Legislator Case Law & Legislation
2-24-117285/9 AI generated

2-24-117285/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-24-117285/9
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista kostjalt X hageja AS Ühisteenused kasuks põhivõlg 40 eurot, viivis 12,13 Välja mõista kostjalt X hageja AS Ühisteenused kasuks menetluskuludena 220 eurot.

Legislator headnote

AI generated

2-24-117285/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Välja mõista kostjalt X hageja AS Ühisteenused kasuks põhivõlg 40 eurot, viivis 12,13 Välja mõista kostjalt X hageja AS Ühisteenused kasuks menetluskuludena 220 eurot.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. oktoober 2024.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-117285

Tsiviilasi

AS Ühisteenused hagi X-i vastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

87,03 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: AS Ühisteenused, registrikood

11052490, asukoht Endla tn 15, 10122 Tallinn;

esindaja: Sigrid Rahkema, e-post: xxx;

Kostja: X , isikukood XXX, elukoht xxx, e-post:

xxx

Asja läbivaatamine

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt X hageja AS Ühisteenused kasuks põhivõlg 40 eurot, viivis 12,13

eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot ning viivised tasumata põhivõlalt (40 eurot) alates

hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast (17.07.2024) kuni põhinõude täitmiseni

VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

3. Jätta poolte menetluskulud kostja kanda.

4. Välja mõista kostjalt X hageja AS Ühisteenused kasuks menetluskuludena 220 eurot.

5. Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb X-il tasuda AS-ile Ühisteenused alates

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Toimetada käesolev kohtuotsus hagejale ja kostjale kätte.

7. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem

kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui

tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast

põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata

jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva

jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud, nõue

Kostja parkis sõiduautot reg.märgiga XXXXXX 02.06.2021 AS Ühisteenused poolt

parkimist opereeritavas Veerenni 38, Tallinn, parklas parkimiskorralduse nõudeid

rikkudes, mistõttu nõuab leppetrahvi 40 eurot tasumist (trahvinõue 0204040063). AS

Ühisteenused korraldab parkimist ja teostab kontrolli parkimise üle antud territooriumil

maa omanikuga sõlmitud lepingu alusel. Parkimistingimused on näidatud infotahvlil

parkla sissesõidul või parklas sees. Parkimistingimustes sätestatud korra eiramise ja/või

rikkumise eest määratakse leppetrahv summas kuni 57€. Kostja ei täitnud parklas

parkimistingimusi, mille kohta on hageja koostanud leppetrahvi summas 40,00 EUR, mis

kostja on jätnud tasumata. AS Ühisteenused volitas 22.03.2022 end esindama kohtulikus

menetluses OÜ-d Julianus Inkasso, edasivolitamise õigusega. OÜ Julianus Inkasso andis

edasivolituse OÜ-le Julianuse Õigusbüroo.

Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlga 40 eurot, viivist perioodi

18.06.21-16.07.2024 eest 12,13 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot ning viivised tasumata

põhivõlalt alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni

VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras; menetluskulud ning väljamõistetud

menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kohtu selgitused

Hagiavaldus, menetluskulude nimekiri ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte

toimetatud kostja enda poolt käesolevas menetluses kasutatud e-posti aadressile TsMS §

314.1 alusel 28.09.24.a. Kostjal oli kohustus hagile vastata 10 päeva jooksul materjalide

kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud.

Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha

kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks

menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool

lühidalt hagi asjaolud ja nõude.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise

taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja

läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena menetluskulud: riigilõiv 100 eurot

ja esindustasu 358 eurot (sh maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot) ning välja mõistetud

menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist VÕS §-s 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.

Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 100 eurot, siis peab kohus põhjendatuks

hageja kulutusi riigilõivule summas 100 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista.

Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, milles hageja ja hageja esindaja on kokku

leppinud 1 töötunni hinnaks 169 eurot. Ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile

sobivas õigusteenuse osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks

põhjendatud jätta vastaspoole kanda. Seega märgib kohus, et hageja esindaja märgitud

teenustasu summas 169 eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda

ebamõistlikult kõrgeks. TsMS § 175 lõike 1 kohaselt peab menetlusosaline kandma teist

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kohus on seisukohal, et kostja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes

kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja

tunnitasuga. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas

peetud 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi

tunnitasud on pigem erandlikud ning peetud põhjendatuks advokaadi/vandeadvokaadi

puhul. Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Käesoleva

vaidluse sisu ei saanud olla kostja esindaja jaoks keeruline, tegemist on

parkimistingimuste rikkumisel väljastatud leppetrahvi võlanõudega, mistõttu arvestab

kohus lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks 100 eurot.

Hageja toiminguteks menetluskulude nimekirja kohaselt on alusdokumentidega

tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade

kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule, 2 h. Kohus arvestab

lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja hinda

(põhinõue 40 eurot), hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, käesolevas asjas on

esitatud üksnes hagiavaldus (faktilised asjaolud ca 0,5 lk), ei ole toimunud sisulist arutelu

ega istungeid ning tegemist on nn tüüphagiga, mis ei ole õiguslikult keerukas ja tegemist

on sõiduki parkimistingimuste rikkumisest tuleneva leppetrahvi võlanõudega.

Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatud ajaliseks kuluks 1 tunni, kokku summas 100

eurot. Tulenevalt TsMS § 484.2 peab kohus põhjendatuks hageja kulusid maksekäsu

kiirmenetluses summas 20 eurot.

Kokku on põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulusid summas 220 eurot

(100+100+20), mis tuleb kostjalt välja mõista.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib

kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni

täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (220

eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik