3 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1 Ärakiri

V A H I STA M I S MÄ ÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 31.08.2011 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 11240103548 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Prokurör Olga DOROGAN Kaitsja vandeadvokaat Kaido KOOGA Taotluse läbivaatamise kuupäev 31.08.2011 Taotlus

Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Olga DOROGANI vahistamistaotlus Kahtlustatav Silver SEMISKAR

sünd. 22.03.1973, isikukood 37303222246, Eesti

Vabariigi kodanik, elukoht xxx xxx-xxx töökoht puudub, varem korduvalt kriminaalkorras karistatud

- Ida-Viru Maakohtu 19.09.1994 otsusega KrK

§142 lg.2 p.1, 3, 4 järgi vabadusekaotusega 1 aasta 6 kuud tingimisi katseajaga 1 aasta

- Ida-Viru Maaakohtu 15.02.1995 otsusega KrK

§197 lg.2 p.2 ja §139 lg.2 p.1, 2 järgi rahatrahviga 280 krooni

- Lääne-

Viru Maakohtu 04.09.1996 otsusega KrK §140 lg.2 p.1, 2, 3 järgi rahatrahviga 3900 krooni

- Ida-Viru Maakohtu 05.12.1996 otsusega KrK

§

139 lg.2 p.1, 2, 3 järgi vabadusekaotusega 3 kuud

- Ida-Viru Maakohtu 21.12.1998 otsusega KrK

§142 lg.2 p.2, 3, 4, 5 järgi vabadusekaotusega 3 aastat - Tartu Maakohtu 22.11.2004 otsusega KarS §184 lg.2 p.1, 2; §209 lg.2 p.3; §214 lg.2 p.1, 4 ja §418 lg.1 järgi vangistusega 8 aastat

- Tallinna Linnakohtu 29.06.2005 otsusega KarS

2 §22 lg.3 - §209 lg.2 p.1, 4 järgi vangistusega 8 aastat Kahtlustatavana kinni peetud 29.08.2011 RESOLUTSIOON

Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör

Olga DOROGANI taotlus kriminaalasjas nr.11240103548 rahuldada.

Kahtlustatav Silver SEMISKAR (isikukood 37303222246, elukoht xxx Vahistamise algust arvestada Silver SEMISKARI kinnipidamisest 29.08.2011. Käesoleva määruse ärakiri edastada vahistatule.

Kohtueelses menetluses ei

või kahtlustatav või süüdistatav olla vahistatud üle 6 kuu. Vahistatu või tema kaitsja võib vahistamisest kahe kuu möödumisel esitada eeluurimiskohtunikule või

kohtule

taotluse

kontrollida

vahistamise põhjendatust. Vahistamise peale võib prokuratuur, vahistatu või

tema kaitsja esitada määruskaebuse 10 päeva

jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Vahistamistaotlus

Ida Prefektuuri organiseeritud ja raskete kuritegude talitus menetleb alates 18.07.2011 kriminaalasja nr.11240103548 KarS §118 p.1 ja §136 lg.1 tunnustel selles, et 14.07.2011 peksti xxx N.D (isikukood 38106172220) pesapallikurikatega ja kasteediga pähe ja kehasse ning viidi sõiduautoga tema tahte vastaselt minema. Kahtlustatavana peeti 29.08.2011 kell 13.20 kinni Silver Semiskar.

30.08.2011 esitati Silver Semiskarile kahtlustus KarS §22 lg.3 - §114 p.1 järgi, milles ta end süüdi ei tunnistanud. Kriminaalasjas kogutud tõendite alusel on põhjendatud alus kahtlustada, et Silver Semiskar osutas tahtlikult kaasabi J.A Kxxx, J.A J.A ja N.D

Saxxx kannatanu N.D Bxxxi mõrvas, sellega, et andis üle nimetatud isikutele tema

kasutuses oleva sõiduauto xxx), millega pärast peksmist viidi kannatanu tema tahte vastaselt minema ning tänase päevani ei ole kannatanu asukoht teada. Kahtlustuse aluseks on kriminaalasja materjalides olevad tõendid, mis otse viitavad Silver Semiskarile kui isikule, kes pani toime kahtlustuse sisuks olevad teod: tunnistajate ütlused Silver Semiskari auto xxx) kuriteo toimepanemise ajal kasutamise ja tema enda kuriteo toimepanemise kohaga lähedal viibimise kohta. Jälitustegevuse raames kogutud tõenditest

nähtub, et Silver Semiskar oli 14.07.2011 korduvalt telefoni teel kontaktis kaaskahtlustatavatega. Seega on olemas kriminaalasjas põhjendatud kuriteokahtlus.

KrMS §130 lg.2 alusel vahistatakse kahtlustatav, kui ta võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või jätkuvalt toime panna kuritegusid.

Silver Semiskar on varem 7 korda kohtulikult karistatud, s.h. väljapressimise toimepanemise eest grupi poolt.

Viru Maakohtu 10.11.2010 määrusega on Silver Semiskar vabastatud vangistusest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 23.03.2012. Seega pani ta uue kuriteo toime

3

katseajal. Väärteokorras on teda korduvalt karistatud, mis näitab, et ta ei suuda õiguskuulekalt käituda. Silver Semiskari kahtlustatakse raskes isikuvastases esimese astme

kuriteos, mis on toime pandud isikute grupi poolt ja mille eest näeb KarS rangeima

karistusena ette kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistuse. Kahtlustus raskes isikuvastases kuriteos viitab sellele, et isik on ohtlik ühiskonnale. Arvestades kahtlustatava

isikut, sealhulgas varasemat elukäiku ning kuriteo toimepanemise asjaolusid, on alust arvata, et Silver Semiskar paneb kuritegeliku kalduvuse tõttu vabaduses viibides toime uusi kuritegusid ning samuti ta võib hakata takistama tõe tuvastamist käesolevas kriminaalasjas,

kõrvaldades või muutes seni fikseerimata tõendeid. Seega on olemas vahistusalus nagu

uute kuritegude toimepanemine. Kergemaliigilised tõkendid ei ole piisavad, et selliseid

tegusid vältida ning seetõttu tuleb kahtlustatava suhtes valida tõkendiks vahistamine.

Ainuke tõkendi liik, mis takistaks Silver Semiskaril toime panna uusi kuritegusid ja takistada kriminaalmenetlust, on vahistamine.

Maakohtu istung

Maakohtu istungil jäi ringkonnaprokurör Olga Dorogan oma vahistamistaotluse ja

selles toodud põhjenduste juurde. Ringkonnaprokurör kinnitas, et käesolevas asjas esinevad nii põhjendatud kuriteokahtlus, kui ka KrMS §130 lg.2 ettenähtud mõlemad vahistamise alused. Kahtlustatav Silver Semiskar seletas maakohtu istungil, et ta kasutas prokuröri poolt viidatud autot volikirja alusel, kuid andis alati tagasi. Kõiki kolme kaaskahtlustatavat ta tunneb, 14.07.2011 oli ta algul tööpraktikal, seejärel koos perega. Kriminaalhooldaja juures käib ta 2 korda kuus ja on oma väärtegudest ametnikule teatanud. Kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga palus maakohtu istungil jätta vahistamistaotlus rahuldamata, kuna leidis, et kuriteokahtlus ja uute kuritegude toimepanemine ei ole antud juhul tõendatud.

Vahistamismääruse põhjendused

Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis

eeluurimiskohtunik, et ringkonnaprokuröri taotlus KarS §22 lg.3 - §114 p.1 järgi kahtlustatava Silver Semiskari vahistamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt KrMS §130 lg.2 võib kahtlustatava või süüdistatava vahistada, kui ta võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või jätkuvalt toime panna kuritegusid.

Vastavalt Riigikohtu 11.12.2006 määrusele nr.3-1-1-103-06 peab asjas üheselt

nähtuma, et kohus loeb tuvastatuks nii põhjendatud kuriteokahtluse kui vahistamisaluse olemasolu.

Põhjendatud kuriteokahtluse kui vahistamise eeltingimuse olemasolu on seaduslikult fikseeritud siis, kui kohus on kriminaaltoimiku konkreetsetele materjalidele tuginedes leidnud, et justnimelt vahistatav võib olla suure tõenäosusega toime pannud kuriteo

kas täideviijana või osavõtjana. Samas jääb selline suurele tõenäosusele tuginev

kuriteokahtluseks ega tähenda vahistatava süüküsimuse lõplikku otsustamist. Seega võib kuriteokahtluse põhjendamisel olla tõendamisstandard madalam, kui süüküsimuse lõplikul otsustamisel.

Maakohus leiab, et käesolevas asjas on põhjendatud kuriteokahtlus olemas. Silver Semiskari on alus kahtlustada KarS §22 lg.3 - §114 p.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

4

Nii nähtub kriminaalasja materjalidest (tunnistaja ütlused, äratundmiseks esitamise

protokoll), et tunnistaja on Silver Semiskaris ära tundnud isiku, kes istus umbes

juulikuu keskel tema auto roolis xxx. Seega on tunnistaja otseselt ja üheselt mõistetavalt viidanud Silver Semiskarile.

Jälitustegevuse raamides kogutud tõenditest nähtub, et kaaskahtlustatavad J.A Kxxx

ja N.D Sxxx on viimased kõned teinud Silver Semiskarile. Samuti nähtub jäitustegevuse raamides asuvatest tõenditest, et J.A Kixxxv ja Silver Semiskar on 14.07.2011 ja 15.07.2011 olnud korduvalt telefoniühenduses.

Eeltoodust nähtuvalt tuleneb põhjendatud kuriteokahtlus nii tunnistaja ütlustest, kui ka muudest kriminaalasja ja jälitustegevuse raamides kogutud tõenditest.

Silver Semiskari vahistamise alusteks on KrMS §130 lg.2 alusel põhjendatud kahtlus,

et vabaduses viibides võib ta jätkata kuritegude toimepanemist ja hakata kriminaalasja uurimisest kõrvale hoiduma.

Vastavalt Riigikohtu 11.12.2006 määrusele nr.3-1-1-103-06 on kuritegude jätkuva

toimepanemise tõenäosus olemas eeskätt kuritegude puhul, mille korduva

toimepanemise tõenäosus on kohtupraktika pinnalt suur. Vältimatult on kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus suurem nende kahtlustatavate puhul, keda on ka varem süüdi tunnistatud ja karistatud. Silver Semiskari suhtes taolised kriteeriumid

esinevad. Karistusregistri andmetel on ta varem kriminaalkorras seitse korda ja väärteo korras kuus korda karistatud. Maakohus peab siinjuures oluliseks märkida, et

ka varasemad kriminaalkaristused olid samamoodi seotud raskete kuritegude toimepanemisega, sealhulgas väljapressimise toimepanemisega grupi poolt. Seega on

tegemist raskete kuritegude jätkuva toimepanemisega. Kuritegude toimepanemine grupis ei ole kahtlustatavale võõras. Maakohus peab siinkohal vajalikuks märkida ka

asjaolu, et Silver Semiskari on juba kaks korda karistatud väärteokorras ka

käesoleval kehtival katseajal. Seega ei ole Silver Semiskar suutnud ka peale

vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabanemist ja kriminaalhoolduse all olles käituda seaduskuulekalt.

Viimasel korral mõisteti Silver Semiskar süüdi Tallinna Linnakohtu 29.06.2005

otsusega KarS §22 lg.3 - §209 lg.2 p.1, 4 järgi ja karistati vangistusega 1 aasta,

kusjuures lõplikuks karistuseks mõisteti KarS §65 lg.1 kohaldamisega 8 aastat

vangistust. Viru Maakohtu 10.11.2010 määrusega vabastati Silver Semiskar vangistusest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 23.03.2012. Seega kahtlustatakse teda uue kuriteo toimepanemises kehtival katseajal.

