3-24-2857/3 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-2857

Määruse kuupäev

30. oktoober 2024

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

X-i kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamiseks seoses kambri ehitustolmu ja pesukausi

äravõtmisega

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X-i kaebus.

2. Jätta X-i taotlused riigilõivu tasumisest vabastamiseks, täiendavate tõendite

kogumiseks ja tunnistajate ülekuulamiseks läbi vaatamata.

3. Kuulutada haldusasja menetlus Tartu Vangla 24. oktoobril 2024 esitatud

videosalvestise osas kinniseks.

4. Keelata kaebajal tutvuda Tartu Vangla 24. oktoobril 2024 esitatud videosalvestisega

ja saada sellest koopiaid.

5. Jätta X-i taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

6. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p-de 1, 2, 4 ja 5 peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 79 lg 5, § 88 lg 5, § 119 lg 1, § 121 lg 4 ja § 204 lg 1, riigi õigusabi

seaduse (RÕS) § 15 lg 8). Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas 17. juulil 2024 Tartu Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks.

Kaebaja paigutati 4. juulil 2024 E-hoonest ümber S-hoonesse ning ta teavitas ametnikke, et

võttis E-hoonest pesukausi kaasa, kuna S-hoones neid pärast remonti ei ole. Kaebaja jaoks on

kauss abivahend. Kaebaja enda pesukauss võeti temalt 19. aprillil 2024 õigusvastaselt ära.

Talle selgitati, et S-hoones on pesukausse piisavalt, kuid see ei vasta tõele. Samuti on kaebaja

kamber ja tema asjad ehitustolmused. Kaebajal on valus ja keeruline kambrit koristada ning

riideid pesta, arvestades, et tal ei ole ka pesukaussi. Kaebajal on keeruline ka ennast pesta,

kuna ta ei saa pesemistarbeid ilma pesukausita duširuumi viia. Tartu Vangla jättis 17.

3-24-2857

septembri 2024. a otsusega nr 1-13/24/452-2 kaebaja kahjunõude rahuldamata. Vangla sai

aru, et kaebaja hinnangul alandas vangla tema väärikust. Kaebaja paigutati S-hoones

toimunud remonttööde tõttu 19. aprillil 2024 ümber E-hoone E6 osakonda ning 4. juulil 2024

tagasi S-hoonesse. Kaebajalt võeti 19. aprillil 2024 vastuvõtuosakonnas ära üks punane kauss,

sest see ei kajastunud tema isiklike asjade nimekirjas. Rohkem ettekandeid kaebajalt

äravõetud esemete kohta pärast 19. aprilli 2024 koostatud ei ole. 4. juulil 2024 võis remondi

tõttu S8 osakonna kambrites olla ehitustolmu. Samal päeval käis kaebajale määratud kambrit

koristamas osakonna koristaja. Seega ei saa pidada tõeseks väidet, et tema kamber võiks

jätkuvalt olla ehitustolmune. S8 osakonna kaamerasalvestiselt nähtub, et 5. juulil 2024 liigub

kaebaja duširuumi pesema ning kaaskinnipeetav kannab seejuures kaebaja pesemistarbeid

ämbriga duširuumi. Seega ei vasta tõele kaebaja väide, et tal ei olnud võimalik ennast S8

osakonnas kausside puudumise tõttu pesta. Alates 4. juulist 2024 on olnud avatud S8

osakonna duširuumis koristustarvete ruum ning kinnipeetavatel on olnud võimalik võtta

endale sealt koristamiseks abivahendeid. Samuti on osakondadesse väljastatud

üldkasutatavaid pesukausse. Kinnipeetavad võivad anda isiklikke riideid pesemiseks vangla

pesumajja, väiksemaid riideesemeid on võimalik pesta ka kambris olevas kraanikausis.

Vangla kindlustab voodipesu, käterätiku ja saunalina vahetuse iga 14 päeva järel. Vangla

tegevus ei ole seega olnud õigusvastane.

2. Kaebaja esitas 22. juulil 2024 vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebaja

põhjendab, et 4. juulil 2024, kui ta S-hoonesse ümber paigutati, siis tema asjad laotati S-hoone

uues kambris laiali, kuigi kambris oli igal pool väga palju ehitustolmu. Kaebaja kõik asjad

said mustuse ja tolmuga kokku. Kaebaja jaoks oli lukustatud kambris ilma õhu liikumiseta

asjade puhastamine valus ja keeruline, arvestades ka, et E-hoone kambris ei ole dušši.

Eeltoodu põhjustas kaebajale kannatusi. Tartu Vangla jättis 4. oktoobri 2024. a otsusega nr

1-13/24/457-2 kaebaja kahjunõude rahuldamata. Vangla mõistab, et kaebaja soovib saada

hüvitist tema väärikuse alandamise eest. Kaebaja paigutati 4. juulil 2024 Tartu Vangla

E-hoonest S-hoonesse kambrisse 470 (S8 eluosakond). Enne kinnipeetavate ümberpaigutamist

teostati S-hoones ulatuslikke remonttöid. S8 eluosakonda koristati kinnipeetavatest

majandusabitööliste poolt juunikuus ja mõned päevad enne ümberpaigutuse toimumist.

Kambrisse võis jääda peent ehitustolmu, kuid tegemist on paratamatusega, mis kaasneb

suuremahuliste remonttööde teostamisega. Kõikidele kinnipeetavatele väljastati kambrisse

puhastamiseks mõeldud lappe. Kambrid ei olnud sellises seisukorras, et sinna ei oleks

tohtinud kinnipeetavaid paigutada. Viru Vangla haldusteenistuse peaspetsialisti kinnitusel

koristasid koristusmeeskonnad kambreid pärast remonttööde teostamist. Kambrites ei saanud

seetõttu olla sellises koguses ehitustolmu, nagu kirjeldab kaebaja.

3. Kaebaja esitas 15. oktoobril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebaja paigutati 4. juulil 2024 E-hoonest ümber

S-hoonesse. Kaebaja kõik asjad said ehitustolmuga kokku ning kaebajal oli ennast, kambrit ja

oma esemeid terviseprobleemide tõttu väga keeruline puhastada. Kaebaja abivahendiks on

pesukauss ning kaebaja ei saa ennast kraanikausis pesta. Kaebajalt võeti 4. juulil 2024 ära

pesukauss, mille ta E-hoonest S-hoonesse kaasa tahtis võtta. Eeltoodu oli õigusvastane,

arvestades ka, et tema enda pesukauss võeti temalt juba 19. aprillil 2024 ära. Ametnikud

väitsid, et S-hoones on pesukausid olemas, kuid eeltoodu ei vasta tõele. Kaebajale põhjustati

valu ja kannatusi. Kaebaja taotleb riigi õigusabi, riigilõivu tasumisest vabastamist,

täiendavate tõendite kogumist ja tunnistajate ülekuulamist.

4. Tartu Vangla esitas 24. oktoobril 2024 kohtule vastusena kohtunõudele kohtueelse

menetluse materjalid. Ühtlasi esitas vangla kohtule videosalvestise, mis kajastab kaebaja

3-24-2857

duširuumi liikumist 5. juulil 2024. Salvestiselt nähtub, et kaaskinnipeetav, kes kannab

punasesse kaussi pandud kaebaja pesemistarbeid, kannab tumedaid päikeseprille. Tema järel

liigub kaebaja, kelle vasakul õlal on sinine rätik ja kes kasutab liikumisel keppi. Vangla palub

esitatud videosalvestise ja selle uurimise osas kuulutada kohtumenetlus kinniseks ning

kohtule edastatud salvestist kaebajale mitte näidata.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kohus otsustab esmalt kaebuse tagastamise (I), seejärel lahendab kaebaja riigi õigusabi

taotluse (II) ning viimaks piirab kaebaja ligipääsu Tartu Vangla esitatud tõendile (III).

I

6. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse

eseme. Kohus tõlgendab HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt esitatud kaebust koostoimes kohtueelse

menetluse materjalidega ning lähtub selle lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest. Kohus saab

aru, et kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p 4 alusel Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamist. Kuna kaebaja viitab talle põhjustatud kannatustele, mõistab kohus, et kaebaja

hinnangul alandas vangla tema väärikust. Samamoodi on kaebajast kohtueelses menetluses

aru saanud vangla. Kohus mõistab, et kaebaja hinnangul põhjustas vangla talle mittevaralist

kahju, kuna 4. juulil 2024, kui kaebaja paigutati E-hoonest ümber S-hoonesse, siis oli tema

uues kambris palju ehitustolmu ning seetõttu said ka kõik kaebaja asjad ehitustolmuga kokku.

Samuti võeti kaebajalt 4. juulil 2024 ära pesukauss, mida ta soovis võtta E-hoonest S-

hoonesse kaasa. Ilma pesukausita on kaebajal oma terviseprobleemide tõttu raskendatud

isiklike hügieenitoimingute tegemine ning oma kambri ja esemete puhastamine.

7. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse

rahuldamine ebatõenäoline.

8. Asjaolu, et kaebaja väitel oli 4. juulil 2024 tema S-hoone uus kamber ehitustolmune ning et

seetõttu said tolmuseks ka kaebaja asjad, ei saanud põhjustada kaebajale intensiivseid

kannatusi. Kohus nendib, et eeltoodu võis põhjustada kaebajale teatud ebamugavusi, kuid

tegemist ei saa olla selliste ülemääraste ebamugavustega, mida võiks pidada kaebaja õigusi

intensiivselt riivavaks. Kaebajal oli võimalik soovi korral ise kambrit korrastada, et endale

saabuvaid negatiivseid mõjutusi vähendada. Pindade tolmust puhastamiseks on võimalik

kasutada nii vangla võimaldatavaid puhastusvahendeid kui ka erinevaid käepäraseid

vahendeid. Samuti ei saa kaebajale intensiivseid kannatusi põhjustada isikliku pesukausi

puudumine. Kaebajal on võimalik hügieenitoiminguteks, sh pesemisvahendite duširuumi

viimiseks, ning oma kambri ja esemete puhastamiseks kasutada teisi vahendeid, nt oma

kambris olevat kraanikaussi, vangla pakutavaid üldkasutatavaid abivahendeid jne. Samuti on

kaebajal võimalik anda riideid pesemiseks vangla pesumajja (Tartu Vangla kodukorra p-d

11.2.2, 11.2.3 ja 11.2.5) ning vangla kindlustab kinnipeetavale vangla poolt väljastatud

voodipesu, käterätiku ja saunalina vahetuse üldjuhul iga 14 päeva järel (Tartu Vangla

kodukorra p 11.2.1).

9. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu

kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju

hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse

§-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg-st 1

3-24-2857

tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist mh väärikuse

alandamise korral. Avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine on aga

Eesti Vabariigis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lg 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige

olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral. Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui

rikkumise raskus seda õigustab (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 27. juuni 2017. a otsus

asjas nr 3-3-1-9-17, p 13 ning seal viidatud kohtupraktika). Kohtu hinnangul on kaebaja

hüvitamiskaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

9.1. Vanglal on kohustus tagada kinnipeetavate inimväärikust austav kohtlemine

(vangistusseaduse § 41 lg 1). See hõlmab ka kaebaja kambri olmetingimusi, sh puhtust.

Kohtueelse menetluse materjalidest selgub, et kaebaja paigutati 19. aprillil 2024 Tartu Vangla

S-hoonest ümber E-hoonesse, kuna S-hoones toimusid ulatuslikud remonttööd. 4. juulil 2024

paigutati kaebaja tagasi S-hoone S8 eluosakonda kambrisse 470. Vangla ei välista, et S-

hoones võis veel 4. juulil 2024 vähesel määral ehitustolmu olla. Siiski ei saanud seda kaebaja

kambris olla ulatuses, mille tõttu oleks saanud kaebaja kambri olmetingimusi pidada

ebakohaseks. Kohtueelse menetluse materjalidest selgub, et pärast ehitustöid teostati

kambrites eraldi koristusmeeskondade poolt suurpuhastus. S8 eluosakonda koristasid ka

kinnipeetavatest majandusabitöölised 2024. a juunis ja mõned päevad enne ümberpaigutuse

toimumist. Samuti käis 4. juuli 2024. a õhtul kaebajale määratud kambrit koristamas osakonna

koristaja. Lisaks väljastati kõikidele kinnipeetavatele täiendavalt kambritesse puhastamiseks

mõeldud lappe ning kinnipeetavatel oli võimalik ka endal mõningast peent ehitustolmu

vajadusel eemaldada. Üksuse juhi kinnitusel ei olnud kaebaja kamber sellises seisukorras, et

sinna ei oleks tohtinud kinnipeetavat paigutada (Tartu Vangla 17. septembri 2024. a otsus nr

1-13/24/452-2 ja 4. oktoobri 2024. a otsus nr 1-13/24/457-2). Kohtul puudub alus vangla

selgitustes kahelda. Seetõttu ei ole kohtule usutav, et kaebaja kambris oli ehitustolmu

ulatuses, mida võiks pidada kaebaja inimväärikust alandavaks.

9.2. Kaebaja põhjendab, et vangla võttis temalt 4. juulil 2024 ära pesukausi, mille ta soovis

E-hoonest S-hoonesse kaasa võtta. Tartu Vangla 17. septembri 2024. a otsusest nr

1-13/24/452-2 selgub, et 4. juulil 2024 ei ole fikseeritud kaebajalt isikliku esemena pesukausi

äravõtmist. Kirjalikult on fikseeritud kaebajalt üksnes 19. aprillil 2024 punast värvi pesukausi

äravõtmine, kuna vastav ese ei kajastunud kaebaja isiklike asjade nimekirjas (Tartu Vangla

19. aprilli 2024. a ettekanne nr 2-24-1774). Pärast 19 aprilli 2024 ei ole rohkem ettekandeid

kaebajalt äravõetud esemete kohta koostatud. Seega kohus eeldab, et kaebaja soovis 4. juulil

2024 endaga ühest vangla hoonest teise kaasa võtta vanglale kuuluva pesukausi, mille osas tal

tegelikult käsutusõigus puudub ning mida vanglaametnikud sel põhjusel õigustatult kaasa

võtta ei lubanud. Kuna kaebajalt ei ole talle kuuluvat eset 4. juulil 2024 ära võetud, siis ei ole

vangla õigusvastaselt käitunud. Samuti, nagu kohus juba märkis, siis on kaebajal võimalik

hügieenitoiminguteks ning oma kambri ja esemete puhastamiseks kasutada teisi vahendeid ja

viise (vt käesoleva määruse p 8). Kaebaja väide selle kohta, et tal ei ole võimalik

pesemisvahendeid duširuumi viia ning end duši all pesta, ei vasta tõele. Tartu Vangla esitatud

videosalvestiselt nähtub, et 5. juulil 2024, s.o päev pärast kaebaja S-hoonesse paigutamist,

liigub kaebaja kella 18.49 ajal duširuumi pesema ning tema pesemistarbeid kannab

ämbriga/pesukausiga duširuumi kaebaja kaaskinnipeetav. Samuti ei nähtu videosalvestiselt, et

kaebaja liikumine oleks niivõrd vaevaline, et tal oleks erinevate hügieenitoimingute tegemine

ilma isikliku pesukausita võimatu või ülemääraselt raskendatud. Seega ei ole vangla tegevus

olnud õigusvastane ega kaebaja väärikust alandav.

3-24-2857

10. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kohus

selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti

kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

11. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlusi riigilõivu

tasumisest vabastamiseks, täiendavate tõendite kogumiseks ja tunnistajate ülekuulamiseks

ning kohus jätab need taotlused läbi vaatamata.

II

12. RÕS § 6 lg 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi

tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda

teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast

õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja kehv majanduslik

seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi

õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1

sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund

asja otsustamist.

