3-24-1144/20 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedJuri Kolesnikov esitas 9. juulil 2024 Tartu Halduskohtule menetluse uuendamise taotluse. Tartu Halduskohus jättis 29. juuli 2024. a määrusega menetluse uuendamise taotluse
Legislator headnote
AI generated3-24-1144/20 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: Juri Kolesnikov esitas 9. juulil 2024 Tartu Halduskohtule menetluse uuendamise taotluse. Tartu Halduskohus jättis 29. juuli 2024. a määrusega menetluse uuendamise taotluse
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Madis Ernits, Maili Lokk, Einar Vene
Määruse tegemise aeg ja koht
30. oktoober 2024, Tartu
Haldusasja number
3-24-1144
Haldusasi
Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 29. juuli 2024. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Juri Kolesnikovi määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Määruskaebuse esitaja – Juri Kolesnikov
RESOLUTSIOON
1. Tagastada määruskaebus Tartu Halduskohtu 29. juuli 2024. a määruse peale.
2. Jätta Juri Kolesnikovi riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul
määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus
vaidlustatav (HKMS § 99 lg 5).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Juri Kolesnikov esitas 9. juulil 2024 Tartu Halduskohtule menetluse uuendamise taotluse.
2. Tartu Halduskohus jättis 29. juuli 2024. a määrusega menetluse uuendamise taotluse
rahuldamata. Halduskohus selgitas, et tagastas 29. aprilli 2024. a määrusega kaebuse
haldusasjas nr 3-22-1144 ning taotleja esitas halduskohtu määruse peale määruskaebuse.
Ringkonnakohus lahendas määruskaebuse 17. mai 2024. a määrusega, mille peale on taotleja
esitanud määruskaebuse Riigikohtule. Hetkel käib Riigikohtus määruskaebuse menetlus.
Halduskohus viitas HKMS § 130 lg 1 p-le 2, mille kohaselt kohus uuendab asja arutamise
määrusega, kui pärast asja arutamise lõpetamist ja enne lahendi tegemist peab kohus asja
õigeks lahendamiseks vajalikuks koguda või uurida täiendavaid tõendeid või arutada
menetlusosalistega asjaolusid. Halduskohus selgitas, et võib uuendada haldusasja menetlust
seoses muu hulgas uute asjaolude ilmumisega alles enne lõpplahendi tegemist. Peale kaebuse
tagastamise määruse väljastamist selline võimalus kohtul puudub.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
3. J. Kolesnikov esitas halduskohtu 29. juuli 2024. a määruse peale määruskaebuse ja
taotluse anda talle advokaat.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha esitatud määruskaebuse (I) ja seejärel riigi
õigusabi taotluse osas (II).
I
5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb määruskaebuse esitajale tagastada.
6. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus
määruskaebuse lisaks HKMS § 187 lg-s 3 sätestatule määrusega tagastada juhul, kui
määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguse kaitseks on ilmselgelt vähene. Praeguses asjas
nõuab määruskaebuse esitaja menetluse uuendamist olukorras, kus menetlus halduskohtus on
kaebuse tagastamisega lõppenud. Ringkonnakohus selgitab, et HKMS § 99 lg 1 kohaselt
kohus uuendab peatunud või peatatud menetluse poole või kolmanda isiku taotlusel või omal
algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära
langenud. Halduskohus on õigesti juhtinud määruskaebuse esitaja tähelepanu asjaolule, et
kaebus on tagastatud ja seega saab kaebaja enda õigusi kaitsta määruse vaidlustamisega, nagu
kaebaja seda ka tegi. Kuna halduskohtus ei ole peatunud ega peatatud menetlust, siis sellest
lähtuvalt ei ole menetluse uuendamise taotluse sisuline lahendamine võimalik ja esitatud
taotlus tulnuks sisulise lahendamise asemel jätta läbi vaatamata. Eelnevat arvestades on
määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselgelt vähene ja määruskaebus tuleb
tagastada.
II
7. Ringkonnakohus käsitleb J. Kolesnikovi määruskaebuses esitatud taotlust anda talle
advokaat taotlusena saada riigi õigusabi. Tegemist on riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3
p-s 5 nimetatud riigi õigusabi liigiga, s.o isiku esindamine halduskohtumenetluses.
8. Riigil on kohustus abi vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes RÕS-s ettenähtud
tingimuste esinemise korral. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes
oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku
õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle
majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut.
RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma
õigusi.
9. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on J. Kolesnikov aastate jooksul esitanud märkimisväärse
hulga kaebusi ja taotlusi erinevatele kohtutele ja erinevates kohtuastmetes ning talle on
korduvalt selgitatud riigi õigusabi saamise tingimusi. Eelnevates kohtumenetlustes
osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ja edasikaebeõiguse kasutamisega on
ringkonnakohtu hinnangul tõendatud, et J. Kolesnikov on võimeline ise oma õigusi kaitsma.
Seega jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja taotluse riigi õigusabi saamiseks
RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt)