2-21-12026/120 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Maris Kuurberg ja Kaija Piirmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. oktoober 2024. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-12026

Kohtuasi

SIA EKMV (OÜ Mereääre Puhkemajad

üldõigusjärglane) (likvideerimisel) hagi X vastu

valduse rikkumisest hoidumiseks ning 120,83 euro ja

lisanduva viivise tasumiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 05.07.2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

SIA EKMV (likvideerimisel) apellatsioonkaebus ja OÜ

LHOK apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

SIA EKMV apellatsioonkaebuse hind 3630,50 eurot

OÜ LHOK apellatsioonkaebuse hind 3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant): SIA EKMV (likvideerimisel, välisriigi

registrikood 45403044173), lepinguline esindaja advokaat

Katrin Paulus

Kostja (vastustaja): X (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Stig Hendrikson

Iseseisva nõudeta kolmas isik hageja poolel (apellant):

OÜ LHOK (registrikood 16135038), lepinguline esindaja

advokaat Märt Mürk

Asja läbivaatamine

11.10.2024 kohtuistungil (hageja lepingulise esindajana

osales Robert Sarv)

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 05.07.2023 otsus osas, milles maakohus jättis kostjalt

hageja kasuks välja mõistmata 120,83 eurot ning sellelt viivise. Samuti tuleb

maakohtu otsus tühistada menetluskulude jaotuse osas. Tühistatud osas teha uus

otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja 120,83 eurot ja sellelt

ringkonnakohtu otsuse tegemise kuupäevaga sissenõutavaks muutunud viivis ning

viivis alates ringkonnakohtu otsusele järgnevast päevast võlaõigusseaduse (VÕS) §

2-21-12026

113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud jaotada vastavalt hagi

rahuldamise ulatusele. Maakohtu otsuse resolutsioonist jätta välja kolmanda isiku

taotluse rahuldamata jätmine. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata, muutes

osaliselt otsuse põhjendusi.

2. Lugeda otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgnevalt:

2.1. Rahuldada hagi osaliselt.

2.2. Mõista Xlt SIA EKMV (likvideerimisel) kasuks välja kahju hüvitis 120,83

eurot ja 30.10.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 39,76 eurot ning

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis põhinõudelt 120,83 eurolt

alates 31.10.2024 kuni põhinõude täitmiseni.

2.3. Jätta hagi rahuldamata valduse rikkumisest hoidumise nõudes.

2.4. Maakohtu menetluskulud jätta poolte endi kanda.

2.5. Apellatsioonimenetluse kulud jätta hageja apellatsioonkaebuse osas hageja ja

kostja enda kanda ning kolmanda isiku apellatsioonkaebuse osas kolmanda

isiku kanda.

2.6. Rahuldada X taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja

määrata OÜ LHOK poolt Xle hüvitatavateks menetluskuludeks 1546,35 eurot.

2.7. Mõista OÜ-lt LHOK X kasuks välja menetluskulude hüvitis 1546,35 eurot.

Välja mõistetud menetluskulude hüvitise summalt tuleb tasuda viivist alates

käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

3. Hageja apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt ja kolmanda isiku

apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Mereääre Puhkemajad OÜ (õigusjärglane SIA EKMV (likvideerimisel) esitas 01.08.2021

Pärnu Maakohtule hagiavalduse X vastu Sepa kinnistul viibimise tingimuste rikkumisest

hoidumise ning 120,83 euro ja lisanduva viivise tasumise nõudes. 14.06.2022 täpsustas hageja

oma nõudeid ja palub: kohustada kostjat hoiduma Sepa kinnistul viibimisest lõastamata

koeraga ilma Sepa kinnistu valdaja kirjaliku nõusolekuta; mõista kostjalt hageja kasuks välja

varalise kahju hüvitis 120,83 eurot; mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis alates hagi

esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises

lauses sätestatud määras.

2-21-12026

2. Sepa kinnistu, asukohaga Liu küla, Pärnu linn, Pärnu maakond (katastritunnusega

15905:004:0183) kuulub Ameerika Ühendriikide äriühingule CH International LLC

(registrikood 2013-000644286). Sepa kinnistu kasutusvaldus on hagejal. Sepa kinnistu kõrval

asub Triinu kinnistu, mis kuulub kostjale. Sepa kinnistu piirneb ühest küljest merega, mis

tähendab, et Sepa kinnistu merepoolsel küljel kulgeb kallasrada, mida igaühel on õigus

kasutada. Kallasrada kasutab teiste hulgas ka kostja. Paraku eirab kostja võõral kinnistul

paikneval kallasrajal liikumisel hageja palveid hoida oma koerad lõastatuna. Kostja on

korduvalt liikunud mööda kallasrada, koerad lahtiselt jooksmas, mistõttu on koerad liikunud

ka kallasrajaks mitteolevale Sepa kinnistu osale, käivitades sellega turvasüsteemi ja

põhjustades turvaekipaaži väljasõidu Sepa kinnistule. Koerad on mitmel korral teinud oma

häda Sepa kinnistul paiknevale laudteele ja kinnistu sisemisele osale, mis ei ole kallasrada,

ning kostja ei ole koerte väljaheiteid ära koristanud. Hageja on pöördunud kostja poole

31.10.2020, paludes kallasrajal viibimisel hoida koer lõastatuna, ja 25.11.2020 teinud

märkuse, et rikkumised jätkuvad ning 26.11.2020 palunud edastada kostja kinnituse, et ta

lõpetab lõastamata koertega Sepa kinnistul viibimise. Hageja esindaja on kostjat hoiatanud, et

kui ta rikkumisi ei lõpeta, pöördub hageja nõudega kohtu poole. Kostja esindaja on kinnitanud

teadete kättesaamist, kuid ei ole rikkumist lõpetanud ning liigub Sepa kinnistul paikneval

kallasrajal jätkuvalt lõastamata koertega. Näiteks on kostja lõastamata koertega liikunud

kallasrajal 06.06.2021. Samuti ei ole kostja edastanud hagejale palutud kinnitust edaspidiste

rikkumiste vältimiseks.

