2-24-111981/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Merike Varusk

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. oktoober 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-111981

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group osaühingu hagi T.F vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

1867.40 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Aktiva Finance Group osaühing (registrikood

10746479, asukoht Toompuiestee 35, 10149 Tallinn);

hageja lepinguline esindaja Pavel Butsenko (Julianuse

Õigusbüroo osaühing, Toompuiestee 35, 10149 Tallinn, e-

post xxx);

kostja T.F (isikukood XXX, rahvastikuregistrijärgne

elukoht xxx, tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata).

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Mõista kostjalt T.F-ilt (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group osaühingu

(registrikood 10746479) kasuks välja järelmaksulepingust nr L89013163324 tulenev

põhivõlg 1075.73 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud

viivis 72.22 eurot.

3. Mõista kostjalt T.F-ilt (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group osaühingu

(registrikood 10746479) kasuks välja viivis alates 03.05.2024 kuni põhinõude

summas 1075.73 eurot täitmiseni määras 15.90% aastas.

4. Jätta Aktiva Finance Group osaühingu hagi T.F (isikukood XXX) vastu rahuldamata

järelmaksulepingust nr L89013163324 tuleneva intressi 115.28 eurot osas.

5. Mõista kostjalt T.F-ilt (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group osaühingu

(registrikood 10746479) kasuks välja järelmaksulepingust nr L89013164624 tulenev

2-24-111981

põhivõlg 249.99 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis

16.78 eurot.

6. Mõista kostjalt T.F-ilt (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group osaühingu

(registrikood 10746479) kasuks välja viivis alates 03.05.2024 kuni põhinõude

summas 249.99 eurot täitmiseni määras 15.90% aastas.

7. Jätta Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood 10746479) hagi T.F-ilt

(isikukood XXX) vastu rahuldamata järelmaksulepingust L89013164624 tuleneva

intressi 26.61 eurot ja sissenõudmiskulu 20 eurot osas.

8. Jätta menetluskulud 10% ulatuses Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood

10746479) kanda ja 90% osas T.F (isikukood XXX) kanda.

9. Mõista kostjalt T.F-ilt (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group osaühingu

(registrikood 10746479) kasuks välja menetluskulud 90% ulatuses s.o summas

481.50 eurot.

10. Hüvitamisele kuuluvatelt hageja menetluskuludelt tuleb kostjal T.F ’el (isikukood

XXX) tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

11. Menetluskulud kanda Julianus Inkasso osaühingu arvelduskontole nr

XXXXXXXXXX, viitenumbriga xxxxx.

Edasikaebamise kord

Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel

lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest.

I Asjaolud

1. Aktiva Finance Group OÜ esitas 02.04.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võla nõudes. Kohus tegi 03.04.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei

õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada.

Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 487 lg-st 1 kohustas kohus

22.04.2024 määrusega hagejat esitama kohtule oma nõude ja põhjendama seda

hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma hagilt riigilõivu vastavalt TsMS §-le 139.

2-24-111981

Hageja esitas 02.05.2024 hagiavalduse T.F-i vastu võlgnevuse nõudes, millega hageja palub

kostjalt välja mõista lepingust nr L89013163324 tulenev põhivõlgnevus 1075.73 eurot,

intress 115.28 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 72.22

eurot; lepingust nr L89013164624 tulenev põhivõlgnevus 249.99 eurot, intress 26.61 eurot,

sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 16.78 eurot; lepingust nr

89013163324 tulenev viivis alates 01.05.2024 kuni põhinõude summalt 1075.73 eurot

täitmiseni intressimääraga võrdses määras 15.90% aastas; lepingust nr L89013164624

tulenev viivis alates 01.05.2024 kuni põhinõude summas 249.99 eurot täitmiseni

intressimääraga võrdses määras 15.90% aastas; riigilõiv summas 315 eurot ja hageja

õigusabikulud 358 eurot ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse

jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113

lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks kostja ja AS Inbank Finance vahel 26.07.2023

sõlmitud järelmaksuleping nr L89013163324, mille alusel sai kostja laenu 1075.73 eurot

ning 26.07.2023 sõlmitud järelmaksuleping nr L89013164624, mille alusel sai kostja laenu

249.99 eurot. Kuna kostja oma laenulepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles AS

Inbank Finance lepingud üles 28.12.2023. AS Inbank Finance loovutas 29.12.2023 kostja

vastase nõude osaühingule Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta on hageja järelmaksulepingu nr

L89013163324 osas selgitanud, et krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne

võlausaldaja päringud maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega

varasemaid maksehäireid polnud. Krediidianalüüsist nähtub, et võlgniku igakuine sissetulek

oli 1250 eurot, igakuiste kohustuste maht aga 0.00 eurot. Igakuise makse maht oli 60.43

eurot, mis tuli lepingust L89013163324. Peale nimetatud finantskohustuse tasumist jäi

võlgnikule kätte (1250.00-60.43) 1189.57 eurot. Seega oli võlgnik krediidivõimeline.

Hageja selgitas vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist lepingus nr. L89013164624.

Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud

maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid

maksehäireid polnud. Krediidianalüüsist nähtub, et võlgniku igakuine sissetulek oli 1200

eurot, igakuiste kohustuste maht aga 300 eurot. Igakuise makse maht oli 14.71 eurot, mis

tuli lepingust L89013164624. Peale nimetatud finantskohustuse tasumist jäi võlgnikule kätte

(1200.00-300.00-14.71) 885.29 eurot. Seega oli võlgnik krediidivõimeline.

Hageja selgitab, et kostja poolt sõlmitud järelmaksu lepingute puhul on tegemist

pangatootega, mille puhul on välja kujunenud teatud teenusstandard, mille kohaselt teeb

pank kiireid otsuseid ning tulenevalt summa väiksusest ning osamaksete väiksusest ei

rakendatud eeltoodu tõttu kontoanalüüsi.

12.06.2024 võttis kohus hagiavalduse menetlusse.

Kohtul ei õnnestunud kostjale T.F-ile menetlusdokumente kätte toimetada, kuivõrd kostja

elukoht ei ole kohtule teada. Kohus on teinud kõik endast oleneva, et kostja elukohta välja

selgitada. Saadud andmed ei ole olnud piisavad kostjale menetlusdokumentide kätte

toimetamiseks, mistõttu otsustas kohus 03.09.2024 kohtumäärusega avaliku

kättetoimetamise.

Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud.

2-24-111981

II Kohtu põhjendused

2. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või

seadusele.

VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise

vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb

võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi

poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike

teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab

seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma

siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS §

232 lg 1 kohaselt.

TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on

tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta

esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse

asutuse seisukoha.

TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta

kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on

rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

3. Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS §

405 lg-le 1. TsMS § 444 lg 4 järgi võib kohus TsMS § 444 lg-s 3 nimetamata otsusest

kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku

või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus

täiendab otsust TsMS § 448 lg-s 4¹ sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale

apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata

jätmise tagajärgi.

Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale

esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

4. Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised

asjaolud järgmiste eelduste osas:



krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1);



krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1);



leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;



tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi

andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui

kolm korda (VÕS § 4062);

2-24-111981



tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus

on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja

eeldused (VÕS § 404 lg 21);



lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse

esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu

kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta;



lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid

nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud);



krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud;



viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana;



kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1);



kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses

järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava

põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras

muude kohustuste katteks;



lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad;



tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86);



krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7).

5. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja

veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7 ), sh omandanud teavet,

mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata, mistõttu ei ole hageja nõue hagiavalduses

märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi

esialgne võlausaldaja päringud maksehäireregistritesse. Krediiditaotluste esitamise ajal

kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Lisaks lähtus krediidiandja kostja

laenutaotlustest. Hageja selgitab, et kostja poolt sõlmitud järelmaksu lepingute puhul on

tegemist pangatootega, mille puhul on välja kujunenud teatud teenusstandard, mille kohaselt

teeb pank kiireid otsuseid ning tulenevalt summa väiksusest ning osamaksete väiksusest ei

rakendatud eeltoodu tõttu kontoanalüüsi. Krediidiandja lähtus sissetulekute ja kohustuste

kontrollimisel laenutaotleja esitatud ankeedist ning tegi päringu maksehäireregistritesse,

mida ei saa kohtu hinnangul lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks. Krediidiandja arvestas teise järelmaksulepingu sõlmimisel

juba varasemalt sõlmitud järelmaksulepingu osamaksega, kuid muid kostja kohustusi ei

kontrollitud. Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu

andmist välja selgitada vähemalt tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus,

tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud,

samuti ülalpeetavate arv (KAVS § 49 lg 1 p 1-7).

Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses

ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr.

Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti

määrama.

Kostja ei ole teinud laenude katteks ühtegi tagasimakset, seega on kohtu hinnangul lepingu

ülesütlemise tingimused vastavalt VÕS §-le 416 täidetud ning krediidiandja ei pea

tagasimaksed uuesti määrama.

2-24-111981

Kohtu hinnangul ei ole hageja intressinõuded märgitud ulatuses põhjendatud. Kuivõrd hagi

menetletakse TsMS § 5 lg 1 alusel poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel ning hageja

intressinõuded ei ole põhjendatud, jätab kohus hageja intressi nõude rahuldamata.

6. Lepingu nr L89013163324 alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 1075.73 eurot

lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani

01.05.2024 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o 15.90

% aastas so 0.48 eurot päevas, kooskõlas VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega.

Lepingu nr L89013164624 alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 249.99 eurot

lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani

01.05.2024 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o 15.90

% aastas so 0.11 eurot päevas, kooskõlas VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega.

Üldtingimuste punkti 6.1 kohaselt on teenuselepingust tulenevate maksete tähtaegselt

tasumata jätmise või mittetäieliku tasumise korral kohustus maksta viivist hinnakirjas

sätestatud määras. Hinnakirja kohaselt on viivisemääraks 15,90% aastas.

Eelnevast tulenevalt on põhjendatud hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõuded. Hageja

palub edasiulatuva viivise mõista välja alates 01.05.2024, kuid viivis on arvestatud kuni hagi

esitamiseni 02.05.2024, mistõttu on põhjendatud hageja edasiulatuva viivise nõue alates

03.05.2024.

7. Hageja nõuab lepingu nr L89013164624 ja VÕS § 1132 lg 2 alusel sissenõudmiskulu 50

eurot.

VÕS § 1132 lg 2 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- ja kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude

hüvitamist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise

meeldetuletuskirja eest nõuda 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot,

kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot.

Võttes arvesse, et hageja nõue lepingu nr L89013164624 alusel on väiksem kui 500 eurot,

on hageja sissenõudmiskulude nõue põhjendatud summas 30 eurot.

8. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks lepingu nr L89013163324 alusel välja

mõista põhivõlg 1075.73 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis

72.22 eurot ning viivis alates 03.05.2024 kuni põhinõude summas 1075.73 eurot täitmiseni

määras 15.90% aastas. Lepingu nr L89013164624 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista põhivõlg 249.99 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis

16.78 eurot ning viivis alates 03.05.2024 kuni põhinõude summas 249.99 eurot täitmiseni

määras 15.90% aastas.

Kohus jätab rahuldamata hageja hagi lepingust nr L89013163324 tuleneva intressi 115.28

eurot ja lepingust nr 89013163324 tuleneva intressi 26.61 eurot ning sissenõudmiskulu 20

eurot osas.

III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

9. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

2-24-111981

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud

menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka

siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist (TsMS § 174 lg 2).

10. Hageja nõude suurus kokku oli 1656.61 eurot. Kohus mõistis kohtuotsusega kostjalt

välja põhivõla, sissenõudmiskulud ja viivise kõik kokku 1494.72 eurot. Seega rahuldas

kohus hageja nõuetest ligi 90%. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 10%

ulatuses hageja kanda ning 90% ulatuses kostja kanda.

Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse kohaselt on tasutud riigilõiv summas kokku

315 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot

ja õigusabikulud 338 eurot.

Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste

esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on hagi esitamisel tasunud

riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses 65 eurot ning täiendavalt hagiavalduse esitamisel 250

eurot, ehk kokku 315 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva

tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja

mõista.

Vastavalt TsMS § 4842 tuleb kostjalt välja mõista 20 eurot kindlaksmääratud menetluskulu,

mis on tekkinud maksekäsu kiirmenetluses.

Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu

määr on 169 eurot (km-ta). Kohus leiab, et tunnitasu määr 169 eurot võiks olla põhjendatud

keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev

tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus

põhjendatud tunnitasu suuruseks 100 eurot ilma käibemaksuta. Kohus arvestab lepingulise

esindaja kulude väljamõistmisel käesoleva tsiviilasja keerukust ja mahtu, hageja esindaja

reaalselt tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid.

Kohus peab lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks 2 tunni ulatuses, seega on

põhjendatuks esindaja kulu (2 x 100) 200 eurot ilma käibemaksuta.

Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega (315+20+200) 535 eurot, millest kostja

kanda jääb 90% ehk 481.50 eurot.

2-24-111981

TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud

juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude

kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda

hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates.

TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse

täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse

viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kui pooled

esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded

täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud

osas. Hageja palub, et menetluskulud kantaks Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr

XXXXXXXXXX, viitenumbriga xxxxx.

TsMS § 455 lõikest 1 ja TsMS § 317 lg 11 tulenevalt tuleb kohtuotsus kostjale avalikult kätte

toimetada väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.

/digitaalselt allkirjastatud/

Merike Varusk

kohtunik