaettevõttele Swisspartners Versicherung AG tehtud väljamaksetelt.

Maksuhalduri hinnangul ei olnud tehingute ahel tegelik, sest tehinguid ei tehtud eluliselt

3-24-2226

usutavatel ja ärilistel põhjustel ning tehingud ei kajastanud nende tegelikku majanduslikku sisu.

Tehingute ahela põhieesmärk oli tekitada Litaro Group OÜ-le seadusega vastuolus olev

maksueelis.

Litaro Group OÜ-l puudub majandustegevus ja äriühingu maksuvõlga pole võimalik sisse

nõuda äriühingu vara arvelt. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et Litaro Group OÜ

maksuvõlg tekkis puudutatud isiku süülise tegevuse tulemusena. Maksuvõlg on kujunenud ajal,

mil puudutatud isik oli Litaro Group OÜ ainus juhatuse liige. Puudutatud isik, kes teenib elatist

raamatupidamisbüroo juhtimisega, on maksuõigusega kursis ja teadlik asjaolust, et Litaro

Group OÜ deklareeris ebaõigesti erijuhtude tulumaksu, kuna lasi tahtlikult raamatupidajal

deklareerida maksuvabasid dividende Litaro Group OÜ emaettevõttele Swisspartners

Versicherung AG. Maksuvabastusõigus tekitati kunstlikult Küprose tütarühingult saadud

dividendidega.

Maksuhaldur peab enne vastutusotsuse tegemist vajalikuks täitmist tagavate meetmete

rakendamist, kuna puudutatud isiku sissetulek ei ole piisav vastutusotsusega kavandavate

kohustuste täitmiseks. Arvestades isiku tegevust äriühingu maksuvõla kujunemise ajal, on

tõenäoline, et ta võib sarnaselt suhtuda ka vastutusotsusega määratavasse kohustusse ning

võõrandada oma vara.

Maksuhaldur on tuvastanud, et puudutatud isiku omandis on järgmine vara:

1) OPEL OMEGA, 1991, registreerimisnumber XXXXXX. Kuna sõidukil puudub kehtiv

kindlustus ja ülevaatus ning arvestades esmase registreerimise aastat, on sõiduk väärtusetu;

2) 1/10 kaasomandi osa kinnistust registriosa numbriga XXXXXXXX, sihtotstarve elamumaa

100%, asukoht XXX. Kinnistul on 2012. a-st hüpoteek 145 399 eurot Aktsiaselts DNB Pank

kasuks. Ehitisregistri kohaselt on tegemist kahekorruselise elumajaga, mille pindala on 423,80

m2. Maa-ameti hinnastatistikat arvestades hindab maksuhaldur elamu koguväärtuseks 1 002

778,60 eurot ning J.G-le kuuluva kaasomandi osa väärtuseks 100 277,86 eurot;

3) 45/100 kaasomandi osa kinnistust registriosa numbriga RRRRRRR asukohaga RRR.

Kinnistu on koormatud kahe hüpoteegiga kogusummas 66 404,20 eurot. Ehitisregistri kohaselt

asub kinnistul üksikelamu pindalaga 110 m2. Maa-ameti hinnastatistika põhjal saab hinnata

üksikelamu väärtuseks 249 734,10 eurot ning J.G-le kuuluva kaasomandi osa väärtuseks 112

380,35 eurot;

4) 25% osalus W OÜ-s (WWWWWW). Äriühingul on 2023. majandusaasta aruande kohaselt

jaotamata kasumit 147 000 eurot ning omakapital 167 000 eurot. Arvestades omakapitali

suurust, on puudutatud isikule kuuluva osa väärtus hinnanguliselt 41 750 eurot, aga turuväärtus

võib olla suurem, sest tegemist on kasumliku ettevõttega.

Otstarbekas on seada Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) kohtulik hüpoteek puudutatud

isikule kuuluvale 1/10 kaasomandi osale kinnistust nr XXXXXXXX summas 100 277,60 eurot

ning 45/100 kaasomandi osale kinnistust nr RRRRRRR summas 112 380,35 eurot. Lisaks

taotleb MTA luba käsutamise keelumärke seadmiseks puudutatud isikule kuuluvale 1/4 osale

W OÜ-st (WWWWWW). Tulenevalt MKS § 136¹ lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur puudutatud

isiku vastu suunatud täitetoimingud, kui ta on esitanud tagatise 266 437,95 euro väärtuses.