3. 02.06.2021 sai hageja teada, et Sepa kinnistu piirdeaeda on soditud spreivärviga. Kostja

tunnistas piirdeaia kahjustamist ja lubas endise olukorra taastada. Kostja proovis kahjustusi

ise kõrvaldada, kuid see ei andnud soovitud tulemust – piirdeaial olid jätkuvalt näha

värvierinevused. Hageja oli sunnitud tellima endise olukorra taastamiseks aia parandustööd

maksumusega 170,83 eurot, millele lisandub käibemaks 34,17 eurot, kokku 205 eurot.

Hageja edastas arve kostjale, kes hüvitas hagejale kahjustatud aia parandamise maksumusest

50 eurot. Ülejäänud summat (120,83 eurot) ei ole kostja hagejale hüvitanud.

Kostja vastuväited

4. Kostja vaidleb hagile vastu.

5. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks käinud lõastamata koertega Sepa kinnistu

kallasrajal. Asjaolu, et hageja on kostjat ja tema esindajat 2020. a oktoobris ja novembris

informeerinud ning nõudnud mitte viibida Sepa kinnistu kallasrajal lõastamata koertega, ei

tähenda seda, et vastav sündmus oleks ka toimunud. Samuti ei tõenda seda hageja esitatud

videosalvestis.

6. Liu küla asub linnast eemal, mistõttu seal kandis on ka metsloomad aktiivsemad ja võivad

käivitada turvasüsteemi. Liu külas on küll koeri, sh ka hageja seadusliku esindaja koerad, kuid

võõraste koerte tegevuse ja võimaliku kahju eest kostja ei vastuta. Kostja ei oma ühtegi koera.

7. Kostja ei eita, et tema markeeris värviga ära piirdeaia osa. Pärnu Maakohtus on menetluses

tsiviilasi nr 2-21-13679, milles on vaidlusesemeks piirdeaia ehitamine Kalda kinnistule. Selles

tsiviilasjas nõuab Kalda kinnistu omanik piirirajatise eemaldamist. Kuna kostjal olid volitused

Kalda kinnistu omanikku piiriküsimuses esindada, markeeriti vastav osa aiast hageja

esindajate juuresolekul. Kuna piirdeaed ei asu Sepa kinnistul, ei saa hageja tugineda asjaolule,

et hageja omandiõigust on rikutud.

2-21-12026

8. Hageja kahju hüvitamise nõude ulatus on põhjendamatult suur. Spreivärviga on ära

markeeritud 19 aialippi ning aialippide maksumus on 0,70 eurot (150 cm) tükk ja 0,80 eurot

(180 cm) tükk. Seega on uute aialippide soetusmaksumus kokku 14,2 eurot (käibemaksuta).

Kuna tegemist on võrdlemisi lihtsa tööga (aialippide kinni ja lahti kruvimine), võtaks

aialippide vahetus aega vähem kui 15 minutit. Tööjõu tunnihind on üldjuhul 10-20 eurot

tunnis.

9. Kostja eemaldas spreivärvi 03.06.2021 ning pakkus hagejale endise olukorra taastamist 3

päeva jooksul hiljemalt 05.06.2021 Kuna hageja kostjale ei vastanud, kandis kostja hagejale

kulutusteks hüvitise, mis ilmselgelt on piisav, s.o 50 eurot. Kahju hüvitamise nõue tuleb jätta

rahuldamata või alternatiivselt vähendada 0-ni, kuna kostja on hagejale mõistliku kuluhüvitise

enne hagi esitamist tasunud.

Maakohtu otsus ja põhjendused

10. Maakohus jättis hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda.

11. Hageja valduse kaitse nõue tuleneb asjaõigusseaduse (AÕS) § 40 lg-st 3 ja § 44 lg-st 1.

Pooled ei vaidle, et Sepa kinnistu kasutusvaldajaks on hageja, Sepa kinnistu piirneb merega ja

Sepa kinnistu naaberkinnistu (Triinu kinnistu) omanik on kostja.

11.1. Kallasraja kasutamise tingimused tulenevad keskkonnaseadustiku üldosa seaduse

(KeÜS) § 32 lg-st 41, mille kohaselt peab koeraga võõral maatükil liikudes koer olema

lõastatud, kui maaomanikuga ei ole kokku lepitud teisiti. KeÜS § 32 lg 2 sätestab, et luba

viibida võõral maatükil, välja arvatud õuemaal, eeldatakse olevat, kui omanik ei ole maatükki

piiranud või tähistanud viisil, millest ilmneb tahe piirata võõraste viibimist maatükil.

Tõenditest ja seisukohtadest nähtuvalt ei ole hageja tähistanud ega piiranud kinnisasja viisil,

millest ilmneks tahe piirata võõraste viibimist maatükil. Käesoleval juhul on täidetud KeÜS §

32 lg-s 2 toodud eeldus, mille kohaselt tuleb eeldada luba viibida võõral kinnistul (antud juhul

Sepa kinnistul), kuna omanik ei ole maatükki piiranud ega tähistanud viisil, millest ilmneks

tahe piirata võõraste viibimist maatükil ning sellist tahet ei ilmne ka muudest asjaoludest.

Selliseid piiranguid ei ole kinnistul kehtestanud ka valdaja. Kuivõrd Sepa kinnistul paikneb

kallasrada, on selle kasutamine igaüheõigus ning kaldaomanik (sh ka valdaja) on kohustatud

lubama isikutel kallasrada kasutada. Kostja kasuks on seatud ka teeservituut üle Sepa

kinnistu, mis annab kostjale loa ka Sepa kinnistu servituudialas viibida.

11.2. Pärnu Linnavolikogu poolt 20.10.2020 jõustunud koerte ja kasside pidamise eeskirja § 3

lg 1 kohaselt tohib koera viia avalikku kohta jalutusrihma otsas ja vajadusel suukorviga,

tagades kaaskodanike ja teiste loomade ohutuse. Koeraga rahvarohketes kohtades (sh

rahvakogunemistel ja avalikel üritustel) viibimisel peab koer olema ohjatud jalutusrihmaga ja

tal peab olema peas suukorv. Juhul, kui kallasrajal viibiv isik ei järgi loomapidamise eeskirju

ja lubab loomal liikuda lõastamatult (hulkuda loomakaitseseaduse (LoKS) § 5 lg 1 mõttes), on

tegemist kohaliku omavalitsuse heakorraeeskirja rikkumisega.

11.3. Maakohus luges tõendatuks, et kostjal ei ole käesoleval ajal koera, seega ei saa teda

lugeda loomapidajaks LoKS § 3 lg 1 tähenduses. Kohus tuvastas, et ka kostja naabrile Fle

kuulunud väikesed valged koerad on surnud juba 2021. aastal. Tõendatud on, et Sepa

kinnistul viibivad lahtiselt Liu külas elavate või suvitavate isikute koerad, kelle üle kostjal

puudub nii valdus kui käsutusõigus LoKS § 3 lg 1 mõttes. Samuti ei ole välistatud

metsloomade liikumine hageja valduses oleval kinnistul ning nendest tulenevad mõjutused,

millele hageja viitab.

2-21-12026

11.4. Hageja ei ole tõendanud mistahes kahju tekkimist oma kinnistul lõastamata jalutanud

kostja kontrolli all olnud koerte poolt. Hageja ei ole esitanud kahjunõuet ega tõendanud ühtegi

kahjujuhtumit.

11.5. Isegi kui eeldada, et kostja on ületanud kallasrajale saamiseks hageja valduses olevat

Sepa kinnistut selle kaugemates piirides kui hoonete juurde kuuluv õueala, ei ole võimalik

lugeda kostja käitumist valduse rikkumiseks, kuna tulenevalt KeÜS § 32 lg-s 2 toodud

regulatsioonist kehtib eeldus, et valduses viibimiseks oli omaniku luba.

12. Kahjunõude osas leidis maakohus, et ka see nõue tuleb jätta rahuldamata. Kostja ei

vaidlusta, et tema värvis piirdeaiale punase värviga risti ja ringi. Piirdeaia ehitajaks on Sepa

kinnistu valdaja (hageja). Kostja on vahetult peale sündmusi üritanud kahju kõrvaldada aia

puhastamise teel ning on hagejale hüvitanud 50 eurot. Kohus leidis, et peale aia puhastamist

on puhastusvahendite jälg lippaial endiselt selgelt nähtav ning aialippide vahetamine hageja

poolt on põhjendatud. Samas asus maakohus kostja poolt esitatud fotosid hinnates

seisukohale, et aialippe on vahetatud oluliselt suuremas ulatuses (neljas eri värvitoonis ja eri

pikkusega) kui on soditud ala lippide arv (20 lippi). Hageja esitatud arvelt ei nähtu töö mahtu,

ajakulu, materjalide (aialippide ja kinnituskruvide) maksumust, samuti ei ole näha tööks

kulunud aega ega ajatasu arvestust. Sellest järeldas maakohus, et hageja on tellinud aia

ümberehitustööd suuremas mahus, kui seda on tinginud soditud aialippide vahetamine.

Maakohtu hinnangul ei saa antud juhul kahju suurust täpselt kindlaks teha, mistõttu otsustab

hüvitise suuruse VÕS § 127 lg 6 kohaselt kohus. Arvestades hageja arve suurust ja kostja

hüvitatud osa, on mõistlik ja põhjendatud hüvitis 50 eurot, mis on kostja poolt tasutud.

Hageja apellatsioonkaebus

13. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue

otsuse, millega hagi rahuldada. Alternatiivselt palub hageja maakohtu otsuse tühistada ja saata

asi maakohtule uueks arutamiseks. Alternatiivselt tühistada maakohtu otsus menetluskulude

hageja kanda jätvas osas ning teha selles osas uus otsus, millega jätta maakohtu

menetluskulud kostja kanda ning mõista need kostjalt hageja kasuks välja ning alternatiivselt

tühistada maakohtu otsus menetluskulude hageja kanda jätvas osas ning teha selles osas uus

otsus, millega jätta maakohtu menetluskulud poolte endi kanda.

14. Kostja on hageja valdust rikkunud. Hageja on tõendanud nii tunnistajate ütlustega kui ka

videosalvestistega, et kostja on pannud toime valduse rikkumise. Menetluses on tuvastamist

leidnud, et kostja on vähemalt ühe korra koos oma koeraga üle hageja valduses oleva kinnistu

jalutanud, mh väljaspool kallasrada. Hageja nõude rahuldamiseks piisab sellest, kui kostja on

vaid ühe korra valdust rikkunud. Seejuures ei oma mingit tähtsust see, kas koerad kuuluvad

kostjale või mõnele kolmandale isikule. Videosalvestis kinnitab, et kostja on tahtlikult

liikunud hageja kinnistule koertega, mistõttu ei oma elulist tähtsust koerte teoreetiline juhuslik

hageja kinnistule sattumine.

15. Maakohtu seisukoht, et hageja pole tõendanud, et kostja oleks hagejale kinnistul viibides

kahju tekitanud ning et hageja pole esitanud kostja vastu kahjunõuet, ei ole asjakohane.

Samuti ei ole käesolevas asjas asjakohased maakohtu viited koerte ja kasside pidamise

eeskirjale ning soovitused pöörduda kohaliku omavalitsuse poole. Maakohtu viited

servituudile ei puutu asjasse ning kohus eksis materiaalõiguse kohaldamisel selles, kui leidis,

et kostjale ette heidetud teo õigusvastasuse välistab servituudi olemasolu. Kostjal ongi õigus

ühte väikest kuni 3 m laiust teelõiku Sepa kinnistust kasutada, et oma kinnistule liikuda.

Hageja valduses oleva kinnistu pindala on aga 22 854 m2 ning nõue on suunatud sellele, et

2-21-12026

kostja hoiduks kinnistu valdusõigust rikkumast. Hageja ei ole palunud kohtul keelata kostjal

servituudialal liikumist.