Eeluurimiskohtunik leiab, et isiku suhtes, kes pärast kriminaalkorras korduvat

karistamist ja suhteliselt lühikese aja möödumisel pärast tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemist ning kehtival katseajal annab jätkuvalt oma

tegevusega alust esitada talle kahtlustuse uue raske kuriteo toimepanemises, on olemas põhjendatud kahtlus, et vabaduses viibides võib ta jätkata uute kuritegude

toimepanemist. Seega on vahistamine vajalik uute kuritegude toimepanemise tõkestamiseks. Silver Semiskar ei ole ilmselgelt õiguskuulekusele orienteeritud isik. Silver Semiskaril on kuritegelik käitumine välja kujunenud, mis annab alust arvata, et ta jätkab kuritegude toimepanemist ka tulevikus. Selles osas annavad tunnistust ka

ülalviidatud karistused väärteoasjades. Silver Semiskari vahistamine on vajalik ka uute õigusemõistmise vastaste kuritegude takistamiseks.

5

Silver Semiskari vahistamise aluseks on KrMS §130 lg.2 alusel ka põhjendatud kahtlus, et ta võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et Silver Semiskar on korduvalt kriminaalkorras

karistatud isik. See tähendab, et peale karistuse kandmist on ta taas jätkanud kuritegude toimepanemist. Käesolevas asjas kahtlustatakse teda raskes kuriteos, mille eest on karistusena võimalik mõista vangistust kuni 20 aastani või eluaegselt.

Eeluurimiskohtunik leiab, et eeltoodu annab alust arvata, et leebema tõkendi kohaldamine ei ole käesolevas kriminaalasjas põhjendatud. Silver Semiskari käitumine peale vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemist näitab seda, et tema suhtes on alust arvata, et vabaduses viibides hakkab ta uurimisest ja kohtumenetlusest kõrvale

hoiduma. Kohtueelse uurimise ja kohtumenetluse toimumise kindlustamiseks on vajalik Silver Semiskari vahistamine. Kahtlustatava seletused selle kohta, et ta on kasutanud kahtlustuses viidatud autot ning ka teisi autosid ja need alati tagastanud, ei anna alust taotluse rahuldamata jätmiseks. Maakohus ei nõustu ka kahtlustatava viitega sellele, et tema arvates on

katseajal toimepandud väärteod tühised ja tegemist ei ole raskete kuritegudega. Maakohus möönab, et tõepoolest ei ole tegemist mitte kuritegude, vaid väärtegudega,

kuid need ilmestavad selgelt kahtlustatava käitumist kehtival katseajal ja seda, et kahtlustatav ei suuda elada õiguskuulekalt. Kaitsja viited kuriteokahtluse ja vahistamisaluse puudumisele ei anna samuti alust vahistamistaotluse rahuldamata jätmiseks. Maakohus viitas käesolevas kohtumääruses juba eespool, et kuriteokahtluse põhjendamisel võib tõendamisstandard olla madalam, kui süüküsimuse lõplikul otsustamisel. Eeltuumiskohtunik nõustub ringkonnaprokuröri vahistamistaotluses toodud põhjenduste ja alustega ning leiab, et Silver Semiskar tuleb vahistada. Eeluurimiskohtunik juhindus vahistamismääruse tegemisel eeltoodust ja KrMS §130 lg.2.

Anne PALMISTE Kohtunik

Tartu Ringkonnakohtu 26.09.2011. kohtumäärusega RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 384 lg 2 ja § 390 jätta Viru Maakohtu 31. augusti

2011 määrus muutmata ning kahtlustatava Silver Semiskari kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga määruskaebus rahuldamata.

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel lugeda kaitsja tasu vandeadvokaat Kaido

Kooga poolt osutatud õigusabi eest 57.53 eurot, sealhulgas käibemaks 9.59 eurot, menetluskulude hulka.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu

esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest.

6

Ärakiri õige №oremreferent Liivi Õun

Kohtumäärus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 11.10.2011

№oremreferent

Liivi Õun