2-23-3620/50 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-23-3620

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Liina Naaber-Kivisoo

Määruse tegemise aeg ja koht

29. oktoober 2024, Narva

Tsiviilasja number

2-23-3620

Tsiviilasi

D H hagi A K vastu ühisvara jagamise nõudes/A K

vastuhagi D H vastu ühisvara jagamise nõudes

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: lapse isa D H (IK XXX; elukoht XXX)

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Ilya

Zuev

Kostja: A K (IK XXX; elukoht XXX, XXX)

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada tsiviilasjas nr 2-23-3620 D H hagi A K vastu ühisvara jagamise nõudes/A

K vastuhagi D H vastu ühisvara jagamise nõudes sõlmitud kompromiss järgnevalt:

1.1. Pooled lõpetavad ühisomandi korteriomandile asukohaga XXX (registriosa nr

XXX, katastritunnus XXX) (edaspidi kinnisasi) müümise teel.

1.2. Pooled korraldavad kinnisasja müügi 9 kuu jooksul. Kinnisasja madalaimaks

müügihinnaks on pooled kokku leppinud 24 000 eurot.

1.3. Kui üks pooltest keeldub kinnisasja müügilepingu sõlmimisest käesolevas

kompromisslepingus kokkulepitud korras leitud ostjaga, s.o ei ilmu notarisse

kokkulepitud ajal vähemalt 2 korral või kui pooltel ei õnnestu kinnisasja

kokkulepitud tähtaja jooksul müüa, on kummalgi poolel õigus pöörduda

kohtutäituri poole täitemenetluse algatamiseks ja kinnisasja müümiseks avalikul

enampakkumisel seaduses sätestatud korras.

1.4. Kohtutäituri poolt kinnisasja müümisel ei tohi müügi alghind olla väiksem kui

28 000 eurot. Kui kinnisasja enampakkumine nurjub, siis järgmisel avalikul

enampakkumisel tohib vähendada kinnisasja hinda 2.5 %.

1.5. Kinnisasja müügiga kaasnevad kulud kannavad pooled võrdselt.

1.6. Kinnisasja enampakkumisega seonduvad kulud kannavad pooled seaduses

sätestatud viisil.

1.7. Kinnisasja müügist või enampakkumise müügist saadud rahalistest vahenditest

tasutakse Swedbank AS-i laen nr XXX ja kantakse hagejale üle 5000 eurot.

Peale laenu tasumist ja hagejale ülekande tegemist üle jääv summa jagatakse

poolte vahel võrdselt.

1.8. Kuni kinnisasja võõrandamiseni tasub kinnisasjaga seotud kommunaalkulud

(s.h võlgnevuse XXX, J. G KÜ ees) kostja.

2-23-3620

1.9. Sõiduki Citroen C3 reg. nr XXX ühisomand lõpetatakse müümise teel. Müügist

saadud rahalised vahendid jagatakse poolte vahel võrdselt.

1.10.

Sõiduki BMW X3 reg. nr XXX ühisomand lõpetatakse ja sõiduki

ainuomand antakse üle hagejale. Kompromissi sõlmimisega loetakse ainuvaldus

hagejale üleantuks.

1.11.

Liikmelisus HÜ-s H (reg. nr XXX), boks nr XXX jääb hageja

ainuomandisse. Ainuomand nimetatud liikmelisusele loetakse tekkinuks

kompromissi sõlmimisest.

1.12.

Autolaenust XXX tulenevad kohustused on hageja ainukohustused ja

kostja ei vastuta nende tasumise eest.

1.13.

HOLM Bank AS laenulepingust nr XXX tulenevad kohustused on kostja

ainukohustused ja hageja ei vastuta nende täitmise eest.

1.14.

Väikelaenulepingust Coop Pank AS Nr XXX tulenevad kohustused on

kostja ainukohustused ja hageja ei vastuta nende täitmise eest.

1.15.

Käesoleva kompromissi sõlmimisega loevad pooled kogu ühisvara vara

jagatuks ja kõik vallasasjad jäävad nende omandisse, kelle käes need on.

2. Lõpetada tsiviilasjas nr 2-23-3620 menetlus seoses kompromissi sõlmimisega.

3. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

4. Rahuldada D H taotlus hagiavalduse esitamisel tasutud poole riigilõivu

tagastamiseks ning tagastada hagejale D H-le hagiavalduse esitamisel pool tasutud

riigilõivust, s.o 210 eurot.

5. Rahuldada A K taotlus vastuhagi esitamisel tasutud poole riigilõivu tagastamiseks

ning tagastada kostjale A K-le vastuhagi esitamisel pool tasutud riigilõivust, s.o 210

eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumäärus ei kuulu edasikaebamisele.

ASJAOLUD

Viru Maakohus võttis 04.04.2023 menetlusse D H hagi A K vastu ühisvara jagamise nõudes.

Viru Maakohus võttis 04.05.2023 kohtumäärusega menetlusse A K vastuhagi D H vastu

ühisvara jagamise nõudes. Pooled esitasid 29.10.2024 Viru Maakohtule kompromisslepingu

ja taotluse tsiviilasjas 2-23-3620 menetluse lõpetamiseks seoses pooltevahelise kompromissi

sõlmimisega.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud asja kirjalike materjalidega leiab, et menetlusosaliste poolt esitatud

kompromiss tuleb kinnitada ning asjas menetlus lõpetada.

TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on

sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 ja 2 kohaselt pooled võivad

menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus

kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi

kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad

2-23-3620

kompromisslepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli

kandmiseks.

TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega

või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Kuna menetlusosaliste poolt esitatud kompromiss ei ole vastuolus seaduse ega heade

kommetega, kinnitab kohus poolte vahelise kompromissi nende poolt kokkulepitud

tingimustel ja lõpetab tsiviilasjas menetluse.

TsMS § 431 lg 1 kohaselt selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või

tegemata jätmise tagajärgi ning märgib, et vastavalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral

seoses poolte kompromissi kinnitamisega, ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes

esitada uut hagi. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle

tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning

kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel.

Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda

või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva

täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab,

loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas,

milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

Samuti selgitab kohus pooltele, et kui pooled ei täida kokkuleppega võetud kohustust

kokkulepitud viisil, siis vastavalt täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 on õigus pöörduda

kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks.

Vastavalt TsMS § 661 lg 4 poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega

hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Menetlusosalised

leppisid kompromisslepingus kokku määruskaebuse esitamise tähtaja välistamises. Kohus

leiab, et määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamine ei riku menetlusosaliste õigusi,

mistõttu tuleb menetlusosaliste taotlus rahuldada.

Riigilõivu tagastamine

TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled

sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 kohaselt, riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses

asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest

riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema

korraldusel muule isikule.

Hageja on Viru Maakohtule hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu summas 420 eurot.

Hageja on taotlenud poole hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist. Kohus

tagastab hagejale pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 210 eurot.

Kostja on Viru Maakohtule vastuhagi esitamisel tasunud riigilõivu summas 420 eurot. Kostja

on taotlenud poole vastuhagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist. Kohus tagastab kostjale

pool vastuhagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 210 eurot.

Menetluskulud

TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma

menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromisslepingus

2-23-3620

kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohus jätab poolte

menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liina Naaber-Kivisoo

kohtunik