2-23-122204/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus,

Kohtunik

Liisi Vernik

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. oktoober 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-122204

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

B2 Impact OÜ hagi S.P vastu võla nõudes

2670,05 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetluse liik

Hageja: B2 Impact OÜ (endise ärinimega OK Incure OÜ;

registrikood 11542046)

Hageja lepinguline esindaja: Anu Volmer (e-post xxx)

Kostja: S.P (isikukood XXX; elukoht teadmata)

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud B2 Impact OÜ kanda.

3. Jätta S.P kasuks hüvitatavad menetluskulud rahaliselt kindlaksmääramata

nende puudumise tõttu.

4. Toimetada otsus S.P-le kätte avaliku teavitamisega väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse

edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale

esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta

seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab

ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja

viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. B2 Impact OÜ (endise ärinimega OK Incure OÜ) esitas 30.05.2023 Pärnu Maakohtule

maksekäsu kiirmenetluse avalduse S.P-lt 2437,88 euro saamiseks. Kohus tegi

02.06.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte

toimetada. 16.11.2023 kohtumäärusega lõpetas kohtunikuabi maksekäsu kiirmenetluse ja

andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 05.12.2023

esitas B2 Impact OÜ (hageja) hagi S.P (kostja) vastu võla nõudes.

2. 05.12.2023 esitatud hagiavalduse, 29.12.2023 kohtunõude vastuse ja 17.09.2024

kohtunõude vastuse kohaselt sõlmisid kostja ja BB Finance OÜ (edaspidi krediidiandja)

02.07.2021 laenulepingu nr 2102091086. Kostja sai 02.07.2021 laenu summas 1128,75

eurot, sh lepingutasu 53,75 eurot. 13.09.2022 sõlmisid pooled lisalaenulepingu nr

2102241071, mille alusel lepiti kokku laenusummas 1600,67 eurot, kostja sai täiendavalt

laenu summas 600 eurot. 16.09.2022 sõlmisid pooled lisalaenulepingu nr 2102242346,

mille alusel lepiti kokku laenusummas 1999,87 eurot, kostja sai täiendavalt laenu

summas 286 eurot. Kostja kohustus laene tagastama kokku lepitud maksegraafikute

alusel. Kuna kostja oma laenulepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles BB

Finance OÜ lepingu üles 24.02.2023. BB Finance OÜ loovutas 25.02.2023 kostja vastase

nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

3. Kostja on teostanud laenulepingu nr 2102091086 katteks tagasimakseid summas 714,03

eurot ning lisalaenulepingu nr 2102242346 katteks tagasimakseid 80,73 eurot, millest

põhiosa katteks on arvestatud 10,44 eurot, intressi katteks 68,63 eurot, meeldetuletuskirja

tasu katteks 0,93 eurot. Tulenevalt eeltoodust on kostjal põhivõlg summas 1989,43 eurot

(1999,87 – 10,44). Lisalaenulepingus nr 2102242346 leppisid pooled kokku

intressimääras 41,18% aastas. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata intress

perioodi 10.11.2022-23.02.2023 eest kokku summas 237,23 eurot.

4. Lepingutes on pooled kokku leppinud lepingutasus. Refinantseerimisel on pooled kokku

leppinud, et lepingutasu sisaldub laenu põhiosas ning see tagastatakse osamaksetena.

Lepingutasu laenulepingu nr 2102091086 sõlmimise eest on 53,75 eurot, lisalaenulepingu

nr 2102241071 sõlmimise eest on 90,60 eurot ja lisalaenulepingu nr 2102242346

sõlmimise eest on 113,20 eurot.

5. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude tasumist summas kokku summas 64,43 eurot,

millest lepingu kehtivuse ajal tekkinud kuludest on jäänud tasumata 14,43 eurot ja peale

lepingu lõppemist on tekkinud kulud 50 eurot.

6. Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise tasumist summas 372,81 eurot.

Hageja arvestab viivist lepingujärgse viivisemääraga 24% aastas kogu põhivõla summalt

1989,43 eurot lepingu ülesütlemise päevast alates, s.o 24.02.2023 kuni hagi esitamiseni

05.12.2023.

7. Hageja on seisukohal, et krediidiandja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet

rikkunud. Krediidiandaja omandas teabe muuhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse

sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotlustes esitatud andmete ja

kogutud andmete alusel, sh kostja sissetulekute suuruse kohta Eesti Väärtpaberite

Keskregistrist ja Maksu- ja Tolliameti maksuandmete alusel ning allikatest Politsei

Finantssanktsioonid, Krediidiinfo, Ametlikud Teadaanded, Taust.ee, Riikliku taustaga

isikud. Krediidiandja analüüsis saadud teavet kogumis vastavalt seadusele ja

krediidiandja sise-eeskirjadele. Kostja esitas laenulepingu 2102091086 sõlmimise eelselt

krediidiandjale info tööandja, igakuise netosissetuleku, igakuiste finantskohustuste,

igakuiste muude kohustuste ja ülalpeetavate kohta. Krediidiandja määras kostja

maksevõimeks 498 eurot. Taotletud laenu puhul oli osamakse suurus 51 eurot, mis oli

krediidiandja hinnangul kostjale jõukohane. Kostja esitas lisalaenulepingu nr

2102241071 sõlmimise eelselt krediidiandjale info tööandja, igakuise netosissetuleku,

igakuiste finantskohustuste, igakuiste muude kohustuste ja ülalpeetavate kohta.

Krediidiandja määras kostja maksevõimeks 1003 eurot. Taotletud laenu puhul oli

osamakse suurus 63,80 eurot, mis oli krediidiandja hinnangul kostjale jõukohane. Kostja

esitas lisalaenulepingu nr 2102242346 sõlmimise eelselt krediidiandjale info tööandja,

igakuise netosissetuleku, igakuiste finantskohustuste, igakuiste muude kohustuste ja

ülalpeetavate kohta. Krediidiandja määras kostja maksevõimeks 1003 eurot. Taotletud

laenu puhul oli osamakse suurus 79,43 eurot, mis oli krediidiandja hinnangul kostjale

jõukohane. Krediidiandja kontrollis põhjalikult kostja krediidivõimelisust võttes arvesse

kostja tausta, maksehäireid ning ka kostja poolt esitatud andmete tõesust ja rahuldas

kostja taotlused lepingute sõlmimiseks. Lepingute sõlmimise ajal kehtinud krediidiandja

sise-eeskirjaga oli reguleeritud, kui suure limiidi puhul oli vajalik küsida kliendi

pangakonto väljavõtet. Pangakonto väljavõtte küsimise kohustust ei tulene seadusest ning

annab ka õiguse krediidiotsust teha ilma konto väljavõtteta.

Kostja vastuväited

8. Kohus toimetas hagi ja vastused kohtunõudele kostjale avalikult kätte. Kostja hagile

vastuväiteid ei esitanud.

Kohtu põhjendused

9. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja

lahendamise lihtsustatud korras 21.08.2024 määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase

äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus

sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning

hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos

kõrvalnõuetega 7000 eurole. Poolte seisukohad on välja selgitatud kirjalikus vormis ja

pooled ei ole taotlenud ärakuulamist.

10. Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja §

444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS

§ 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse

põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud

kohtu järeldused, märkimisega.

11. Kohus, analüüsinud hagiavaldust ja esitatud tõendeid, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta

rahuldamata.

12. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma

nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool

määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses

tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2

järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab

selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise

asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole

muudest avaldustest.

13. Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg-st 1, mis

sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule

(laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi

maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama

kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine

või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6

alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1

kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle

täitmist.

14. Hagiavalduse resolutsioonis on hageja palunud kostjalt välja mõista põhivõla summas

1989,43 eurot, intressi 258,38 eurot, võla sissenõudmiskulud 49,43 eurot, hagiavalduse

esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 372,81 eurot.

15. Hagiavaldusest nähtub, et BB Finance OÜ ja kostja sõlmisid 02.07.2021 laenulepingu nr

2102091086 (dtl 77-81), mille alusel lepiti kokku laenusummas 1128,75 eurot (dtl 79) ja

maksti kostjale välja laenu summas 1075 eurot. 13.09.2022 sõlmisid BB Finance OÜ ja

kostja lisalaenulepingu nr 2102241071 (dtl 85-90), mille alusel lepiti kokku laenusummas

1600,67 eurot (dtl 87) ja maksti kostjale välja laenu summas 600 eurot (dtl 91).