2. Tallinna Halduskohus andis 02.08.2024 määrusega MTA-le loa taotleda Eesti Vabariigi

kasuks (MTA kaudu) kohtuliku hüpoteegi seadmist J.G-le kuuluvale 1/10 kaasomandi osale

kinnistust nr XXXXXXXX asukohaga XXX summas 100 277,60 eurot ja J.G-le kuuluvale

45/100 kaasomandi osale kinnistust nr RRRRRRR asukohaga RRR summas 112 380,35 eurot

(resolutsiooni p 1) ning andis loa Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) käsutamise keelumärke

seadmiseks J.G-le kuuluvale 1/4 osale W OÜ-s (resolutsiooni p 2).

2(8)

3-24-2226

Taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ning on vajalikul määral põhistatud.

Maksuhaldur on esitanud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. Taotluses

esile toodud asjaolude pinnalt ei saa väita, et puudutatud isikule vastutusotsuse tegemine ja

sellega talle 593 451,16 euro suuruse rahalise kohustuse panemine oleks välistatud või

ilmselgelt võimatu. Äriregistri andmed kinnitavad MTA taotluses esitatud väidet, et J.G oli

maksuvõla kujunemise perioodil Litaro Group OÜ ainus juhatuse liige ning maksuhaldur on

loogiliselt põhjendanud, miks ta leiab, et kõnealune maksuvõlg tekkis J.G süülise tegevuse

tõttu. Seni esitatud andmete põhjal ei saa asuda seisukohale, et Litaro Group OÜ maksuvõlg

oleks valesti tuvastatud või maksuhalduri kahtlus, et äriühingu maksuvõlg tekkis juhatuse

liikme süülise tegevuse tõttu, oleks ilmselgelt põhjendamatu.

Ei nähtu, et esineks mõni vastutusotsuse tegemist ilmselgelt välistav asjaolu (MKS § 96 lg 6).

Maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud (MKS § 98) ning Litaro Group OÜ

õigusvõime ei ole lõppenud. Maksuhaldur on piisavalt põhjendanud oma seisukohta, et Litaro

Group OÜ praegune majanduslik olukord on selline, et temalt maksuvõla sissenõudmine on

perspektiivitu.

Arvestades puudutatud isiku majanduslikku olukorda ja pidades silmas kahtlusi, et ta on

äriühingu juhatuse liikmena süüliselt põhjustanud maksuvõla tekkimise, võib ta asuda tulevikus

tehtava vastutusotsuse hilisemat täitmisele pööramist takistama. Maksuhalduri taotletud

meetmed on sobivad ja mõõdukad. Kinnisasja hüpoteegiga koormamine ei takista selle

kasutamist või võõrandamist. Nõustuda saab maksuhalduri hinnanguga kinnistu eeldatavale

väärtusele. Hüpoteegi summa ei ületa maksukohustuse suurust ja sundtäitmise kulusid.

Käsutamise keelumärge J.G-le kuuluvale osale W OÜ-s aitab tagada vastutusotsusega

määratava maksukohustuse täitmist ega takista J.G-le kuuluva vara kasutamist ega valdamist.

Taotluse rahuldamine taotluses märgitud viisil on põhjendatud ja proportsionaalne.

3. J.G palub 27.09.2024 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 02.08.2024

määrus ja teha uus määrus, millega jätta MTA taotlus rahuldamata.

Maksuhalduril ei olnud alust algatada 31.07.2024 taotlusega vastutusmenetlust, sest

maksuotsusega määratud maksusumma sissenõudmistoimingud ei olnud selleks ajaks kestnud

kolm kuud. Sissenõudmistoimingutega alustas maksuhaldur alles 09.07.2024. MKS § 96 lg 5

kohaselt võib MKS §-des 38–40 nimetatud isikutele teha vastutusotsuse alles pärast seda, kui

maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist MKS § 130 lg 1 p-s 3

sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või

kui maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot. MKS § 96 lg 5 teine

lause on imperatiivne.

Samuti ei ole täidetud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või

kohustuse määramine. Äriühingu juhatuse liikme tegevus äriühingu sisesuhtes ja sellest

tulenevad rikkumised saavad tuua kaasa vastutusotsuse tegemise üksnes erandjuhul, kui

tuvastatakse, et juhatuse liikme tegevuse eesmärk oli jätta maksud tasumata. Oluline on

kindlaks teha, kas äriühingu juhatus on täitnud oma juhtimiskohustust korraliku ettevõtja

hoolsusega (äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 1) või jätnud õigusvastaselt talle pandud kohustused

täitmata.

Litaro Group OÜ maksuvõlg ei seondu deklareeritud maksukohustustega, vaid see tekkis

kontrollimenetluse tulemusel määratud maksusummast. Litaro Group OÜ on vaidlustanud

27.05.2024 maksuotsuse (haldusasi nr 3-24-1988). Seega ei ole maksumaksja väidetava

maksuvabastusõiguse kunstliku tekitamisega nõustunud. MTA taotlusest ei ole võimalik aru

saada, mida juhatuse liige on enda otsustuspädevuse ulatuses ebaõigesti teinud ja kuidas see on

kaasa toonud maksuvõla. Osaühingu igapäevasest majandustegevusest väljuvate tehingute

tegemine nagu osaluste omandamine, kasumi jaotamise otsustamine või osaühingu lõpetamine

3(8)

3-24-2226

on osaühingu osanike pädevuses (ÄS § 168 lg 1 p-d 5 ja 11, § 168 lg 2, § 180 lg 4 ). Juhatus on

selliste osanike otsuste elluviimisel täitja rollis. Maksuhaldur on segamini ajanud äriühingu

igapäevase juhtimise ja kontrolli. Igapäevast majandustegevust juhib juhatus, kuid juhatuse ja

äriühingu tegevust suunavad ja kontrollivad äriühingu omanikud. Praeguses asjas ei lange

juhatuse ja osaniku isikud kokku. Ei ole arusaadav, milline on juhatuse liikmele etteheidetav

käitumine ja selle seos maksuvõlaga. Kui etteheidetav käitumine pole maksuvõlga põhjustanud,

ei saa sellise maksuvõla kohta vastutusotsust teha. Vaidlust ei ole, et emaettevõttele

Swisspartners Versicherung AG makstud dividend laekus Küprose tütarettevõtjalt Limarco

Capital Holdings Limited. Tegemist on Küprose ettevõtte rahaga ning Litaro Group OÜ oli

üksnes dividendide edasikandja rollis. Juhatusel oli saadud dividendide edasimaksmisel alus

lähtuda tulumaksuseaduse § 50 lg 11 p-s 1 sätestatud maksuvabastusest. Taotluses ega

maksuotsuses ei ole välja toodud, et juhatuse liige oleks osalenud tehingute kavandamisel,

millest maksuhaldur on tuletanud väidetavad maksuõiguslikud kavatsused.

MTA ei ole taotluses põhjendanud juhatuse liikme tahtlusega seotud asjaolusid. Maksuhaldur ei

põhjenda, miks peaks J.G teadma, et maksuvabasid dividende ei tohi deklareerida ja

maksuvabastuse aluseks on kunstlikult tütarühingult saadud dividendid ning milles seisneb J.G

teadmisel nende dividendide kunstlikkus. Litaro Group OÜ maksumenetluses on tuvastatud, et

osanik otsustas soetada Limarco Capital Holdings Limited osaluse, esitades selle kohta juhatuse

liikmele majanduslikud põhjendused ja ettevõtte hindamise raporti. Esitatud majanduslikud

põhjendused oli tegelikud, need olid seotud osaniku teiste ettevõtete võlakohustustega Limarco

Capital Holdings Limited ees. Osanikuga seotud ettevõtete võlakohustuste olemasolu, samuti

Limarco Capital Holdings Limited hindamisraporti olemasolu, mis näitas ettevõtte väärtust

ostuhinnast kõrgemana, maksuhaldur ei vaidlusta. Just osanikuga seotud ettevõtete

võlakohustuste olemasolu selgitab, miks majanduslikult oli põhjendatud soetada Limarco

Capital Holdings Limited ja saada kontroll ettevõtte ja selle investeeringute üle.

