3-24-1896/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. oktoober 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1896

Haldusasi

X. Xi kaebus Siseministeeriumi 26.06.2024 otsuse nr 1-24/94

tühistamiseks ning Siseministeeriumi kohustamiseks vaadata

kaebaja taotlus uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebaja – X. X

Vastustaja – Siseministeerium, esindaja Piret Alamaa

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

Kirjalik menetlus

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi

kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on

28.11.2024. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). HKMS §

52 lg 1 järgi tuleb kohtule esitatavad avaldused sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kui apellant soovib

apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral

eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui

menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada

ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS §

116 lg 6).

ASJAOLUD

1. X. X esitas 21.05.2024 Tartu Linnavalitsusele uue perekonnanime saamise avalduse. Avalduse

kohaselt soovis X. X saada uueks eesnimeks X ning uueks perekonnanimeks X. Isikunime

vahetamise soovi põhjendas kaebaja asjaoluga, et ta on viibinud vanglas, soovib oma elu muuta ja

alustada uut elu.

2. Tartu Linnavalitsus edastas avalduse menetlemiseks Siseministeeriumile. Siseministeeriumi

isikunimekomisjon arutas avaldust 06.06.2024 ning leidis, et avaldust saab menetleda soovina

muuta eesnime ja perekonnanime muul, seaduses nimetamata mõjuval põhjusel (nimeseaduse (NS)

§ 19 lg 1 p 9, § 17¹ lg 2 p 5).

3. Siseministeeriumi 11.06.2024 kirjaga nr 10-6/2826-2 tehti X. Xile isikunimekomisjoni arvamus

teatavaks ning paluti teatada Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonnale, kas ta loobub

uue isikunime taotlemisest või jääb oma avalduse juurde ja esitab enne haldusakti (keelduva

otsuse) andmist oma arvamuse ja vastuväited.

4. X. X vastas kirjale 11.06.2024 ning jäi oma soovi juurde saada uueks isikunimeks X. X. X. X

märkis, et põhiseaduse (PS) alusel on igaühel õigus vabale eneseteostusele ning perekonnaelu ja

eraelu puutumatusele. NS lubab igaühel vähemalt üks kord nime muuta, uue isikunime andmisest

keeldumise tagajärjed on rasked, kuna tal on ülalpeetavad, kuid puudub võimalus leida tööd.

5. Siseministeerium jättis 26.06.2024 otsusega nr 1-24/94 rahuldamata X. Xi avalduse uue

isikunime X. X andmiseks, kuna avaldus on NS mõttes mõjuvalt põhjendamata.

6. Kaebaja esitas 26.06.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Siseministeeriumi 26.06.2024 otsuse nr

1-24/94 tühistamiseks ning Siseministeeriumi kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi.

Tartu Halduskohus edastas kaebuse menetlemiseks 19.07.2024 Tallinna Halduskohtule.

KAEBAJA SEISUKOHAD

7. NS-s ei ole kehtestatud piirangut nimevahetusele teatud kuritegude puhul. Siseministeeriumil

puudus seaduslik alus jätta rahuldamata kaebaja taotlus vaidlustatud haldusaktis toodud põhjustel.

Õiguskantsler selgitas oma 09.03.2023 kirjas nr 14-1/230359/2301263, et seaduses ei ole

sätestatud, et isikunime muutmist ei ole õigust taotleda isikul, kes on süüdi mõistetud teatud

kuritegude eest. Kaalutlusõiguse teostamine peab vastama seadusele. Riik peab tagama inimeste

põhiõigused, neid tohib piirata vaid siis, kui see on vältimatult vajalik.

8. Kohane ei ole Siseministeeriumi võrdlus karistusregistri seadusega (KarRS), kuna see on

vastuolus seadusandja tahtega. Juhul, kui seadusandja eesmärk oleks piirata teatud kuritegude

puhul isikunime vahetust, siis oleks selline säte seaduses kirjas.

9. Vabadus nime muuta kuulub PS § 19 ja § 26 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse

konventsiooni art 8 kaitsealasse. See hõlmab nii perekonnaseisutoimingute tõttu (abiellumine,

abielulahutus või lapsendamine), kui ka muudel põhjustel nime muutmist.

10. Isikule antakse uus eesnimi, perekonnanimi või isikunimi üldjuhul üks kord (NS § 16 lg 4).

Kaebaja ei eita, et soovib nime vahetada resotsialiseerumise eesmärgiga. Nimega on seotud

inimese identiteet ja ühiskondlik maine. Keeldumine nime vahetamisest mõjutab kaebaja

psühholoogilist heaolu ja takistab ühiskonda naasmist. Nime vahetamine pole ainult formaalsus,

vaid see on oluline osa rehabilitatsiooniprotsessist.

11. Kaebajal on hetkel võimatu endise nimega ametlikult töötada. Kaebajal on neli last, mistõttu on

vältimatult vajalik ametlikult töötada. Eelnevatel põhjustel rikutakse ka PS § 27 lg-st 3 tulenevat

kohustust. Olukorras, kus vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab lahus

elav vanem lapse ülalpidamise kohustust perekonnaseaduse (PKS) § 100 lg 2 alusel elatise

maksmisega, mis ei või olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatav summa. PKS § 101 alusel

tuleb kaebajal tasuda miinimumelatist lastele umbes 800 eurot. Kaebajal ei ole õnnestunud oma

praeguse nimega tööd leida ja uut elu alustada. Kaebaja soovib end muuta ja asju heastada. Endine

kinnipeetav peab saama legaalselt töötasu teenida.

12. Siseministeerium, jättes kaebaja taotluse rahuldamata, ei kohaldanud seadust erapooletult ega

ühtemoodi. Kaebajale teadaolevalt vahetavad seksuaalkurjategijad oma nime. Valdav osa nime

vahetajatest ei pane toime uusi kuritegusid.

13. Juhul, kui kohtu hinnangul kollideeruvad KarRS ja NS, tuleks hinnata nende

põhiseaduspärasust. Kaebaja hinnangul kohaldub üksnes NS.

14. Siseministeeriumi otsus tugineda vangla iseloomustusele ja ennetähtaegse vabastamise

otsustamise argumentidele isikunime vahetamise taotluse rahuldamata jätmisel on õigusvastane.

Vangla iseloomustus ja ennetähtaegse vabastamise otsustamine on seotud konkreetsete

kriminaalõiguslike kaalutlustega, mille eesmärk on hinnata kinnipeetava käitumist ja võimalikku

rehabilitatsiooni vangistuse ajal. Need dokumendid ei ole otseselt seotud isikunime vahetamisega,

mis kuulub eraelu puutumatuse ja isiku vaba eneseteostuse valdkonda. NS ei anna alust arvestada

kriminaalkaristusi või vangla iseloomustusi nime vahetamise otsustamisel. Siseministeeriumi

tuginemine vangla iseloomustusele ja ennetähtaegse vabastamise otsusele ei ole kooskõlas nime

vahetamise eesmärkidega. Need kaalutlused ei peaks mõjutama nime muutmist, kuna need on

seotud isiku karistusõiguslike kohustuste täitmisega, mitte aga tema õigusega oma identiteeti ja elu

uuesti üles ehitada. Seega põhineb Siseministeeriumi otsus valedel alustel ja ületab kaalutlusõiguse

piire.

15. Kui Siseministeerium kasutab vangla iseloomustust ja ennetähtaegse vabastamise argumente

nime vahetamise taotluse hindamisel, võib see viia kaudselt diskrimineerimiseni, kuna isikud, kes

on karistust kandnud, võivad olla ebasoodsamas olukorras võrreldes teiste taotlejatega, kellel pole

kriminaalset tausta. NS-s puuduvad sätted, mis lubaksid sellist erikohtlemist, mis viitab sellele, et

selline praktika võib olla vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega.

16. Vangla iseloomustuse ja ennetähtaegse vabastamise otsuse kasutamine isikunime vahetamisel

takistab kaebaja taasühiskonnastumist ja vähendab võimalusi normaalse elu jätkamiseks. NS

kohaldamisel tuleb lähtuda proportsionaalsuse printsiibist ja mitte seada täiendavaid takistusi

isikutele, kes soovivad oma elu uuesti üles ehitada.

17. Euroopa Liidu õiguses ja Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas on mitmeid juhtumeid, kus on

rõhutatud isiku õigust oma nime ja identiteeti muuta. Näiteks on kohtupraktikas leitud, et nime

muutmine on tihedalt seotud isiku õigustega ja see peab olema tagatud ka siis, kui isik on

sooritanud kuriteo (vt Euroopa Inimõiguste Kohtu otsused Johansson vs Soome, Burghartz vs

Šveits).

18. Vaidlustatud otsus ei ole objektiivne ega tasakaalustatud, kuna ei arvesta kaebaja püüdlusi

sotsiaalselt ja majanduslikult paraneda. Iga põhiõiguse piirang peab olema õigustatud, sobiv ja

vajalik. Siseministeeriumi keeldumine peaks olema tasakaalustatud, mitte tekitama

ebaproportsionaalseid negatiivseid tagajärgi.

19. Seadusandja otsus eemaldada karistusregistrile viitav piirang peegeldab muutunud suhtumist,

mille kohaselt tuleks isiku rehabilitatsiooni ja sotsiaalset reintegratsiooni toetada ka nimevahetuse

kaudu. Nimevahetus on sageli oluline osa inimese uuest algusest ja aitab vältida stigmatiseerimist,

mis võib tuleneda minevikus toimepandud kuritegudest. Selline võimalus võib vähendada

retsidiivsuse riski ja toetada isiku soovi alustada uut elu, vabaneda varasemast minevikust ja

panustada ühiskonda positiivselt. Seega ei saa Siseministeerium tugineda väidetele, mis põhinevad

seadusandja tahte tõlgendamisel viisil, mis ei vasta kehtivale NS-le. Nimevahetuse taotlusi tuleb

hinnata kehtiva seaduse kontekstis, arvestades rehabilitatsiooni põhimõtteid ja õigust alustada uut

elu.

20. Nimevahetus ei tohiks automaatselt tähendada kuritegeliku tegevuse jätkamise soodustamist.

Mitmed teaduslikud uuringud ja psühholoogilised uuringud on näidanud, et endise kurjategija

nimevahetus võib olla oluline osa tema rehabilitatsioonist ja ühiskonda naasmisest. Kuna isikukood

jääb samaks ja nimevahetus ei muuda seda, ei mõjuta see kaebaja tuvastamist ega võimalust

kontrollida tema kriminaalset tausta ametlikes andmebaasides. See tähendab, et nimevahetus ei

vähenda avaliku turvalisuse taset.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

21. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. NS § 171 lg 3 ja § 19 lg 3 annavad alused vabalt

valitud perekonnanime ja eesnime sobivuse üle hindamiseks. Kuid enne, kui haldusorgan annab

hinnangu vabalt valitud nime sobivusele, peab olema antud jaatav seisukoht nime muutmise

põhjusele. Kuivõrd nime muutmise põhjused on loeteluna toodud NS § 171 lg-s 2 ja § 19 lg-s 1, on

haldusorgani kohustus esmalt kaaluda, kas nime muutmiseks esineb üldse mõjuv põhjus, mis

vastab ka NS mõttele. Kui kaalutlusõiguse teostamise järgselt jõuab haldusorgan seisukohale, et

nime muutmiseks esitatud soov ei ole põhjendatud, ei ole vajalik hinnata valitud isikunime

vastavust NS § 171 lg-s 3 ja § 19 lg-s 3 toodud tingimustele. Seega asjaolu, et uue valitud isikunime

puhul ei esine NS § 171 lg-s 3 ega § 19 lg-s 3 toodud piiranguid, ei tähenda seda, et isikul on

automaatselt õigus isikunime vahetada. Esimene eeldus on isiku põhjendatud soovi olemasolu

isikunime vahetamiseks, mille puhul antud juhul leidis vastustaja, et isiku soovi ei saa pidada

põhjendatuks, kuna arvestada tuleb ka teiste isikute õigustega.

22. NS § 17¹ lg 2 ja § 19 lg 3 kohaselt võib uue isikunime anda isiku põhjendatud soovil. Normid

eeldavad haldusorgani diskretsiooniotsust ehk haldusorganil on õigus kaaluda ja otsustada, kas uus

isikunimi antakse või nime andmisest keeldutakse. Nime andmisest saab keelduda ka juhul, kui uue

isikunime andmiseks on esitatud küll NS § 171 lg 2 ja NS § 19 lg 1 alapunktides nimetatud

põhjused, mis taotleja jaoks on mõjuvad, kuid muud asjaolud tingivad isikunime andmisest

keeldumise. Antud asjas on muuks asjaoluks vajadus kaitsta avalikku huvi. Avalduse menetlus

toimus kaalutlusnormi alusel ja avalduses toodud asjaolusid hinnati kogumis, sh võeti arvesse

avaldaja huvidele vastanduvat avalikku huvi.

23. Vastustaja ei ole lähtunud valedest kaalutlustest, vaid jõudnud kaalumise tulemusel järeldusele,

et avalik huvi kaalub üles kaebaja huvi muuta oma nime ja seeläbi vältida seost kriminaalse

minevikuga. Vastustaja möönab, et kaebajal võib esineda ebameeldivusi ning majanduslikku või

sotsiaalset laadi kahjulikke tagajärgi seoses oma isikunimega, mis seostab teda kriminaalse

minevikuga. Samas on vastustaja jõudnud järeldusele, et seadusandja eesmärk hoida avalikkuse

jaoks tähelepanu all teatud kuritegusid sooritanud isikute andmeid ei oleks täidetav, kui isiku soovil

uue isikunime andmise menetluses antaks isikule uue nimega uus identiteet. Kaalutlusõiguse

teostamisel on vastustaja jõudnud järeldusele, et vabalt valitud perekonnanime andmine kaebajale

ei ole põhjendatud. Avalik huvi kaalub üles isiku õiguse kujundada oma identiteeti ümber vabalt

valitud isikunime võtmisega.

24. Kaalutluse teostamisel arvestas vastustaja NS-i ja teiste seadustega, NS-i mõtte ja eesmärgiga.

Avalikult kättesaadavatest dokumentidest nähtub, et kaebaja on korduvalt toime pannud

kuritegusid. Kõige hilisem süüdimõistmine toimus Tartu Maakohtu 23.08.2021 otsusega 1-21-

5377, millega avalduse esitajat karistati karistusseadustiku (KarS) § 141 lg 1 ja § 424 lg 1 järgi 3-

aastase vangistusega. Tartu Ringkonnakohus jättis 27.01.2023 määrusega kriminaalasjas nr 1-21-

5377 kaebaja vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

25. Ka Tartu Ringkonnakohtu 16.10.2023 määrusega ei ole kaebaja vangistusest tingimisi

ennetähtaegselt vabastatud, kuna ei tekkinud veendumust, et süüdlase kriminogeenseid riske

maandaks kriminaalhooldus. KarRS § 24 lg 1 p 9 kohaselt kustutatakse karistusandmed registrist ja

kantakse üle arhiivi, kui viie- kuni kahekümneaastase vangistuse ärakandmisest on möödunud

kümme aastat. Sama seaduse § 28 kohaselt asendatakse pärast isiku karistusandmete kustutamist

registrist avalikustatud kohtulahendites või muudes registrisse kandmise aluseks olnud ametnike

avalikustatud otsustes isiku nimi initsiaalide või tähemärgiga; isiku nime ei asendata, kui isik on

süüdi mõistetud viidatud paragrahvi alusel, siis jääb tema nimi avalikes kohtulahendites ja muudes

dokumentides nähtavaks määramata ajaks. Seadusandja eesmärk hoida avalikkuse jaoks tähelepanu

all selliste isikute andmeid ei oleks täidetav, kui isiku soovil uue isikunime andmise menetluses

antaks isikule uue nimega uus identiteet. Kaalutlusõiguse teostamisel jõudis vastustaja järeldusele,

et vabalt valitud isikunime andmine kaebajale ei ole põhjendatud. Avalik huvi kaalub üles isiku

õiguse kujundada oma identiteeti ümber vabalt valitud isikunime võtmisega.

26. Vastustaja möönab, et KarRS § 28 alusel isikuandmete avalikustamine riivab nimetatud sättes

toodud koosseisude alusel karistatud isikute PS §-s 26 sätestatud põhiõigust eraelu puutumatusele,

kuid antud riive on põhjendatud. Põhiõiguste riive on põhiseaduspärane üksnes siis, kui see on

põhjendatud. Selleks, et riive oleks põhjendatud, peab riive aluseks olev meede olema

proportsionaalne. Proportsionaalne on meede siis, kui ta järgib legitiimset eesmärki, on kohane ehk

sobiv, vajalik ja proportsionaalne kitsamas tähenduses.

27. Otsuse tegemisel on vastustaja muuhulgas arvestanud KarRS §-is 28 tooduga. Arvestades

kaebaja kriminaalset tausta on kaebaja üldist vabaduspõhiõigust (õigust muuta oma isikunime, mis

on käsitletav õigusena vabale eneseteotustele) ja õigust perekonna- ja eraelu puutumatusele piiratud

põhjendatult ja proportsionaalselt.

28. Kaebusele lisatud õiguskantsleri kirja eesmärk ei olnud kinnitada kaebajale, et tal on õigus

uuele isikunimele. Õiguskantsler on kaebajale selgitanud haldusmenetluse läbiviimise põhimõtteid

ja haldusakti vaidlustamise võimalusi ning, et tal on õigus taotleda isikunime muutmist. Vastustaja

on õiguskantsleri seisukohaga nõus, kaebajal on õigus isikunime muutmist taotleda, mida kaebaja

on ka teinud, ja seda taotlust on vastustaja nõuetekohaselt menetlenud. Kui vastustaja oleks

leidnud, et kaebajal puudub õigus taotlust esitada, ei oleks taotlust sisuliselt menetletud. Seega

õiguskantsler ei ole öelnud, et kaebajal on õigus kanda uut isikunime ja pooldaks kaebaja esitatud

taotluse rahuldamist.

29. NS § 16 lg 4 eesmärk on piirata isikunimede korduvat vahetamist. Antud sätte olemasolu ei

tähenda seda, et isiku soovil tuleb talle igal juhul vabalt valitud uus isikunimi esmakordsel

taotlemisel anda. Uue isikunime andmise alused on toodud järgnevates sätetes. NS § 16 lg 4 on

rakendatav juhul, kui isikule on juba antud uus isikunimi, kuid ta soovib seda uuesti muuta. Korduv

nime muutmine on võimalik vaid mõjuval põhjusel. Kaebaja suhtes ei ole NS § 16 lg 4 hetkel

asjakohane, kuna kaebaja ei ole varem isikunime muutnud. Samas ei anna NS § 16 lg 4 kaebajale

automaatset õigust võtta omale uus vabalt valitud isikunimi vaid sel põhjusel, et ta seda varem

teinud ei ole. Viidatud normi eesmärk on reguleerida korduvalt uut eesnime, perekonnanime või

isikunime taotlevate isikute avalduste menetlemise korda.

30. Isikunimede muutmine toimub erinevatel õiguslikel alustel sõltuvalt sellest, mis põhjusel

isikunime muutmist taotletakse. Vabalt valitud isikunime taotlemisel on NS-s antud haldusorganile

võimalus nime andmise otsustamist kaaluda. Teatud juhtudel kaalutlusõigus puudub ja isikul on

õigus perekonnanime vahetada (näiteks abiellumisel). Seega sõltub otsuse tegemine konkreetsetest

faktilistest asjaoludest. Isikunimekomisjoni lähenemine sarnases olukorras olevate isikute puhul on

täna ühetaoline. Seega kaebaja väide ebavõrdse kohtlemise osas on põhjendamata ja alusetu.

31. Kuni 01.07.2010 kehtinud NS § 17 lg 1 p 3 kohaselt võis uue perekonnanime taotlemise

põhjuseks olla soov vältida nimest tingitud majanduslikku või sotsiaalset laadi kahjulikke tagajärgi.

Sama paragrahvi lg 2 kohaselt ei kohaldatud nimetatud punkti, kui isik oli toime pannud kuriteo ja

tema karistusandmed ei olnud karistusregistrist kustutatud karistusregistri seaduse kohaselt. Uue

eesnime andmise regulatsioon oli analoogselt sätestatud NS § 19 lg 1 p-s 3 ja lg-s 2. NS muudatuse

eesmärk oli eemaldada seadusest välistus, mis oli liiga kitsalt kehtestatud vaid ühel konkreetsel

alusel isikunime muutmise taotluste menetlemise jaoks. Seletuskirjast ei nähtu seadusandja tahet

toetada ega julgustada endiseid kurjategijaid oma isikunime muutma. Oluline on ka märkida, et

kehtetu NS sätestas piirangu absoluutsena – sõltumata toimepandud kuriteo liigist kehtis piirang

konkreetsel alusel (soov vältida nimest tingitud majanduslikku või sotsiaalset laadi kahjulikke

tagajärgi) isikunime muutmiseks. NS-st nimetatud aluste kaotamine ei tähenda seda, et

haldusorganil puuduks kehtiva NS kohaselt õigus kaaluda kriminaalkorras karistatud isikule vabalt

valitud isikunime andmise üle. Vastupidi, NS kohustab haldusorganit kaalutlusõigust teostama.