16. Vaidluse all ei ole, et kallasraja kasutamine on igaüheõigus. Hageja nõue ei puuduta ainult

kallasrada. Kostja on olnud hageja valduses oleva kinnistuga piirneva kinnistu (naaberkinnistu

Triinu) omanik alates 1998. aastast ja teise piirneva kinnistu (naaberkinnistu Kirikunuki)

omanik alates 2020. aastast. Seetõttu ei ole eluliselt usutav, et kostja ei teadnud Sepa kinnistu

piire. Seadus näeb ette erireegli kinnistul koertega liikumisel ehk näeb ette piirangud

kinnisasja valdaja valdusõiguse riivamiseks – KeÜS § 32 lg 41 sätestab üheselt, et koeraga

võõral maatükil liikudes (s.o sõltumata sellest, kas tegemist on kallasrajaga või mitte) peab

koer olema lõastatud, kui maaomanikuga ei ole kokku lepitud teisiti. Maakohtu seisukoht

selle kohta, et kostja võis hageja valduses oleval maal ringi liikuda seetõttu, et see oli

„tähistamata“, on ebaõige. KeÜS § 32 lg 2 eeldused võõral maatükil viibimiseks olid täielikult

täitmata ning mingid piirdeaiad jms maakohtu otsuses väljatoodu ei omanud käesolevas asjas

mingit tähtsust. Hagile on ka lisatud arvukalt dokumentaalseid tõendeid poolte kirjavahetusest

selle kohta, et hageja ei soovi kostjat Sepa kinnistul lõastamata koertega näha – ehk hageja on

kostjalt korduvalt palunud selline tegevus lõpetada.

17. Hageja õiguste rikkumine pole pelgalt teoreetiline, vaid tegemist on osaga laiemast

probleemist, mis vajab sisulist lahendamist. Tegemist on järjepideva ahistamise probleemiga.

Kostja suhtes on toimunud kriminaalmenetlus hageja osaniku ahistava jälitamise faktis.

Hageja ei nõua hagi rahuldamist alusel, et poolte vahel on vaenulikud suhted, vaid seetõttu, et

kostja rikub hageja õigusi ning nõude rahuldamise eeldused on täidetud. Seetõttu ei oma

hageja nõude rahuldamise juures tähtsust ka kohtu viide sellele, et hageja valduses oleval

kinnistul jookseb ka teisi loomi jms. „Teised“ loomad ei ole hõlmatud hageja nõudega. Kostja

on hageja valdust rikkunud, kuna kostja on tunnistanud, et videosalvestiselt nähtuv mees on

kostja.

18. Hageja kahju hüvitamise nõue kuulub rahuldamisele.

18.1. Kostja on tunnistanud, et ta sodis piirdeaeda. Piirdeaia ehitajaks on hageja ning kostja

on aiale oranžikaspunase värviga kandnud risti ja selle ümber ringi.

18.2. Vaidlus seisneb eeskätt kahju ulatuses. Maakohus järeldas, et hageja on tellinud aia

ümberehitustööd suuremas mahus, kui seda on tinginud soditud aialippide vahetamine.

Maakohus on vastavale seisukohale asunud ilmselt menetlusõigust rikkuvalt. Otsuses

puuduvad põhjendused selle kohta, milliseid kahju likvideerimist mitte puudutavaid lisatöid

lasi hageja kohtu arvates teha. Kohtu etteheide, et arve pole piisavalt detailne, on

põhjendamatu ning ei välista kahju hüvitamise nõude rahuldamist, sest endise olukorra

taastamise võib tellida tükitööna. Arvel on selgelt kirjas, et töö sisaldas kahjude likvideerimist

(komplektne töö). Isegi siis, kui töömehed oleksid aeda vahetanud suuremas ulatuses kui

kostja jõudis kahjustada, on arve esitatud selgelt värviga kahjustatud aia parandustööde eest

(see tuleneb sõnaselgelt arvest enesest). Kostja jaoks on kohtu sellised etteheited üllatuslikud.

Maakohus ei arutanud pooltega ning kostja ei tuginenud üheski menetlusdokumendis sellele,

et hageja oleks hüvitisnõude sisse lisatöid „peitnud“.

18.3. Maakohus viitas ka sellele, et kostja esitatud tõenditest nähtub, et 100 tk-i sarnase aialipi

hind on 84 kuni 96 eurot (sõltuvalt pikkusest), ning justkui see peaks hageja väite 170,83 euro

suuruse kahju kandmisest ümber lükkama. Maakohus jõudis sellisele järeldusele ekslikult

ning ebaõigesti tõendeid hinnates. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et kostja esitatud arvest

ei nähtu sellised kulud nagu aialippide immutus, transport, kahjustatud aialippide eemaldus

2-21-12026

ning uute aialippide paigaldus, montaažikruvide hind jm, mis sisaldusid ilmselgelt hageja

esitatud arves. Kostja esitatud näitliku arve puhul ei ole tegemist ka samaväärsete lippidega.

Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et kahjustatud aiaosa asendamise maksumus

tükitööna oleks erinev võrreldes hageja esitatud tõenditega.

19. Maakohus oleks pidanud menetluskulud jätma kostja kanda. Kostja on käitunud

menetluses halvas usus. Kostja menetluskulude tagatise taotlused jäeti rahuldamata, lisaks

esitas kostja asjakohatuid tõendeid ja väiteid. Alles 29.05.2023 istungil tunnistas kostja, et

tema liikus kallasrajal. Ainuüksi neist tõsiasjadest tulenevalt (ilmselgelt tõestele asjaoludele

vastu vaidlemine (nagu ka videosalvestiselt enese mitte ära tundmine) ja kohtu eksitamine

ning asjakohatute tõendite esitamine) tulnuks kõik kuni 29.05.2023 istungini tekkinud

menetluskulud jätta kostja kanda.

20. Alternatiivselt tulnuks menetluskulud jätta poolte endi kanda. Maakohus andis istungil

pooltele sõnaselgelt aimu, et sõltumata lõpptulemist jäävad kulud poolte endi kanda. Kohus

jättis hagi rahuldamata, ometigi jäid kulud aga hageja kanda.

Kolmanda isiku apellatsioonkaebus

21. Kolmas isik esitas maakohtule taotluse enda kaasamiseks iseseisva nõudeta kolmanda

isikuna, kuna kolmas isik on samuti Sepa kinnistu kasutusvaldaja ja hagi rahuldamine

mõjutab tema õiguseid. Maakohus jättis kolmanda isiku taotluse rahuldamata, kuid kolmas

isik soovib ringkonnakohtult enda kaasamist. OÜ LHOK (iseseisva nõudeta kolmas isik)

esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus

jättis rahuldamata hageja valduse rikkumise nõude ja teha uue otsuse, millega hagi selles osas

rahuldada. Alternatiivselt palub kolmas isik maakohtu otsuse tühistada ja saata asi maakohtule

uueks arutamiseks.

22. Kolmas isik kordab oma apellatsioonkaebuses hageja apellatsioonkaebuses toodud

seisukohti seoses hageja valduse rikkumisega (eeltoodud punktid 18-21).

Vastustaja seisukoht

23. Kostja vaidleb apellatsioonkaebustele vastu, palub jätta need rahuldamata ja

menetluskulud apellantide kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

24. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis hageja kahju hüvitamise nõude

rahuldamata ning osas, milles maakohus jättis menetluskulud täielikult hageja kanda.

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hageja kahju hüvitamise

nõude, mõistab kostjalt hageja kasuks välja 120,83 eurot ja sellelt ringkonnakohtu otsuse

kuupäevaga sissenõutavaks muutunud viivise ning viivise alates ringkonnakohtu otsuse

kuupäevast. Samuti jaotab ringkonnakohus uuesti menetluskulud. Muus osas saab jätta

maakohtu otsuse muutmata, kuid muuta tuleb osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi. TsMS §

654 lg 22 alusel esitab ringkonnakohus otsuse kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses.

Hageja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja kolmanda isiku apellatsioonkaebus tuleb jätta

rahuldamata.

2-21-12026

25. Kuna ringkonnakohus rahuldas 11.10.2023 määrusega kolmanda isiku taotluse iseseisva

nõudeta kolmanda isikuna hageja poolel menetlusse astumiseks, jätab ringkonnakohus otsuse

kehtivast resolutsioonist välja maakohtu poolt kolmanda isiku menetlusse astumise taotluse

rahuldamata jätmise.

26. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus lõppjäreldusena õigesti jätnud hageja valduse

rikkumise nõude rahuldamata. Ringkonnakohus ei nõustu osaliselt aga maakohtu otsuse

põhjendustega selle nõude rahuldamata jätmisel. Ringkonnakohus esitab muudetud

põhjendused, vastates ühtlasi apellatsioonkaebuste väidetele. Kahju hüvitamise nõude on

maakohus menetlusõigust oluliselt rikkudes ja materiaalõigust ebaõigesti kohaldades jätnud

rahuldamata, mistõttu tingib see hageja nõude rahuldamise ja kostjalt hageja kasuks 120,83

euro välja mõistmise.

27. Pooled ei vaidle, et Sepa kinnistu kasutusvaldaja on hageja ja Sepa kinnistu

naaberkinnistu (Triinu kinnistu) omanik on kostja. Samuti ei ole vaidlust selles, et Sepa

kinnistu piirneb ühest küljest merega. AÕS § 140 sätestab, et kinnisomandi kitsendused on

seadusjärgsed või need seatakse kohtulahendi või tehinguga. AÕS § 141 lg 1 kohaselt kehtib

seadusjärgne kitsendus kinnistusraamatusse kandmata. KeÜS § 38 lg 4 järgi peab

kaldaomanik igaühel lubama kallasrada kasutada. Pooled ei vaidle, et igaüks, sealhulgas

kostja, võib Sepa kinnistu kallasrada kasutada. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et KeÜS §

32 lg 41 kohaselt peab koeraga võõral maatükil liikudes (s.o sõltumata sellest, kas tegemist on

kallasrajaga või mitte) koer olema lõastatud, kui maaomanikuga ei ole kokku lepitud teisiti.

28. Pooled vaidlevad, kas kostja on KeÜS § 32 lg-s 41 sätestatud tingimust rikkunud ja seega

rikkunud hageja valdust sellega, et on viibinud hageja valduses oleval kinnistul lõastamata

koeraga. Kostja käitumise näol võib olla tegemist hageja valduse rikkumisega AÕS § 40 lg 3

tähenduses, mis annab hagejale kui kinnisasja valdajale AÕS § 44 lg 1 järgse nõude rikkumise

kõrvaldamiseks ja edasise rikkumise ärahoidmiseks (vt ka RKTKo 17.12.2001, 3-2-1-154-

01).

29. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole asjakohane maakohtu viide KeÜS § 32 lg-le 2, mis

sätestab, et luba viibida võõral maatükil, välja arvatud õuemaal, eeldatakse, kui omanik ei ole

maatükki piiranud või tähistanud viisil, millest ilmneb tahe piirata võõraste viibimist

maatükil. Hageja on piiritlenud oma nõude sellega, et soovib kohustada kostjat hoiduma enda

valduses oleval kinnistul viibimast lõastamata koeraga. Seda on võimalik KeÜS § 32 lg 41

kohaselt teha üksnes maaomaniku nõusolekul ning sellisel juhul KeÜS § 32 lg-s 2 sätestatud

eeldus ei kohaldu. Seetõttu on asjakohatud ka maakohtu viited tõenditele ja nendest tehtud

järeldus, et hageja ei ole tähistanud ega piiranud kinnisasja viisil, millest ilmneks tahe piirata

võõraste viibimist maatükil. Samuti ei ole asjakohane maakohtu viide teeservituudile, mille

kohaselt on kostjal õigus üle Sepa kinnistu kulgevat juurdepääsuteed enda kinnistule

kasutada. Teeservituudist ei saa järeldada servituudi järgi õigustatud isiku õigust kasutada

lisaks sellele ka muud kinnisasja osa, sealhulgas kasutada lõastamata koeraga võõra kinnisasja

kallasrada. Ringkonnakohus jätab need põhjendused maakohtu otsuse põhjendustest välja.

30. Asjakohatud on ringkonnakohtu hinnangul maakohtu viited koerte ja kasside pidamise

eeskirjale, kuna tegemist on avalik-õiguslike normidega ja nendest tulenevatest kohustustest

loomapidajatele ei saa tuletada õigusi ega kohustusi võõra kinnisasja kasutamise osas.

31. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et KeÜS § 32 lg 41 kohaldub ka juhul, kui koeraga

liikuv isik ise ei ole koera omanik. Nimetatud norm ei näe ette tingimust, et üksnes koera

omanik ei tohi võõral kinnisasjal lõastamata koeraga liikuda. Ka maakohus on viidanud, et

2-21-12026

juhul, kui kostjal puudub valdus, hoid vm selline suhe koeraga, ei saa hageja kostjalt nõuda

valduse rikkumisest hoidumist. Maakohtu poolt viidatud LoKS § 3 lg 1 sätestab, et

loomapidaja on isik, kellele loom kuulub (loomaomanik) või kes tegeleb looma pidamisega

rendi- või muu selletaolise suhte alusel loomaomanikuga. KeÜS § 32 lg 41 kohaldub

ringkonnakohtu hinnangul seega juhul, kui isikut saab pidada loomapidajaks ning ta vastutab

koera käitumise eest.

32. Seega tuleb käesolevas asjas kindlaks teha, kas kostja omab koera või tegeleb koera

pidamisega mingil muul alusel ning sellest tulenevalt vastutab koera käitumise eest.

Maakohus tuvastas ringkonnakohtu hinnangul kohtule esitatud tõenditest õigesti, et kostjal ei

ole käesoleval ajal koeri. Ringkonnakohus täiendab maakohtu otsuse põhjendusi sellega, et

kohtule esitatud tõenditest ei saa teha järeldust, et kostja oleks ka varasemalt, s.o vaidlusalusel

ajal (2020. a ja 2021. a) omanud koera või tegelenud koera pidamisega.

32.1. Sepa kinnistu kasutusvaldaja seadusliku esindaja C elukaaslase Q ütluste kohaselt on ta

näinud kostjat ühe korra koos koeraga viibimas Sepa kinnistul – „Meil on rannatenniseväljaku

kiviäär, kõndis sealt kõrval ja n-ö lõikas üle Sepa kinnistu ja ta kõndis A poolsele kinnistule.

Lõikas sealt, koer oli ilma rihmata /…/ Ta oli kinnistu peal kuskil õues.“ (II kd tl 30p-31).

Tunnistaja Q sõnul on kostjal 2 valget koera – „Ma olen aastaid tagasi X juures käinud,

koerad on seal viibinud, söönud-joonud seal, jalutamas käinud, ujumas käinud nendega ja

koguaeg olnud nendega. Inimlikult polnud nagu kahtlust, et need on X pere koerad. 2019,

2020 umbes.“ (II kd tl 30p-31). Hageja väitel kinnitab tunnistaja Q ütluseid ka videosalvestis.

06.06.2021 videosalvestiselt on näha kostjat (kostja on ise tunnistanud istungil, et see on

tema) ranna ääres liikumas ja temast eespool jooksevad lahtiselt 2 valget koera (videosalvestis

- hagiavalduse lisad 7 ja 8). Kostja enda vande alla antud seletuse kohaselt pole tal koeri

kunagi olnud. Kostja selgitas, et tema juures käivad küla koerad ja F tuttava koerad ning kui

ta liigub mööda kallasrada, siis on need koerad vahest temaga kaasas (II kd tl 32-33).

06.07.2022 seisukohas on kostja märkinud, et videosalvestiselt nähtuvad koerad kuuluvad

kostja naabri F tütre endisele elukaaslasele Wle. W on esitanud 07.11.2022 kinnituskirja selle

kohta, et temale kuuluvad Jack Russelli terjeri tõugu koerad (I kd tl 129-130). Tunnistaja Z

ütluste kohaselt on ta näinud kostja kinnistul koera, arvab, et see võis olla Jack Russelli terjer.

Samuti arvab tunnistaja, et see võis olla 2021. aastal (II kd tl 29p-30). Ringkonnakohtu

hinnangul saab tunnistaja Z ütlustest teha järelduse, et kostja kinnisasjal on viibinud

vaidlusalusel ajal (2020-2021) Jack Russelli tõugu terjer, kuid kohtule esitatud tõenditest ei

saa järeldada, et tegemist oleks olnud kostjale kuuluva või tema pidamisel oleva koeraga.

Kostja vande all antud seletust selle kohta, et temal ei ole koera olnud, toetab W kinnituskiri,

millest nähtub, et sellist tõugu koerad, mida arvati kostja omad olevat, on W koerad.

Tunnistaja Q ei ole selgitanud, mis tõugu koera ta kostja kinnistul nägi. Samuti ei saa Q

ütlustest järeldada, et ta nägi koeri kostja kinnistul kindlasti vaidlusalusel ajal. Kohtule

esitatud videosalvestiselt ei ole võimalik järeldada, mis tõugu koertega on tegemist ning

salvestiselt nähtuvast kostja ja koerte käitumisest ei saa järeldada, et tegemist oleks kostja

pidamisel olevate koertega. Salvestiselt ei saa teha järeldust, et kostjal oleks sellelt nähtuvate

koerte üle mingit kontrolli. Samuti ei saa sellest, et tunnistaja Q on näinud kostja kinnistul

koeri, järeldada, et tegemist oleks olnud kostja pidamisel (rendi- või muu selletaolise suhte

alusel) olevate koertega. Sellest, et koerad tulevad kostjaga kaasa või et kostja juures kodus

on aeg-ajalt viibinud teiste isikute koerad, ei saa järeldada, et kostja vastutaks nende koerte

käitumise eest. Maakohus viitas õigesti sellele, et hageja valduses oleval kinnistul võisid käia

ka teiste isikute koerad või metsloomad. Tunnistaja Z on tunnistanud, et tema koer on käinud

Sepa kinnistul (II kd tl 29p-30).

2-21-12026

32.2. Kuna ei ole tõendatud, et kostja omas koera või tegeles koerapidamisega vaidlusalusel

perioodil, ei saa ringkonnakohtu hinnangul järeldada, et oleks täidetud KeÜS § 32 lg 41

sätestatud eeldused. AÕS § 44 lg 1 kohaselt on valduse rikkumise korral valdajal õigus nõuda

rikkumise kõrvaldamist ja edasise rikkumise ärahoidmist. Käesoleval juhul ei ole tõendatud

kostjapoolne hageja valduse rikkumine. Tulevikku suunatud rikkumisest hoidumise nõude

puhul peab olema eeldusena tuvastatud oht, et rikkumine võib korduda (RKTKo 17.06.2021,

2-16-17491, p 20.2). Kuna pole tuvastatud kostja rikkumist, ei saa hageja nõuda kostjalt

valduse rikkumisest hoidumist.

33. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus ebaõigesti jätnud hageja kahju hüvitamise nõude

rahuldamata.

33.1. Pooled ei vaidle, et Sepa kinnistu piirdeaeda soditi kostja poolt spreivärviga (tõmmati

peale punane ring ja rist) ja kostja on üritanud seda kõrvaldada, kuid edutult. Poolte vahel

seisneb vaidlus selles, kui suures ulatuses on põhjendatud hageja kulud piirdeaia taastamiseks

(rikutud aialippide vahetamiseks).

33.2. Hageja väitel tellis ta piirdeaia parandustööd ja maksis selle eest 170,83 eurot (millele

lisandus käibemaks) ning esitas kahju suuruse tõendamiseks arve nr MA2100125 (I kd tl 19).

Kostja väitel on hageja nõue põhjendamatult suur, kuna kahjustatud on 20 aialippi ja nende

vahetus võiks maksta 30 eurot. Maakohus tugines kostja tõendile, millelt nähtub, et ühe aialipi

maksumus on 84-96 senti (sõltuvalt pikkusest) (I kd tl 103) ja leidis lisaks kostja esitatud

fotosid hinnates, et vahetatud on ka teisi aialippe, mitte üksnes neid, mida oli vaja vahetada

rikutud aia parandamiseks. Sellest tulenevalt kohaldas maakohus VÕS § 127 lõiget 6 ja leidis,

et kohane hüvitis on 50 eurot.

33.3. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus antud juhul ebaõigesti VÕS § 127 lõiget

6. Nimetatud sätte kohaselt saab kohus juhul, kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid

kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, hüvitise suuruse ise otsustada. Antud ei ole tegemist

olukorraga, kus kahju suurust pole võimalik kindlaks teha. Pooled ei vaidle, et piirdeaia

parandustööd olid vajalikud. Kuna kostja ei suutnud rikutud osa ise parandada, olid vajalikud

rikutud ulatuses piirdeaia lippide vahetus. Hageja esitas tõendi, millelt nähtub selgitusena

„Pihusti värviga värvitud aia parandustööd“ (I kd tl 19). Ringkonnakohus ei nõustu

maakohtuga, et arvega olid hõlmatud ka rikkumata piirdeaia osa jaoks kasutatud materjalid ja

tööd. Arvel on materjalide ja tööde ulatus piiritletud rikutud aia osaga.

33.4. Ringkonnakohus nõustub hagejaga ka selles, et maakohus asus üllatuslikult seisukohale,

et hageja on lasknud arvel nr MA2100125 märgitud summa piires parandada piirdeaeda ka

muus osas. Maakohus seda pooltega ei arutanud, rikkudes sellega kohtu selgitamiskohustust.

Kui maakohtul tekkis kahtlus, et hageja kahju nõude suurus võib olla põhjendamatu tulenevalt

muus osas aia parandustööde teostamisest, tulnuks maakohtul seda pooltega arutada ning

vajadusel anda võimalus esitada täiendavaid tõendeid. Hageja esitas seetõttu alles

ringkonnakohtus tõendi selle kohta, milliseid töid ja materjale arve nr MA2100125 hõlmab.

Ringkonnakohus leidis istungil, et maakohtu rikkumise kõrvaldamiseks on vajalik see tõend

vastu võtta.

33.5. Ehita Kodu OÜ kirjaliku selgituse kohaselt on arve nr MA2100125 esitatud rikutud

piirdeaiaosa lippide vahetamise teenuse eest ning see hõlmas aialippide immutamist,

transporti objektile, kahjustatud aialippide vahetamist uute vastu ning lisaks

kinnitusvahendeid (II kd tl 97-98). Ringkonnakohtu hinnangul tõendab Ehita Kodu OÜ

kirjalik selgitus koosmõjus arvega nr MA2100125 seda, et hageja poolt oli Ehita Kodu OÜ-lt

2-21-12026

tellitud kahjustatud piirdeaia osa vahetus. Nendest tõenditest ei saa teha järeldust, et tellitud

töö raames teostati ka kahjustamata piirdeaia osa parandustöid. Sellist järeldust ei saa

ringkonnakohtu hinnangul teha ka nende tõendite koosmõjus kostja esitatud fotodega (I kd tl

95-99). Ehkki nendelt fotodelt nähtub ka rikkumata piirdeaia osas erinevat tooni aialippe, ei

saa sellest siiski järeldada, et need oleks vahetatud sama töö käigus ja et need oleksid

hõlmatud arvega nr MA2100125. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda Ehita Kodu OÜ

arvel märgitud selgituses ja lisaks esitatud Ehita Kodu OÜ kirjalikus selgituses selle kohta, et

arvel märgitud summa hõlmas üksnes rikutud aiaosa lippide vahetust.

33.6. Lisaks ei nõustu ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et kostja esitatud tõend (arve

nr MA2100212) tõendaks hageja esitatud kahju nõude suuruse põhjendamatust. Kostja

esitatud arvel on üksnes materjalide – aialippide (seejuures immutamata), maksumus.

Tegemist ei ole seega sama materjaliga, mida kasutati rikutud piirdeaia osa parandamiseks

ning lisaks ei ole kostja arvel hõlmatud täiendavaid töid ja materjale – lippide immutamist,

transporti, paigaldust ja kinnitusvahendeid. Seega ei tõenda kostja esitatud tõend seda, et

tegelikkuses pidi kahjustatud aialippide vahetus maksma vähem.

33.7. Eeltoodust tulenevalt on esitatud tõendite pinnalt kohtul võimalik teha kindlaks kahju

suurus, mistõttu VÕS § 127 lg 6 kohaldamiseks alust ei ole. Kuna kostja ei tõendanud, et

rikutud piirdeaia osa parandustööde maksumus võiks olla hageja väidetust madalam, tuleb

kohtul lähtuda hageja esitatud tõenditest. Seetõttu saab tuvastada, et rikutud piirdeaia

parandustööde maksumus on arvel nr MA2100125 märgitud summa, s.o 170,83 eurot. Pooled

ei vaidle, et kostja on hagejale hüvitanud 50 eurot. Seetõttu tuleb hageja nõue seda ületavas

osas rahuldada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 120,83 eurot.

34. Hageja nõuab kostjalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist hüvitamisele

kuuluvatelt summadelt alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni nõude täieliku

rahuldamiseni. See nõue on VÕS § 113 lg-te 1 ja 2 alusel põhjendatud. Ringkonnakohtu

otsuse tegemise kuupäeva (30.10.2024) seisuga on põhinõudelt 120,83 eurot alates

01.08.2021 sissenõutavaks muutunud seadusjärgses määras viivis viivisekalkulaator.ee

arvutuse kohaselt 39,76 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt TsMS

§-le 367 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ka edasiulatuv VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras viivis alates ringkonnakohtu otsuse tegemisele järgnevast päevast kuni

põhinõude 120,83 euro täitmiseni.

35. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu otsust asja sisulise lahendamise osas, tuleb seda

TsMS § 173 lg 3 esimese lause järgi muuta ka menetluskulude jaotuse osas. Arvestades, et

hageja esitatud kahest põhinõudest üks kuulub rahuldamisele ja teine jääb rahuldamata ning

tegemist on hageja poolt esile toodu kohaselt võrdset kaalu omavate nõuetega, tuleb maakohtu

menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel jätta poolte endi kanda.

36. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et maakohus oleks pidanud jätma menetluskulud

täielikult kostja kanda. Asjaolu, et kostja esitas menetluses vastuväiteid ja taotlusi, mis ei

osutunud edukateks, ei anna alust menetluskulude kostja kanda jätmiseks. Seadus annab

võimaluse vastaspoole kanda jätta menetluskulud juhul, kui vastaspool on menetlust

venitanud ja ka sellisel juhul saab menetluskulud jätta vastaspoole kanda üksnes konkreetse

menetlustoimingu osas (TsMS § 169). Käesoleval juhul ei ole selliseid asjaolusid esile

toodud. Hageja alternatiivseid väiteid selle kohta, et menetluskulud oleks tulnud poolte endi

kanda jätta, ringkonnakohus ei käsitle põhjusel, et praegusel juhul jäävadki menetluskulud

poolte endi kanda.

2-21-12026

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

37. Hageja apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele ühe nõude osas, s.o arvestades

apellatsioonkaebuse mahtu ja sisu, ligikaudu 50% ulatuses. Seetõttu tuleb hageja

apellatsioonkaebust puudutavas osas menetluskulud apellatsioonimenetluses jätta poolte endi

kanda. Kuna kolmanda isiku apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta

apellatsioonimenetluses kostja menetluskulud seoses kolmanda isiku apellatsioonkaebusega

TsMS § 167 lg 3 ja TsMS § 171 lg 1 alusel kolmanda isiku kanda.

38. Kostja esitas 11.10.2024 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, milles palub

hüvitada apellatsioonimenetlusega seoses kantud menetluskulud kokku 3714,60 eurot

(käibemaksuga). Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepinguline esindaja osutanud

kostjale apellatsioonimenetluses õigusabi 9,5 tunni ulatuses tunnihinnaga 150 eurot (lisandub

käibemaks) ja 8,5 tundi tunnihinnaga 195 eurot (lisandub käibemaks).

39. Kuna apellatsioonimenetluses tuleb kostja menetluskulud kolmanda isiku

apellatsioonkaebust puudutavas osas jätta kolmanda isiku kanda, on vajalik eristada kostja

menetluskuludest kolmanda isiku apellatsioonkaebust puudutavat osa. Kostja on esile toonud,

et kolmanda isiku apellatsioonkaebusega tutvumisele kulus aega 1,5 tundi, kolmanda isiku

seisukohtadega tutvumisele 0,5 tundi ja vastuse koostamisele kolmanda isiku

apellatsioonkaebusele 2,5 tundi. Seega on otseselt kolmanda isiku apellatsioonkaebusega

seotud ajakulu kostja lepingulisel esindajal 4,5 tundi. Lisaks on kostja lepinguline esindaja

valmistunud ette istungiks (2 tundi) ja osalenud istungil (1,5 tundi) ning koostanud

menetluskulude nimekirja (0,5 tundi), mille jaoks kulunud aega saab poole ulatuses (s.o 2

tundi) lugeda kolmanda isiku apellatsioonkaebusega seotud ajakuluks. Tegemist on

põhjendatud ja vajalike menetlustoimingutega. Eeltoodust tulenevalt on kostja lepingulise

esindaja ajakulu kolmanda isiku apellatsioonkaebust puudutavas osas kokku 6,5 tundi.

40. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr 195 eurot (käibemaksuta) on kolleegiumi

hinnangul TsMS § 175 lg 1 mõttes mõistlik ja põhjendatud. Kostja lepingulise esindaja

tasumäär vastab keskmisele sarnase õigusabi eest makstavale tasumäärale.

41. Seega rahuldab ringkonnakohus kostja taotluse menetluskulude hüvitamiseks osaliselt ja

mõistab kolmandalt isikult kostja kasuks välja ringkonnakohtus kantud õigusabikulude eest

hüvitise summas 1546,35 eurot (=1267,5 + 22%).

42. Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt kostja taotlusele otsuse

resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest

kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Maris Kuurberg

Kaija Piirmets