2-22-3656/77 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve

Uudelt

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.10.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-3656

Kohtuasi

OÜ Pluvo Eesti hagi EnergyTrend osaühingu vastu

leppetrahvi nõudes

EnergyTrend osaühingu vastuhagi OÜ Pluvo Eesti

vastu võla nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 19.01.2024 otsus

Kaebuse esitaja, liik ja

kaebuse hind

OÜ Pluvo Eesti apellatsioonkaebus, 320 139,87 eurot

EnergyTrend osaühingu vastuapellatsioonkaebus, 72

618,32 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastuhagis kostja): OÜ Pluvo Eesti (registrikood

14926238), lepingulised esindajad vandeadvokaadid

Indrek Leppik ja Jana Tudelep

Kostja (vastuhagis hageja): EnergyTrend osaühing

(registrikood 14184966), lepingulised esindajad

vandeadvokaadid Yulia Zaitseva ja Andres Aavik

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 15.10.2024 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ Pluvo Eesti apellatsioonkaebus osaliselt.

2. Jätta EnergyTrend osaühingu vastuapellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Tühistada Harju Maakohtu 19.01.2024 otsus osas, milles jäeti rahuldamata hageja

hagi leppetrahvi saamiseks 164 596 euro ulatuses ning rahuldati kostja vastuhagi

ja tasaarvestati poolte nõuded üksteise vastu. Teha tühistatud osas uus otsus

vastavalt käesoleva otsuse tervikresolutsioonile.

4. Harju Maakohtu otsus on jõustunud osas, milles maakohus ei rahuldanud

EnergyTrend OÜ nõuet 11 451,60 euro ulatuses (s.o arvest nr 4321 tuleneva nõude

osaline rahuldamata jätmine).

5. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

2-22-3656

5.1. Rahuldada Pluvo Eesti OÜ hagi leppetrahvi nõudes osaliselt.

5.2. Mõista EnergyTrend osaühingult Pluvo Eesti OÜ kasuks leppetrahvina välja

164 596 eurot.

5.3. Jätta EnergyTrend osaühingu vastuhagi rahuldamata.

5.4. Jätta maakohtus Pluvo Eesti OÜ hagiga seoses kantud menetluskulud 35%

ulatuses OÜ Pluvo Eesti kanda ja 65% ulatuses EnergyTrend osaühingu

kanda.

5.5. Jätta ringkonnakohtus Pluvo Eesti OÜ apellatsioonkaebusega seoses kantud

menetluskulud 30% ulatuses OÜ Pluvo Eesti kanda ja 70% ulatuses

EnergyTrend osaühingu kanda.

5.6. Jätta maa- ja ringkonnakohtus EnergyTrend osaühingu vastuhagiga seoses

kantud menetluskulud tervikuna EnergyTrend osaühingu kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue, selle aluseks olevad asjaolud ja vastuväited vastuhagile

1. OÜ Pluvo Eesti (hageja) esitas 11.03.2022 Harju Maakohtule hagiavalduse EnergyTrend

OÜ (kostja) vastu, milles palub kostjalt välja mõista 250 000 eurot.

2. Hagiavalduse ja hageja täiendavate seisukohtade kohaselt on hageja elektrivõrkude

ehitamisele spetsialiseerinud ettevõte, kes teostas Enefit Connect OÜ-ga sõlmitud kahe

peatöövõtulepingu alusel elektripaigaldise ehitustöid. Kostja oli hageja alltöövõtjaks, kes

teostas elektritööde teostamiseks vajalikud ettevalmistavad tööd, sh kaevetööd ja maapinna

taastamistööd.

3. Hageja kui tellija ja kostja kui töövõtja sõlmisid järgnevad lepingud:

1) 09.04.2021 töövõtuleping nr PL21-13 kaeve- ja taastamistööde teostamiseks, s.o Endla

F610 ja F649 üleviimine 10 kV-le;

2) 17.06.2021 töövõtuleping nr PL21-25-3 kaeve- ja taastamistööde teostamiseks, s.o

Veskimetsa AJ fiidri 1013 uuendamise I ja II etapp.

2-22-3656

4. Lepingu nr PL21-13 järgi pidid tööd olema hagejale lõplikult üle antud hiljemalt

30.06.2021 (lepingu p 8.1). Lepingu nõuetekohase täitmise eest kohustus hageja maksma

kostjale 137 142,90 eurot. Kostja sattus tööde teostamisega viivitusse ja teostatud tööde

üleandmise-vastuvõtmise akti saatis kostja hagejale alles 01.12.2021. 09.12.2021 keeldus

hageja akti allkirjastamisest, kuna kostja ei olnud koostanud ega andnud hagejale üle

teostusdokumentatsiooni, olemasolev ehitusdokumentatsioon oli puudulik ja vigane.

Ehitustööde teostusdokumentatsiooni koostamine kuulus lepinguliste tööde hulka (lepingu p-d

5.1 ja 6.1). Tööde üleandmisega viivitamise eest on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi

0,1% lepingu tasust (s.o 137 142,9 eurot) iga viivituses oldud päeva eest (lepingu p-d 8.2 ja

10.3), s.o 137,14 eurot päevas. Kuivõrd kostja oli tööde lõpetamisega (sh

ehitusdokumentatsiooni üleandmisega) viivituses, teavitas hageja 14.12.2021 kostjat

leppetrahvi rakendamisest ning 14.01.2022 esitas hageja kostjale leppetrahvi nõude. Kostja

vaidles leppetrahvinõudele vastu, väites justkui oleks pooled kokkuleppel pikendanud lepingu

tähtaegu. Hageja selle väitega ei nõustu. Leping nägi ette tähtaja pikendamiseks konkreetse

korra, mida kostja ei ole järginud (tüüptingimuste p 8.3.2). Lisaks tulenes lepingust, et kõik

kokkulepped tuleb sõlmida kirjalikus vormis (lepingu p 15.1).

5. Lepingu nr PL21-25-3 järgi pidi kostja töid teostama kahes etapis: kaevetööd ja kaablite

paigaldustööd pidid olema hagejale lõplikult üle antud 30.09.2021, objekti taastamistööd

pidid olema hagejale lõplikult üle antud hiljemalt 30.10.2021 (lepingu p 8.1). Lepingu

nõuetekohase täitmise eest kohustus hageja maksma kostjale 532 708 eurot. Kostja sattus

töödega viivitusse. 01.12.2021 esitas kostja hagejale tööde teostamise aktid nr 1, 2 ja 3.

Hageja keeldus aktide allkirjastamisest ja tööde vastuvõtmisest 09.12.2021 kirjaga ning

selgitas, et 08.12.2021 seisuga on objektil teostamata või osaliselt teostatud mitmed aktis

kajastatud tööd. Seejärel jättis kostja stööd pooleli ning lahkus objektilt. Tööde üleandmisega

viivitamise eest oli hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi 0,25% lepingu tasust (s.o 532 708

eurot) iga viivituses oldud päeva eest (lepingu p-d 8.2 ja 10.3), s.o 1331,77 eurot päevas.

Kuivõrd kostja oli tööde lõpetamisega viivituses ning lahkus objektilt, teavitas hageja

09.12.2021 kirjaga kostjat leppetrahvi rakendamisest ning 25.01.2022 esitas hageja kostjale

leppetrahvi tasumise nõude.

6. 02.02.2022 esitas kostja hagejale töövõtulepingust taganemise avalduse, tuginedes tasu

maksmisega viivitamisele hageja poolt. Hageja hinnangul puudus kostjal õigus taganeda, sest

kostja lõpetas tööde teostamise enne, kui kostja nõuded hageja vastu sissenõutavaks muutusid.

7. Hagejal on kostja vastu kolm leppetrahvinõuet kokku 425 042,91 eurot: 1) lepingu nr

PL21-13 alusel 34 834,30 eurot; 2) lepingu nr PL21-25-3 alusel 215 746,74 eurot; 3) lepingu

nr PL21-25-3 alusel 174 461,87 eurot. Kostja väitel oli tal hageja vastu lepingute alusel

teostatud tööde tasunõudeid kokku 94 068,89 eurot: 1) lepingu nr PL21-13 lepingu alusel 39

990,89 eurot; lepingu nr PL21-25-3 alusel 46 443,66 eurot; 3) lepingu nr PL21-25-3 alusel

7634,40 eurot. Hageja esitab koos hagiavaldusega kostjale ka tasaarvestusavalduse, millega

tasaarvestab kostja nõuded 94 068,89 euro ulatuses enda nõuetega 425 042,91 euro ulatuses.

Pärast tasaarvestamist jääb hagejal kostja vastu leppetrahvinõue 330 974,02 eurot. Hageja ei

pane aga oma leppetrahvinõuet maksma kogu ulatuses ning palub kostjalt välja mõista

leppetrahvi 250 000 eurot.

8. Hageja on teatanud leppetrahvinõudest ja esitanud leppetrahvinõuded mõistliku aja jooksul.

Leppetrahvid muutusid sissenõutavaks vastavalt lepingu nr PL21-13 puhul 01.07.2021 ja

lepingu nr PL21-25 puhul 01.10.2021 ja 01.11.2021. Hageja teavitas leppetrahvi

rakendamisest 09.12.2021. Hageja nõudis leppetrahve konkreetsemalt lepingu nr PL21-13

eest 14.01.2022 ja lepingu nr PL21-25 eest 25.01.2022.

2-22-3656

9. Kostja ei ole lepingut nõuetekohaselt täitnud, sh ei ole esitatud tööde täieliku üleandmise

dokumentatsiooni, teostanud töid nõuetekohases mahus ega kõrvaldanud puudusi tehtud

töödes. Tasu sissenõutavaks muutumise eeldused ei ole täidetud. Ebaõiged ja põhjendamata

on kostja väited, justkui hageja on või oleks pidanud tööd vastu võtma. Kui kostja väidab, et

on teostanud tööd tähtaegselt ja/või puudusteta, peab kostja oma väiteid tõendama. Kostja

peab esile tooma ja tõendama asjaolud, et on teostanud kõik tööd, töö on valminud ning tööd,

sh täitedokumentatsioon, on esitatud ja vastavad lepingutingimustele. Kostja ei ole seda

teinud. Asjaolu, et Enefit Connect OÜ on tasunud hagejale töö eest, ei tähenda, et kostja oleks

teostanud tööd tähtaegselt ja nõuetekohaselt. Kostja on esitanud ebaõige väite, et reaalselt olid

tööde teostamise tähtajad hageja poolt mitmekordselt pikendatud. Hageja ei ole pikendanud

lepingu nr PL21-13 järgseid tähtaegu. Kostja oli töödega viivituses ja tööde teostamisega

viivitamine tulenes kostjast.

10. Tegemist ei ole tüüptingimustega lepingutega. Hageja saatis kostjale läbirääkimiste käigus

küll omalt poolt koostatud lepingu projekti, kuid kostja ei soovinud lepingut muuta või selles

sisalduvate tingimuste üle läbirääkimisi pidada, vaid otsustas lepingu projekti allkirjastada.

Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolusid, mis annaksid aluse hageja

leppetrahvinõude vähendamiseks.

11. Hageja palus jätta vastuhagi rahuldamata. Kostja poolt mõlema lepingu alusel teostatud

töödes esineb olulisi kõrvaldamata puudusi, mistõttu ei ole hageja töid vastu võtnud. Kostja ei

ole tõendanud, et hageja keeldus alusetult tööde vastuvõtmisest. Samuti ei ole kostja

tõendanud, et kostja oleks hagejale andnud täiendava mõistliku tähtaja tööde vastuvõtmiseks.

Hageja ei ole rikkunud võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 644 sätestatud kohustust teavitada

puudusest mõistliku aja jooksul ega puuduse kirjeldamise kohustust. Hageja teavitas kostjat

puudusest mõistliku aja jooksul. Hageja keeldus tööde vastuvõtmisest ja teatas leppetrahvi

rakendamisest enne, kui kostja arved sissenõutavaks muutusid. Seega tuleb jätta kostja väide,

justkui oleks kostjal olnud õigus keelduda omapoolsete tööde teostamisest VÕS § 110 lg 1

alusel, tähelepanuta. Kostja esitatud arvetel kajastuvad mh lisatööd, milles pooled ei ole

kokku leppinud.

Kostja vastuväited ja vastuhagi

12. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

13. Hageja leppetrahvinõue on ebaselge. Kuna hagiavalduses on välja toodud kaks

töövõtulepingut, siis jääb arusaamatuks, mis lepingu alusel nõuab hageja leppetrahvi 250 000

eurot. Arusaamatuks jääb nõutud summa suurus ja selle kalkulatsioon.

14. Lisaks on leppetrahvinõue alusetu. Kostja ei rikkunud tööde teostamise tähtaega. Reaalselt

olid tööde teostamise tähtajad hageja poolt mitmekordselt pikendatud. Kuna hageja on

korduvalt saatnud e-kirju, millega on määranud lepingujärgsete tööde teostamise etapid, siis

kostja arvates on pooled lepingu tähtaegu muutnud. Lepingutes sätestatud leppetrahvi

kokkulepped on tühised, kuna lepingus kokku lepitud viivisemäär ületab seaduslikku

viivisemäära kordades. Lisaks nõuab hageja leppetrahvi, mis on võrdne lepingu tasuga või

kordades suurem kui lepingu tasu. Pooled ei ole lepingu tingimusi kokku leppinud, lepingu on

ette valmistanud hageja ja tegemist on tüüptingimustega lepinguga. Lepingu nr PL21-13

alusel ei ole leppetrahvi nõuet esitatud mõistliku aja jooksul. Kostja taotles leppetrahvi

vähendamist nullini, kuna peatellija poolt tööde vastuvõtmise tõttu ei ole kostja viivitus

saanud hagejale kahju tekitada.

2-22-3656

15. 27.10.2022 esitas kostja vastuhagi, milles palub hagejalt välja mõista lepingute nr PL21-

13 ja nr PL21-25-3 alusel esitatud arvetest nr 4521, 4121, 4221, 4421 ja 4321 tuleneva

põhinõude kokku 127 684,01 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise kokku 13 938,19 eurot

ning tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise määraga 0,1% ja 0,25% päevas.

(i) Töövõtulepingu nr PL21-13 objektil said tööd nõuetekohaselt lõpetatud ning viimaste

tööde kohta koostas kostja 01.12.2021 akti nr 7, mille alusel esitati hagejale arve nr 4521.

Kostja poolt vastuvõtmiseks esitatud töö on lepingukohane. Hageja ei ole täpsustanud

väidetavate puuduste sisu. Hagejal ei olnud õigust keelduda tasu maksmisest, kuna kostja on

kõik tööd teostanud vastavalt lepingule ning hageja esindajal oli võimalus tulla objektile nii

tööde kui ka nende alusdokumentidega tutvuma. Hageja oli kohustatud tööd üle vaatama ning

akti allkirjastama või sellest motiveeritult keelduma 5 tööpäeva jooksul (lepingu p 13.1).

Hageja ei ole 01.12.2021 akti allkirjastamisest motiveeritult keeldunud, seega loetakse tööd

hageja poolt vastuvõetuks. Hageja on rikkunud kokkulepitud tasu maksmise kohustust ning

võlgneb kostjale arve nr 4521 alusel 39 990,89 eurot.

(ii) 01.11.2021 väljastas kostja hagejale arve nr 4121 kogusummas 13 173,38 eurot (akti nr 6

alusel). Hageja tasus arve nr 4121 vaid osaliselt, s.o 9010,10 euro ulatuses. Kostja nõuab arve

nr 4121 jäägi 4163,28 eurot tasumist.

(iii) Töövõtulepinguga nr PL21-25-3 seoses selgitas kostja, et 01.12.2021 esitas kostja

hagejale aktid 2021. aasta novembris teostatud tööde eest. Hageja ei ole kostja 01.12.2021

akte allkirjastanud ega motiveeritult keeldunud nende allkirjastamisest, millega rikkus lepingu

p 13.1. 09.12.2021 väljastas hageja kostjale kolm arvet: 1) arve nr 4221 summas 46 443,84

eurot, 2) arve nr 4421 summas 18 000 eurot; 3) arve nr 4321 summas 19 086 eurot. Kuna

hageja ei ole eespool mainitud arveid tasunud, siis peatas kostja 10.12.2021 objektil tööd.

Kuna olukord oli muutusteta (hageja ei maksnud kostja arveid), siis saatis kostja 03.02.2022

hagejale töövõtulepingust taganemise avalduse, milles teavitas, et taganeb töövõtulepingust nr

PL21-25-3 02.02.2022 ning nõuab hagejalt lepinguliste kohustuste täitmist ning avalduses

mainitud arvete tasumist hiljemalt 11.02.2022.

(iv) Arve nr 4321 on seotud lisatöödega. Lisatööde tegemise põhjuseks oli asjaolu, et hageja

esitatud projektis kajastatud andmed ei vastanud tegelikkusele. Tööde tegemise käigus

avastati, et trass asus hoopis kraavis ning tööde tegemise käigus tekkis elektriposti vajumise

ning elektrikaablite vette vajumise oht. Sellest tingituna oli hageja sunnitud omakorda projekti

muutma, mis kostja vastuväidete järgi suurendas kostja tehtavate sundpuurimistööde mahtu.

(v) Töö tuleb lugeda vastuvõetuks VÕS § 638 alusel (töö oli valmis, kuid hageja ei võtnud

alusetult tööd vastu mõistliku tähtaja jooksul). Tööd olid vastu võetud peatellija Enefit

Connect OÜ poolt. Kostja tegi töö valmis, esitas selle hagejale vastuvõtmiseks ning andis töö

vastuvõtmiseks mõistliku tähtaja. Kostjal oli õigus VÕS § 110 lg 1 alusel keelduda töö

tegemisest ja kostja on lepingust nr PL21-15 kehtivalt taganenud.

(vi) Kostja nõuab viivise väljamõistmist, tuginedes mõlema lepingu p-dele 10.2 määraga

0,1% lepingu nr PL21-13 alusel nõutavatelt põhisummadelt päevas ja määraga 0,25% lepingu

nr PL21-25-3 alusel nõutavatelt põhisummadelt päevas.

Maakohtu otsus ja põhjendused

16. Harju Maakohtu 19.01.2024 otsusega jäeti hageja hagi leppetrahvi nõudes rahuldamata,

kostja vastuhagi rahuldati osaliselt, tasaarvestati osaliselt hageja leppetrahvi nõue 66 985

2-22-3656

eurot kostja tasunõudega 112 069,13 eurot, mõisteti hagejalt kostja kasuks välja 62 024,73

eurot (sh põhissumma 45 084,13 eurot ja seisuga 19.01.2024 arvestatud viivis 16 940,60

eurot) ning viivis põhinõudelt (62 024,73 eurot) alates 20.01.2024 kuni põhinõude tasumiseni

määraga 18% aastas. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.

17. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt vaidlevad pooled kostja poolt kohustuste täitmise

nõuetekohasuse, hageja poolt tasu maksmisest keeldumise ning leppetrahvi määramise

põhjendatuse üle.

18. Maakohus tuvastas, et kostja tehtud töö lõpptulemus ei vasta lepingute tingimustele

täitedokumentatsiooni vormistamise ja tellijale üleandmise osas. Kostja vastuväited lepingu nr

PL21-25-3 järgse kaevetööloa saamise ehk maa- ja võrguomanikelt kooskõlastuste

läbisaamise tõttu uute kooskõlastuste tegemise vajadusest tingituna tööde tegemise venimise

kohta ei vabasta kostjat kohustuste täitmisest (lepingu p-d 3 ja 5). Kuna kostja oli töövõtja,

siis dokumenteerimise ja ehituse dokumentide üleandmise kohustus oli kostjal

(ehitusseadustiku (EhS) § 15 lg 1). Kostjalt on nõutud dokumentatsiooni esitamist. Kostja ei

väida, et ta on kogu dokumentatsiooni hagejale üle andnud.

19. Maakohus ei nõustunud kostja vastuväidetega selle kohta, et lepingu nr PL21-13 tähtaega

ei ole rikutud. Pooled ei ole lepingu tähtaega muutnud, selleks tuli neil vastavalt lepingu p-le

15.1 sõlmida kirjalik kokkuleppe. Kuna pooled ei ole seda teinud, siis saabus tähtaeg vastavalt

lepingule ja kostja oli kohustuste täitmisega viivituses alates 01.07.2021. See, et hageja

võimaldas tööd edasi teostada, ei tähenda, et hageja on nõustunud lepingu tähtaja

pikendamisega. Kostja ei ole nimetanud, mis kuupäevani tema arvates lepingu tähtaeg tuleb

pikendatuks lugeda.

20. Puudub vaidlus, et 03.11.2021 teatas AS Tallinna Vesi hagejale, et kostja põhjustas

ehitustegevusega Õismäe tee tänava Ø 300 mm ühisveevärgitorustiku purunemise. Kohus

leidis, et kuna kostja tegevusega tekitatud kahju eest esitas AS Tallinna Vesi kahju hüvitamise

nõude hagejale (4163,28 eurot), siis hagejal on tekkinud tasaarvestamise õigus kostja nõudega

kostja poolt AS-ile Tallinna Vesi tekitatud kahju ulatuses (VÕS § 197 lg 1). Hageja on

04.11.2021 teinud kostjale tasaarvestamise avalduse, millega on tasaarvestanud kostja arvest

nr 4121 tuleneva nõude hageja nõudega 4163,28 euro ulatuses.

21. Kohus tunnistas lepingutega ettenähtud leppetrahvimäärad (lepingute p-d 10.3) tühisteks

ja vähendas seejärel leppetrahvi määra kuni 10%-ni lepingute hinnast. Maakohus luges

mõistlikuks leppetrahvi suuruseks lepingu nr PL21-13 puhul 13 714 eurot ja lepingu nr PL21-

25-3 puhul 53 271 eurot, kokku 66 985 eurot. Kohus tuvastas, et pooled ei ole lepingueelseid

läbirääkimisi pidanud. Seega ei ole nad ka leppetrahvi määras kokku leppinud. Olukorras, kus

leppetrahvi määra on lepingus määranud üksnes hageja, on tegemist tüüptingimusega (VÕS §

35 lg 1, § 29 lg 1, § 29 lg 5 p 1). Leppetrahvi määradest tulenevalt tekib hagejal leppetrahvi

nõue lepingu nr PL21-13 puhul 36,50% lepingu tasust aastas ja lepingu nr PL21-25-3 puhul

91,25% lepingu tasust aastas. Hageja poolt arvestatud leppetrahv moodustab lepingu nr PL21-

13 puhul 25,40% lepingu tasust ja lepingu nr PL21-25-3 puhul 73,25%. Leppetrahvi määrad,

mis ei määra kindlaks leppetrahvi piirmäärasid, tuleb lugeda teist lepingupoolt ebamõislikult

kahjustavaks ja seega tühiseks. Lisaks ei ole selline hagejapoolne käitumine kooskõlas

mõistlikkuse ega hea usu põhimõttega. Leppetrahv sanktsioonina on ennekõike ette nähtud

lepinguliste kohustuste täitmise tagamiseks. Kostja on taotlenud leppetrahvi vähendamist

(VÕS § 162 lg 1). Maakohus on siseveendumuse järgi arvamusel, et mõislikuks lepptrahvi

määraks käesolevas vaidluses saab mõlema lepingu puhul pidada kuni 10% lepingu hinnast.

2-22-3656

22. Kostjal oli VÕS § 116 lg 1 ja lg 2 p 4 alusel õigus lepingust taganeda ja kostja on

lepingust nr PL21-25-3 kehtivalt taganenud. 02.02.2022 taganemisavalduses on kostja lepingu

olulise rikkumisena tuginetud hageja esitatud projekti alusel tööde tegemise võimatusele,

pärast lepingu sõlmimist hageja poolt projekti muutmisele, muudetud projekti alles

30.08.2021 esitamisele, projekti muudatusest tulenevalt trassi pikkuse muutumisele ja

sundpuurimistööde mahtude suurenemisele. 23.02.2022 vastuses taganemisavaldusele ja ka

kohtumenetluses ei ole hageja neid asjaolusid vaidlustanud. Asjas ei ole väidetud, et

nimetatud asjaolud ei saanud lepingu lõpptähtaega mõjutada. Seega ei vastanud hageja

esitatud ehitusprojekt EhS § 13 lg 1 ja lg 2 nõuetele ja oli puudulik. Puuduliku ehitusprojekti

järgi ei olnud võimalik lepingu nr PL21-25-3 järgseid töid õigeaegselt lõpetada. Lisaks on

hageja keeldunud kostja tehtud tööde eest osaliselt tasumast. Kostja teadis juba

taganemisavalduse esitamisel, et hageja ei täida oma tasu maksmise kohustust ka olukorras,

kus kostja tehtud tööd olid tegelikult peatöövõtja poolt vastu võetud.

23. Hageja ei ole välja toonud, millised puudused kostja tehtud töös esinevad ja mida kostja

puuduste kõrvaldamiseks tegema peab. Hageja heidab kostjale ette pigem dokumentatsiooni

üleandmata jätmist. Kohus leidis, et kostja poolt vastuvõtmiseks esitatud töö on peatellija

Enefit Connect OÜ poolt vastu võetud ja ehitustööde päevikud ja kaetud tööde akt on viimase

poolt allkirjastatud (VÕS § 638, RKTKo 21.06.2018, 2-16-5851 p 24).

24. Hageja on jätnud kostjale tasumata lepingu nr PL21-13 alusel 09.12.2021

elektripaigaldisetööde eest esitatud arve nr 4521 summas 39 990,89 eurot, tasumise tähtajaga

19.12.2021; lepingu nr PL21-25-3 alusel 09.12.2021 elektripaigaldisetööde eest esitatud arve

nr 4221 summas 46 443,84 eurot, tasumise tähtajaga 13.12.2021 ja lisatööde eest on tasutud

vaid osaliselt 7634,40 eurot.

(i) Kostja on selgitanud, et lisatööde tegemise põhjuseks oli asjaolu, et hageja esitatud

projektis kajastatud andmed ei vastanud tegelikkusele. Tööde tegemise käigus avastati, et

trass asus hoopis kraavis ning tööde tegemise käigus tekkis elektriposti vajumise ning

elektrikaablite vette vajumise oht. Sellest tingituna oli hageja sunnitud omakorda projekti

muutma, mis kostja vastuväidete järgi suurendas kostja tehtavate sundpuurimistööde mahtu.

30.11.2023 istungil vaidlesid pooled selle üle, kas postide kraavis asumine vajas projekti

muutmist. Hageja soovis tunnistaja ütlustega tõendada, et tööde kraavis tegemiseks ei ole vaja

projekti muuta. Kohus leidis, et tunnistaja ütlused ei saa olla kohaseks tõendiks projekti

muudatuste tegemise vajaduste puudumise tõendamiseks, kuna tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 229 lg 2 alusel on kohaseks tõendiks projekti vastavuse hindamiseks

üksnes eksperdiarvamus. Kohus on korduvalt pakkunud pooltele asjas ehitustehnilise

ekspertiisi määramise kaalumist, mida pooled ei ole vajalikuks pidanud.

(ii) Lepingu nr PL21-25-3 täitmisel tehtud lisatööde (graniitkatte taastamise) eest esitas kostja

09.12.2021 arve nr 4321 summas 19 086 eurot ja akti. Arve ja akt on koostatud ja esitatud

636,2 m2 killustiku eest Kõrgepinge tn, st 25 eurot/m2, millele lisandub käibemaks. Kohus

tuvastas, et kostja on esitanud akti ja arve graniitkillustiku eest, mille hinnas ei ole pooled

kokkulepet saavutanud. Seega on kostja esitanud arve ja akti, mida hageja ei pidanud täies

ulatuses arvestama. Hageja on nõustunud tasaarvestamise tegemisel arvega nr 4321 summas

7634,40 eurot ehk ühiku hinnaga 12 eurot/m2 (7634,40/636,2).

(iii) Lepingu nr PL21-25-3 alusel esitas kostja 09.12.2021 arve nr 4421 summas 18 000 eurot

ja akti. Akt ja arve on esitatud ettevalmistustööde eest kinnisel meetodil, aktil märgitud

selgituse järgi hõlmab see „vajalike kaeve- ja ekskavaatoritööde, ol.oleva trasside ühendamist,

mahamärkimistöid ja geodeesia, liikluskorraldust, ol.ol.trasside šurfimist“. Kohus leidis, et

2-22-3656

olukorras, kus kostja on tööd peatöövõtjale üle andnud, on hageja põhjendamatult keeldunud

arve tasumisest. Hagejal on õigus nõuda kostjalt täidetud lepingu dokumentatsiooni esitamist,

mille esitamisest võib kostja keelduda kuni tehtud tööde eest tasumiseni.

25. Seega on kostjal hageja vastu kokku nõudeid 112 069,13 euro ulatuses, sh lepingu nr

PL21-13 alusel esitatud arvest nr 4521 tulenev nõue 39 990,89 eurot ning lepingu nr PL21-25-

3 alusel esitatud arvest nr 4221 tulenev nõue 46 443,84 eurot, arvest nr 4321 tulenev nõue

7634,40 eurot ja arvest nr 4421 tulenev nõue 18 000 eurot. Hagejal on tekkinud

tasaarvestamise õigus 66 985 euro ulatuses. Kohus tasaarvestas poolte põhinõuded ning pidas

põhjendatuks jätta hagi rahuldamata, sest hagejal ei ole tekkinud tasaarvestamise õigust

ulatuses, milles ta on kostja nõude tasaarvestanud. Vastuhagi rahuldas kohus põhissummas 45

084,13 eurot (112 069,13 - 66 985).

26. Kohus leidis, et lepingute p-d 10.2, mis näevad viivise määrana ette vastavalt 36,50% ja

91,25% aastas, on tühised ja vähendas mõlema lepingu viivise määra 18%-ni aastas. Kohus

mõistis hagejalt kostja kasuks välja viivise põhissummalt 45 084,13 eurolt alates 19.12.2021

kuni 19.01.2024 otsuse tegemiseni 16 940,60 eurot ja edasi kuni põhinõude tasumiseni

määraga 18% põhinõudelt aastas.

27. Kuigi kohus jättis hagi rahuldamata, tasaarvestas kohus tegelikult osaliselt kostja nõude

hageja nõudega. Tasaarvestamise tõttu rahuldatakse sisuliselt hageja nõue kostja vastu 66 985

euro ulatuses, mis on 27% haginõudest (66 985 / 250 000). Vastuhagi rahuldatakse summas

62 024,73 eurot (45 084,13 + 16 940,60), mis on samuti 27% vastuhagi hinnast (62 024,73 /

233 959). Olukorras, kus mõlema poole nõuded rahuldatakse 27% ulatuses ning arvestades

vaidluse olemust, pidas kohus põhjendatuks jätta menetluskulud poolte endi kanda (TsMS §

163 lg 1).

Hageja apellatsioonkaebus

28. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas

uus otsus, millega rahuldada hagi, jätta vastuhagi rahuldamata ning menetluskulud kostja

kanda. Hageja esitas apellatsioonkaebuse lisana uued tõendid (06.04.2021 – 07.04.2021

kirjavahetus koos tõlkega; 10.06.2021 – 14.06.2021 kirjavahetus koos tõlkega).

29. Kohus on ebaõigesti asunud seisukohale, et poolte vahel sõlmitud lepingud on

tüüptingimustega lepingud ning lepingute p-s 10.3 sätestatud leppetrahvi tingimus on kostjat

ebamõistlikult kahjustav ja tühine. Kohus ei ole tuginenud ühelegi tõendile ning kohtu vastav

seisukoht on üllatuslik. Maakohus on rikkunud põhjendamiskohustust.

30. Kohus ei juhtinud kordagi poolte tähelepanu, et kohtu hinnangul võib leppetrahvi

kokkuleppe puhul olla tegemist tüüptingimusega. Kohus ei ole hagejal võimaldanud selgitada

ja tõendada, et leppetrahvi kokkulepe ei ole tüüptingimus ning et see ei ole kostjat

ebamõistlikult kahjustav. Kostja ei ole üheski menetlusdokumendis otsesõnu väitnud, et

leppetrahvi kokkulepe on tüüptingimus. Tegelikkuses pidasid pooled lepingutingimuste üle

läbirääkimisi ning seda tõendavad poolevahelised 06.04.2021 ja 10.06.2021 e-kirjad (vt

apellatsioonkaebuse lisad 1 ja 2). Lepingueelselt peetud kirjavahetus tõendab, et kostjal oli

võimalik lepingu projektiga tutvuda, teha selles muudatusi ning täiendusi. Kostjal oli võimalik

leppetrahvi kokkuleppe sisu mõjutada, kuid kostja otsustas seda mitte teha.

2-22-3656

31. Lepingute p 10.3 puhul ei ole tegemist tüüptingimusega ka seetõttu, et kummaski lepingus

on erinevad leppetrahvi määrad. Tüüptingimustega lepinguks saab pidada sellist lepingut, kus

samasisulisi tingimusi kasutatakse mitmeid kordi.

32. Tüüptingimus ei oleks ka automaatselt tühine seetõttu, et pooled ei pidanud

lepingutingimuste üle läbirääkimisi või et lepingu valmistas ette üks pool. Kohtu põhjendused

lepingu p 10.3 tühisuse kohta on üldsõnalised ning kohtuotsusest ei selgu, millisele

õigusnormile ja millistele asjaoludele tuginedes on kohus asunud seisukohale, et leppetrahvi

kokkulepe on ebamõistlikult kahjustav. Kohtuotsusest ei selgu, kuidas leppetrahvi kokkulepe

kahjustab kostjat ebamõistlikult arvestades lepingute olemust, sisu, sõlmimise viisi,

lepingupoolte huvisid ja teisi asjas teadaolevaid olulisi asjaolusid. Samuti ei ole kohus

selgitanud, milliseks VÕS § 42 lg-s 3 loetletud tüüptingimuseks lepingute p 10.3 kohtu

hinnangul kvalifitseerub.

33. Ebaõige on kohtu seisukoht, et piiramata leppetrahvid on automaatselt teist lepingupoolt

kahjustavad ja seega tühised. Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, millest lähtudes saaks

leppetrahvinõuet lugeda hea usu põhimõttega vastuolus olevaks. Kohus ei ole

leppetrahvikokkuleppe hindamisel arvestanud hageja huvidega. Kohtu tõlgendus tähendaks

seda, et pärast leppetrahvi piirmäära täitumist, ei oleks hagejal enam ühtelgi viisil võimalik

mõjutada kostja käitumist.

34. Kohtuotsus on vastuoluline. Ühelt poolt leidis kohus, et leppetrahvi kokkuleppe on tühine,

kuid teisalt on kohus asunud leppetrahvi vähendama. Tsiviilseadusliku üldosa seaduse (TsÜS)

§ 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Kui

lepingutingimus on tühine, siis jätab kohus selle tingimuse kohaldamata. Kohus ei saa hakata

vähendama leppetrahvi, kui leppetrahvi kokkuleppel puuduvad tagajärjed, st hagejal puudub

leppetrahvi nõue.

35. Leppetrahvi vähendamiseks puuduvad alused. Leppetrahvi vähendamiseks peavad olema

täidetud konkreetsed eeldused, mida kohus ei ole kohtuotsuse tegemisel arvesse võtnud.

Kostja ei ole tõendanud leppetrahvi vähendamise eelduste esinemist.

36. Kohus on eksinud tõendite hindamisel. Kohus on ebaõigesti tuvastanud, et kostjal oli

õigus lepingust nr PL21-25-3 taganeda. Hageja on kohtuvaidluse algusest peale vaidlustanud

kostja väite, justkui takistanuks ehitusprojekti muutmine lepingukohaste tööde teostamist.

Kostja ei ole tõendanud, et tööde teostamine oli takistatud tulenevalt asjaolust, et trass paiknes

kraavis. Hageja nõustus ehitusprojekti muutma üksnes vastutulekuna kostjale. Kui kostja

tugineb väitele, et viivitus oli tingitud hagejapoolsest projekteerimisveast, pidanuks kostja

projekteerimisvea olemasolu tõendama. Hageja ei nõustu kohtu seisukohaga, et projekti

muutmisega seotud asjaolusid pidi tõendama hageja. Kostjal oli võimalik tutvuda nii

ehitusprojekti kui trassi asukohaga, st tööde teostamise kohaga, enne lepingu sõlmimist.

Kaevetööd objektil olid peatatud kostjast tulenevatel asjaoludel ja kostja süü tõttu. Kui

kaevetööloa pidi hankima kostja ning kostja tõttu kaevetööluba hiljem peatati, ei saa kostja

teha tööde valmimise tähtaegade osas mistahes etteheiteid hagejale.

37. Hageja keeldus tööde vastuvõtmisest ja teatas leppetrahvi rakendamisest enne, kui kostja

arved sissenõutavaks muutusid. Seega puudus kostjal õigus lepingust taganeda. 09.12.2021

esitatud arvete maksetähtaeg oli lepingu nr PL21-25-3 alusel esitatud arvete puhul 5 päeva

(lepingu p 8.4). Seega oleks arvetel kajastuvad nõuded, kui nõuetel oleks õiguslik alus,

sissenõutavad alates 15.12.2021. Niisiis oleks kostjal olnud õigus keelduda tööde teostamisest

2-22-3656

vaid alates 16.12.2021. Kostja väidab aga, et peatas lepingu nr PL21-25-3 alusel teostatavad

tööd juba 10.12.2021.

38. Kohus on vääralt tuvastanud, et kostjal oli õigus nõuda 09.12.2021 arve nr 4421 tasumist

18 000 euro ulatuses lisatööde eest. Arvel toodud tööd pidid sisalduma lepingu hinnas. Kostja

ei ole tõendanud, et arvel toodud tööd ei kuulunud lepingu mahtu ning olid lisatööd.

39. Asjaolu, et hageja on tööd peatellijale üle andnud, ei kinnita seda, et kostja on oma

kohustused nõuetekohaselt täitnud või et lisatööde arve on põhjendatud.

Kostja vastuapellatsioonkaebus

40. Kostja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuses osas,

millega maakohus jättis vastuhagi rahuldamata (kostja arve nr 4121 summas 4163,28 eurot

osas), tasaarvestas poolte nõuded, mõistis hagejalt kostja kasuks välja 62 024 eurot ja

edasiulatuva viivise. Kostja palub teha asjas uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata,

rahuldada vastuhagi selliselt, et mõista hagejalt kostja kasuks välja kokku 116 232,41 eurot

(arve nr 4521 alusel 39 990,89 eurot, arve nr 4121 alusel 4163,28 eurot, arve nr 4221 alusel

46 443,84 eurot, arve nr 4421 alusel 18 000 eurot ja arve nr 4321 alusel 7634,40 eurot) ja

viivis viivisemääraga 18% aastas 24.04.2024 menetlusdokumendis välja toodud viisil. Kostja

palus jätta menetluskulud hageja kanda.

41. Kostja vaidlustab maakohtu otsuse osas, milles maakohus ei rahuldanud vastuhagi arve nr

4121 osas summas 4163,28 eurot. Kostja ei vaidlusta maakohtu otsust osas, milles maakohus

rahuldas vastuhagi arve nr 4321 osas üksnes 7634,40 euro ulatuses.

42. Kostja ei ole rikkunud lepingu nr PL21-13 p-s 8.1 sätestatud tähtaega. Tööde teostamise

tähtajad olid hageja poolt mitmekordselt pikendatud, mida tõendab pooltevaheline

kirjavahetus. Pooled leppisid kokku uues tähtajas kohustuste täitmiseks. Tunnistaja GS

kinnitas kohtule, et tegemist oli kostjale antud täiendava tähtajaga kohustuste täitmiseks.

22.07.2021-06.10.2021 e-kirjades ei ole hageja kunagi kirjutanud kostja väidetavast

hilinemisest ega leppetrahvist. Hageja leppetrahvinõue ei ole esitatud tähtaegselt.

43. Lepingu nr PL21-13 tööde teostamine viibis kostjast sõltumatutel põhjustel.

(i) Objektil puudusid vajalikud alajaama seadmed, samuti oli ummistunud torustik Kaarli pst

– Toompea suunas. Kaabli paigaldamine ummistunud torustikku ei olnud tehniliselt võimalik.

Torustiku puhastamiseks oli valitud vajalikke seadmeid omav töövõtja, hagejaga oli

kooskõlastatud tööde teostamise uus graafik ja hind. Lisaks kinnitas hageja kostjale, et

Komeedi tn teostatavate elektritööde lõpetamine ei ole tehniliselt võimalik niikaua, kui

lõppevad teised elektritööd, kuna elektrivõrk on liiga nõrk.

(ii) Tõkkepuu kaardilugejat ja tugijalga ei lõhkunud kostja. Seega ei ole tähtaja ületamine

tingitud kostja tegevusest.

(iii) Asfaldisegu probleem oli tingitud segadusest hageja dokumentides (projektis oli mainitud

üks asfaldisegu, kuid joonistes oli teine). Hageja tegeles eespool mainitud vastuolu

kõrvaldamisega ja kostja ei saanud tööd jätkata, tähtaeg oli nihutatud tulenevalt projekti

muudatustest. Ebaõige on hageja väide, et „hageja tuli kostjale vastu ning muutis kostja soovil

asfaltsegu retsepti“.

2-22-3656

(iv) Aknaplekkide asendamine ei ole seotud lepingu nr PL21-13 täitmisega.

Rahvusraamatukogu rekonstrueerimisega seoses olid kõik aknad ja aknaplekid vahetatud.

Rahvusraamatukogu ei ole hagejale kahju hüvitamise nõuet esitanud ja hagejal ei ole kahju

tekkinud.

44. Kostja ei ole töövõtulepingut nr PL21-25-3 rikkunud. Vaatamata sellele, et kohus jõudis

seisukohale, et kostja on lepingust nr PL21-25-3 kehtivalt taganenud, otsustas kohus, et

lepingu nr PL21-25-3 puhul kuulub kohaldamisele leppetrahv 53 271 eurot. Kostja on

seisukohal, et olukorras, kus kostjal oli õigus VÕS § 116 lg 1 ja lg 2 p 4 alusel lepingust

taganeda ja kostja on lepingust nr PL21-25-3 kehtivalt taganenud, ei kuulu leppetrahv

kohaldamisele, kuna kostja ei ole lepingulisi kohustusi rikkunud. Tööde teostamisega

viivitamine oli tingitud hagejast. Hageja pidi tegelema projekti muutmisega ning see ei olnud

tingitud kostjast. Lisaks tuli tööde alguses välja, et kaevetööluba ei ole võimalik väljastada,

kuna tähtaeg maa- ja võrguomanikelt kooskõlastuste saamiseks on läbi.

45. Kostja ei nõustu kohtu poolt tehtud tasaarvestusega AS Tallinna Vesi nõude osas. Pooltel

puuduvad teineteise vastu samaliigilised nõuded – kostja ei ole hagejale kahju tekitanud

(kostja ei kahjustanud ühisveevärgi torustikku), seega ei ole hagejapoolne tasaarvestus

põhjendatud. Ühisveevärgi torustiku purunemise põhjustas hageja teine alltöövõtja.

46. Kostja nõustub kohtu poolt määratud viivisemääraga 18% aastas.

Vastustajate seisukohad

47. Kostja vaidleb hageja apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta see rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

(i) Kostja palub jätta tähelepanuta ja asja materjalide hulka võtmata hageja

apellatsioonikaebuses esitatud uued väited (apellatsioonikaebuse p 2.7 ja 2.8, 2.29 ja 2.30) ja

tõendid, sest hageja ei ole põhjendanud uute asjaolude ja tõendite esitamise lubatavust ning

tegemist on hilinenult esitatud väidete ja tõenditega.

(ii) Maakohus ei ole eksinud tüüptingimuste regulatsiooni kohaldamisel. Kohtuotsus ei ole

selles osas üllatuslik. Kostja on juhtinud maakohtu menetluses tähelepanu sellele, et tegemist

on tüüptingimusega, seega oli hagejal võimalik avaldada selles osas oma seisukohta.

48. Hageja vaidleb kostja vastuapellatsioonkaebusele vastu, palub jätta see rahuldamata ja

menetluskulud kostja kanda.

(i) Lepingu tähtaegade muutmiseks tuli pooltel sõlmida kirjalik leping. Kostja esitatud tõendid

– GS e-kirjad kostjale, mis väidetavalt tõendavad tähtaegade edasilükkamist hageja poolt – ei

ole käsitletavad lepingu muutmise kokkulepetena. Täiendava tähtaja andmine kohustuse

täitmiseks ei ole sama, mis lepingu tähtaja muutmine.

(ii) Tööd ei lükkunud edasi kostjast sõltumatute asjaolude tõttu. Kui kostja väitel ei olnud

tööde tähtaegne teostamine teatud takistuste tõttu võimalik, pidanuks kostja põhjendama,

milliste tööde tegemist väidetavad takistused segasid ning kui kaua väidetav takistus esines.

(iii) Kohus on õigesti tuvastanud, et hagejal oli arve nr 4121 tasaarvestamise õigus. Kahju

hüvitamise nõue tulenes asjaolust, et kostja järelevalve all teostatud tööde käigus lõhuti AS-ile

Tallinna Vesi kuuluv veetorustik. Kostja väidab, et toru lõhkus faktiliselt Agio Ehitus OÜ

2-22-3656

töötaja, kuid vastavalt hageja, kostja ja Agio Ehitus OÜ sõlmitud kokkuleppele korraldas

ehitusplatsil töid kostja ning kostja pidi vastutama Agio Ehitus OÜ teostatavate tööde eest.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

49. Ringkonnakohus leiab, et hageja apellatsioonkaebus kuulub osaliselt rahuldamisele.

Maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles jäeti rahuldamata hageja hagi leppetrahvi

saamiseks 164 596 euro ulatuses ning rahuldati kostja vastuhagi ja tasaarvestati poolte nõuded

üksteise vastu. Kostja vastuapellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus teeb

tühistatud osas ise uue otsuse (TsMS § 657 lg 1 p-d 1 ja 2). Kuna ringkonnakohus tühistab

maakohtu otsuse, jagab ringkonnakohus nii maakohtus kui ka ringkonnakohtus kantud

menetluskulud. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2² esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni

juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

50. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas,

milles maakohtu otsus on vaidlustatud (TsMS § 651 lg 1). Hageja on palunud tühistada

maakohtu otsuse tervikuna ning teha uus otsus, millega mõista hageja kasuks välja leppetrahv

250 000 eurot ning jätta vastuhagi rahuldamata. Kostja palus vastuapellatsioonkaebuses jätta

hageja hagi tervikuna rahuldamata ning rahuldada kostja vastuhagi osas, milles maakohus

jättis selle rahuldamata, v.a osas, milles maakohus mõistis arve nr 4321 alusel hagejalt välja

7634,40 eurot, mitte kostja poolt algselt nõutud 19 086 eurot. Samuti ei vaidlustanud kostja

maakohtu otsustust mõista kostja kasuks hagejalt välja mõistetud summadelt viivist 18%

aastas (lepingulise viivise asemel). Kuna viivisearvestus sõltub kostja vastuhagi

rahuldamisest, on viivise väljamõistmine vaidlustatud hageja poolt. Maakohtu otsus on seega

vaidlustatud tervikuna, v.a mis puudutab arvest nr 4321 tulenevat vastuhagi nõuet 11 451,60

eurot (19 086–7634,40), mille väljamõistmata jätmist hagejalt kostja ei vaidlustanud.

51. Ringkonnakohus tuvastab, et pooled ei vaidle selle üle, et poolte vahel on sõlmitud kaks

töövõtulepingut:

(i)

09.04.2021 sõlmisid hageja tellijana ja kostja töövõtjana töövõtulepingu nr PL 21-13,

mille objektiks oli kaeve- ja taastamistööde teostamine projekti PL19-19-24 ENDLA

F610 JA F649 üleviimise 10 kV-le raames (leping PL 21-13 või Endla leping).



Lepingu p 8 ja lepingu lisaks nr 3 oleva maksumuse tabeli järgi oli tasu tööde

nõuetekohase täitmise eest 137 142,90 eurot (lisandub käibemaks).



Lepingu p 8.1 järgi kohustus töövõtja alustama tööde tegemisega hiljemalt

26.04.2021 ja töö tellijale üle andma hiljemalt 30.06.2021 (I kd, tl 13–16, 48).



Lepingu p-s 10.3 on ette nähtud leppetrahvi nõudmise õigus.



Lepingu p 6.1.5 ja p 16.3 kohaselt kuuluvad lepingu juurde lepingu lisana 2 „P135

Elektripaigalduse ehitustööde töövõtulepingu üldtingimused“, ver.20 (01.01.2020).

(ii)

17.06.2021 sõlmisid hageja tellijana ja kostja töövõtjana töövõtulepingu nr PL 21-25,

mille objektiks oli kaeve- ja taastamistööde teostamine projektide PL16-40-212,

07.2020 ja PL16-40-213, 12.2019 raames (leping PL 21-25 või Veskimetsa leping).



Lepingu p 8.2 järgi kohustus tellija lepingu nõuetekohase täitmise eest tasuma 532

708 eurot (lisandub käibemaks) (I kd, tl 50–54, III kd, tl 173).



Lepingu p 8.1 järgi kohustus töövõtja alustama tööde tegemisega hiljemalt

21.06.2021 ning andma kaeve- ja kaablite paigaldustööd tellijale lõplikult üle

30.09.2021 ja objekti taastamistööd hiljemalt 30.10.2021.



Leping p-s 10.3 on ette nähtud leppetrahvi nõudmise õigus.

2-22-3656



Lepingu p 6.1.5 ja p 16.3 kohaselt kuuluvad lepingu juurde lepingu lisana 2 „P135

Elektripaigalduse ehitustööde töövõtulepingu üldtingimused“, ver.20 (01.01.2020).

52. Hageja väitel rikkus kostja nii Endla kui ka Veskimetsa lepingu tähtaegu, mistõttu on

hagejal õigus nõuda kostjalt mõlema lepingu alusel leppetrahvi. Hageja arvestas leppetrahvi

hagiavalduse kohtusse esitamise päevani 11.03.2022 (I kd, tl 7). Hageja arvutuste kohaselt on

tal kostja vastu Endla ja Veskimetsa lepingu alusel kokku leppetrahvinõudeid 425 042,91

eurot, sellest Endla lepingu alusel 34 834,30 eurot (01.07.2021–11.03.2022) ja Veskimetsa

lepingu alusel kokku 390 208,61 eurot (tähtajast 30.09.2021 – 215 746,74 eurot; tähtajast

30.10.2021 – 174 461,87 eurot). Kuigi hageja väitis jätkuvalt, et kostja arvetest tulenevad

nõuded ei ole muutunud sissenõutavaks, tasaarvestas hageja 11.03.2022 hagi esitamisel kostja

samade lepingute alusel esitatud arvetest tulenevad nõude enda vastu 94 068,89 euro ulatuses

(s.o kostja 09.12.2021 arve nr 4521 (39 990,89 eurot, I kd, tl 88), nr 4221 (46 443,84 eurot, I

kd, tl 86) ning osaliselt nr 4321 (7634,40 euro ulatuses, I kd, tl 84). Arve nr 4521 summas 39

990,89 eurot tasaarvestas hageja esmalt Endla lepingu alusel nõutava leppetrahviga (34

834,30 eurot) ning ülejäänud osas koos teiste kostja arvetega (kokku 59 234,59 eurot)

Veskimetsa lepingu alusel nõutava leppetrahviga. Tasaarvestuse järgselt jäi hageja leppetrahvi

nõudeks kostja vastu Veskimetsa lepingu alusel 330 974,02 eurot, millest hageja nõuab

kohtus kostjalt 250 000 euro suurust leppetrahv (vt nõude täpsustuse kohta IV kd, tl 156,

ajamärge 00:26:42).

53. Kostja leidis, et hageja hagi tuleb jätta tervikuna rahuldamata, kuna leppetrahvi

nõudmiseks alust ei ole ning igal juhul on leppetrahvi nõutud pärast mõistliku aja möödumist.

Oma vastuhagis nõudis kostja tehtud töö eest esitatud arvete tasumist. Kostja vastuhagist on

ringkonnakohtus menetlemisel kostja nõue hageja vastu põhinõudes kokku 116 232,41 eurot

(s.o arved nr 4121, 4521, 4221, 4421, 4321 (osaliselt), I kd, tl 88, II kd, tl 140, 144, 148, 152),

millele lisandub viivisenõue 18% aastas (IV kd, tl 140 pöördel, tl 144).

54. Seega on pooled esitanud samadest lepingutest tulenevad vastastikused nõuded: hageja

kostja vastu leppetrahvi nõude ning kostja hageja vastu tehtud töö eest tasu saamise nõude.

Pooled vaidlevad mõlema lepingu puhul selle üle, kas kostja oli tööde tegemisega viivituses

või pikendati lepingute tähtaegu; kas kostja oli viivituses hageja tegevuse või tegevusetuse

tõttu; kas hageja pidi talle kostja poolt detsembris 2021 esitatud tööde üleandmise-võtmise

aktid vastu võtma või oli hagejal alust töid mitte vastu võtta ning mitte tasuda nende aktide

alusel esitatud arveid; samuti, kas kostjal oli alust Veskimetsa lepingust taganeda põhjusel, et

hageja ei tasunud arveid. Kui kostja on lepingut rikkunud, siis kas hagejal oli õigus nõuda

leppetrahvi ja kui oli, siis kas seda tuleks vähendada. Seejuures on vaidlus selle üle, kas

hageja sai teha tasaarvestuse leppetrahvi nõudega või on kostjal jätkuvalt alus nõuda hagejalt

töö tegemise eest tasu maksmist.

55. Hagejal leppetrahvi nõudmise õiguse tekkimiseks peavad olema täidetud järgmised

üldised eeldused (vt RKTKo 10.05.2017, 3-2-1-36-17, p 11):

-

poolte vahel on kehtiv leping, sh kehtiv leppetrahvikokkulepe;

-

võlgnik on lepingulist kohustust rikkunud (VÕS § 100);

-

võlgnik vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui lepinguga on kokku lepitud võlgniku

teistsugune vastutusstandard (VÕS §-d 103 ja 160);

-

võlausaldaja on leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast rikkumise

avastamist teatanud (VÕS § 159 lg 2).

2-22-3656

Kõigi nende asjaolude tõendamise koormis on TsMS § 230 lg 1 esimese lause alusel

leppetrahvi nõudjal. Leppetrahvi vähendamise aluseks olevaid asjaolusid peab tõendama isik,

kellelt leppetrahvi nõutakse.

56. Mis puudutab kostja vastunõuet, siis puudub vaidlus, et Endla ja Veskimetsa lepingud on

töövõtulepingud, seega kuulub kohaldamisele VÕS § 635 lg 1, mille kohaselt kohustub

töövõtja valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud

tulemuse (töö), tellija aga maksma selle eest tasu. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et

juhul, kui tellija on töö vastu võtnud, eeldatakse, et vastuvõetud töö oli lepingukohane ja

täielik ning vastupidist peab tõendama tellija. Kui aga töö ei ole vastu võetud, peab tasunõude

sissenõutavaks muutumise eeldused, sh lepingujärgse töö tegemist ning töö lepingukohasust

tõendama töövõtja (RKTKo 21.06.2018, 2-16-5851/38, p 23; RKTKo 18.04.2018, 2-14-

61484/71, p 18; RKTKo 28.10.2008, 3-2-1-80-08, p-d 22 ja 24). Seega olukorras, kus tellija

ei ole töövõtulepingu esemeks olevaid töid vastu võtnud, peab töövõtja selleks, et tema

tasunõude saaks lugeda VÕS § 637 lg 4 ja § 638 alusel sissenõutavaks, tõendama, et ta on

lepingukohased tööd teinud ja tellijale vastuvõtmiseks esitanud (RKTKo 13.03.2024, 2-19-

18463, p 12).

57. Ringkonnakohus käsitleb järgnevalt (I) esiteks hageja nõuete lahendamiseks seda, kas

leppetrahvi kokkulepped on tüüptingimised ja kas need kehtivad (1.1), seejärel seda, kas

leppetrahvi nõudmiseks on alust, st kas kostja on lepingute täitmisega (süüliselt) viivitanud

(1.2), ning kui on, siis kas hageja on nõudnud leppetrahvi mõistliku aja jooksul (1.3) ning kas

leppetrahvi vähendamiseks on alust (1.4). (II) Teiseks hindab kohus kostja vastuhagi nõudeid,

niivõrd kui need on ringkonnakohtus vaidlustatud. (III) Viimasena jagab ringkonnakohtus

maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud.

I

Hageja leppetrahvinõue

1.1 Leppetrahvinõude aluseks olevad tingimused ei ole tüüptingimused ega tühised

58. Nagu eespool p-s 52 märgitud, leiab hageja, et tal on kostja vastu Endla ja Veskimetsa

lepingu alusel kokku leppetrahvinõudeid 425 042,91 eurot. Hageja tasaarvestas kostja 94

068,89 euro suuruse nõude esmalt Endla lepingust tuleneva 34 834,30 euro suuruse

leppetrahvinõudega ning ülejäänud 59 234,59 eurot Veskimetsa lepingust tuleneva

leppetrahviga (mis oli kokku 390 208,61 eurot). Tasaarvestuse järgselt jäi hageja leppetrahvi

nõudeks kostja vastu väidetavalt 330 974,02 eurot, millest kohtus nõuab hageja kostjalt 250

000 euro suurust leppetrahvi. Selleks et hinnata, kas hagejal on alust leppetrahvi nõuda (ja oli

alus tasaarvestada hagi esitamisel leppetrahviga kostja nõuded enda vastu), tuleb kohtul

hinnata mõlemas lepingus sisalduvaid leppetrahvi kokkuleppeid. Lepingutes on leppetrahvid

ette nähtud järgnevalt.

(i) Endla lepingu (PL 21-13) p 10.3 nägi ette, et juhul, kui töövõtja ei ole kinni pidanud töö

tegemise või üleandmise mõnest vahe- või lõpptähtajast, on tellijal õigus nõuda töövõtjalt,

lisaks viivitamisega tekitatud ja tõestatud kahju hüvitamisele, iga viitepäeva eest leppetrahvi

0,1% lepingu tasust (I kd, tl 15).

(ii) Veskimetsa lepingu (PL 21-25) p 10.3 on samas sõnastuses, kuid nägi ette tellija õiguse

nõuda töövõtjalt lisaks viivitamisega tekitatud ja tõestatud kahju hüvitamisele iga viitepäeva

eest leppetrahvi 0,25% lepingu tasust (I kd, tl 52).

2-22-3656

59. Maakohus asus seisukohale, et lepingutes sisalduvad leppetrahvi kokkulepped on

tüüptingimused ning tulenevalt leppetrahvi suurusest tühised. Kuna maakohus ei olnud

arutanud pooltega küsimust, kas tegemist on tüüptingimustega, võttis ringkonnakohus hageja

apellatsioonkaebusega koos esitatud tõendid vastu (IV kd, tl 185 pöördel) ning andis pooltele

võimaluse seda aspekti selgitada. Ringkonnakohus leiab, et tegemist ei ole tüüptingimustega,

seega ei saa tegemist olla ka tühiste tüüptingimustega.

60. VÕS § 35 lg 1 järgi loetakse tüüptingimuseks lepingutingimus, mis on eelnevalt välja

töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi

rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise

lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Kostja märkis

maakohtule esitatud vastuses, et tegemist on tühise tüüptingimusega, tuginedes lepingutes

sisalduvate viiviseprotsentide suurusele (I kd, tl 152). Hageja vaidles kostjale vastu, väites, et

kostjal oli võimalik lepingutingimusi mõjutada ning kui ta seda ei teinud, ei muuda see

tingimust tüüptingimuseks (II kd, tl 87). Hageja poolt ringkonnakohtule esitatud e-

kirjavahetusest, mis eelnes mõlema lepingu allkirjastamisele, nähtub, et mõlemad lepingud on

saadetud esmalt kostjale ülevaatamiseks (IV kd, tl 108–138). Ringkonnakohtu istungil jäi

kostja enda juurde, et tüüptingimus on tühine, kuna leppetrahvi suurus sööb sisuliselt kogu

tasu ära. Selle kohta, miks on tegemist tüüptingimusega, märkis kostja vaid seda, et tegelikku

läbirääkimisruumi ei olnud, kuna tegemist oli hageja koostatud lepingutega (IV kd, tl 186,

ajamärge 00:29:03). Ringkonnakohtu hinnangul keskenduvad kostja väited sellele, et

leppetrahvi määr on ebamõistlikult suur, kuid kostja väited selle kohta, et tal ei olnud

tegelikult läbirääkimisteks ruumi, on paljasõnalised. Asjaolu, et kostja esitas hageja esitatud

lepinguprojektide suhtes vaid minimaalseid muudatusettepanekuid, ei tähenda, et kostjal ei

olnud võimalik lepingutingimusi mõjutada.

61. Kuigi tarbijalepingu puhul peab seda, et tegemist ei ole tüüptingimusega lepinguga,

tõendama tingimuse kasutaja, siis majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud töövõtulepingu puhul

ei saa eeldada, et tegemist on tüüptingimustega lepinguga. Leppetrahvi kokkulepe on ehituse

töövõtulepingutes tavapärane. Käesoleval juhul on hageja näidanud, et kostja soovil on

muudetud näiteks tööde alustamise aega. Kostja ei ole veenvalt näidanud, et tal ei olnud mõtet

teha ettepanekut leppetrahvi määra muutmiseks, kuna seda ei oleks niikuinii muudetud.

Vastupidi, kui esimeses sõlmitud lepingus ehk Endla lepingus on leppetrahv 0,1%

lepingutasust, siis Veskimetsa lepingus on see 0,25% lepingutasust. Kostja ei ole kohut

veennud selles, et tal ei olnud võimalik teha edukalt ettepanekut nt Veskimetsa lepingu

leppetrahvi tingimuste muutmiseks, kuigi hageja oli saatnud lepinguprojekti talle

ülevaatamiseks. Ringkonnakohus leiab seega, et Endla ja Veskimetsa lepingutes sisalduvad

leppetrahvi klauslid ei ole tüüptingimused.

62. Ringkonnakohus märgib siiski, et isegi kui nimetatud lepingutingimused oleks käsitatavad

tüüptingimusena VÕS § 35 lg 1 mõttes, ei ole kostja näidanud, et need kahjustaks hagejat

ebamõistlikult. Riigikohus on selgitanud, et kui tegemist on mõlemalt poolt majandus- ja

kutsetegevuses sõlmitud lepinguga, siis tekiks tüüptingimuse kasutajal kohustus VÕS § 44

järgne eeldus (s.t et tingimus kahjustab ebamõistlikult isikut, kelle suhtes seda kasutati) ümber

lükata vaid siis, kui tühisusele tugineja on põhjendanud, miks on tegemist ebamõistlikult

kahjustava iseloomuga tingimusega. Vaid sel juhul saaks tekkida eeldus, mille tüüptingimuste

kasutaja peaks ümber lükkama. (RKTKo 18.12.2014, 3-2-1-139-14, p 12). Käesoleval juhul

on kostja tuginenud vaid leppetrahvi väidetavalt ebamõistlikule suurusele, mistõttu ei ole

hagejal tekkinud täiendavat kohustust põhjendada tüüptingimuse mõistlikkust. Nimelt ei

annaks kokku lepitud leppetrahvi määr alust pidada tüüptingimust tühiseks, kuna ei 0,1% ega

0,25% iga viivitatud päeva eest kokku lepitud lepingutasust ei ole ebamõistlikult kõrge,

2-22-3656

arvestades, et lepingud on sõlmitud majandus- ja kutsetegevuses (vrd RKTKo 30.04.2013, 3-

2-1-5-13, p-d 48,49, kus Riigikohus on leidnud, et majandustegevuses sõlmitud tehingus

kokku lepitud viivisemäär 0,2% viivitatud summast päevas ei ole seadusega vastuolus ka siis,

kui tegemist on tüüptingimusega). Seejuures ei kuuluks leppetrahvi tingimuse kehtivuse

hindamisel arvesse võtmisele see, mis ulatuses kostjale tegelikkuses lepingutasu maksti, see

asjaolu saab oluline olla vaid leppetrahvi vähendamise nõude hindamisel. Lepingu sõlmimisel

leppetrahvis kokkuleppimisel sai ja tuli lähtuda eeldusest, et leping täidetakse täies mahus,

mistõttu ei olnud ebamõistlik leppetrahvi sidumine kogu lepingu tasuga.

63. Kokkuvõtvalt ei ole ringkonnakohtu hinnangul leppetrahvi kokkulepped kummaski

lepingus tüüptingimused ega tühised. Seega juhul, kui kostja on rikkunud Endla ja/või

Veskimetsa lepinguid, oli hagejal õigus nõuda leppetrahvi. Kuna leppetrahvi nõudmise õigus

sõltub sellest, kas kostja on lepinguid rikkunud, tuleb järgmisena hinnata lepingute täitmist

kostja poolt.

1.2 Kostja on lepinguid rikkunud



Endla leping nr PL 21-13

-

Lepingu tähtaja pikendamine ei ole tõendatud

64. Endla leping sõlmiti 09.04.2021 tööde teostamise lõpptähtajaga 30.06.2021.

65. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja ei täitnud lepingut tähtaegselt (30.06.2021), kuna

kostja esitas Endla lepingu alusel viimase tööde üleandmise akti nr 7 (maksumusega 33

325,74 eurot + km, kokku 39 990,89 eurot) hagejale alles 01.12.2021 (I kd, tl 63). Kostja

väidab aga, et hageja ise pikendas lepingu täitmise tähtaega, mis nähtub hageja e-kirjadest ja

sõnumitest kuupäevadest 22.07.2021, 28.07.2021, 23.09.2021, 29.09.2021, 06.10.2021 (kostja

vastus hagile, lisad 5–8, II kd, tl 41–45). Hageja eitab lepingu tähtaja pikendamist. Esiteks tuli

lepingu p 15.1 kohaselt lepingut muuta poolte kirjalikul kokkuleppel. Lepingu p 6.2 järgi oli

töövõtjal õigus küsida tööde lõpptähtaja nihutamist juhul, kui tellija nõudel teostatakse

lisatöid, mille maksumus on suurem kui 5% teostamata tööde mahust. Tähtaeg pikeneb ainult

niivõrd, kuivõrd see on vajalik lisatööde tegemiseks ning tähtaja pikendamine toimub

tingimusel, et töövõtja on pikendamise vajadust põhjendanud ja pikendamise kohta on

vormistatud kahepoolne akt ühe nädala jooksul arvates vastava aluse ilmnemisest. Hageja

väitel lepingukohast muudatust sõlmitud ei ole, samuti ei ole kostja isegi väitnud, millises

lepingu täitmise uues tähtajas kokku lepiti. Hageja väitel nähtub kostja esitatud e-kirjadest ja

sõnumitest see, et kuna kostja oli kaevetöödega viivituses, tingis see ka teiste tööde viibimise

ja seega on tegemist hageja järgnevate tööde graafikutega (millega kostja pidi enda viivituse

tõttu arvestama), mitte uute tähtaegade kokkuleppimisega. Lepingu kohaselt pidi kostja

alustama töödega 26.04.2021, kuid kostja hilinemise tõttu sai hageja alustada elektritöödega

alles 27.07.2021 (nt II kd, tl 81–82, tl 92 – algne kaevetööde graafik).

66. Maakohus asus seisukohale, et kostja esitatud tõendid ei kinnita tööde tähtaegade

lepingukohast pikendamist. Selles osas nõustub ringkonnakohus maakohtuga ega korda

maakohtu otsuse põhjendusi (TsMS § 654 lg 6). Kostja ei ole esitanud hagejale lepingukohast

taotlust tähtaegade pikendamiseks, pooled ei ole leppinud kokku Endla lepingu uues tähtajas

ning kostja esitatud e-kirjad ja sõnumid ei tõenda kostja väiteid lepingu tähtaja pikendamise

kohta. Seega oli kostjal lepingujärgne kohustus lõpetada tööd hiljemalt 30.06.2021, kuid

2-22-3656

kostja esitas viimased tööd (seejuures ilma neid kinnitava dokumentatsioonita) hagejale

01.12.2021 (I kd, tl 63, 64).

-

Tähtaja ületamine hagejast tulenevatel põhjustel ei ole tõendatud

67. Kostja väidab edasi, et igal juhul oli temapoolne tööde tegemisega viibimine tingitud

hageja viivitustest, mistõttu ei ole ta tööde hilisemas teostamises süüdi ning puudub alus

temalt leppetrahvi nõuda. Maakohus kostja väiteid tõendatuks ei pidanud. Ka ringkonnakohtu

hinnangul ei ole kostja tõendanud, et kostja oleks olnud viivituses seetõttu, et hageja kui

tellija oli viivituses (VÕS § 652).

68. Kostja väitel ei saanud ta Endla objektil kaevetöid tähtaegselt teha põhjusel, et objektil

puudusid alajaama seadmed; Kaarli pst torustik oli ummistunud; Komeedi tn elektritööd jäid

ootele teiste elektritööde tõttu, kuna elektrivõrk on liiga nõrk; segadus oli asfaldiseguga (II kd,

tl 185 ja pöördel). Hageja vastuväidete kohaselt ei saanud alajaama seadmete puudumine

mõjutada kostja kaevetöid; Kaarli pst torustik võis olla ummistunud, kuid see ei saanud

mõjutada Endla objekti tähtaega, sh sai takistuse kõrvaldamise ajal (u 3 nädalat) teha

kaevetöid teistel etappidel ning igal juhul ei ole kostja taotlenud tähtaja pikendamist neil

põhjustel ning pooled ei ole tähtaegu muutnud. Komeedi tn elektritöödega oldi hageja sõnul

viivituses seetõttu, et kostja ei olnud lõpetanud oma töid – viivitus kaevetööde tegemises tõi

kaasa muude tööde venimise. Asfaldiseguga seonduv viivitus kõrvaldati ühe päeva jooksul

(05.10/06.10.2021) ega saanud mõjutada tööde teostamise tähtaega (II kd, tl 81–82). Samuti

on hageja selgitanud, et kaevetöid tehti seitsmes erinevas asukohas (etapis) (III kd, tl 79),

seega sai takistuse korral teha töid teises kohas (vt hageja III kd, tl 72 jj).

69. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud oma väited selle kohta, et ta oli

kaevetöödega viivituses hageja tegevuse või tegevusetuse tõttu (VÕS § 652). Kostja ei ole

tõendanud, et ta oleks hagejale sellekohaseid etteheiteid lepingu täitmise ajal teinud. Kostja ei

ole tõendanud, et ta oleks lepingu täimise ajal hagejale teatanud, et ta jääb hageja tegevuse

tõttu viivitusse ja et seetõttu tuleks lepingu tähtaega pikendada. Samuti ei ole kostja näidanud

mitme päeva võrra mingi väidetava takistuse tõttu lepingu täitmine viibis. Arvestades, et

Endla lepingu tööde teostamise tähtaeg oli 30.06.2021, kuid kostja esitas tööd (maksumuses

39 990,89 eurot) vastuvõtmiseks alles 01.12.2021, kestis viivitus viis kuud. Kostja ei ole

põhistanud ega tõendanud sellise viivituse sõltuvust hagejast. Seega oli kohtu hinnangul

hagejal õigus nõuda kostjalt Endla lepingu alusel leppetrahvi vähemalt perioodi 01.07.2021 –

01.12.2021 eest.

70. Hageja on arvestanud Endla lepingu alusel leppetrahvi 01.07.2021 kuni hagi kohtusse

esitamiseni 11.03.2022, s.o 254 viivitatud päeva eest 34 834,30 eurot. Seega tuleb täiendavalt

hinnata, kas hagejal oli õigus nõuda leppetrahvi ka 01.12.2021 kuni hagi kohtusse esitamiseni.

-

Hagejal oli õigus nõuda leppetrahvi kuni hagi esitamise kuupäevani

71. Hageja väidab, et kostja ei ole lepingut siiani täitnud ja seetõttu ei võtnud hageja kostja

01.12.2021 aktiga nr 7 esitatud töid (maksumuses 33 325,74 eurot + km, kokku 39 990,89

eurot) vastu, kuna kostja ei esitanud lepingu p-des 6.1.5, 8.4, 13.1 ja 13.2 nimetatud

dokumentatsiooni ega ole seda esitanud ka hiljem. Ringkonnakohtus toimunud istungil

möönis kostja, et ei andnud dokumentatsiooni üle – kostja väitel seetõttu, et ta sai teada, et

hageja ei kavatsegi arvet maksta (IV kd, tl 187 ja pöördel, ajamärge 00:57:26).

2-22-3656

72. Kuna hageja ei ole viimast tööde üleandmise-vastuvõtmise akti vastu võtnud, tuleb

hinnata, kas hageja pidi tööd vastu võtma ja/või kas tööd saab lugeda vastuvõetuks (VÕS §

638). Ringkonnakohus leiab, et hageja ei pidanud töid vastu võtma, kuna kostja ei täitnud

olulist lepingujärgset kohustust. Kostja selgitus, et ta ei andnud dokumentatsiooni aktiga nr 7

koos üle, kuna arvas, et hageja ei tasu arveid, ei ole põhjendatud. Kui kostja koostas Endla

lepingu alusel tehtud tööde kohta viimase tööde üleandmise-vastuvõtmise akti 01.12.2021,

siis oleks ta pidanud lepingu kohaselt vormistama ja andma akti üle koos tööde nõuetekohast

teostamist tõendava dokumentatsiooniga (lepingu p 13.1, 13.2, 6.1.5). Kostjal oli õigus

esitada arve pärast seda, kui hageja on akti aktsepteerinud ning seejärel pidi hageja arve

tasuma 10 päeva jooksul (lepingu p 8.4). Seega puudus kostjal viimase akti üleandmise ajal

mis tahes alus jätta esitamata tööde kohast tegemist tõendav dokumentatsioon, sest hagejal

oleks kostja arve tasumise kohustus tekkinud alles pärast tööde vastuvõtmist ning alles 10

päeva pärast arve esitamist. Kostja ei saanud tugineda oma kohustuse täitmata jätmisel sellele,

et hageja tõenäoliselt ei täida tasu maksmise kohustust.

73. VÕS § 644 lg 1 kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest

töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest

teada sai või pidi teada saama. VÕS § 644 lg 2 järgi oma majandus- või kutsetegevuses

töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt

täpselt kirjeldama. VÕS § 644 lg 3 sätestab, et kui tellija ei teata töövõtjale töö

lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või

kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt

täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine

on mõistlikult vabandatav, võib tellija lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes

alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata

jäänud tulu.

74. Hageja on kostjale asjaomasest puudustest mõistliku aja jooksul teatanud ja andnud

võimaluse kohustuse täitmiseks. Oma 14.12.2021 e-kirjas selgitas hageja, et kostja ei ole

täitnud Endla lepingu p-st 8.1 tulenevat kohustust anda üle dokumentatsioon ning palus

kostjal esitada täielik teostusdokumentatsioon. Samas kirjas on esitatud ka Endla lepinguga

seonduv leppetrahvihoiatus (I kd, tl 93). Arvestades, et puudub vaidlus, et kostja ei andnud

tööde nõuetekohast teostamist tõendavat dokumentatsiooni hagejale üle, ei saa olla kahtlust, et

kostja teadis täpselt, mis üle andmata on. Sama palvet on hageja korranud 20.12.2021 (I kd, tl

95). Hageja selgitas ringkonnakohtu istungil, et kogu dokumentatsiooni üleandmine oli

oluline lepinguline kohustus, sest hageja pidi omakorda tööd üle andma peatellijale, kes pidi

saama kontrollida tööde vastavust projektile. Hagejal ei olnud võimalik oma kohustust

peatellija ees täita, kui kostja talle oma tööde kohta dokumentatsiooni ei esitanud. Hageja ei

saanud ilma dokumentatsioonita kontrollida, kas talle esitatud tööd vastavad lepingule (vt ka

IV kd, tl 187, ajamärked 00:52:10, 00:54:56).

75. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul oli tööde nõuetekohast teostamist tõendava

dokumentatsiooni üle andmata jätmine piisava kaaluga rikkumine ning hagejal oli õigus mitte

võtta ilma tööde teostamise dokumentatsioonita esitatud akti nr 7 vastu (VÕS § 638, vrd

RKTKo 21.06.2018, 2-16-5851, p 19 koos edasiste viidetega, kus Riigikohus selgitas, et kui

töös on üksnes ebaolulised puudused, võivad VÕS § 638 eeldused täidetud olla, sest sel juhul

(eriti kui töö on osadeks jagatav) võib tööde tervikuna vastuvõtmata jätmine olla vastuolus

hea usu põhimõttega). Kostja ei ole tõendanud, et tööd tuleks lugeda vastuvõetuks, kuna

kostja ei ole tõendanud, et ta oleks kohustuse nõuetekohaselt täitnud. Vastupidi, kostja on

kinnitanud, et ta ei ole andnud dokumentatsiooni üle. Kuna tegemist oli aktiga vaid viimaste

tööde eest, st tegemist oligi vaid ühe osaga lepingu täitmisest ning varasemad tööd olid vastu

2-22-3656

võetud ning nende eest oli tasutud, siis ei saa pidada kogu viimase akti vastuvõtmata jätmist

ebaproportsionaalseks. Hageja on esile toonud, et Endla lepingu maksumus oli 137 142,90

eurot (ilma käibemaksuta), millest jäi pärast akti nr 7 vastuvõtmata jätmist tasumata vaid selle

alusel esitatud arve 33 325,74 eurot (ilma käibemaksuta) (vt ka IV kd, tl 187 pöördel,

ajamärge 00:59:58). Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et asjas ei oma tähendust see, et

peatellija Enefit Connect OÜ on hagejalt tööd vastu võtnud ning asjaomane leping hageja ja

peatellija vahel on täidetud, kuna hagejal on jätkuvalt peatellija ees vastutus võimalike

puuduste eest, sh Endla lepingu alusel kostja poolt tehtud tööde osas (IV kd, tl 187, ajamärge

00:52:10). Kuna kostja ei ole Endla lepingut siiani nõuetekohaselt täitnud (dokumentatsioon

on üle andmata), siis oli hagejal õigus nõuda lepingu täitmisega viivitamise eest leppetrahvi

kuni hagi kohtusse esitamiseni 11.03.2022.

76. Ringkonnakohus märgib ka, et kuna hagejal oli õigus Endla lepingu alusel esitatud akt nr

7 jätta vastu võtmata, sest kostja ei olnud töid nõuetekohaselt lõpetanud ja lepingut täitnud, oli

hagejal õigus jätta tervikuna tasumata akti nr 7 alusel 09.12.2021 esitatud arve nr 4521

summas 39 990,89 eurot (koos käibemaksuga) maksetähtajaga 19.12.2021) (I kd, tl 88).

Ringkonnakohus leiab, et eelmises p-s 75 toodud põhjendustel oli käesoleval juhul tegemist

rikkumisega, mis andis hagejale õiguse jätta tasumata kogu viimane makse.

77. Hageja hoiatas kostjat leppetrahvi nõude esitamisest 14.12.2021 (I kd, tl 93) ning esitas

kostjale Endla lepingu alusel leppetrahvi nõude 27 780,32 eurot 14.01.2022 (I kd, tl 111–

113). Seda, kas hageja esitas leppetrahvinõude mõistliku aja jooksul ja kas hagejal oli õigus

seega tasaarvestada kostja nõuded hageja vastu asjaomase leppetrahvinõudega, hindab kohus

allpool alap-s 1.3.



Veskimetsa leping (PL 21-25-3)

-

Lepingu tähtaegade pikendamine ei ole tõendatud. Tõendatud ei ole ka lepingu

tähtaegade ületamine hagejast tulenevatel põhjustel.

78. Veskimetsa lepingu järgi oli tööde alustamise aeg 21.06.2021 ning tööd tuli lõpetada

kahes etapis: 30.09.2021 (kaevetööd ja kaablite paigaldustööd) ning 30.10.2021 (objekti

taastamistööd) (I kd, tl 51).

79. Ka selle lepingu puhul puudub vaidlus, et tööd ei olnud nimetatud tähtaegadeks valmis.

Kostja esitas alles 01.12.2021 hagejale kolm teostatud tööde akti: (i) maksumuses 15 000

eurot (millele lisandus käibemaks, kokku 18 000 eurot), (ii) maksumuses 15 905 eurot

(millele lisandus käibemaks, kokku 19 086 eurot) ja (iii) akt nr 3 maksumuses 38 703,20 eurot

(millele lisandus käibemaks, kokku 46 443,84 eurot) (I kd, tl 58, 61, 67). Hageja neid töid

vastu ei võtnud ning teatas kostjale 09.12.2021 kirjaga, millised tööd ja mis mahus on

tegemata (I kd, tl 91).

80. Kostja on väitnud, et hageja pikendas tööde teostamise tähtaegu. Kuna kostja ei ole

esitanud selle kohta tõendeid, ei ole ringkonnakohtul võimalik sellisest väitest lähtuda.

Lepingu p 15.1 kohaselt võib lepingut muuta ja täiendada üksnes poolte kirjalikul

kokkuleppel. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mille kohaselt oleksid pooled lepingu tähtaegu

muutnud või kostja oleks taotlenud hagejalt lepingu tähtaegade pikendamist.

81. 03.02.2022 Veskimetsa lepingust taganemise avalduses väitis kostja, et taganes lepingust

seetõttu, et lepinguliste tööde teostamise tähtaeg oli muutunud ebareaalseks hageja rikkumiste

2-22-3656

tõttu. Maakohus nõustus kostja väitega, märkides muu hulgas, nagu hageja ei oleks kostja

väiteid vaidlustanud. Hageja on maakohtu järelduse ja põhjendused apellatsioonkaebuses

vaidlustanud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on hinnanud tõendeid vääralt ning jõudnud

seetõttu ebaõige järelduseni, et kostja viivitused tulenesid hagejast.

82. Esiteks toob ringkonnakohus esile, et kuigi lepingu järgi olid kostja kohustuste täitmise

tähtajad 30.09.2021 ja 30.10.2021, ei ole kostja tõendanud, et ta oleks nende tähtaegade

jooksul hageja viivituste või rikkumiste kohta etteheiteid teinud. Kostja on esitanud hagejale

etteheited hageja enda väidetavate rikkumiste kohta pärast seda, kui hageja teatas 09.12.2021

saadetud e-kirjaga kostja 01.12.2021 esitatud aktide kohta, et kostja on jätnud tööd tähtaegselt

üle andmata ning tõi välja, millised tööd on 08.12.2021 seisuga tegemata (I kd, tl 90–91).

83. Hõlbustamaks poolte väidete ja tõendite hindamist toob ringkonnakohus järgnevalt välja

pooltevahelise kohtueelse suhtluse perioodil detsembrist 2021 kuni veebruarini 2022.

83.1. Hageja 09.12.2021 kell 11.59 saadetud e-kirja kohaselt on 08.12.2021 seisuga kostja

poolt teostamata või osaliselt teostamata järgmised tööd:

- kaeviku rajamine, teostamata 30,5% tööde mahust,

- maakaabli paigaldamine, teostamata 100% tööde mahust,

- kaablikaitsetorude paigaldamine, teostamata 16,5% tööde mahust,

- haljastuse taastamine, teostamata 100% tööde mahust,

- moodulkivi paigaldamine, teostamata 100% tööde mahust,

- asfaltkate taastamine, teostamata 80,3% tööde mahust,

- killustikukatte taastamine, teostamata 100% tööde mahust ja

- äärekivi paigaldus, teostamata 66,2% tööde mahust.

Hageja lisas, et kuna kostja on jätnud asfaldikatte tähtajaks taastamata, tuleb vastavalt

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti nõudele täiendavalt asfalteerida kõnniteed talvise

asfaltiga, et tagada kõnniteede korrashoid talvisel perioodil. Sellega kaasnevad lepingus

ettenägemata täiendavad kulud.

Hageja palus kostjal tööd nõuetekohaselt lõpetada ning esitada täielik

teostusdokumentatsioon. Hageja hoiatas, et kui kostja ei asu lepingut täitma, ütleb hageja

lepingu üles ja nõuab kahju hüvitamist. Samas kirjas teatas hageja kostjale ka leppetrahvi

rakendamisest Veskimetsa lepingu p 10.3 alusel.

83.2. 09.12.2021 kell 13.14 (st pärast hageja e-kirja saamist) esitas kostja hagejale 01.12.2021

esitatud aktide alusel arved nr 4221 (46 443,84 eurot koos käibemaksuga, I kd, tl 86), nr 4321

(19 086 eurot koos käibemaksuga, I kd, tl 84), nr 4421 (18 000 eurot koos käibemaksuga, I

kd, tl 82) ja nr 4521 (viimane seondub Endla lepinguga) (I kd, tl 93–94).

83.3. 14.12.2021 vastuses selgitas hageja viitega oma 09.12.2021 kirjale, et kuna kostja

loobus objektil tööde teostamisest, pidi hageja paigaldama talvise asfaldi oma kulul, samuti

pidi hageja jätkama kaevetööde teostamise, kaitsetorude ning keskpinge kaablite

paigaldamisega oma ressursiga. Hageja märkis, et ei aktsepteeri arveid nr 4321, nr 4421 ja nr

4521 esitatud kujul. Arve 4221 puhul viitas hageja oma 09.12.2021 e-kirjale (I kd, tl 93).

20.12.2021 jätkukirjas 14.12.2021 e-kirjale palus hageja kostjal lõpetada lepingujärgsed tööd

(I kd, tl 95).

83.4. 20.12.2021 vastas kostja, et ei pea hageja reklamatsioone õigustatuks (I kd, tl 98–99).

Kostja heitis hagejale ette järgmist:

-

Kostja sai hageja muudetud projekti 30.08.2021, st see asjaolu ei sõltunud kostjast kui

töövõtjast.

2-22-3656

-

Hageja on eksinud sundpuurimistööde mahtudes.

-

09.12.2021 teavituse protsendid tööde tegemise mahu kohta ei vasta tegelikkusele,

esimese positsiooni kaeviku rajamine on teostatud vähemalt 95% tööde mahust.

-

Kostja 09.12.2021 esitatud arved on maksmata, samuti on tasumata arve nr 3221 summas

5905,08 eurot.

83.5. 11.01.2022 vastas hageja kostja etteheidetele (I kd, tl 108).

-

Projekti muudeti kostja soovil ning see ei seganud ülejäänud tööde teostamist. Kostja ei

ole taotlenud sellega seoses tähtaja pikendamist.

-

Mis puudutab sundpuurimist, siis Veskimetsa leping ei puuduta projekteerimist. Kostjale

edastati enne lepingu sõlmimist valmis projekt, millega kostja sai enne Veskimetsa

lepingu sõlmimist tutvuda. Kostja ei teatanud, et projekt sisaldaks vigu või ebatäpsusi, mis

takistavad lepingu täitmist.

-

Tööde mahu esitamisel on hageja arvestanud kostja poolt tööde täitmist projekti ning

hinnapakkumise mahu alusel, täpsed mahud saab teada siis, kui kõik ehitustööd saavad

valmis. I etapi tähtajaks 30.09.2021 ei ole kostja kaevetöid ega kaablite paigaldustöid

teostanud; II etapi tähtajaks 30.10.2021 ei ole kostja pinnase taastamistöid teostanud.

83.6. 25.01.2022 esitas hageja kostjale Veskimetsa lepingu alusel leppetrahvi nõude 140

945,76 eurot (I kd, tl 117–120). Kostja seda ei tunnistanud (I kd, tl 121).

83.7. 03.02.2022 taganes kostja Veskimetsa lepingust, korrates oma 20.12.2021 kirja väiteid

(I kd, tl 126–128).

83.8. 23.02.2022 teatas hageja, et ei nõustu kostja poolt lepingust taganemisega, kuna kostjal

ei ole taganemiseks alust, sest hageja ei ole lepingut rikkunud. Hageja ei pidanud arveid

tasuma, kuna arved ei ole muutunud sissenõutavaks – tööd, mille eest tasu nõutakse, ei ole

valmis ega vastu võetud, samuti ei ole kostjal õigust nõuda tasu lisatööde eest, milles kokku

lepitud ei ole (I kd, tl 131–133).

84. Kohtumenetluses on kostja korranud 20.12.2021 kirjas toodud etteheiteid ning on esitanud

täiendavaid väiteid. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja siiski tõendanud selliseid hageja

rikkumisi, mis annaksid aluse väita, et kostja poolt lepingu tähtaegade rikkumise põhjustas

hageja tegevus või tegevusetus (VÕS § 652 lg 1) ja/või et kostjal oli õigus keelduda oma

kohustuse täitmisest kuni hagejapoolse täitmiseni (VÕS § 110 lg 1).

84.1. Kostja väitel olid kaevetööde loa jaoks vajalikud maa- ja võrguomanike kooskõlastused

läbi, mistõttu ta ei saanud töödega kohe täies mahus alustada, kuna kaevetööde luba ei olnud

(nt I kd, tl 150). Hageja omakorda viitas lepingu p-le 3.1, mille kohaselt oli kostja

kohustuseks mh ka tulemuse saavutamiseks lubade ja litsentside hankimine, seega oli

kaevetööde loa hankimine kostja lepingujärgne kohustus ning kaeveloa saamatajäämise

riisiko oli kostjal. Lisaks selgitas hageja, et saatis Veskimetsa lepingu projekti kostjale juba

13.05.2021, kostja pidi töödega alustama hiljemalt 21.06.2021, kuid kostja esitas kaeveloa

taotluse alles 06.07.2021 ning luba väljastati 20.07.2021 (II kd, tl 84 pöördel, 105, 106).

Hageja väitel ei takistanud miski kostjal loa taotlemist kohe pärast lepingu sõlmimist (nt IV

kd, tl 181). Kostja on väitnud, et kuna kaevetööde luba anti hagejale, siis sõltus loa saamine

hagejast ning et takistuseks sai hageja järelevalve teostaja MA keeldumine kooskõlastuse

andmisest (III kd, tl 130 pöördel, 137, 138). Hageja on aga esile toonud, et 06.08.2021–

14.09.2021 ei saanud kostja töid teha, kuna omanikujärelevalve oli selle keelanud kostja

ebaseaduslike kaevetööde tegemise tõttu (II kd, tl 85, 111–112). Ringkonnakohtu hinnangul

on tõendatud, et järelevalve tuvastas kostjapoolse omavolilise kaevamise, mistõttu tuli esmalt

2-22-3656

taastada endine olukord konkreetsel alal, ning seejärel oli võimalik anda kooskõlastus

kaeveloa saamiseks. Ka kostja enda 06.08.2021 e-kirjas on kostja juhatuse liige RG

kinnitanud enda viga, st et tööde teostamise käigus on puututud linnamaad, mille suhtes ei

olnud kaeveluba (II kd, tl 111 pöördel). Ringkonnakohus nõustub, et esitatud tõendite põhjal

ei ole võimalik asuda seisukohale, et kaeveloa hiline saamine oleks süükspandav hagejale.

Seega ei ole tõendatud, et kaeveloaga seonduv viivitus oleks tingitud hagejast.

84.2. Teiseks väitis kostja, et tööde alustamisel avastati, et trass asub kraavis, mistõttu oli vaja

projekti muuta. Samuti oli kostja väitel projektis eksitud sundpuurimistööde mahtudes,

mistõttu oli vaja projekti muuta (nt I kd, tl 150). Hageja kinnitas trassi paiknemise muutmist,

kuid väitis, et seda tehti kostja 19.07.2021 palvele vastu tulles. Hageja märkis, et kuna kostja

oli projekti saanud juba 13.05.2021 ja sõlminud lepingu 17.06.2021, siis projekti muuta on

kostja soovinud alles 19.07.2021. Kostjal oli aega tutvuda projekti ja töömaaga kaks kuud.

Lisaks ei mõjutanud hageja väitel projekti muudatuse tellimine juba varasemat viivitust tööde

teostamisel. Kostja ei ole kogu lepingu täitmise ajal pidanud seda asjaoluks, mis tooks kaasa

tööde edasilükkumise, kuna kostja ei taotlenud lõpptähtaegade muutmist. Hageja viitas ka

sellele, et kostja sai lõplikult kooskõlastatud projekti muudatuse 31.08.2021, st üks kuu enne

vahetähtaega. Ringkonnakohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et projekti muutmine oli

vajalik seetõttu, et algne projekt oli puudulik või vastuolus seaduse nõuetega. Arvestades, et

kostja sai projektiga tutvuda enne lepingu sõlmimist, on põhjendamatu väide, et ta tuvastas

vea alles lepingu täitmise käigus. See, kus trass paikneb, pidi olema projektist nähtav ning kui

kostja soovis projekti selles osas muuta, saanuks ta seda taotleda varem. Kostja ei ole lükanud

ümber hageja väidet, et projekti muudeti üksnes kostja soovile vastutuleku korras, mitte

seetõttu, et projekt oli vastuolus seadusega. Kuna samaaegselt tööde teostamise tähtaegu ei

muudetud, siis pidi kostja arvestama, et projekti muutmine ei pikenda automaatselt vahe- ega

lõpptähtaega. Seega ei saa projekti muudatuse tõttu tööde viibimist pidada hagejast tingitud

viivituseks.

84.3. Kostja on kohtumenetluses viidanud ka sellele, et tal oli probleeme omanikujärelevalve

teostaja MAga suhtlemisel, kuna viimane oli pidevalt kättesaamatu. Hageja väitel on see

etteheide paljasõnaline. Kuna kostja ei ole tõendanud, et ta oleks lepingu täitmise ajal

sellekohaseid etteheiteid teinud, siis ei ole kohtul võimalik lugeda asjaomast väidet

tõendatuks.

84.4. Ka ei ole kostja ringkonnakohtu hinnangul lükanud ümber hageja väidet, et kui mingis

tööde teostamise etapis ei olnud mingil perioodil võimalik töid teha, siis sai töid teha teises

etapis/asukohas. Samuti ei ole kostja esitanud mingeid põhjendusi ega tõendeid selle kohta,

millise aja võrra lükkus tema nimetatud põhjustel edasi tema enda lepingujärgsete tööde

valmimine. Arvestades, et tööde teostamise tähtajad olid 30.09.2021 ja 30.10.2021, kuid

detsembri 2021 alguses oli maksimaalselt teostatud umbes 35% lepingujärgsetest töödest (vt

allpool p 101.4), siis oli tähtaegade ületamine märkimisväärne. Sellises olukorras ei ole

usutav, et kui rikkumine tulenes hagejast, jättis kostja lepingu täitmise ajal sellele viitamata

ning taotlemata lepingu tähtaegade konkreetset pikendamist.

84.5. Eeltoodust tulenevalt, kuna kostja ei ole tõendanud, et töödega viivitamine tulenes

hagejast, siis oli hagejal õigus esitada kostjale Veskimetsa lepingu tähtaegade rikkumise tõttu

leppetrahvinõue.

85. Hageja on arvestanud Veskimetsa lepingu alusel leppetrahvi vastavalt alates 01.10.2021 ja

01.11.2021 kuni hagi kohtusse esitamiseni 11.03.2022, s.o vastavalt 162 ja 131 viivitatud

2-22-3656

päeva eest. Kostja taganes Veskimetsa lepingust 03.02.2022. Seega tuleb täiendavalt hinnata,

kas hagejal oli õigus nõuda leppetrahvi kuni hagi esitamiseni.

-

Kostja ei ole tõendanud tööde nõuetekohast teostamist. Lepingust taganemine kostja poolt

ei ole kehtiv. Hagejal oli õigus arvestada leppetrahvi kuni hagi kohtusse esitamiseni

86. 01.12.2021 esitas kostja hagejale kolm Veskimetsa lepingu alusel tehtud töödega

seonduvat akti. Kostja väitel olid aktiga nr 3 (maksumus 46 443,84 eurot) kaetud „kaevetööd,

kaablikaitsetoru paigaldus, KP kaabli paigaldus, asfaltkatte taastamine, äärekivi taastamine,

moodulkivikatte taastamine, graniitkatte taastamine, haljastuse taastamine, killustikkatte

taastamine, kaabli läbisurumine kinnisel meetodil“. Teise 01.12.2021 aktiga (maksumus 18

000 eurot) olid kaetud ettevalmistustööd (mahamärkimistööd, geodeesia, trasside šurfimine

jne). Kolmanda 01.12.2021 aktiga (maksumus 19 086 eurot) oli kaetud graniitkatte taastamine

Kõrgepinge tänaval. Kuna hageja ei ole kostja 01.12.2021 esitatud tööde üleandmise-

vastuvõtmise akte vastu võtnud, siis tuli kostjal tõendada, et neis aktides kajastatud tööd olid

nõuetekohaselt teostatud ja et hageja pidi need vastu võtma või et need tööd tuleb lugeda

mingist ajahetkest vastuvõetuks (VÕS § 638).

87. Ringkonnakohtu arvates ei hinnanud maakohus tõendeid õigesti, kui asus seisukohale, et

hagejal ei olnud õigust jätta kostja 01.12.2021 esitatud aktid vastu võtmata. Maakohus on

otsuses kajastanud, et hageja ei vaidlustanud kostja vastuväiteid hageja puudusi käsitlevatele

väidetele, kuid tõenditest nähtub, et hageja vaidlustas kostja väited juba oma esimeses

vastuses kostja etteheidetele (vt ülal p-d 83.4 ja 83.5). Ka kohtumenetluses on hageja läbivalt

esitanud vastuväiteid kostja väidetele, et lepingu täitmine viibis hageja süül. Seega on

maakohus vääralt järeldanud, et hageja ei ole kostja väidetele vastu vaielnud. Kuna poolte

vahel on jätkuvalt selles küsimuses vaidlus, siis hindab ringkonnakohus järgnevalt kostja ja

hageja väiteid uuesti.

88. Kostja väitel tõendab 01.12.2021 aktides nimetatud tööde tegemist see, et hageja on

31.03.2023 menetlusdokumendi p-s 37 võtnud omaks, et kostja oli kõik tööd teostanud (III

kd, tl 75 pöördel, vrd IV kd, tl 168 pöördel; ringkonnakohtu istungil viitas kostja

õigeksvõtule, IV kd, tl 188, ajamärge 01:08:06). Hageja selgitas 31.03.2023

menetlusdokumendi kohta ringkonnakohtu istungil, et ta ei võtnud omaks, et kostja on tööd

teostanud, vaid asjaomane väide puudutas tõendamiskoormist. Hageja väitel pidi kostja

seejärel, kui hageja oli viidanud tegemata töödele ja jätnud need vastu võtmata (vt hageja

09.12.2021 vastus, ülal p 83.1), tõendama, et ta on need tööd nõuetekohaselt teostanud, st

hageja eitas enda kohustust tõendada kostja poolt tehtud tööde mahtu (IV kd, tl 187 pöördel –

188, ajamärge 01:04:45). Ringkonnakohus leiab, et nähtuvalt hageja vastuväidetest ei ole

kostja väide hageja omaksvõtu (TsMS § 231) või õigeksvõtu (TsMS § 440) kohta asjakohane.

89. Edasi tugines kostja oma väidete kinnitamiseks tööde nõuetekohase teostamise kohta

30.11.2022 menetlusdokumendiga koos esitatud Veskimetsa objekti geodeesiaandmetele, s.o

asjaomase menetlusdokumendi lisadele 2.1–2.7 (II kd, tl 186 ning selles viidatud lisad dtl

541–571). Vastuseks kostja viitele geodeesiaandmetele selgitas hageja oma 07.06.2022

menetlusdokumendi p-s 107 (II kd, tl 86) ning selle lisaks 22 oleva kaardi (dtl 430) abil,

millised tööd olid tegemata. 14.02.2023 menetlusdokumendi p-s 4 viitas kostja uuesti

30.11.2022 menetlusdokumendi lisadele 2.1 ja 2.3–2.7 ja selgitas, miks Veskimetsa

geodeesiaandmed tõendavad, et tööd olid kostja poolt teostatud aktides toodud mahtudes (III

kd, tl 12 ja pöördel). Hageja on 31.03.2023 menetlusdokumendis omakorda vaidlustanud

kostja esitatud lisade asjakohasuse (III kd, tl 75–76). Hageja väitel on ta lisas 2.1 mainitud

tööd vastu võtnud, kuna need sisaldusid 01.10.2021 aktis ning asjaomane arve nr 3821 on

2-22-3656

tasutud. Lisa 2.3 kohta on hageja märkinud, et trassi asukoha üle puudus vaidlus, mistõttu ei

tõenda see lisa midagi. Lisas 2.4 kajastatud tööde kohta väidavad nii hageja kui ka kostja, et

need on aktiga 2 vastu võetud ja arve tasutud. Seega on tõend hageja väitel asjakohatu. Lisas

2.5 olevad joonised ja selle saatekiri ei tõenda hageja väitel, et tööd on teostatud

nõuetekohaselt, sest geodeesiaandmed ei tõenda tööde 08.12.2021 seisuga puudusteta

tegemist. Hageja väitel saaks kostja tööde nõuetekohast teostamist tõendada fotodega või

ehitusdokumentatsiooniga, samuti omanikujärelevalve esindaja allkirjastatud tööde

üleandmise-vastuvõtmise aktidega, kuid selliseid tõendeid ei ole kostja esitanud. Lisade 2.6 ja

2.7 kohta märkis hageja, et puudub vaidlus, et hageja on varem aktsepteerinud Geoplan Eesti

OÜ mõõdistusi. Kokkuvõtlikult väitis hageja, et kostja viited geodeesiaandmetele on

üldsõnalised ja umbmäärased ning jääb arusaamatuks, kuidas joonistelt nähtuv seondub kostja

väidetega.

90. Ringkonnakohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et 01.12.2021 esitatud Veskimetsa

objekti puudutavates tööde üleandmise aktides kajastatud tööde mahud vastaksid tegelikult

teostatud töödele. Kostja ei ole seostanud aktides toodud töid viidetega 30.11.2022

menetlusdokumendi lisadele selliselt, et kohus saaks järeldada, et on tõendatud, et 01.12.2021

seisuga olid aktides nimetatud tööd vastavas mahus ja nõuetekohaselt teostatud. Kuna hageja

ei olnud töid vastu võtnud, siis oli tööde nõuetekohase teostamise tõendamine kostja

tõendamiskoormis. Tõendamiseks ei piisa kohtule kirjalike dokumentide esitamisest, vaid

pool peab näitama, mida ta mingi tõendiga tõendab. Kohus ei pea ise esitatud tõenditest

asjaolusid otsima, vaid pool peab kohtule viitama, millistele asjaoludele ta tugineb, ja kui

vastaspool asjaolu vaidlustab, siis peab pool välja tooma, millistele tõenditele ta asjaolu

tõendamiseks tugineb (RKTKo 16.12.2013, 3-2-1-141-13, p 17). Küll on aga tõendatud, et

pärast detsembri 2021 algust ei ole kostja objektil töid teinud. See nähtub üheselt ka kostja

03.02.2022 Veskimetsa lepingust taganemise avaldusest (I kd, tl 126–127). Kuna on

tõendatud, et alates detsembrist 2021 kostja objektil enam töid ei teinud ega puudusi

kõrvaldanud, oleks kostja pidanud tõendama, et kõik aktides nimetatud tööd on selle aja

seisuga nõuetekohaselt tehtud. Kostja seda teinud ei ole.

91. Ringkonnakohus käsitleb siinkohal täiendavalt eraldi kostja 01.12.2021 akti (maksumuses

18 000 eurot koos käibemaksuga), mis puudutas kaeve- ja ekskavaatoritöid, olemasolevate

trasside ühendamist, mahamärkimistöid, geodeesiat, liikluskorraldust, olemasolevate trasside

šurfimist (I kd, tl 58–59). Selle akti puhul vaidlevad pooled selle üle, kas tegemist oli

lisatöödega, mille eest hageja pidi tasuma, või on need tööd juba kaetud muude tööde

üleandmise-vastuvõtmise aktidega. Kuigi hageja akti vastu ei võtnud, esitas kostja 09.12.2021

arve nr 4421. Maakohus rahuldas kostja vastuhagi nimetatud arve osas, leides, et hageja oleks

pidanud tööd vastu võtma ja arve tasuma. Maakohus ei käsitlenud täpsemalt poolte väiteid

selle kohta, kas tegemist oli lisatöödega või mitte. Ringkonnakohus nõustub hageja

apellatsioonkaebuse väitega, et hagejal puudus kohustus asjaomase akti eraldi vastuvõtmiseks

ja selle alusel esitatud arve tasumiseks.

91.1. Kostja väitel oli selles aktis kajastatud kaevikute rajamine lisatöö, mis ei sisaldunud

Veskimetsa lepingu tasus. Alternatiivselt väitis kostja ringkonnakohtu istungil, et igal juhul on

tegemist tööga, mille eest kostja raha saanud ei ole, kuid jäi siiski väite juurde, et tegemist on

lisatööga (IV kd, tl 189, ajamärge 01:31:12). Hageja väitel oli tegemist lepingu tasus

sisalduvate töödega, mille eest ei olnud kostjal alust täiendavat arvet esitada. Tegemist oli

lepinguliste kaevetöödega, mis sisaldusid lepingu eelarves, mille kostja ise hinnapakkumisena

esitas. Hageja väitel oli selge, et kaevikute rajamine sundpuurimise jaoks oli lepingu tasuga

hõlmatud töö (vt mh IV kd, tl 188 pöördel, ajamärge 01:15:17). Hageja viitas Veskimetsa

2-22-3656

lepingu lisa nr 3 (tööde maksumuse tabel) reale B20.195.001, kus on nimetatud kaevikute

rajamine (III kd, tl 113).

91.2. Ringkonnakohus leiab, et hageja on tõendanud, et 01.12.2021 aktis maksumusega 18

000 eurot (koos käibemaksuga) nimetatud tööd oli lepingujärgsed tööd, mitte lisatööd. Seega

puudus hagejal alus nende kostja väitel lisatööde sellisel kujul vastuvõtmiseks ning nende eest

tasu maksmiseks. Pooled ei ole sellises lisatöös kokku leppinud, kuna lepingu muutmine oleks

lepingu p 15.1 kohaselt pidanud toimuma poolte kirjalikul kokkuleppel. Selliseid tõendeid ei

ole kohtule esitatud.

92. Ringkonnakohus ei pea asjakohaseks ka kostja väidet, et tema poolt kõigi tööde

nõuetekohast teostamist tõendab see, et peatellija Enefit Connect OÜ on hagejalt tööd vastu

võtnud ning hageja ja Enefit Connect OÜ vaheline leping on lõpetatud. Arvestades, et puudub

vaidlus, et kostja lepingujärgseid töid lõpuni ei teinud ning pärast hageja 09.12.2021 kirja

saamist ka puudusi ei kõrvaldanud, on selge, et kostja pidi Veskimetsa lepingu alusel

tegemata jäänud tööd ise tegema või tellima need kolmandalt isikult. Seega asjaolu, et hageja

on peatellijaga sõlmitud lepingu täitnud, ei tõenda kuidagi seda, et kostja oleks oma tööd

nõuetekohaselt teinud ja hageja oleks pidanud need vastu võtma või saaks kohus need esitatud

tõendite alusel lugeda vastuvõetuks (vrd RKTKo 28.02.2008, 3-2-1-1-08, p 13).

93. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et hagejal oli õigus mitte võtta vastu

kostja 01.12.2021 esitatud kolme akti, mistõttu ei olnud kostjal õigust esitada 09.12.2021

nende aktide alusel hagejale arveid ning asjaomased arved ei olnud muutunud sissenõutavaks

ka 03.02.2022, kui kostja esitas Veskimetsa lepingust taganemise avalduse.

94. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus erinevalt maakohtust, et ei ole tõendatud, et kostja

poolt Veskimetsa lepingu tähtaegade ületamine oleks süüks pandav hagejale, samuti ei ole

kostja tõendanud, et ta oleks 01.12.2021 aktides nimetatud tööd nõuetekohaselt teinud,

mistõttu ei olnud hagejal kohustust akte vastu võtta ega nende alusel esitatud arveid maksta.

Seega ei nõustu ringkonnakohus maakohtuga, et kostjal oli alus lepingust taganemiseks

põhjusel, et kostja oli viivitusse sattunud hageja tõttu või et taganemiseks andis alust see, et

hageja ei tasunud kostja 09.12.2021 arveid. Kuna taganemine ei ole kehtiv, oli hagejal õigus

arvestada ka Veskimetsa lepingu alusel leppetrahvi kuni hagi kohtusse esitamiseni. Seda, kas

asjaolu, et kostja ei täitnud Veskimetsa lepingut tervikuna, saab võtta arvesse leppetrahvi

vähendamisel, hindab kohus allpool alap-s 1.4.

1.3. Hageja tegi leppetrahvihoiatused ja nõudis leppetrahvi mõistliku aja jooksul

95. Endla lepingu järgi oli tööde teostamise tähtaeg 30.06.2021 ning kostja esitas viimaste

tööde teostamise kohta akti 01.12.2021. Hageja esitas kostjale Endla lepingu alusel

leppetrahvi hoiatuse 14.12.2021 ning leppetrahvinõude 14.01.2022 (I kd, tl 93, 110–113).

96. Veskimetsa lepingu alusel olid tööde teostamise tähtajad 30.09.2021 ja 30.10.2021, kostja

esitas tööde teostamise kohta kolm vaidlusalust akti 01.12.2021. Hageja esitas kostjale

leppetrahvi hoiatuse 09.12.2021 ning leppetrahvinõude 25.01.2022 (I kd, tl 91, 117–120).

97. Kostja väitis maakohtus ja oma apellatsioonkaebuses, et mõistlik aeg leppetrahvi

nõudmiseks – eelkõige Endla lepingu alusel – oli leppetrahvi nõudmise ajaks möödas, kuna

kostjal ei olnud enam alust arvata, et hageja nõuab leppetrahvi. Hageja omakorda tugines

leppetrahvi nõudmisel nii Endla kui ka Veskimetsa lepingute lisaks olevate elektripaigalduse

ehitustööde töövõtulepingu tüüptingimuste (I kd, tl 34-47) p-le 7.25, mille kohaselt „töö

2-22-3656

mittetähtaegsel üleandmisel on tellijal õigus teavitada töövõtjat leppetrahvi nõudmise

kavatsusest või esitada leppetrahvinõue oma valikul hiljemalt 3 kuu jooksul rikkumisest

teadasaamisest või hiljemalt 3 kuu jooksul töö üleandmisest“. Seega on hageja esitanud

leppetrahvi hoiatused kolme kuu jooksul töö üleandmisest, kuna kostja soovis töid üle anda

01.12.2021 ning hoiatused on esitatud detsembris 2021 ning nõuded jaanuaris 2022.

98. Kuna maakohus ei olnud hinnanud kostja väidet, et leppetrahvi nõuti pärast mõistliku aja

möödumist ega hinnanud ka asjaomaseid tüüptingimusi, mis olid pooltevaheliste lepingute

osaks (Endla lepingu ja Veskimetsa lepingu p-d 6.1.5, 16.3), andis ringkonnakohus pooltele

võimaluse avaldada arvamust asjaomaste tüüptingimuste kehtivuse kohta. Hageja ja kostja

mõlemad kinnitasid, et tegemist on kehtiva tüüptingimusega (IV kd, tl 186 ja pöördel,

ajamärked 00:34:08, 00:39:12). Ringkonnakohus leiab samuti, et tegemist on kehtiva

tüüptingimusega, mis on kooskõlas Riigikohtu praktikaga, mille kohaselt ei pruugi olla

mõistlik ja täitmist kiirendav leppetrahvi nõude esitamine enne kohustuse täitmist, kas või

juba põhjusel, et see võib kaasa tuua uue vaidluse (RKTKo 21.12.2011, 3-2-1-142-11, p 17).

Riigikohus on samas lahendis ka rõhutanud, et eriti majandustegevusega tegelevale müüjale

või ehitusettevõtjale ei pea teine pool n-ö igaks juhuks meelde tuletama, et kohustused tuleb

täita õigeks ajaks ja rikkumise korral saab tema vastu lepingu järgi esitada nõudeid (samas).

99. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja seega esitanud leppetrahvihoiatused ja -nõuded

Endla ja Veskimetsa lepingu alusel mõistliku aja jooksul (VÕS § 159 lg 2).

1.4 Leppetrahvi vähendamise taotlus on osaliselt põhjendatud

100. Kostja on alternatiivselt oma väitele, et leppetrahvi kokkulepped on tühised, esitanud

taotluse leppetrahvi vähendada (VÕS § 162). Maakohus, olles tuvastanud leppetrahvi

kokkulepete tühisuse, vähendas seejärel leppetrahvi. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus

kohaldanud vääralt materiaalõiguse normi, kuna olukorras, kus tuvastati tüüptingimuse

tühisus, puudus alus leppetrahvi vähendamiseks. Nimelt, kui kohus tuvastab leppetrahvi

kokkuleppe tühisuse, toob see kaasa sellise kokkuleppe tühisuse täies mahus (VÕS I komm, §

162, p 4.3). Kuna ringkonnakohus on juba asunud seisukohale, et leppetrahvi kokkulepped ei

olnud tüüptingimused ega oleks ka tüüptingimusena olnud tühised, siis on ringkonnakohtul

kohustus hinnata kostja taotlust leppetrahvi vähendamiseks.

101. Ringkonnakohus viitab käesoleva otsuse p-le 52, kust nähtub, et hageja arvutuste

kohaselt oli tal hagi esitamise ajaks kostja vastu leppetrahvinõue kokku kahe lepingu alusel

425 042,91 eurot, sellest Endla lepingu alusel 34 834,30 eurot ja Veskimetsa lepingu alusel

215 746,74+174 461,87 eurot (kokku 390 208,61 eurot). Seejärel tasaarvestas hageja kostja

lepingulise nõude enda vastu 94 068,89 euro ulatuses (arve nr 4521, 39 990,89 eurot; arve nr

4221, 46 443,84 eurot; arve nr 4321, 7634,40 euro ulatuses), misjärel jäi tema leppetrahvi

nõudeks kostja vastu 330 974,02 eurot. Kohtus nõudis hageja kostjalt 250 000 euro suurust

leppetrahvi.

102. Kostja tugineb oma taotluses sellele, et leppetrahv on ebamõistlikult kõrge, kuna ületas

kordades Veskimetsa lepingu alusel saadud lepingutasu. Samuti peab kostja oluliseks, et

peatellija on hagejalt tööd vastu võtnud ning hageja ei ole kahju kandnud (vt ka IV kd, tl 186

ja pöördel, ajamärked 00:29:03, 00:45:16).

103. Ringkonnakohus märgib esmalt, et Endla ja Veskimetsa lepingute p-de 10.3 kohaselt on

kokku lepitud leppetrahvides, millel oli survefunktsioon ehk kohustuse täitmise sunnivahendi

funktsioon, kuna leppetrahvi nõudmise õigus on ette nähtud lisaks tekkinud kahju nõudmise

2-22-3656

õigusele. Seega pelgalt asjaolu, et hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist, ei annaks alust

leppetrahvi vähendada.

104. Edasi hindab ringkonnakohus mõlema lepingu alusel esitatud leppetrahvinõudeid eraldi.

Ringkonnakohus leiab, et Endla lepingu alusel arvestatud (ja tasaarvestatud) leppetrahvi

puuduks alus vähendada, kuid Veskimetsa lepingu alusel kohtus nõutavat leppetrahvi tuleb

osaliselt vähendada.

104.1. Endla lepingu tasu oli kokku 137 142,90 eurot (millele lisandub käibemaks, lepingu p

8.2). Hageja hagiavalduse esitamise ajal oli leppetrahvi nõue Endla lepingu alusel 34 834,30

eurot (0,1% lepingutasust päevas, 01.07.2021–11.03.2022, s.o 254 viivitatud päeva eest).

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja väited ebamõistliku leppetrahvi suuruse kohta Endla

lepingu osas põhjendatud. 0,1% lepingutasust ei ole ebamõistlikult suur leppetrahv, eriti

arvestades, et kostja oleks saanud rikkumise igal ajahetkel lõpetada sellega, et oleks andnud

hagejale üle tööde nõuetekohast teostamist tõendava dokumentatsiooni. Hageja kinnitas, et

kostja on selle lepingu alusel saanud kätte umbes 100 000 eurot (IV kd, tl 187 pöördel,

ajamärge 00:59:58). Kostja ise oma vastuses hageja apellatsioonkaebusele on väitnud, et sai

selle lepingu alusel koos käibemaksuga 138 613 eurot (IV kd, tl 167 pöördel). Seega ei ole

õige kostja väide, et leppetrahv oleks Endla lepingu puhul kõrgem kui lepingutasu. Kostja ei

ole toonud esile asjaolusid, mis annaksid alust pidada 34 834,30 euro suurust leppetrahvi

ebamõistlikult suureks. Seega leiab ringkonnakohus, et hagejal oli õigus nõuda leppetrahvi 34

834,30 eurot ning tal oli ka õigus tasaarvestada see leppetrahvinõue kostja nõudega samas

ulatuses (kostja tasunõudeks Endla lepingu alusel jäi pärast tasaarvestust 5156,59 eurot (=arve

nr 4521, 39 990,89–34 834,30).

104.2. Veskimetsa lepingu tasu oli lepingu järgi 532 708 eurot (millele lisandub käibemaks).

Hageja arvutuste kohaselt oli leppetrahvinõue kokku 390 208,61 eurot: 215 746,74 eurot

(01.10.2021–11.03.2022, s.o 162 viivitatud päeva eest) ning 174 461,87 eurot (01.11.2021–

11.03.2022, s.o 131 viivitatud päeva eest). Sellest arvestas hageja maha eelnevas p-s

nimetatud 5156,59 eurot (Endla lepingu alusel) ning arve nr 4221 eest 46 443,66 eurot

(sisaldab käibemaksu) ning arvest nr 4321 tasaarvestas hageja 7634,40 eurot (sisaldab

käibemaksu). Seejärel jäi hageja leppetrahvinõudeks Veskimetsa lepingu alusel 330 973,96

eurot, millest hageja nõuab kohtus 250 000 eurot.

104.3. Ringkonnakohus on juba asunud seisukohale, et hagejal oli õigus nõuda leppetrahvi ka

Veskimetsa lepingu alusel kuni hagi esitamiseni, kuna kostja poolt lepingust taganemine ei

ole kehtiv. Ringkonnakohus leiab, et hagejal oli sealhulgas õigus esmalt tasaarvestada kostja

eelmises p-s nimetatud nõuded (5156,59+46 443,66+7634,40) ning seejärel otsustada,

millises suuruses ta täiendavalt kohtus leppetrahvi nõuab.

104.4. Puudub vaidlus, et kostja taganes Veskimetsa lepingust ega täitnud seda lõpuni. Kostja

on väitnud nii maa- kui ka ringkonnakohtus (nt IV kd, tl 168), et ta on saanud Veskimetsa

lepingu tasust, milleks oli lepingu p 8.2 järgi 532 708 eurot (millele lisandub käibemaks),

kätte 164 596 eurot (sisaldab käibemaksu). Hageja ei ole seda summat vaidlustanud. Neid

summasid (käibemaksuga koos) arvesse võttes oli kostja täitnud Veskimetsa lepingu tööde

mahust umbes 25%. Kui lisada sellele need Veskimetsa lepingu alusel esitatud arved, mille

hageja tasaarvestas leppetrahvinõudega (54 078,24 eurot koos käibemaksuga (46

443,84+7634,40)), siis saaks järeldada, et kostja oli teostanud töid ligi 35% ulatuses

lepingulistest kohustustest. Igal juhul ei olnud kostja täitnud isegi poolt lepinguliste tööde

mahust. Samas oli käesoleval juhul hagejale selge, et isegi kui kostja 03.02.2022

taganemisavaldus ei ole kehtiv, ei tee kostja suure tõenäosusega enam objektil töid ning

2-22-3656

tegemata tööd tuli igal juhul teha hagejal endal või tellida need kolmandatelt isikutelt.

Käesoleva kohtuasjas raames ei oma tähtsust, kellelt hageja need tellis, sest vaidlus puudub, et

kostja lepingujärgseid töid ei lõpetanud ega puudusi ei parandanud. Ringkonnakohus leiab, et

sellises olukorras võib leppetrahvi arvestamine ja nõudmine kogu lepingu tasult olla hea usu

põhimõttega vastuolus isegi siis, kui kostja ise oli lepingurikkumises süüdi ning jättis ise

lepingu tervikuna täitmata, kuigi tal ei olnud lepingust taganemiseks alust. Leppetrahvi

sellises määras nõudmine võib olla hea usu põhimõttega vastuolus ilma selleta, et see

mõjutaks leppetrahvikokkuleppe kehtivust üldiselt (RKTKo 01.10.2008, 3-2-1-67-08, p 13).

104.5. Kuivõrd leppetrahvi vähendamine on kohtu diskretsiooniotsus, tuleb kohtul sellistes

olukordades juhinduda oma siseveendumusest ning määrata õiglane suurus omal äranägemisel

(VÕS I komm, § 162, p 4.3). Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud võtta

leppetrahvi vähendamisel arvesse lepingutasu, mille kostja reaalselt Veskimetsa lepingu

täitmise eest kätte sai. Nagu juba märgitud, ei ole pooled vaidlustanud asjaolu, et kostja sai

tasuna kätte 164 596 eurot. Ringkonnakohus leiab, et samas ulatuses on põhjendatud mõista

kostjalt hageja kasuks välja ka leppetrahv. Täiendavalt leppetrahvi vähendamiseks alust ei ole,

kuna kostja viivitas lepingujärgsete töödega oluliselt ning keeldus seejärel õigustamatult

lepingu täitmisest. Usutav on seejuures hageja väide, et kostja viivituste tõttu läks osa tööde

tegemine, sh nt asfaltiga seotud tööd, tunduvalt kallimaks. Asfalditöid ei saanud talvel enam

lõpuni viia, kuid siiski tuli paigaldada ajutine n-ö talveasfalt (vt I kd, tl 91, 93). Samuti

vastutab hageja kostja tegemata või puudustega teostatud tööde eest peatellija ees.

105. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et hageja apellatsioonkaebus tuleb osaliselt

rahuldada ja maakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega jäeti hagi rahuldamata, ning teha

uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja leppetrahv 164 596 eurot.

II

Kostja vastuhagi nõuded

106. Kostja esitas vastuhagi, milles nõudis hagejalt arvete nr 4521 (39 990,89 eurot, sh km),

nr 4121 (4163,28 eurot, sh km), nr 4221 (46 443,84 eurot, sh km), nr 4421 (18 000 eurot, sh

km) ja nr 4321 (19 086 eurot, sh km) alusel võla ja viivise väljamõistmist.

Apellatsiooniastmes on menetluses kostja nõue kokku 116 232,41 eurot: arve nr 4521 alusel

39 990,89 eurot, arve nr 4121 alusel 4163,28 eurot, arve nr 4221 alusel 46 443,84 eurot, arve

nr 4421 alusel 18 000 eurot ja arve nr 4321 alusel 7634,40 eurot.

107. Kuna hageja on tasaarvestanud oma leppetrahvinõudega kostja arvest nr 4521 tuleneva

nõude 39 990,89 eurot, arvest nr 4221 tulenev nõude 46 443,84 eurot ning arvest nr 4321

tuleneva nõude 7634,40 eurot (ülejäänud osas selle arve tasumata jätmist ei ole kostja

vastuapellatsioonkaebuses vaidlustanud, IV kd, tl 140 pöördel, tl 144), ringkonnakohus on

tuvastanud, et hagejal oli kostja vastu kostja eelnimetatud nõuetest suurem leppetrahvi nõue ja

tal oli õigus nõuded tasaarvestada (VÕS § 197, § 198), siis puudub täiendav vajadus nende

arvete alusel esitatud nõudeid hinnata. Need on tasaarvestatud hagi esitamisel ning selles

suuruses vastuhagi rahuldamiseks alus puudus. Ringkonnakohus rahuldab seetõttu hageja

apellatsioonkaebuse ja tühistab maakohtu otsuse osas, milles maakohus rahuldas kostja

vastuhagi nende nõuete osas (s.o arve nr 4521, 39 990,89 eurot; arve nr 4221, 46 443,84

eurot; arve nr 4321, 7634,40 euro ulatuses). Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega jätab

vastuhagi selles osas rahuldamata.

108. Mis puudutab arvet nr 4421 summas 18 000 eurot (koos käibemaksuga), siis on

ringkonnakohus juba eespool p-s 91 ja selle alap-des asunud seisukohale, et kostjal puudus

alus asjaomase arve esitamiseks hagejale. Ringkonnakohus ei korda oma eespool toodud

2-22-3656

põhjendusi. Ringkonnakohus rahuldab hageja apellatsioonkaebuse ka selles osas ning tühistab

maakohtu otsuse osas, milles maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks arve nr 4421 alusel

välja 18 000 eurot. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega jätab vastuhagi ka selle nõude

osas rahuldamata.

109. Lisaks on kostja nõudnud vastuhagis arve nr 4121 alusel 4163,28 euro hagejalt

väljamõistmist. Maakohus jättis nõude rahuldamata ning kostja on maakohtu otsuse selles

osas vastuapellatsioonkaebuses vaidlustanud. Ringkonnakohus leiab, et kostja

vastuapellatsioonkaebuse rahuldamiseks alust ei ole.

109.1. 01.11.2021 arve nr 4121 puudutas kostja teostatud töid, mis olid hageja poolt vastu

võetud ning millega seotud arve oli 9010,10 euro ulatuses tasutud. Hageja jättis tasumata

4163,28 eurot mitte puuduste tõttu kostja töös, vaid põhjusel, et tasaarvestas selle kostjale

esitatud arvega nr MA008761 summas 4163,28 eurot (II kd, tl 181). Nimetatud arve esitas

hageja kostjale pärast seda, kui AS Tallinna Vesi oli esitanud hagejale 03.11.2021 arve nr

A2021181558 summas 4163,28 eurot veemagistraali sulgemisega tekitatud kahju eest (II kd,

tl 179). AS Tallinna Vesi nõue seondus sellega, et hageja alltöövõtjaks olev kostja oli

29.10.2021 põhjustanud oma tegevusega Õismäe teel ühisveevärgitoru purunemise, mille

tagajärjel katkes elutähtsa teenuse osutamine 10 tunniks (II kd, tl 178). Kostja on väitnud

esiteks seda, et töid, mille tagajärjel ühisveevärgi toru purunes, teostas hoopis Agio Ehitus

OÜ ning tema ei vastuta Agio Ehitus OÜ tegevuse ega tekitatud kahju eest. Teiseks on kostja

väitnud, et ka Agio Ehitus OÜ ei olnud kahju tekkimises süüdi, kuna talle esitatud plaanidelt

ei nähtunud AS Tallinna Vesi veetrass.

109.2. Kuigi ei ole täiesti selge, kas toru purunemise põhjustas kostja või Agio Ehitus OÜ

tegevus, on kohtu hinnangul tõendatud, et igal juhul oleks kostja vastutanud ka Agio Ehitus

OÜ tegevuse eest. Nimelt hageja, kostja ja Agio Ehitus OÜ vahel 23.07.2021 sõlmitud

kolmepoolse lepingu p 1 järgi kinnitas kostja, et aktsepteerib Agio Ehitus OÜ poolt hagejale

tehtud hinnapakkumist ning on nõus kõikide seal olevate tingimustega ja võtab kohustuseks

ning kannab vastutust nende täitmise eest. Sama kokkuleppe p 3 järgi korraldas ehitusplatsil

töid kostja (III kd, tl 81, 82). Lisaks kõrvaldas kostja seonduvad kahjustused oma kulul,

mööndes oma kohustusi ja vastutust (II kd, tl 182 ja pöördel).

109.3. Ringkonnakohus leiab, et ainetud on ka kostja väited selle kohta, et kostja ei olnud toru

kahjustamises süüdi, kuna plaanidelt ei olnud AS Tallinna Vesi veetrass nähtav. Kostja on

14.02.2023 menetlusdokumendi lisana esitanud plaani (III kd, tl 17), mis väidetavalt kinnitab,

et veetrass ei olnud nähtav. Ringkonnakohtu hinnangul nähtub hageja 31.03.2023

menetlusdokumendi p-s 21 toodud plaanilt, et veetrassid on tingmärkidega tähistatud (III kd,

tl 73 pöördel, 74, vt ka tl 110). Seega ei ole tõendatud kostja väide, et veetrasse asjaomastelt

plaanidelt ei nähtunud.

109.3. Ringkonnakohus nõustub seega maakohtuga, et hagejal oli õigus tasaarvestada kostja

arvega nr 4121 enda arve nr MA008761 summas 4163,28 eurot. Tasaarvestus oli lubatav,

kuna tegemist oli vastastikuste rahaliste nõuetega, mis olid sissenõutavaks muutunud (VÕS §

197 lg 1). Kuna tasaarvestamisega lõppes kostja täiendav arvest nr 4121 tulenev nõue 4163,28

eurot, siis jättis maakohus õigesti kostja vastuhagi selle nõude osas rahuldamata.

110. Ringkonnakohus leiab kokkuvõtvalt, et maakohus on õigesti jätnud rahuldamata kostja

vastuhagi 4163,28 euro nõude osas, kuid on vääralt rahuldanud kostja vastuhagi teiste nõuete

osas. Maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus vastuhagi rahuldas. Kuna kostja

2-22-3656

vastuhagi ei kuulu põhinõude osas rahuldamisele, ei kuulu rahuldamisele ka kostja

viivisenõue ning ringkonnakohus ei pea seda täpsemalt hindama.

111. Kuna ringkonnakohus leiab, et kostja vastuhagi ei kuulu tervikuna rahuldamisele, siis

puudub alus kostja nõuete tasaarvestamiseks hageja kasuks välja mõistetud

leppetrahvinõudega.

III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

112. Maakohus jättis kummagi poole menetluskulud tema enda kanda. Kuna ringkonnakohus

tühistab osaliselt maakohtu otsuse ja teeb uue otsuse, millega rahuldab hageja hagi 164 596

euro ulatuses (s.o rahuldab hagi umbes 65% ulatuses 250 000 eurost) ning jätab vastuhagi

tervikuna rahuldamata, siis tuleb hageja hagiga seotud menetluskulud jätta 65% ulatuses

kostja kanda ja 35% ulatuses hageja kanda. Kostja vastuhagiga seotud menetluskulud tuleb

jätta tervikuna kostja kanda.

113. Kuna ringkonnakohus rahuldab hageja apellatsioonkaebuse vastuhagi puudutavas osas

täielikult ning hageja hagiavaldust puudutavas osas 164 596 euro ulatuses (sisuliselt tähendab

see, et lisaks maakohtu poolt mõistlikuks peetud leppetrahvile 66 985 eurot rahuldab

ringkonnakohus hageja nõude täiendavalt 97 611 euro ulatuses), siis saab öelda, et

ringkonnakohus rahuldab hageja apellatsioonkaebuse umbes 70% ulatuses. Ringkonnakohus

lähtub sellest, et hageja apellatsioonkaebuses oli kaks nõuet: tema enda hagiavalduse

rahuldamine, mis rahuldatakse osaliselt, ning kostja vastuhagi rahuldamata jätmine, mis

rahuldatakse tervikuna. Neist kaalutlustest tulenevalt jäävad hageja apellatsioonkaebusega

seotud menetluskulud 30% ulatuses hageja kanda ja 70% ulatuses kostja kanda. Kostja

vastuapellatsioonkaebus jääb tervikuna rahuldamata, seega kostja vastuapellatsioonkaebusega

seotud menetluskulud jäävad tervikuna kostja kanda.

114. Kuna maakohus jättis poolte menetluskulud nende endi kanda ega määranud kindlaks

poolte menetluskulusid, kuid ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse, jätab ringkonnakohus

nii maakohtus kui ka ringkonnakohtus kantud menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

määramata (TsMS § 174 lg-d 3–5; Riigikohtu 20.04.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15,

p-d 21-22). Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus TsMS § 174 lg-s 4

sätestatud korras, s.o pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Maris Kuurberg

Indrek Soots

Neve Uudelt