13. Kaebaja on koostanud kohtule piisavalt arusaadava kaebuse, millest nähtuvad kaebaja

taotlused ning põhjendused. Kaebaja on ka varasemalt suutnud iseseisvalt

halduskohtumenetluses arvukalt kaebusi ja muid menetlusdokumente esitada (haldusasjad nr

3-24-2667, 3-24-2072, 3-24-2001, 3-24-1885, 3-24-1832, 3-24-1754 jne). Eeltooduga on

tõendatud, et kaebaja on iseseisvalt võimeline halduskohtumenetluses osalema ning ta ei vaja

advokaadi abi. Halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, seadusesätted ja

asjakohase kohtupraktika kohus välja enda initsiatiivil ning kaebaja õigusalaste teadmiste

puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5).

14. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X-i taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p 1

alusel rahuldamata.

III

15. HKMS § 77 lg-st 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p-ga 1 kuulutab

kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks,

kui see on ilmselt vajalik riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse

või salastatud välisteabe hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe

kaitseks. Tuginedes HKMS § 79 lg 1 p-le 1 võib kinniseks kuulutatud menetluses

menetlusosalise menetlustoimingult, sealhulgas kohtuistungilt või selle osalt eemaldada riigi

julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe

hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks. HKMS § 79 lg 2

kohaselt on menetlusosalise eemaldamine sama paragrahvi lg-s 1 märgitud alusel võimalik

üksnes tingimusel, et huvi saladuse hoidmiseks on ilmselgelt kaalukam menetlusosalise

õigusest olla menetlustoimingu juures.

16. Kohus leiab, et käesolevas asjas tuleb Tartu Vangla 24. oktoobril 2024 esitatud

videosalvestise osas menetlus asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks

kinniseks kuulutada ning piirata esitatud tõendile kaebaja ligipääsu. Avaliku teabe seaduse §

35 lg 1 p 9 kohaselt on teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks

mõeldud teabeks teabe turvasüsteemide, turvaorganisatsiooni või turvameetmete kirjelduse

3-24-2857

kohta. Kuna videosalvestise vaatlus võimaldaks kaebajal näha Tartu Vanglas paiknevate

kaamerate vaateulatust ja vaatenurki, sisaldab vangla esitatud tõend teavet turvasüsteemide

kohta, mille kaebajale avalikustamine ei ole põhjendatud. Kaebajale teabele ligipääsu

võimaldamine ohustab vangla julgeolekut. Tartu Vangla huvi saladuse hoidmiseks kaalub üles

kaebaja huvi videosalvestisega tutvuda. Videosalvestise kokkuvõtlik kirjeldus nähtub vangla

24. oktoobri 2024. a vastusest kohtunõudele ja käesolevast määrusest ning kaebajal on sel

viisil võimalik videosalvestise sisuga tutvuda.

17. Riigikohtu halduskolleegium on selgitanud, et tagamaks HKMS § 79 lg-s 1 sätestatud

juhtudel saladuse hoidmine väljaspool kohtuistungeid jms, ei ole tarvis menetlusosalist üheltki

toimingult eemaldada, vaid kohtul on võimalik jätta HKMS § 88 lg 2 alusel luba toimikuga

tutvumiseks ja ärakirjade saamiseks andmata (Riigikohtu halduskolleegiumi 15. mai 2014. a

määrus asjas nr 3-3-1-36-14, p 8). Praegusel juhul on saladuse hoidmine võimalik tagada

HKMS § 88 lg 2 alusel HKMS § 88 lg-s 1 sätestatud toimikuga tutvumise õiguse piiramise

kaudu.

18. Eeltoodust tulenevalt kuulutab kohus haldusasja menetluse Tartu Vangla 24. oktoobril

2024 esitatud videosalvestise osas kinniseks ning keelab kaebajal eelnimetatud tõendiga

tutvuda ja saada sellest koopiaid.

19. Kohus asendab kohtulahendi avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider