2-23-3645/31 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 30. oktoober 2024

Tsiviilasja number

2-23-3645

Tsiviilasi

GODIA OÜ hagi Mart Paadiku vastu 5000 euro ja

viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 17. jaanuari 2024. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Mart Paadiku apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

6699 eurot 37 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (vastustaja) GODIA OÜ (registrikood

14575945), esindaja vandeadvokaat Rene Varul

Kostja (apellant) Mart Paadik (isikukood

XXXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Tõnu

Mets

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Mart Paadiku apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 17.

jaanuari 2024. a otsus muutmata.

2. Jätta Mart Paadiku 16. oktoobri 2024. a vastuväide Tartu Ringkonnakohtu

tegevusele rahuldamata.

3. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud Mart Paadiku kanda.

4. Määrata kindlaks GODIA OÜ menetluskulude rahaline suurus. Mõista Mart

Paadikult GODIA OÜ kasuks välja menetluskulu 982 eurot 10 senti.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi

ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. GODIA OÜ (hageja) esitas 7. märtsil 2023 Tartu Maakohtule Mart Paadiku (kostja)

vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 5000 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivis 1174 eurot 37 senti ning viivis 5000 euro jäägilt võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 113 lg 1 teises aluses sätestatud määras alates 7. märtsist 2023 kuni põhivõla tasumiseni.

Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid OÜ Walton (likvideerimisel, müüja) ja kostja 19. märtsil

2020 müügilepingu, mille alusel müüja müüs kostjale XXX kinnistu (müügileping).

Müügilepingu kohaselt oli ostuhind 5000 eurot. Müügilepingu järgi tasus kostja enne

müügilepingu sõlmimist ostuhinnast 2500 eurot ülekandega müüja kontole. Müüja esindaja

kinnitas müügilepingu allkirjastamisega selle summa saamist. Müügilepingu järgi kohustus

kostja tasuma ülejäänud ostuhinna müüja pangakontole 30 päeva jooksul müügilepingu

sõlmimisest, s.o hiljemalt 18. aprillil 2020.

Müüja pangakontole ei ole laekunud 2500 eurot, nagu müügilepingus kinnitati. Kostja ei

tasunud ülejäänud ostuhinda müüja pangakontole 30 päeva jooksul müügilepingu

sõlmimisest. Müügilepingu kohaselt tuli ostuhind tasuda müüja panagakontole. Seda ei ole

tehtud. Kostja väide, et ta täitis müügilepingust tulenevad kohustused sellega, et täitis

ostuhinna ulatuses müüja kohustusi kolmandate isikute ees, on ebamäärane. Teadmata on,

mis tehinguid täideti ja kelle ees. Kostja ei ole seega täitnud ostuhinna tasumise kohustust.

Müüja loovutas 29. detsembri 2021. a notariaalse lepingu alusel müügilepingust tulenevad

rahalised nõuded hagejale. Müüja teavitas 30. detsembril 2021 kostjat nõude

loovutamisest. Müüja nimel sõlmis nõude loovutamise lepingu ja edastas nõude

loovutamise teate kostjale müüja juhatuse liige J. Kirss. J. Kirss valiti müüja osanike 11.

novembri 2021. a otsusega müüja juhatuse liikmeks. Äriregistri kanne tehti 1. detsembril

2021. Hageja sai tugineda J. Kirsi esindusõiguse osas äriregistri kandele. J. Kirss on

jätkuvalt müüja juhatuse liige.

Hageja nõuab kostjalt seega ostuhinna tasumist ja sellega tasumisega viivitamise eest

alates 19. aprillist 2020 seadusjärgset viivist.

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja on täitnud müügilepingust tulenevad kohustused müüja ees. Müüja kinnitas

müügilepingus, et kostja tasus enne müügilepingu sõlmimist ostuhinnast 2500 eurot.

Kostja tasus ostuhinnast 2500 eurot 30 päeva jooksul alates müügilepingu sõlmimisest.

Seda tõendavad müüja endise juhatuse liikme H. Liivati 28. märtsi ja 30. novembri 2023. a

kinnitused. H. Liivat oli kostja poolt kohustuse täitmise ajal müüja juhatuse liige. Kostja

täitis müügilepingust tulenevad kohustused sellega, et täitis ostuhinna ulatuses müüja

kohustusi kolmandate isikute ees. Müüja kinnitas kohustuste täitmist. Müüja aktsepteeris

sellist kohustuste täitmise viisi. Müüja ja kostja leppisid seega ostuhinna tasumise

kohustuse täitmise viisina kokku muu viisi, kui ostuhinna müüja pangakontole kandmise.

Hageja ei tõendanud, et ta sai nõude loovutamisega nõude omanikuks. Nõude loovutamise

teatis on allkirjastamata ja selle kostjale edastamine on tõendamata. Müüja nimel nõude

hagejale loovutanud isikul ei olnud õigust nõuet hagejale loovutada. Nõude loovutamise

teatisel on märgitud müüja esindajana juhatuse liige J. Kirss. J. Kirss ei ole kunagi olnud

müüja juhatuse liige. J. Kirss kanti müüja juhatuse liikmena äriregistrisse 1. detsembril

2021. Tegemist on vale kandega. Kanne põhineb müüja 11. novembri 2021. a osanike

otsusel, mis on tsiviilasjas nr 2-22-2307 vaidlustatud. Tsiviilasja nr 2-22-2307 menetlus on

pooleli.

MAAKOHTU LAHEND

3. Maakohus rahuldas 17. jaanuari 2024. a otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja

kasuks välja 6174 eurot 37 senti ja viivise põhivõlalt 5000 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates 7. märtsis 2023 kuni põhivõla tasumiseni. Maakohus jättis

menetluskulud hageja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 3388

eurot.

Hageja omandas nõude loovutamisel teel ja asus VÕS § 164 lg 2 järgi müüja asemele.

Müüja loovutas 29. detsembri 2021. a notariaalse lepingu alusel müügilepingust tuleneva

ostuhinna tasumise nõude koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid hagejale. Müüja juhatuse

liige J. Kirss teavitas kostjat nõude loovutamisest. Asjaolu, et teatisel puudub allkiri, ei

tähenda, et nõuet ei loovutatud. Kostja ei vaielnud nõude loovutamise teatise

kättesaamisele vastu. Kuigi kostja väitel ei ole loovutus kehtiv, ei nähtu asja materjalidest,

et kostja oleks varem keeldunud kohustuse hagejale täitmisest. Kostja väide, et müüja ei

loovutatud nõuet hagejale, ei ole VÕS §-s 172 sätestatut arvestades asjakohane. Nõude

hagejale loovutamine on VÕS § 170 järgi kostja suhtes toimunud.

Müüja nimel nõude loovutanud isik oli selleks õigustatud. Äriregistri väljavõttest nähtuvalt

on müüja juhatuse liige alates 1. detsembrist 2021 J. Kirss. Isegi kui tema juhatuse

liikmeks valimine on vaidlustatud, saab teda tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 34

lg 1 järgi lugeda nõude loovutamise ajal müüja seaduslikuks esindajaks. Kui isik on kantud

juhatuse liikmena äriregistrisse, kehtib registrikanne kolmanda isiku suhtes üldjuhul

õigena, v.a kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige. Juhatuse liikme

valimise otsuse tühisus ei ole jõustunud kohtulahendiga tuvastatud.

Kostja ei ole müügilepingust tulenevat ostuhinna tasumise kohustust täitnud. Ostuhind oli

müügilepingu p 2.1 kohaselt 5000 eurot. Pooled leppisid müügilepingus kokku, et

ostuhinnast 2500 eurot on ostja poolt ülekandega tasutud müüja kontole enne lepingu

sõlmimist, millise summa saamist kinnitab müüja allkirjaga lepingul. Pooled leppisid

müügilepingus kokku, et ostja kohustub tasuma ostuhinnast 2500 eurot ülekandega müüja

kontole 30 päeva jooksul alates lepingu sõlmimisest. Müügilepingus märkimine, et ostja

tasus müüjale ostuhinna enne müügilepingu sõlmimist, on käsitatav täitmise kviitungina

VÕS § 95 järgi. Võlgnik saab sellega tõendada kohustuse täitmist. Sel juhul eeldatakse, et

võlgnik on kohustuse täitnud. Võlausaldaja peab tõendama, et täitmist ei toimunud.

Müüja pangakonto väljavõttest ei nähtu ühtegi ülekannet kostjalt enne ega pärast

müügilepingu sõlmimist. Müüja juhatuse liikme kinnitus raha tasumise kohta peab

põhinema asjaoludel ja tõenditel. H. Liivati kinnituskirjadest ei nähtu, mis asjaoludel,

millistele kolmandatele isikutele, mis ajal ja milliseid müüja kohustusi kostja täitis. Kostja

ei selgitanud samuti millal, mil viisil ja kellele ta müüja kohustused väidetavalt täitis.

Kostja ei esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks kokkulepe müügihinna tasumise kohta

teistsugusel viisil, kui müügilepingus oli kokku lepitud. Teada ei ole, kas kohustused

kolmandate isikute ees olid olemas. Tõenditest ei nähtu seega, et ostuhind oleks tasutud.

Kostja võlgneb hagejale müügilepingu ja VÕS § 208 lg 1 alusel seega 5000 eurot. Hageja

viivisenõue on VÕS § 113 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel

põhjendatud. Menetluskulud jättis kohus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada, teha uus otsus,

millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus hageja kanda.

Kostja esitas taotluse tsiviilasja menetluse peatamiseks kuni lõpplahendi jõustumiseni

tsiviilasjas nr 2-22-2307.

Kostja täitis oma kohustused müüja ees kohaselt. Maakohus ei analüüsinud kostja poolt

kohustuse täitmise kohta esitatud tõendeid sisuliselt. Müüja kinnitas müügilepingus, et ta

sai ostuhinnast 2500 eurot enne müügilepingu sõlmimist. H. Liivat, kes oli müügilepingu

täitmise ajal müüja juhatuse liige, kinnitas, et kostja on ostuhinna tasumise kohustuse

täitnud. Kostja täitis müügilepingust tuleneva ostuhinna tasumise kohustuse sellega, et

täitis müüja kohustusi kolmandate isikute ees. Müüja ei esitanud kostjale nõudekirju,

millest saaks järeldada, et ostuhinna tasumise kohustus on täitmata. Kostjal ei ole

raamatupidamiskohustust. Talle ei saa ette heita, et tal ei ole säilinud ostuhinna tasumise

kohustuse täitmise kohta rohkem tõendeid. Müüja ei teadnud nõude hagejale loovutamise

ajal tegelikult ise ka, kas ostuhinna tasumise kohustus on täidetud. Maakohtu väide, et

kostja ei esitanud tõendeid, millest nähtuks kokkulepe müügihinna tasumise kohta

teistsugusel viisil, kui müügilepingus oli kokku lepitud, on H. Liivati kinnitusega ümber

lükatud.

Maakohus ei pööranud tähelepanu sellele, et kostja vastu suunatud nõue taasloodi pärast

seda, kui müüja väikeosanik üritas müüjat kaaperdada ja valis müüja juhatuse liikmeks J.

Kirsi. Müüja osanike 11. novembri 2021. a otsus, millega valiti J. Kirss müüja juhatuse

liikmeks, on vaidlustatud (tsiviilasi nr 2-22-2307). Vaidlus on pooleli. Müüja nimel

tegutsenud J. Kirsil puudus müüja esindamise õigus, ta ei saanud müüja nimel

müügilepingus tulenevaid nõudeid kehtivalt hagejale loovutada.

5. Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.

Ostuhinna tasumise kohustuse saab lugeda täidetuks, kui see on täidetud kokkulepitud

viisil. Müügilepingu kohaselt pidi müüja pangakontole olema enne müügilepingu

sõlmimist laekunud ostuhinnast 2500 eurot ja pärast müügilepingu sõlmimist 2500 eurot.

Müüja pangakonto väljavõtetelt ei nähtu selliseid laekumisi. Kohustus ei ole seega täitetud.

H. Liivati kinnituskirjad ei tõenda kohustuse täitmist. H. Liivat oli lühikest aega müüja

juhatuse liige. Ta on esitanud erinevates menetlustes müüja tegevuse kohta kinnituskirju,

kuid H. Liivatit ei ole keegi näinud ega temaga kontakti saanud, sh müüja erikontrolli

läbiviija. H. Liivati kinnituskirjad ei ole kooskõlas alusdokumentide ega teiste tõenditega.

Nõude loovutamise leping sõlmiti müüjaga. Müüja äriregistrisse kantud juhatuse liige J.

Kirss esindas müüjat. Hageja ei tea midagi müüja sisetülidest. Hageja sai tugineda

äriregistri kande õigsusele. Nõude loovutamine on seega kehtiv. Puuduvad alused asjas

menetluse peatamiseks.

6. Tartu Ringkonnkohus jättis 25. septembri 2024. a määrusega kostja taotluse

menetluse peatamiseks rahuldamata ja apellatsioonkaebusele Tartu Ringkonnakohtu 19.

detsembri 2022. a määruse tsiviilasjas nr 2-22-13361 tõendina asja materjalide juurde vastu

võtmata. Kostja esitas 16. oktoobri 2024. a menetlusdokumendis vastuväite

ringkonnakohtu tegevusele (TsMS § 333 lg 1), millega jäeti menetlus peatamata ja asja

materjalide juurde võtmata apellatsioonkaebusele lisatud tõend.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

maakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata. Apellatsioonkaebus jääb

rahuldamata.

8. Hageja nõuab kostjalt müüja (OÜ Walton (likvideerimisel)) ja kostja vahel 19.

märtsil 2020 sõlmitud müügilepingust tuleneva ostuhinna 5000 euro tasumist. Hageja

nõude aluseks on müügileping ning VÕS § 108 lg 1 (koosmõjus VÕS § 208 lg-ga 1).

Pooled vaidlevad ringkonnakohtus jätkuvalt selle üle, kas müüja on müügilepingust

tulenevad nõuded kostja vastu kehtivalt hagejale loovutanud ning kas müügilepingust

tulenev ostuhinna tasumise kohustus on täidetud

9. Võlausaldaja võib võlgniku nõusolekust sõltumata loovutada oma nõude teisele

isikule (VÕS § 164 lg 1). Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele

(VÕS § 164 lg 2). Võlgnik võib uue võlausaldaja nõude vastu esitada vastuväiteid, mis tal

on uue võlausaldaja vastu (VÕS § 171 lg 1), sh tugineda sellele, et nõude loovutamise

leping on tühine (RKTKo 3.05.2023, 2-21-2785/89, p 19.3).

1. Maakohus tuvastas, et müüja ja hageja sõlmisid 29. detsembril 2021 nõude

loovutamise lepingu, mille alusel müüja loovutas müügilepingust tuleneva ostuhinna

tasumise nõude koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid hagejale. Müüja nimel sõlmis nõude

loovutamise lepingu müüja äriregistrikaardile kantud juhatuse liige J. Kirss (I kd, tl 77).

Selle üle ei ole pooled asjas vaielnud. Kostja väitel on nõude loovutamise leping tühine,

kuna müüja nimel lepingu allkirjastanud isikul ei olnud müüja esindamise õigust.

2. Juriidilise isiku juhatus või seda asendav organ loetakse suhetes teiste isikutega

juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks (tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 34 lg 1).

Osaühingu juhatuse liikme ametisuhe ja sellest tulenev osaühingu esindamise õigus tekib,

kui isik valitakse osanike või nõukogu olemasolul nõukogu otsuse alusel juhatuse liikmeks.

Juhatuse liikme ametisuhe lõpeb, kui osaühingu samad organid kutsuvad juhatuse liikme

tagasi (äriseadustik (ÄS) § 184 lg 1) või kui juhatuse liige astub juhatusest tagasi, teatades

sellest enda määranud organile (ÄS § 184 lg 7). Osaühingu juhatuse liikme ametisuhe ja

sellest tulenev osaühingu esindamise õigus ei sõltu seega sellest, kas isik on kantud

osaühingu äriregistri kaardile juhatuse liikmena. Samas juhul, kui isik on osaühingu

juhatuse liikmena äriregistrisse kantud, kehtib kanne kolmanda isiku suhtes õigena, v.a

juhul, kui kolmas isik teadis, et kanne ei ole õige (äriregistri seaduse § 29 lg 3). See

tähendab, et kolmas isik saab osaühinguga lepingu sõlmimisel lähtuda sellest, et osaühingu

äriregistrikaardile kantud juhatuse liikmel on osaühingu esindamise õigus, tingimusel, et ta

ei tea, et kanne on vale.

3. Hageja sai müüjaga nõude loovutamise lepingu sõlmimisel seega tugineda

sellele, et müüja äriregistrikaardile kantud juhatuse liikmel J. Kirsil on müüja esindamise

õigus, tingimusel, et hageja ei teadnud, et äriregistri kanne on vale. Asjas ei ole esitatud

tõendeid, mis annaks alust arvata, et hageja teadis müüjaga nõude loovutamise lepingu

sõlmimisel, et müüja äriregistrikaardile juhatuse liikme kohta tehtud kanne on vale. Müüja

ja hageja vahel sõlmitud nõude loovutamise leping ei ole TsÜS § 129 lg 1 järgi seega

tühine.

4. Kostja sai nõude loovutamisest teada hiljemalt käesoleva tsiviilasja menetluses,

mil kostja tutvus hageja poolt müüja ja hageja vahel sõlmitud nõude loovutamise

lepinguga. Nõude loovutamine on VÕS § 170 teise lause järgi kostja suhtes seega

toimunud.

10. Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele (VÕS § 76 lg 1). Kohustus

loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule

õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil (VÕS § 76 lg 3). Müügilepingus on ostuhinna

tasumine kohustuse osas ette nähtud, et ostuhinnast 2500 eurot on ostja poolt ülekandega

tasutud müüja kontole enne lepingu sõlmimist, millise summa saamist müüja poolt

kinnitab müüja esindaja oma allkirjaga müügilepingul (p 2.2), ning et ostja kohustub

ostuhinnast 2500 eurot tasuma ülekandega müüja kontole 30 päeva jooksul arvates

müügilepingu sõlmimisest (p 2.3). Kostja väitel täitis ta müügilepingust tuleneva ostuhinna

tasumise kohustuse tegelikult nii, et täitis müüja eest müüja kohustusi kolmandate isikute

ees.

1. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et müüja poolt müügilepingus antud

kinnitust ostuhinnast 2500 euro tasumise kohta saab käsitleda VÕS § 95 lg 1 mõttes

täitmise kviitungina. Kui on antud täitmise kviitung, eeldatakse üldjuhul, et võlgnik on

kohustuse täitnud ning tõendamiskoormis selle tõendamiseks, et täitmist ei toimunud,

läheb üle võlausaldajale. Võlausaldajal on võimalus selline eeldus ümber lükata, kui ta

tõendab, et võlgnik on jätnud kohustuse täitmata (RKTKo 21.09.2016, 3-2-1-57-16, p 28).

Maakohus tuvastas müüja pangakontode väljavõtete alusel, et ostuhind ei ole müüja

pangakontole laekunud. Kostja ei vaidlusta seda. Hageja on seega tõendanud, et ostuhinda

ei ole tasutud viisil, mille kohta anti müügilepingus täitmise kviitung. Ringkonnakohus

leiab, et kuivõrd hageja on tõendanud, et ostuhind ei ole täitmise kviitungis nimetatud viisil

tasutud, on kostja TsMS § 230 lg 1 alusel kohustatud tõendama, et ta täitis ostuhinna muul

viisil, kui täitmise kviitungis nimetatud viisil.

2. Kostja soovib tõendada, et ta on müügilepingust tuleneva ostuhinna tasumise

kohustuse täitnud, müüja endise juhatuse liikme H. Liivati 28. augusti (I kd, tl 58) ja 30.

novembri 2023. a kinnituskirjadega (II kd, tl 11). H. Liivat oli äriregistri andmetel

müügilepingu sõlmimise ajal ning sellele järgnevalt kuni 1. detsembrini 2021 müüja ainuke

juhatuse liige (I kd, tl 60 pöördel). H. Liivati peaks seega olema isik, kellel on teada, kas

kostja on ostuhinna müüjale tasunud. Samas H. Liivati kinnitused kostja poolt ostuhinna

tasumise kohta on olnud vastuolulised. H. Liivat andis müüja juhatuse liikmena esimest

korda kinnituse ostuhinna tasumise kohta müügilepingus, kus ta kinnitas, et ostja on

tasunud ostuhinnast 2500 eurot enne müügilepingus sõlmimist müüja pangakontole

(müügilepingu p 2.2, I kd, tl 7). H. Liivat andis teise kinnituse ostuhinna tasumise kohta

28. augusti 2023. a kinnituskirjas, milles märkis, et kostja tasus poole ostuhinnast enne

tehingu vormistamist ja poole lepingus ettenähtud tähtaja jooksul. Kostja kinnitusel kordas

H. Liivat enda 28. augusti 2023. a kinnituskirjas müügilepingu punktis 2.2 antud kinnitust,

s.o seda, et kostja tasus ostuhinnast 2500 eurot enne müügilepingu sõlmimist müüja

pangakontole (I kd, tl 55 pöördel). Hageja esitas pärast seda, kui kostja oli esitanud

maakohtule H. Liivati 28. augusti 2023. a kinnituskirja, müüja pangakonto väljavõtted,

millelt ei nähtu kostja poolt müüjale ostuhinna tasumist. Kostja väitis seejärel, et kostja

täitis ostuhinna tasumise kohustuse müüja ees nii, et täitis ostuhinna ulatuses müüja

kohustusi kolmandate isikute ees (II kd, tl 6 pöördel). Kostja esitas selle tõendamiseks H.

Liivati 30. novembri 2023. a kinnituskirja, milles viimane kinnitab, et kostja tasus poole

ostuhinnast enne müügilepingu sõlmimist nii, et täitis müüja palvel müüja kohustusi

kolmandate isikute ees, ja poole ostuhinnast müügilepingus nimetatud tähtaja jooksul

samal viisil.

3. Ringkonnakohus leiab, et kui kostja tegelikult maksis ostuhinna müüjale, siis

peaksid kostja ja müüja endine juhatuse liige H. Liivat oskama selgelt öelda, kuidas kostja

seda tegi, s.o kas kostja kandis raha müüja pangakontole või täitis ostuhinna ulatuses

müüja kohustusi kolmandate isikute ees. Mõlema isiku väited peaksid olema ajas

muutumatud, kuivõrd kostja poolt ostuhinna tasumise viis ei saa olla alguses üks ja hiljem

teine. Kuna kostja ja H. Liivati väited kostja poolt ostuhinna tasumise kohta on olnud

vastuolulised ja sõltuvuses sellest, milliseid tõendeid on hageja esitanud, ei saa lugeda

tõendatuks, et kostja on müügilepingust tuleneva ostuhinna tasumise kohustuse täitnud.

11. Maakohus rahuldas müügilepingu ning VÕS § 108 lg 1 alusel hageja nõude kostjalt

5000 euro saamiseks seega põhjendatult. Samuti rahuldas maakohus põhjendatult hageja

viivisenõude. Kostja ei ole apellatsioonkaebuse põhjendustes viivisenõude rahuldamisele

ka iseseisvaid vastuväiteid esitanud.

12. Kostja on esitanud 16. oktoobri 2024. a menetlusdokumendis vastuväite

ringkonnakohtu tegevusele, millega ringkonnakohus jättis asjas menetluse peatamata ning

apellatsioonkaebusele lisatud Tartu Ringkonnakohtu 19. detsembri 2022. a määruse

tsiviilasjas nr 2-22-13361 tõendina asja materjalide juurde võtmata.

Menetlusosaline võib TsMS § 333 lg 1 järgi esitada vastuväite kohtu tegevusele menetluse

juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise

vorminõuete rikkumise kohta. Sama sätte järgi lahendab kohus vastuväite määrusega.

Ringkonnakohus kostja vastuväitega ei nõustu ning jätab selle rahuldamata.

Kostja rõhutab jätkuvalt, et müüja väidetaval juhatuse liikmel J. Kirsil puudus hagejale

nõude loovutamiseks müüja esindamise õigus. Kostja viitab vastuväites mh ÄS § 180 lg-le

4, mille kohaselt võib osaühingu juhatus teha igapäevase majandustegevuse raamest

väljuvaid tehinguid ainult nõukogu nõusolekul. Ringkonnakohtu hinnangul on see väide

asjakohatu, kuna ÄS § 180 lg-st 4 lähtuv piirang ei kehti sama lõike kolmanda lause järgi

kolmandate isikute suhtes. Lisaks ei ole kostja menetluses varem tuginenud väitele, et

müüjal oli olemas nõukogu, kes pidanuks andma ühingu juhatusele nõude loovutamiseks

nõusoleku.

Muus osas jääb ringkonnakohus 25. septembri 2024. a määruses väljendatud seisukohtade

juurde ega pea vajalikuks neid otsuses korrata.

13. Kuna maakohtu otsus jäi hagi rahuldamise osas muutmata, ei ole alust muuta

maakohtu määratud menetluskulude jaotust (TsMS § 162 lg 1). Apellatsioonkaebuse

rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsiooniastme menetluskulud kostja kanda (TsMS §

171 lg 1).

14. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulu esindajatasu

982 eurot 10 senti käibemaksuga. Esindaja ajakulu on 5 tundi 45 minutit. Tunnitasu on 140

eurot käibemaksuta.

Ringkonnakohus lähtub menetluskulude kindlaksmääramisel kulude vajalikkusest ja

põhjendatusest (TsMS § 175 lg 1). Arvestades asja õiguslikku keerukust ja mahtu, on

hageja esindaja ajakulu 5 tundi 45 minutit vajalik ja põhjendatud. Hageja esindaja

tunnitasu ei ületa keskmist sarnastes asjades tasumisele kuuluvat tunnitasu. Tunnitasu on

seega samuti põhjendatud. Hageja esindajatasu on kokku järelikult 805 eurot. Hageja

kinnitusel ei ole ta käibemaksukohustuslane. TsMS § 174 lg 10 alusel lisandub

esindajatasule seega käibemaks. Tasu on kokku 982 eurot 10 senti.

(allkirjastatud digitaalselt)