2-23-149592/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedMõista kostjalt A. N. hageja Elisa Eesti AS kasuks välja Elisa Eesti AS ja A. N. vahel 08.08.2017.a sõlmitud kliendi- ja teenuse osutamise lepingust nr. L-1002052 ning
Legislator headnote
AI generated2-23-149592/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Mõista kostjalt A. N. hageja Elisa Eesti AS kasuks välja Elisa Eesti AS ja A. N. vahel 08.08.2017.a sõlmitud kliendi- ja teenuse osutamise lepingust nr. L-1002052 ning
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
(tagaseljaotsus)
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Viktor Bome
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. oktoober 2024 Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-23-149592
Tsiviilasi
Elisa Eesti AS hagi A. N. vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
402,48 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja Elisa Eesti AS (registrikood 10069659; asukoht
Sõpruse pst 145 Tallinn, 13425 Harju maakond),
tehinguline esindaja Julianus Inkasso OÜ, keda esindab S.
R. (e-post jurist@julianus.ee)
Kostja A. N. (isikukood xxx; elukoht xxx; e-post xxx)
Menetlustoimingu tegemise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel.
2. Mõista kostjalt A. N. hageja Elisa Eesti AS kasuks välja Elisa Eesti AS ja A. N. vahel
08.08.2017.a sõlmitud kliendi- ja teenuse osutamise lepingust nr. L-1002052 ning
seadmete rendi- ja/või müügilepingust tulenev põhivõlgnevus 273,88 eurot ja
sissenõutavaks muutunud viivis 94,36 eurot.
3. Mõista kostjalt A. N. hageja Elisa Eesti AS kasuks välja veel mitte sissenõutavaks
muutunud viivis põhinõudelt 273,88 eurot alates 03.04.2024 kuni põhinõude täitmiseni
VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid kokku koos sissenõutavaks
muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.
4. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
Menetluskulude jaotus ja kindlaks määramine
1. Jätta menetluskulud kostja kanda.
2. Mõista kostjalt A. N. hageja Elisa Eesti AS kasuks välja põhjendatud menetluskulud
summas 310 eurot s.o riigilõiv 140 eurot ning maksekäsu kiirmenetluses kantud kulud
20 eurot ja õigusabikulud 150 eurot.
3. Mõista kostjalt A. N. hageja Elisa Eesti AS kasuks välja viivis menetluskuludelt
võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates tagaseljaotsuse
jõustumisest kuni menetluskulude summa (so 310 euro) tasumiseni (TsMS § 177 lg 4).
Edasikaebamise kord
Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30
päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel
kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,
kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30
päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata
jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse
olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult
allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise
lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kautsjon summas, mis vastab nõutavale riigilõivu summale
poolelt antud tsiviilasja hagihinnalt. Rahandusministeeriumi arvelduskonto nr Swedbank –
EE062200221059223099; SEB Pank – EE571010220229377229; Luminor Bank –
EE221700017003510302; LHV Pank – EE567700771003819792.
Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise
korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse
põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,
mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast
menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud
põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Kohtu selgitused
TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha
kirjeldava ja põhjendava osata. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on toimetatud kostjale
kätte TsMS § 326 alusel. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt ega ka hiljem vastanud.
TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §
173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel
kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse
avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või
teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse
alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega
seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui
menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks
menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus
menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui
menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse
tegemist.
Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 140 eurot, kandnud maksekäsu kiirmenetluses
menetluskulusid 20 eurot ja hageja õigusabikulud on 338 eurot.
TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 139 lg 1 kohaselt on
riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma.
Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
TsMS § 172 lg 9 alusel, mille järgi maksekäsu kiirmenetluse asja edasisel lahendamisel
hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka.
TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava
kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,
mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on õigusabikulu
summas 338 eurot selgelt põhjendamatu. Hinnates asjas esitatud materjale ja asja keerukust ning
arvestades, et kohus rahuldas hagi eelmenetluses tagaseljaotsusega, kuna kostja ei vastanud
kohtu määratud tähtajaks hagile, ei saa hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud olla
suuremad kui 150 eurot.
Kohus leiab, et nii riigilõivu, maksekäsu kiirmenetluse kuluga kui ka osaliselt õigusabikulu näol
on tegemist põhjendatud kulutustega ja need tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kokku
summas 310 eurot.
TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi
peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate
menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega
menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt)
Viktor Bome
Kohtunik