Legislator Case Law & Legislation
2-23-149592/6 AI generated

2-23-149592/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-23-149592/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Mõista kostjalt A. N. hageja Elisa Eesti AS kasuks välja Elisa Eesti AS ja A. N. vahel 08.08.2017.a sõlmitud kliendi- ja teenuse osutamise lepingust nr. L-1002052 ning

Legislator headnote

AI generated

2-23-149592/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Mõista kostjalt A. N. hageja Elisa Eesti AS kasuks välja Elisa Eesti AS ja A. N. vahel 08.08.2017.a sõlmitud kliendi- ja teenuse osutamise lepingust nr. L-1002052 ning

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viktor Bome

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. oktoober 2024 Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-149592

Tsiviilasi

Elisa Eesti AS hagi A. N. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

402,48 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Elisa Eesti AS (registrikood 10069659; asukoht

Sõpruse pst 145 Tallinn, 13425 Harju maakond),

tehinguline esindaja Julianus Inkasso OÜ, keda esindab S.

R. (e-post jurist@julianus.ee)

Kostja A. N. (isikukood xxx; elukoht xxx; e-post xxx)

Menetlustoimingu tegemise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel.

2. Mõista kostjalt A. N. hageja Elisa Eesti AS kasuks välja Elisa Eesti AS ja A. N. vahel

08.08.2017.a sõlmitud kliendi- ja teenuse osutamise lepingust nr. L-1002052 ning

seadmete rendi- ja/või müügilepingust tulenev põhivõlgnevus 273,88 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivis 94,36 eurot.

3. Mõista kostjalt A. N. hageja Elisa Eesti AS kasuks välja veel mitte sissenõutavaks

muutunud viivis põhinõudelt 273,88 eurot alates 03.04.2024 kuni põhinõude täitmiseni

VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid kokku koos sissenõutavaks

muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

4. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus ja kindlaks määramine

1. Jätta menetluskulud kostja kanda.

2. Mõista kostjalt A. N. hageja Elisa Eesti AS kasuks välja põhjendatud menetluskulud

summas 310 eurot s.o riigilõiv 140 eurot ning maksekäsu kiirmenetluses kantud kulud

20 eurot ja õigusabikulud 150 eurot.

3. Mõista kostjalt A. N. hageja Elisa Eesti AS kasuks välja viivis menetluskuludelt

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates tagaseljaotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude summa (so 310 euro) tasumiseni (TsMS § 177 lg 4).

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30

päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata

jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kautsjon summas, mis vastab nõutavale riigilõivu summale

poolelt antud tsiviilasja hagihinnalt. Rahandusministeeriumi arvelduskonto nr Swedbank –

EE062200221059223099; SEB Pank – EE571010220229377229; Luminor Bank –

EE221700017003510302; LHV Pank – EE567700771003819792.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise

korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu selgitused

TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha

kirjeldava ja põhjendava osata. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on toimetatud kostjale

kätte TsMS § 326 alusel. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt ega ka hiljem vastanud.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §

173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse

avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või

teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist.

Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 140 eurot, kandnud maksekäsu kiirmenetluses

menetluskulusid 20 eurot ja hageja õigusabikulud on 338 eurot.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 139 lg 1 kohaselt on

riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 172 lg 9 alusel, mille järgi maksekäsu kiirmenetluse asja edasisel lahendamisel

hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on õigusabikulu

summas 338 eurot selgelt põhjendamatu. Hinnates asjas esitatud materjale ja asja keerukust ning

arvestades, et kohus rahuldas hagi eelmenetluses tagaseljaotsusega, kuna kostja ei vastanud

kohtu määratud tähtajaks hagile, ei saa hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud olla

suuremad kui 150 eurot.

Kohus leiab, et nii riigilõivu, maksekäsu kiirmenetluse kuluga kui ka osaliselt õigusabikulu näol

on tegemist põhjendatud kulutustega ja need tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kokku

summas 310 eurot.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Viktor Bome

Kohtunik