2-24-117519/8 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S

T A G A S E L J A O T S U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Siiri Malmberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. oktoober 2024, Pärnu

Tsiviilasja number

2-24-117519

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

If P&C Insurance AS hagiavaldus XX vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

4433,70 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja If P&C Insurance AS (registrikood 10100168)

Hageja lepinguline esindaja Ahto Järvela (Julianus Inkasso

OÜ, e-post xxx)

Kostja XX (isikukood XXX, e-post)

Asja lahendamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Rahuldada If P&C Insurance AS hagi XX vastu tagaseljaotsusega.

2. Mõista XX-ilt (isikukood XXX) If P&C Insurance AS (registrikood 10100168)

kasuks välja põhivõlg 3589,37 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 404,63 eurot

(periood 11.11.2023 – 09.10.2024).

3. Mõista XX-ilt If P&C Insurance AS-i kasuks välja viivis alates 10.10.2024

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna põhivõla

tasumata jäägilt (3589,37 eurot) kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.

4. Jätta menetluskulud XX kanda. Määrata XX poolt hüvitavate menetluskulude

suuruseks 710 eurot ning mõista nimetatud summa XX-ilt If P&C Insurance AS-i

kasuks välja.

Tsiviilasi nr 2-24-117519

5. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

6. Tunnistada käesolev tagaseljaotsus viivitamata täidetavaks.

7. Kohtuotsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Tagaseljaotsuse tegemise alus, kaja esitamine ja edasikaebamise kord

Hagiavalduse kohaselt põhjustas kostja, olles joobeseisundis, 17.05.2023 liiklusõnnetuse A. H.

Tammsaare pst, Pärnu linnas. Liiklusõnnetusetagajärjel sai kahjustada sõiduk registrimärgiga x.

Kostja juhitud sõiduk oli kindlustatud hageja poolt. Sõiduki taastusremondi maksumus oli

3589,37 eurot. Hageja on kahju hüvitanud ja esitanud kostja vastu tagasinõude, mis on täitmata.

Hageja nõuab kostjalt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates 11.11.2023 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.

Kohus võttis hagi menetlusse 09.10.2024 määrusega ja kohustas kostjat hagile vastama 14

päeva jooksul kohtumääruse ja hagimaterjalide kättetoimetamises. Kostja sai menetlusse

võtmise määruse ja hagimaterjalid kätte 14.10.2024 KÄPO kaudu. Hagiavaldusele vastamise

tähtaeg oli seega 28.10.2024. Kostja ei ole hagivastust esitanud.

Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 alusel on kohus vormistanud

tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh

TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja ja menetluse taastamise avalduse

esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 Swedbank AS-is

või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank AS või a/a EE567700771003819792 LHV

Pank AS, märkides selgituseks: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi.

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil.

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

Tsiviilasi nr 2-24-117519

menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Menetluskulud

Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses

või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise

taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

Menetluskulud jäävad kostja kanda (TsMS § 162 lg 1).

Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud

riigilõivu kokku 490 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 338 eurot.

Kohus rahuldab hageja menetluskulude taotluse osaliselt.

Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja kulud 338 eurot ülepaisutatud. Kohtu

hinnangul on lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot (ilma käibemaksuta) põhjendamatult

suur. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks peetakse kohtupraktikas 60–100

eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks (Tallinna RK 28.09.2023, nr 2-22-15592, p 60).

Kohus loeb põhjendatud tunnitasuks 100 eurot (ilma käibemaksuta). Ajakulu on kohtu

hinnangul põhjendatud (TsMS § 175 lg 1). Hageja on põhjendanud, et ta saab käibemaksu

tagasi arvestada, mistõttu tuleb menetluskulud kindlaks määrata ilma käibemaksuta.

Riigilõiv on kohtu arvates vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Seega kuulub kostjalt hageja

kasuks väljamõistmisele ka hagiavalduselt kokku tasutud riigilõiv 490 eurot. Riigilõiv on

kohtute infosüsteemist nähtuvalt tasutud. Samuti on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse

kulu 20 eurot (TsMS § 4842). Eeltoodut arvestades on hageja põhjendatud menetluskulud

kokku 710 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on esitanud kohtule TsMS § 177 lg 4

kohase taotluse, et kohus märgiks menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Tsiviilasi nr 2-24-117519

(allkirjastatud digitaalselt)

Siiri Malmberg

kohtunik