Tänase halduspraktika kohaselt ei toimu isikunime andmisest keeldumine automaatselt sel

põhjusel, kas isikul on kehtiv karistus kuriteo toimepanemise eest või mitte. Kaalutlusõiguse

teostamisel hindab haldusorgan isikunime muutmise taotlusi menetledes ühelt poolt nii isiku huve

kui ka avalikku huvi, võttes arvesse ka konkreetseid faktilisi asjaolusid, sh toimepandud kuriteo

laadi, ühiskonna õiglustunnet ja võimalikku ühiskonna kõrgendatud õigustatud huvi saada avalikest

allikatest informatsiooni teatud liiki kuritegusid toimepannud isikute kohta.

KOHTU PÕHJENDUSED

32. Kohus jätab kaebuse rahuldamata. Vastustaja ei ole lähtunud vaidlustatud otsuse vastuvõtmisel

valedest kaalutlustest, vaid jõudnud õigustatult järeldusele, et avalik huvi kaalub üles kaebaja huvi

muuta oma nime.

33. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et kaebajat on korduvalt karistatud kuritegude

toimepanemise eest, sh viimasena vägistamise eest. Menetlusosaliste vahel on vaidlus selles, kas

eelnev saab olla aluseks nime vahetuse taotluse rahuldamata jätmiseks. Vastustaja hinnangul ei ole

kaebaja nime vahetamise taotluse rahuldamine põhjendatud, kuna sellega rikutakse avalikku huvi.

34. NS § 17¹ lg 2 ja § 19 lg 3 kohaselt võib uue isikunime anda isiku põhjendatud soovil.

Haldusorganil on kaalutlusõigus otsustamaks selle üle, kas isikule anda uus perekonnanimi või

mitte. Õige on menetlusosaliste seisukoht, et NS-st ei tulene otsesõnu keeldu nime muutmiseks

juhul, kui inimest on karistatud kuriteo toimepanemise eest. Kui taotletava nime muutmine ei ole

hõlmatud NS § 171 lg-s 1 sätestatud üldreegliga, näeb sama paragrahvi lg 2 ette erandid, millal on

isikul lisaks lg-le 1 täiendavalt õigus taotleda perekonnanime muutmist ja uut perekonnanime. NS

§ 171 lg-s 2 sätestatud erandite kataloog ei ole ammendav, kuna sama lõike p 5 lubab taotleda

perekonnanime muutmist ja uue perekonnanime võtmist ka mõjuval põhjusel. Seega, kui

perekonnanime muutmiseks esineb mõjuv põhjus, on haldusorganil kohustus kaaluda, kas

perekonnanime muutmist lubada või mitte. Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse

piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning

kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lg 2). Kui perekonnanime muutmiseks ja uue nime

taotlemiseks esineb mõjuv põhjus, peavad esinema ka kaalukad argumendid selleks, et keelduda

perekonnanime muutmisest ja uue perekonnanime andmisest. Viimati märgitut eeskätt põhjusel, et

mõjuv põhjus võib tähendada seda, et põhjus omab sellist kaalu, et selle alusel on põhjendatud

perekonnanime muutmine (vt nimeseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu

(Riigikogu XI koosseisu 531 SE seletuskiri, lk 7).

35. HKMS § 158 lg 3 järgi kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu

õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude

kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse

otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust

haldusorgani eest. Kaalutlusotsuseid kontrollitakse üldjuhul mõõdukalt intensiivse ratsionaalsuse

testi abil. See seisneb ennekõike kaalutlusreeglite järgimise kontrollis, õiguste piiramise korral ka

kolmeastmelise proportsionaalsuse testi (sobivus, vajalikkus, mõõdukus) tegemises (HMS § 4 lg 2,

HKMS § 158 lg 3 esimene lause). Erakordselt avara kaalutlusõiguse ja väheintensiivsete

õigusriivete korral võib kaalutlusotsuse sisuline kontroll piirduda ilmselgete vigade testiga

(Riigikohtu halduskolleegiumi 11.12.2020 otsus haldusasjas nr 3-20-1198, p 13).

36. Vastustaja võttis nimevahetamisest keeldumisel aluseks Tartu Maakohtu 23.08.2021 otsuse

kriminaalasjas nr 1-21-5377, millega kaebajat karistati KarS § 141 lg 1 (vägistamine) eest 3-aastase

vangistusega. Samuti lähtus vastustaja Tartu Maakohtu 30.12.2022 määrusest samas

kriminaalasjas, millega jättis kaebaja vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Seega on

asjakohatu kaebaja etteheide, et vastustaja lähtus vangla iseloomustusest kaebajale. Jõustunud

kohtulahendid on kättesaadavad igale isikule ning mida ei ole keelatud kasutada kaalutlusotsuse

tegemisel inimese avalduse menetlemisel. Kohtu hinnangul on tegemist lubatud tõenditega.

Jõustunud Tartu Maakohtu 30.12.2022 määrus kriminaalasjas nr 1-21-5377 iseloomustab kaebajat

ning põhistab kaalumise argumente.

37. Vastustaja tugines ka KarRS § 24 lg 1 p-le 9, mille kohaselt karistusandmed kustutatakse

registrist ja kantakse üle arhiivi, kui kuni viie aastase vangistuse ärakandmisest on möödunud viis

aastat. Sama seaduse § 28 järgi asendatakse pärast isiku karistusandmete kustutamist registrist

avalikustatud kohtulahendites või muudes registrisse kandmise aluseks olnud ametnike

avalikustatud otsustes isiku nimi initsiaalide või tähemärgiga; isiku nime ei asendata, kui isik on

süüdi mõistetud KarS §-s 141 sätestatud süüteo toimepanemise eest. Kuna kaebaja on süüdi

mõistetud viidatud paragrahvi järgi, siis jääb tema nimi avalikes kohtulahendites ja muudes

dokumentides nähtavaks määramata ajaks.

38. Kohus ei nõustu kaebajaga, et vastustaja lähtumine KarRS §-st 28 ei olnud õigustatud.

Nimetatud sätte seletuskiri täpsustab, et „…/…/ Isikuandmete avalikustamine riivab põhiseaduse §-

s 26 sätestatud põhiõigust eraelu puutumatusele. Põhiõiguste riive on põhiseaduspärane üksnes siis,

kui see on põhjendatud. Selleks et riive oleks põhjendatud, peab riive aluseks olev meede olema

proportsionaalne. Proportsionaalne on meede siis, kui ta järgib legitiimset eesmärki, on kohane ehk

sobiv, vajalik ja proportsionaalne kitsamas tähenduses. Isikuandmete avalikustamise eesmärk

KarRS §-i 28 tähenduses on hoida ära uute raskete kuritegude toimepanemist ning tagada

õiguskorra kaitse. See eesmärk on legitiimne. Isiku varasema karistatuse nähtavus kohtulahendist

võimaldab selle infoga tutvuda nt isiku potentsiaalsetel tööandjatel, kelle juures töötades võib isik

panna toime uusi (samalaadseid) kuritegusid. Seega on meede sobiv. Meede on vajalik, kui

püstitatud eesmärki ei ole võimalik saavutada mõnel muul üksikisikut vähem rõhuval viisil

vähemalt sama hästi. Kuigi isiku karistatust on võimalik kontrollida ka karistusregistri päringu teel,

on isikuandmete avaldamine KarRS § 28 alusel vajalik meede, kuna praktikas ei ole paljud

inimesed teadlikud karistusregistri kasutamise võimalusest ning isiku tausta kontrollitakse sageli

internetiotsingu teel. Samuti tuleb karistusregistri päringu eest tasuda riigilõivu. Lisaks eelnevale

on võimalik, et isikul pole võimalik teostada karistusregistri päringut vajaliku isikut tõendava

dokumendi puudumise või tehnilise rikke tõttu registri töös, mistõttu on kohtulahendite kontroll

vajalikuks sekundaarseks mehhanismiks isiku tausta kontrollimisel. Meetme mõõdukus on tagatud

läbi selle, et KarRS § 28 loetelu on piiratud vaid väga raskete tahtlike kuritegudega, mille

toimepanijate puhul on isikuandmete avaldamine pikema aja vältel põhjendatud.“

39. Arvestades eelnevaid seisukohti, ei ole NS-i ja KarRS-i vastavad sätted omavahel vastuolus.

NS kohustab haldusorganit kaaluma nimevahetamise võimalusi, sh ei saa eirata KarRS-s sätestatud

aluseid. KarRS § 28 eesmärk on tagada õiguskorra kaitse. Kohus nõustub vastustajaga, et

seadusandja eesmärk hoida avalikkuse jaoks tähelepanu all teatud kuritegusid sooritanud isikute

andmeid ei oleks täidetav, kui isiku soovil uue isikunime andmise menetluses antakse isikule uue

nimega uus identiteet.

