3-24-2705/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Määruse tegemise aeg ja koht

30.10.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2705

Haldusasi

MTÜ Eesti Veeühing kaebus Keskkonnaameti 26.07.2024

korralduse nr DM-115314-45 tühistamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – MTÜ Eesti Veeühing

Vastustaja – Keskkonnaamet

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada MTÜ Eesti Veeühing kaebus.

Edasikaebamise kord

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse

kättesaamisest.

ASJAOLUD

1. Keskkonnaamet (KeA) keeldus 26.07.2024 korraldusega nr DM-115314-45 veeloa

andmisest Wooluvabrik OÜ-le Jägala jõe paisutamiseks Linnamäe paisul ja hüdroenergiast

elektrienergia tootmiseks Linnamäe hüdroelektrijaamas Muinaslinna tee 5 kinnistul, Jõesuu

külas, Jõelähtme vallas, Harjumaal.

2. Tallinna Halduskohtu menetluses on Wooluvabrik OÜ kaebus KeA 26.07.2024 korralduse nr

DM-115314-45 tühistamiseks ja KeA kohustamiseks asja uuesti läbivaatamiseks (haldusasi nr

3-24-2250).

3. MTÜ Eesti Veeühing (Eesti Veeühing) esitas 25.08.2024 vaide KeA 26.07.2024 korralduse

nr DM-115314-45 tühistamiseks.

4. KeA tagastas vaide 29.08.2024 kirjaga nr 1-7/24/73-2 haldusmenetluse seaduse (HMS) §

79 lg 1 p 5 alusel, sest samas asjas toimub Tallinna Halduskohtus kohtumenetlus (haldusasi nr

3-24-2250).

5. Eesti Veeühing esitas 28.09.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada

KeA 29.08.2024 vaide tagastamise otsuse ja kohustada KeA-d vastama kaebaja esitatud

vaidele.

Kaebaja selgitas täiendavalt kaebeõigusega seonduvat 11.10.2024 vastuses kohtunõudele.

Veeühing on tegutsenud alates asutamisest (1993. a) keskkonnaorganisatsioonina ning olnud

pikemat aega seotud Linnamäe paisul toimuva veekasutuse probleemidega. Ühing koondab

veemajanduse eri harudes tegutsevaid ning veemajandusest huvitatud isikuid ning peab

oluliseks tervikveemajanduse põhimõtete rakendamist praktikas, st vee kasutuslubade andmisel

või tegevuse keelamisel tuleb asjaolusid igakülgselt kaaluda ja arvestada kõiki vee ja veekogu

kasutamise viise. Linnamäe paisul toimuva veekasutusega seotud keskkonnakorraldusega on

Veeühing esitanud aastail 2017–2022 seisukohti avalikul väljapanekul olnud dokumentide

kohta kokku neljal korral. 25.08.2024 esitatud vaie KeA 26.07.2024 korraldusele on eelnevatel

aastatel esitatud seisukohtade sisuliseks ja loogiliseks jätkuks. Linnamäe paisul toimuva

veekasutuse keskkonnamõju hindamisel on täielikult jäetud arvestamata Jägala jõgikonnas

toimuv vee ärajuhtimine Tallinna pinneveehaarde süsteemi kaudu väljaspoole jõgikonda

(kanalite süsteemi kaudu Pirita jõkke ja sealt Ülemiste järve). Hüdroloogilise analüüsi

puudumise tõttu ei saa Linnamäe paisul toimuva veekasutuse mõju hinnang Jägala jõe hoiualale

olla objektiivne.

6. KeA leiab 17.10.2024 vastuses, et Eesti Veeühingul ei ole kaebeõigust KeA 26.07.2024

korralduse vaidlustamiseks. Ühegi subjektiivse õiguse riivet tulenevalt vaidlustatud

korraldusest ei ole kaebaja ära näidanud. Asjaolu, et kaebaja on osalenud erinevates paisu

puudutavates menetlustes, ei tähenda, et tema subjektiivseid õiguseid oleks riivatud ja see ei

loo talle kaebuse esitamise õigust. Ka kaebaja põhikirjaliste eesmärkide hulka loodus- ja

keskkonnakaitse selgelt väljendatult ei kuulu. Ühingu tegelik eesmärk on veemajanduses

tegutsevate juriidiliste ja füüsiliste isikute õiguste ja huvide kaitse seoses veemajanduse

korraldamisega, millele viitab ka kaebuse p-s 4 esitatud selgitus. Varasemates paisusid

puudutavates menetlustes osalemine ei pruugi tähendada, et kaebaja on seda teinud

keskkonnakaitse edendamise eesmärgil. Kaebaja tegevuse eesmärgiks on veemajanduse

arendamine ja keskkonnakaitse edendamine on kaheldav. Vastupidisel tõlgendamisel saaks

anda erinevatele majandust edendavatele organisatsioonidele laialdase kaebeõiguse

keskkonnaasjades, mis looks ettevõtjatele nõudeõiguse riigi vastu, et luua

keskkonnaeesmärkide arvel äritegevuseks võimalikult soodsad tingimused.

Vaide tagastamisel aluseks võetud HMS § 79 lg 1 p 5 eesmärgiks saab lugeda vajadust tagada

asja õigesti menetlemine ja välistada olukorrad, kus samas asjas toimub üheaegselt nii kohtu

kui ka kohtueelne menetlus. Nimetatud alusel vaide tagastamise eelduseks ei ole

kohtumenetluses oleva vaidluse toimumine samade poolte vahel. Nii Eesti Veeühingu vaie kui

ka Wooluvabrik OÜ kaebus on esitatud KeA 26.07.2024 korralduse tühistamiseks, seega kattub

vaides esitatud nõue kohtumenetluses esitatud nõudega.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kui kaebaja nõue vaide lahendamiseks kohustamiseks on seotud vaide esemega ning kui isik

leiab, et vaie on tagastatud ebaõigesti, tuleb vaide esemeks olev nõue esitada otse kohtule.

Kaebaja ei saa eraldiseisvalt vaidlustada vaide tagastamise otsust ja nõuda vastustaja

kohustamist vaiet läbi vaatama (vt Riigikohtu 06.06.2018 määrus nr 3-17-1152, p 9). Eeltoodut

ja kaebaja eesmärki arvestades tuleb praegusel juhul kaebust tõlgendada selliselt, et kaebaja

nõuab KeA 26.07.2024 korralduse tühistamist.

8. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse

saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

HKMS § 121 lg 2 p 1 näeb ette, et kohus võib kaebuse selle esitajale tagastada, kui kaebajal

puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

9. Kaebaja 11.10.2024 vastusest kohtunõudele saab järeldada, et kaebaja ei esitanud kaebust

oma subjektiivsete õiguste kaitseks, vaid avaliku huvi kaitseks keskkonnaorganisatsioonina

keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 31 lg 1 p 1 tähenduses. Kaebaja tõi välja, et

Eesti Veeühing on tegutsenud asutamisest alates keskkonnaorganisatsioonina, seejuures on

registrikaardil ühingu tegevusalaks märgitud „keskkonna- ja looduskaitseühendused“. Põhikirja

kohaselt korraldab ühing vee kasutamisele ja kaitsele, kalamajandusele ning muudele

veemajandusharudele pühendatud koosolekuid, ettekande- ja teabeüritusi ning nõupidamisi;

samuti avaldab oma arvamust Eesti veemajandusprobleemide kohta (p 7 alapunktid 6 ja 8).

10. Kohus ei sea kahtluse alla, et Eesti Veeühing tegeleb muu hulgas eelviidatud

tegevussuundadega. Samuti ei saa välistada, et Eesti Veeühingu põhikirjaline tegevus kätkeb ka

keskkonnakaitselisi aspekte. Kaebajal tuleb aga arvestada, et keskkonnaorganisatsioonidele

KeÜS § 30 lg-ga 2 ning §-ga 31 antud kaebeõigus ei ole piiramatu.

Keskkonnaorganisatsioonidele antud erandlik kaebeõigus piirdub üksnes keskkonnaasjadega

ulatuses, milles need on seotud kaebaja keskkonnakaitseliste eesmärkide või senise

keskkonnakaitselise tegevusvaldkonnaga. Keskkonnaorganisatsioonide kaebeõigus on mõeldud

eelkõige selleks, et asjast huvitatud valitsusvälised organisatsioonid, kellel võivad puududa

muud mõistlikud võimalused kaebuse esitamiseks, saaksid kaitsta keskkonnaalaseid huve.

Konkreetsest vaidlusest saadav kasu peab aitama kaasa organisatsiooni edasiste

keskkonnaalaste eesmärkide saavutamisele (vt Tallinna Ringkonnakohtu 16.09.2022 määrus nr

3-21-1682, p 15).

11. Kuigi kaebaja on kirjeldanud tegelemist Linnamäe paisu veekasutuse probleemidega, on

kohtu hinnangul kaebaja põhitegevus selles vallas seotud veemajanduse, mitte

keskkonnakaitsega. Ka kaebaja põhikirjast tuleneb, et Eesti Veeühing on

veemajandusprobleemidega tegelevate füüsiliste ja juriidiliste isikute vabatahtlik ühendus,

mille eesmärk on arendada Eesti veemajandust (p 1). Kaebaja on ise kohtule selgitanud, et Eesti

Veeühing peab oluliseks just tervikveemajanduse põhimõtete rakendamist praktikas (sh, et vee

kasutuslubade andmisel või tegevuse keelamisel kaalutaks asjaolusid igakülgselt ja arvestataks

kõiki vee ja veekogu kasutamise viise). Kohtu hinnangul ongi Eesti Veeühingu poolt praeguses

asjas esitatud kaebus seotud veemajanduse korraldamisega ning kohtule ei nähtu, et kaebusega

soovitakse edendada keskkonnakaitset. Seevastu KeA on 26.07.2024 korraldusega keeldunud

Jägala jõe paisutamiseks Linnamäe paisul veeloa andmisest just keskkonnakaitse huvides.

Kaebaja ei ole ära näidanud, milliseid kaebaja keskkonnakaitselisi huvisid vaidlustatud

korraldus (s.o veeloa andmisest keeldumine) kahjustab ning mil viisil see on seotud kaebaja

keskkonnakaitselise tegevuse ja eesmärkidega.

Isegi kui kaebaja põhikirjaline tegevus on seotud ka keskkonnakaitsega, ei anna see talle

piiramatut õigust vaidlustada mis tahes keskkonnaalast akti või toimingut. Kohtule

keskkonnaorganisatsioonina esitatav kaebus peab olema otseselt seotud isiku väidetavate

keskkonnakaitseliste eesmärkidega, kuid praegusel juhul see nii ei ole. Kohtule ei nähtu, et

Eesti Veeühing vaidlustaks KeA 26.07.2024 korraldust nt veeloa andmisest keeldumisega

kaasneda võiva keskkonnariski või -ohu ärahoidmiseks. Kaebaja nõuab vaidlusaluse korralduse

tühistamist veemajanduse huvides, eesmärgiga tagada praktikas tervikveemajanduse

põhimõtete rakendamine. Kaebaja ei saa keskkonnaorganisatsioonina halduskohtusse pöörduda

ainuüksi oma põhikirjalistele ülesannetele viidates ja nõuda halduse tegevuse õiguspärasuse

hindamist üksnes tulenevalt sellest, et ta on vastavat huvi deklareerinud oma põhikirjas.

12. Kuna Eesti Veeühingu kaebus ei ole seotud keskkonnakaitseliste eesmärkidega, puudub tal

keskkonnaorganisatsioonina kaebeõigus KeA 26.07.2024 korralduse vaidlustamiseks. Kohus

tagastab seega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

13. Kuna kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, ei kuulu vastavalt HKMS § 104

lg 5 p-le 2 tasutud riigilõiv tagastamisele.

(allkirjastatud digitaalselt)