16.09.2022 sõlmisid BB Finance OÜ ja kostja lisalaenulepingu nr 2102242346 (dtl 92-

97), mille alusel lepiti kokku laenusummas 1999,87 eurot (dtl 94) ja maksti kostjale välja

laenu summas 286 eurot (dtl 118). Kostja ei ole nimetatud asjaoludele vastuväiteid

esitanud. Tegemist on tarbijakrediidilepingutega VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna

füüsilisest isikust kostja sai laenu väljaspool majandustegevust. Laenuandja on

menetluses vaidlustamata asjaoludel täitnud lepingujärgse põhikohustuse ning laenu välja

maksnud. Vastavalt lisalaenulepingu nr 2102242346 üldtingimuste punktile 8.1 oli

kostjal kohustus laenu tagastada kooskõlas maksegraafikuga (dtl 95-97).

16. Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli 31.05.2021 krediidiasutuste poolt eraisikutele

antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 18,68%. VÕS § 4062

lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks krediidi väljastamise ajal oli seega 3 *

18,68% = 56,04%. Kostjale 02.07.2021 laenulepingu nr 2102091086 alusel antud laenu

krediidi kulukuse määr oli 55,99% aastas (dtl 80), mis ei ületanud krediidi väljastamise

ajal seadusega kehtestatud piirmäära. Kohus kontrollis Finantsinspektsiooni tarbijaveebis

www.minuraha.ee asuva tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaatori abil krediidi

kulukuse määra arvutuskäiku hageja 29.12.2023 puuduste kõrvaldamise avalduses toodud

andmetega ja sai tulemuseks 55,34%. Kuivõrd kalkulaatori juures on märgitud, et antud

kalkulaator on indikatiivne ja see ei kajasta kõiki lisaeeldusi, mida krediidiandjad on

erinevate krediidilepingute puhul kohustatud krediidi kulukuse määra arvutamisel

kasutama, mistõttu võib kalkulaatoris saadav tulemus erineda tegelikust krediidi kulukuse

määrast, ei pea kohus arvutamisel tekkinud erinevust selliseks, mille puhul tuleks pidada

lepingus kokku lepitud krediidi kulukuse määra seadusega vastuolus olevaks.

17. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023, nr 2-21-13098, p-d 13 ja

17).

18. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. VÕS § 4034 lg 1

järgi on krediidiandja enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama. VÕS § 4034 lg 6

kohaselt võib vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt tarbijakrediidilepingu

sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja peab

enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast

sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13). VÕS §

4035 lg 1 kohaselt on krediidiandja või krediidivahendaja enne tarbijakrediidilepingu

sõlmimist kohustatud andma tarbijale piisavaid selgitusi, et tarbija saaks hinnata, kas

pakutav tarbijakrediidileping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale.

19. Kohus selgitas 08.12.2023 kohtumääruses hagejale, et hagejal tuleb esitada detailsed

andmed selle kohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise

kohustust on järgitud ning vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ka tõendada

(dtl 137-139).

20. Hagiavaldusest, vastustest kohtunõuetele ja nendele lisatud tõenditest ilmneb, et krediidi

andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav.

Hageja selgituse kohaselt täitis kostja laenulepingu nr 2102091086 sõlmimise eel

laenutaotluse. Laenutaotluse kohaselt oli kostja igakuine netosissetulek 2700 eurot,

igakuised finantskohustused 600 eurot ja igakuised muud kohustused 300 eurot,

ülalpeetavad puudusid (dtl 166-168).

Krediidiandaja kontrollis kostja sissetulekute õigsust kostja pensionikonto sissemaksete

alusel Eesti Väärtpaberite Keskregistrist, mille analüüsi tulemusel saadi kostja nelja kuu

(märts 2021 – juuni 2021) keskmiseks netosissetulekuks 1471 eurot. Krediidiandja

riskihinnangutest ja lepingu sõlmimisel kehtinud krediidiandja kehtestatud sise-

eeskirjadest lähtuvalt määrati kostja maksevõimeks 498 eurot (1471 eurot – 600 eurot –

300 eurot –73 eurot), kus kostja sissetulekust lahutati taotlusel märgitud kohustused ja

puhver 73 eurot (5% netosissetulekust, arvestatud ootamatult suurenenud rahaliste

kohustuste katmiseks). Krediidiandja jõudis veendumusele, et kostja on

krediidivõimeline, lepingust tulenev igakuine osamakse 51 eurot, oli krediidiandja

hinnangul kostjale jõukohane. Lisaks teostas krediidiandja kontrolli järgnevatest

usaldusväärsetest allikatest nagu Politsei Finantssanktsioonid, Krediidiinfo (puudusid

kehtivad maksehäired), Ametlikud Teadaanded, Taust.ee, Riikliku taustaga isikud.

Kohus asub seisukohale, et hageja poolt viidatud tegevusi ei saa lugeda piisavaks

krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. VÕS § 4034 lg 1

p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi

lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija

krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet. Enne tarbijale

laenu andmist tuleb välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku

suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed

majapidamiskulud, varasemate maksekohustuste täitmine ja tarbijakrediidilepingust

tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, samuti ülalpeetavate arv

(VÕS § 4034 lg 2 koosmõjus krediidiandjate- ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-

dega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei teinud enne laenu

väljastamist kindlaks laenusaaja väljaminekute, majapidamiskulutuste ega

finantskohustuste suurust.

Samuti märgib kohus, et kostjalt ei küsitud pangakonto väljavõtet. KAVS § 50 lg 4

kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida

võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud

teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Hageja hinnangul

krediidivõimelisuse hindamiseks oli piisav pensioniregistrisse laekumiste olemasolu ja

kehtivate maksehäirete puudumine. Maksehäirete puudumine ega püsiva sissetuleku

omamine ei näita tarbija väljaminekute suurust. Üldjuhul tuleb vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte

esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet.

Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest

saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime

kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Hageja ei ole toonud esile, mis oli „muu

kogutud teave“ KAVS § 50 lg 4 tähenduses, mis võimaldas krediidiandjal teha

objektiivseid järeldusi tarbija kohustuste suuruse kohta. Üksnes kostja märgitud hinnang

enda muude kulude suuruse kohta ei ole piisav, kuivõrd kostja ei pruukinud aru saada,

mida selle all mõeldud on. Ei nähtu, et oleks kontrollitud infot kostja kõikide kohustuste

kohta. Seega pole võimalik järeldada, et tema varaline seisund ja krediidivõime oleks

kindlaks tehtud. Eelnimetatu ei sõltu igakuise tagasimakse suurusest ega isiku sissetuleku

suurusest. Ka suurema sissetulekuga isiku jaoks võib väiksem kuumakse olla isiku

maksevõimet ületav, kui isikul on kõik muud kohustused kokku igakuiselt suuremad kui

tema sissetulek. Seda aga välja selgitatud ega kontrollitud pole. Kohus rõhutab, et

käesoleval juhul ei saagi kindlaks teha, mis kostja maksevõime oli, sest selle kohta

andmeid ei kogutud ja kogutud andmeid ei kontrollitud.

Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet

nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub

nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises.

Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid,

kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke

jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018, nr

2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud.

21. Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli 31.05.2022 krediidiasutuste poolt eraisikutele

antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,30%. VÕS § 406²

lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks krediidi väljastamise ajal oli seega 3 *

16,30% = 48,90%. Kostjale 13.09.2022 lisalaenulepingu nr 2102241071 alusel antud

laenu krediidi kulukuse määr oli lepingu kohaselt 48,49% aastas (dtl 88). Kohus

kontrollis Finantsinspektsiooni tarbijaveebis www.minuraha.ee asuva tarbijakrediidi

kulukuse määra kalkulaatori abil krediidi kulukuse määra arvutuskäiku hageja

29.12.2023 puuduste kõrvaldamise avalduses toodud andmetega ja sai tulemuseks

55,70%.

Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli 31.05.2022 krediidiasutuste poolt eraisikutele

antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,30%. VÕS § 406²

lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks krediidi väljastamise ajal oli seega 3 *

16,30% = 48,90%. Kostjale 16.09.2022 lisalaenulepingu nr 2102242346 alusel antud

laenu krediidi kulukuse määr oli lepingu kohaselt 48,50% aastas (dtl 95). Kohus

kontrollis Finantsinspektsiooni tarbijaveebis www.minuraha.ee asuva tarbijakrediidi

kulukuse määra kalkulaatori abil krediidi kulukuse määra arvutuskäiku hageja

05.12.2023 hagiavalduses toodud andmetega ja sai tulemuseks 55,40%.

VÕS § 406 lg 1 järgi on krediidi kulukuse määr krediidi kogukulu tarbijale, mis on

väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi

ülempiirist, eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et

krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud

tingimustel ja tähtaegadel. VÕS § 406² lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping

tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal

Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse

määra enam kui kolm korda.

Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et lisalaenuleping nr 2102241071 ja

lisalaenuleping nr 2102242346 on tühised.

22. VÕS § 406² lg 3 sätestab, et kui tarbijakrediidileping on sama paragrahvi lõikes 1

sätestatu kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu

tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise

tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta

intressi VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses. Sama lõike kolmanda lause kohaselt peab

krediidiandja tagasimaksed ja tagasimaksete tegemise tähtaja uuesti määrama, arvestades

intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

23. Kohus on hagejale selgitanud ümberarvestuse esitamise vajadust 08.12.2023

kohtumääruses (dtl 144). Hageja on esitanud ümberarvestuse (dtl 191-193) VÕS § 403⁴

lg 7 tähenduses. Kohus loeb tõendatuks, et kostja on saanud kokku 1961 eurot (s.o

laenulepingu nr 102091086 alusel 1075 eurot, lisalaenulepingu nr 2102241071 alusel 600

eurot ja lisalaenulepingu nr 2102242346 alusel 286 eurot). Kostja on teinud

tagasimakseid 714,03 eurot ja 80,73 eurot, kokku 794,76 eurot. Seega on kostja võimalik

võlgnevus hageja ees 1166,24 eurot. Samas ei ole hageja tõendanud, et nimetatud

võlgnevus oleks muutunud sissenõutavaks. Kohtu hinnangul ei ole hageja esitatud

ümberarvestus õiguslikult lubatav. Hageja on ümberarvestatud maksegraafikus (dtl 192)

jätnud põhiosa maksed sama suureks kui algses maksegraafikus, kuid ümberarvestuse

puhul tuleb vähendada krediidi tagasimakseid. Hageja oleks pidanud vähendama kogu

kostja poolt võlgnetavat krediidi põhiosa ning jagama vähendatud põhiosa

tagasimakseteks vastavalt krediidiandja ja kostja vahel varasemalt kokkulepitud

tingimustele. Ümberarvestusega ei saa hageja panna kostjat halvemasse olukorda, kui

algses maksegraafikus kokku on lepitud.

24. Kohus on tuvastanud, et hageja on laenulepingu nr 2102091086 sõlmimisel rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet, nimetatud leping on refinantseeritud

lisalaenulepinguga nr 2102241071 ja see omakorda refinantseeritud lisalaenulepinguga

2102242346 ning viimased 2 lepingut on tühised. Lisaks ei ole hageja tagasimakseid

korrektselt määranud, mistõttu ei saa kohus hageja nõuet ja hagis esile toodud asjaolusid

arvestades hagi ka osaliselt rahuldada. Hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja

tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised ümberarvutuste järgsed

maksed on muutunud sissenõutavaks. Kohus asub seisukohale, et hageja nõuded ei ole

õiguslikult põhjendatud ja on ebaselged. Sel põhjusel jätab kohus hageja nõuded kostja

vastu rahuldamata.

25. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja nõuded kostja vastu täies ulatuses

rahuldamata.

Menetluskulud

26. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab

hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad menetluskulud hageja

kanda.

27. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et

kostja oleks menetluskulusid kandnud, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude

nimekirja, jätab kohus kostjale hüvitatavad menetluskulud rahaliselt kindlaksmääramata

nende puudumise tõttu.

28. TsMS § 178 lg 1 esimese lause järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

29. Täiendavalt selgitab kohus, et TsMS § 317 lg 5 kohaselt dokument loetakse avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded

ilmumise päevast.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liisi Vernik

kohtunik