Maksuhaldur on Litaro Group OÜ-le tehtud maksuotsuses asunud andma hinnanguid Limarco

Capital Holdings Limited majandustegevuse ja osaniku ettevõtete majandustehingute kohta ehk

hinnanud kolmandate isikute tegevust. Nende hinnangute paikapidavuse on Litaro Group OÜ

vaidlustanud haldusasjas nr 3-24-1988. Nende ettevõtete majandustegevus ei ole Litaro Group

OÜ juhatuse liikme kontrolli all, mistõttu ta ei saa seda mõjutada ja soovida õigusvastaste

tagajärgede realiseerumist. Kuna maksuhalduri taotluses on juhatuse liikme tegevusega seotud

asjaolud jäetud põhjendamata, puudub alus asuda seisukohale, et juhatuse liikme tahtluse või

raske hooletuse tuvastamine on tõenäoline. Litaro Group OÜ juhatus ei ole rikkunud oma

kohustusi. Juhatuse liikme tahtluse või raske hooletuse tuvastamine on ebatõenäoline.

Põhjendused maksukohustuse sissenõudmise olulise raskendatuse või võimatuse kohta ei ole

asjakohased. Maksuhaldur tugines sellele, et J.G omas mõju äriühingu majandustegevusele,

kuid jääb selgusetuks, mida on mõju all silmas peetud. Limarco Capital Holdings Limited

osaluse soetamise ja dividendide saamise ja edasimaksmise perioodil oli Litaro Group OÜ

majandustegevus soikunud. See soikus 2020. a alguses seoses koroonakriisiga. Kriisile

eelnenud majandustegevust veoste ekspedeerimisel juhtis ja korraldas ettevõtte omanik, kes oli

ettevõtte tegelik juht. Maksuhaldur ei põhjenda, milles seisneb J.G tahtlik tegevus maksuvõla

sissenõudmise raskendamisel või võimatuks muutumisel. Süü vorm ja põhjendamine omab

loamenetluses tähtsust. Kui see nii ei oleks, saaks täitmist tagavaid meetmeid rakendada

juhatuse liikme suhtes avaramalt, kui on seaduses sätestatud vastutuse piirangud. Kui taotluse

esitamisel ei esita maksuhaldur raskele hooletusele või tahtlusele viitavaid asjaolusid, siis ei saa

kohus neid ise välja mõelda. Kohus saab üksnes kontrollida, kas maksuhalduri viidatud

asjaolud taotluses võimaldavad järeldada, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks, arvestades MKS

§ 40 lg 1 eeldusi, on rahalise nõude esitamine ja sellise nõude esitamine ei ole aegunud.

4(8)

3-24-2226

Kohus ei hinnanud W OÜ osale käsutuskeelu seadmise põhjendatust ja proportsionaalsust.

Keelumärke seadmisega kahjustatakse tõsiselt kolmanda isiku, s.o. W OÜ huve. W OÜ-l on

kohustused erinevate isikute, sh krediidiasutuse ja üürileandja ees, kes võivad käsutuskeelust

teada saades esitada ettearvamatuid nõudeid või lõpetada lepingud, mis toovad äriühingule

kaasa märkimisväärseid rahalisi kohustusi (krediidiasutus võib nõuda laenu ennetähtaegselt

tagasi, üürileandja võib lõpetada pikaajalise üürilepingu või nõuda täiendavaid rahalisi tagatisi).

Keelumärke seadmine hakkab mõjutama ka ettevõtte kuvandit, sh uute klientide leidmist ja

olemasolevate klientide säilitamist. Tegemist on tagajärgedega, mida ei pruugi hiljem olla

võimalik tagasi pöörata. On ka oht, et J.G juhatuse liikme suhe ja töösuhe lõpetatakse, mis

omakorda kahjustab maksuhalduri huve.

4. MTA palub jätta määruskaebus rahuldamata.

Taotlus esitati vastutusmenetluse algetapis, mil määruskaebuse esitaja tegevuse kohta ei olnud

kõik vajalikud tõendid veel kogutud ning seepärast ei olnud võimalik taotluses kirjeldada kõiki

menetluse käigus edaspidi ilmneda võivaid tõendeid ning anda nendele hinnangut. Võimaliku

vastutusotsuse sisuline kohtulik kontroll saab toimuda alles pärast selle haldusakti tegemist

esitatava kaebuse läbivaatamisel. Taotluses väljatoodud asjaolude valguses on vastutusotsuse

tegemine võimalik ja tõenäoline.

MKS § 96 lg-st 5 ei tulene piiranguid vastutusotsuse tegemisele suunatud menetluse

alustamisele. Maksuotsuse vaidlustamine halduskohtus ei välista vastutusotsuse tegemist ega

täitmist tagavate toimingute rakendamist. MKS § 8 lg-st 1 tulenevalt vastutab ainult äriühingu

juhatus, mitte osanikud. Kui juhatuse liige teab, et talle on antud juhised teha õigusvastaseid

tehinguid, tegutseb ta tahtlikult, kui korraldab äriühingu raamatupidamist ja maksuarvestust

viisil, mille tulemuseks on ebaõige maksueelise saamine maksuvabade dividendide

deklareerimise kaudu. Äriühing tegutseb oma esindaja, mitte osaniku kaudu. Määruskaebuse

esitaja süü ja põhjuslik seos maksuvõla tekkimisega tuleb välja selgitada ja tõendada

vastutusmenetluses. Kui neid vastutusmenetluses tõendada ei suudeta, siis vastutusotsust ei

tehta. MKS § 1361 järgi piisab täitmist tagavate toimingute sooritamiseks maksuhalduri

põhjendatud kahtlusest.

Kohaldatavate meetmete proportsionaalsust on hinnanud nii maksuhaldur kui ka halduskohus.

Puudutatud isikule kuuluva kinnisvara väärtus ei ole täitmist tagavate meetmete rakendamisel

piisav, mistõttu oli vajalik seada keelumärge ka tema osale W OÜ-s. Maksuhaldur on taotluses

välja toonud asendustagatise väärtuse kokku 266 437,95 eurot. Kui määruskaebuse esitaja peab

W OÜ huvides vajaliku olevat talle kuuluv osa käsutuskeelust vabastada, saab ta seda teha,

esitades maksuhaldurile asendustagatiseks muu vara, mille väärtus võrdub W OÜ osa

väärtusega (41 750 eurot).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse

kohaselt lubatud (HKMS § 265 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning

vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on

riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

6. Määruskaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

7. MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud

kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle

sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks,

võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks,

et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad

taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku

5(8)

3-24-2226

maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude

või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur

lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus

sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist

vajalikuks.

8. Täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise otsustamisel tuleb kohtul

kontrollida, kas maksuhalduri esile toodud faktilistel asjaoludel on vastutusotsuse tegemine

võimalik ja tõenäoline ning ei esine vastutusotsuse tegemist välistavaid asjaolusid.

Vastutusotsuse tegemine on välistatud, kui maksusumma määramine on aegunud, maksuvõlg

on kustunud või juhatuse liikme tahtluse või raske hooletuse tuvastamine on ebatõenäoline

(Riigikohtu 12.02.2020 määrus nr 3-19-1672, p 18).

9. Halduskohus leidis õigesti, et MTA 31.07.2024 taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud

nõuetele ja MKS § 1361 lg-st 1 tulenevad eeldused loa andmiseks on täidetud. Ringkonnakohus

nõustub halduskohtu põhjendustega ega korda neid kõiki (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2) ning

märgib vastuseks määruskaebuse väidetele järgmist.

10. Vastutusotsuse koostamise menetlus võib alata mh halduskohtule täitmist tagavate

toimingute sooritamiseks loa saamise taotluse esitamisega (Riigikohtu 14.05.2013 määrus nr 3-

3-1-7-13, p 12; 18.03.2020 määrus nr 3-19-1178, p 9). Tulevikus tehtava vastutusotsuse

täitmist saab tagada enne, kui maksuhaldur vastutusmenetluse tulemusena tuvastab maksude

tasumata jätmise puudutatud isiku süül (Riigikohtu 18.03.2020 määrus nr 3-19-1178, p 14).

MKS § 96 lg-s 5 sätestatud tingimused, mille kohaselt võib seaduslikule esindajale teha

vastutusotsuse alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud

sissenõudmist MKS § 130 lg 1 p-s 3 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud

kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda, peavad olema täidetud vastutusotsuse tegemise hetkel,

kuid need asjaolud ei pea tingimata esinema juba vastutusotsuse tegemisele suunatud

maksumenetluse alustamise ajal. Viidatud sätetest ei tulene keeldu alustada

vastutusmenetlusega, vaid üksnes piirang teha vastutusotsus. Ka olukorras, kus maksu

määramisega seotud asjaolude pinnalt on tekkinud põhjendatud kahtlus tulevikus määratava

maksukohustuse sundtäitmise raskendatuks või võimatuks muutumise kohta juba enne

vastutusotsusega sissenõutava maksuvõla sissenõudmise alustamist, peab maksuhalduril olema

võimalik tagada tulevikus määratava maksukohustuse täitmist (Tallinna Ringkonnakohtu

20.04.2020 määrus nr 3-20-287, p 10 ja seal viidatud praktika). Kuna MTA ei ole veel teinud

puudutatud isikule vastutusotsust, ei ole asjakohane määruskaebuse viide Riigikohtu

03.12.2020 otsuse nr 3-19-104 p-le 18, mille kohaselt tohib seaduslikule esindajale

vastutusotsuse teha alles pärast seda, kui on möödunud kolm kuud vastutusotsusega nõutava

maksuvõla äriühingult sissenõudmise alustamisest.

11. Maksuhalduri taotluses ja selle lisades toodud asjaolude põhjal on puudutatud isikule

vastutusotsuse tegemine ja sellega temale 593 451,16 euro suuruse rahalise kohustuse

panemine võimalik. MKS § 1361 alusel loa andmine otsustatakse piiratud teabe põhjal enne

vastutusotsuse koostamist. Seega ei pea loa andmist otsustav kohus võtma lõplikku seisukohta

vastutusotsuse sisuliste eelduste täitmise ja vastutusotsuse õiguspärasuse kohta (Riigikohtu

02.06.2017 määrus nr 3-3-1-17-17, p 11; 09.06.2014 määrus nr 3-3-1-24-14, p 11.3;

05.05.2014 määrus nr 3-3-1-4-14, p 9.3). See, kas ja millises süü vormis vastutab puudutatud

isik maksuvõla tasumise eest solidaarselt maksukohustuslasega, selgitatakse lõplikult välja

vastutusmenetluses, mitte täitmist tagavate toimingute sooritamise taotluses (Riigikohtu

02.06.2017 määrus nr 3-3-1-17-17, p 12; 12.02.2020 määrus nr 3-19-1672, p 21). Maksuhaldur

on taotluses selgitanud, et kavandatav vastutusotsus seondub Litaro Group OÜ-le 27.05.2024

maksuotsusega nr 12.2-3/058834-9 määratud, kuid tasumata jäetud maksukohustustega.

Taotlusele on lisatud nii maksuotsus kui ka selle aluseks olev kontrolliakt, kus maksuhaldur on

6(8)

3-24-2226

täiendavalt põhjendanud oma seisukohti. Maksuotsuse kohaselt lõi Litaro Group OÜ teadlikult

tehingute ahela, mis võimaldas tal teha maksuvabalt dividendide väljamakseid oma

ainuosanikule Swisspartners Versicherung AG. Puudutatud isik tegutses tehingute ahelas Litaro

Group OÜ seadusliku esindajana ning maksuhalduri hinnangul oli ta teadlik, et äriühingu

maksudeklaratsioonides ei ole esitatud tõeseid andmeid. See, kas Litaro Group OÜ on

tegelikult tekitanud endale kunstlikult õiguse tulumaksuvabastusele 27.05.2024 maksuotsuses

kirjeldatud viisil ning kas puudutatud isik kui äriühingu ainuke juhatuse liige tegutses seejuures

tahtluse või raske hooletusega, tuleb kohtul sisuliselt kontrollida siis, kui maksuhaldur teeb

puudutatud isikule vastutusotsuse ja puudutatud isik vaidlustab selle. Praegu on

vastutusmenetlus algusjärgus ja maksuhaldur ei ole veel kogunud kõiki asjassepuutuvaid

tõendeid. Kavandatava vastutusotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamist ei välista

asjaolu, et Litaro Group OÜ on vaidlustanud halduskohtus 27.05.2024 maksuotsuse.