40. On usutav, et kaebajal on raskusi töö leidmisega ning lastele elatise maksmisega kuritegeliku

mineviku tõttu. Samas ei näe kohus, et üksnes nimevahetus aitab kaasa nimetatud probleemi

lahendamisele. Nagu kaebaja ka ise välja tõi, ei muutu nimevahetusel inimese isikukood, mistõttu

on tööandjal ka nimevahetuse korral võimalik saada teada inimese eelnevast elukäigust. Samuti ei

veena kaebaja väited kohut selles, et nimevahetus aitab kaasa isiku soovile vältida uute kuritegude

toimepanemist. Inimese identiteet ei muutu üksnes nimevahetamisega. Vastav soov peab tulenema

inimesest endast, olenemata nimest.

41. Kaebaja toob välja, et ta soovib nime vahetada esmakordselt. Kohus nõustub vastustajaga, et

kaebaja suhtes ei ole NS 16 lg 4 asjakohane, kuna kaebaja ei ole varem isikunime muutnud. Samas

ei anna NS § 16 lg 4 kaebajale automaatset õigust võtta omale uus vabalt valitud isikunimi vaid sel

põhjusel, et ta seda varem teinud ei ole.

42. Asjakohased ei ole kaebaja viited Euroopa Inimõiguste Kohtu lahenditele Johansson vs Soome

ja Burghartz vs Šveits. Viidatud lahendites toodud asjaolud erinevad kaebaja olukorrast, eelkõige

sellega, et tegemist ei olnud inimestega, keda on karistatud kuriteo (kuritegude) toimepanemise

eest.

43. Kaebaja viitab õiguskantsleri kirjale, mille kohaselt NS-s ei ole sätestatud, et isikunime

muutmist ei ole õigust taotleda isikul, kes on süüdi mõistetud teatud kuritegude eest (dtl 29). Nagu

ka kohus eelnevalt välja tõi, vastav keeld tõepoolest puudub. Samas on ka õiguskantsler selgitanud,

et nimevahetus toimub kaalutlusotsuse alusel, arvestades kõiki asjaolusid.

44. Kuni 30.06.2010 kehtinud NS seletuskiri täpsustab, et paragrahvis 17 nimetatud alused

jaotatakse § 17¹ ja 19 vahel. Eelnõuga jäetakse välja senistes § 17 lõikes 2 ja § 19 lõikes 2

sätestatud piirangud, mille kohaselt ei ole isikul, kelle karistusandmed ei ole karistusregistrist

kustutatud, võimalik nime (nii perekonna- kui ka eesnime) muuta sooviga vältida nimest tingitud

majanduslikku või sotsiaalset laadi kahjulikke tagajärgi. Nimetatud piirang ei täida praktikas oma

eesmärki, kuna samaaegselt on kehtiva karistusega isikul võimalik oma nime muuta § 17 ja § 19

sätestatud muudel alustel. Nimeseaduse kehtivuse jooksul (e. alates aastast 2005) on taotletud

ainult ühel juhul nime muutmist majanduslikel või sotsiaalsetel põhjustel isiku poolt, kellel on

kehtiv karistus. Nimeseaduse §-s 17¹ on toodud nime muutmise alused, mille puhul nime muutmise

otsuse tegemiseks piisab lisatud tõendite hindamisest haldusorgani poolt (lg 1) ning niisugused

alused, mis nõuavad põhjalikku kaalutlusotsuse langetamist (lg 2). Seega on ekslik kaebaja

hinnang, et seadusandja otsus eemaldada karistusregistrile viitav piirang peegeldab muutunud

suhtumist, mille kohaselt tuleks isiku rehabilitatsiooni ja sotsiaalset reintegratsiooni toetada ka

nimevahetuse kaudu.

45. HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei

esitanud taotlust menetluskulude väljamõistmiseks, mistõttu jäävad menetlusosaliste

menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)