12. MTA taotlusest nähtub, et 05.06.2023 äriregistrile esitatud Litaro Group OÜ lõpparuande

kohaselt ei ole ettevõttel vara ning arvelduskontol olev raha (96,37 eurot) on deponeeritud

puudutatud isikule. Maksuhaldur on maksuotsusega määratud maksusumma sissenõudmiseks

edastanud pankadele 09.07.2024 korraldused Litaro Group OÜ arvelduskontode arestimiseks,

kuid toimingute tulemusena on laekunud 0 eurot. Korralduste vastuste kohaselt pole äriühingul

enam üheski pangas arvelduskontot. Samuti on ettevõte eemaldatud käibemaksukohustuslaste

registrist. Kuna Litaro Group OÜ on maksnud oma vara emaettevõttele dividendidena välja

ning äriühing on likvideerimisel, ei ole maksuvõla sissenõudmine võimalik Litaro Group OÜ

registervara või rahaliste vahendite arvelt. Kuna maksuhaldur on asunud äriühingu maksuvõlga

sisse nõudma (pankadele 09.07.2024 edastatud korraldused Litaro Group OÜ arvelduskontode

arestimiseks), on täidetud MKS § 96 lg-s 5 sätestatud vastutusotsuse tegemise eeldus, et

maksumaksja suhtes on alustatud sissenõudmist.

13. Maksuhaldur on taotluses põhjendanud, miks võib võimaliku vastutusotsuse sundtäitmine

kujuneda puudutatud isiku tegevuse tulemusena raskeks või võimatuks: puudutatud isiku

viimaste aastate sissetulek pole piisav kohustuste täitmiseks 593 451,16 euro ulatuses ning

puudutatud isik pole juhatuse liikmena taganud ettevõtte seadusest tulenevate maksude

tasumist, mistõttu on tõenäoline, et sarnaselt võib ta suhtuda ka vastutusotsusega määratavasse

kohustusse ja selle täitmise vältimiseks oma vara võõrandada.

14. Kui loa andmise eeldused on täidetud, tuleb kontrollida ka kohaldatava meetme

põhjendatust ja proportsionaalsust võrdluses maksukohustusega, mille täitmist soovitakse

tagada. Kohtul tuleb täitmist tagavaks toiminguks loa andmise taotluse lahendamisel arvestada

ületagamise keeluga (nt Riigikohtu 05.04.2019 määrus nr 3-17-2005, p 9). Kinnisvara, sõiduki

ja muu vara hinna kindlaks määramisel tuleb lähtuda selle tavalisest turuväärtusest lahendi

tegemise ajal (Riigikohtu 28.01.2013 määrus nr 3-3-1-16-12, p 20). Määruskaebuse esitaja ei

ole esitanud eraldi vastuväiteid kinnisasjadele hüpoteekide seadmisele, kuid leiab, et W OÜ osa

arestimine ja käsutuskeelu nähtavaks tegemine ei ole proportsionaalne. Ringkonnakohus

nõustub maksuhalduriga, et puudutatud isikule kuuluva kinnisvara väärtus ei olnud täitmist

tagavate meetmete rakendamisel piisav, mistõttu oli vajalik seada keelumärge ka

määruskaebuse esitaja osale OÜ-s W. Puudutatud isiku väited, et keelumärke seadmise korral

võivad kolmandad isikud esitada OÜ-le W ettearvamatuid nõudeid või lõpetada lepinguid, mis

toob äriühingule kaasa suuri rahalisi kohustusi, on hüpoteetilised. Kuigi käsutuskeelu seadmine

võib mõjutada äriühingu mainet, ei ole määruskaebuses toodud üldsõnaliste väidete põhjal

usutav, et see kahjustab oluliselt OÜ W majandustegevust. MTA on kinnitanud, et juhul, kui

puudutatud isik peab vajalikuks OÜ W huvides talle kuuluva osa käsutuskeelust vabastada,

saab ta seda teha, esitades maksuhaldurile asendustagatiseks muu vara, mille väärtus on võrdne

OÜ W osa väärtusega (41 750 eurot).

7(8)

3-24-2226

15. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 02.08.2024 määrus

muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

8(8)