2-24-120654/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. oktoober 2024.a, Tallinn,

Tsiviilasja number

2-24-120654

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finance Group hagi R.K vastu

võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

205,37 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: OÜ Aktiva Finance Group, registrikood

10746479 asukoht A. Weizenbergi 20, 10150

Tallinn; hageja esindaja: Sigrid Rahkema, e-post

xxx;

Kostja: R.K , isikukood XXX, tegelik viibimiskoht

teadmata, menetlusdokumendid kätte toimetatud

Ametlike Teadaannete kaudu

Asja läbivaatamine

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt R.K hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks põhivõlgnevus

127,14 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 32,65 eurot

ning viivis alates 28.08.2024 kuni põhinõude summas 127,14 eurot täitmiseni

seadusjärgses määras, mis tuleneb VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

s.o 12,25% aastas.

3. Jätta poolte menetluskulud kostja kanda.

4. Välja mõista kostjalt R.K hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks menetluskuludena

220 eurot.

5. Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb R.K-l tasuda OÜ-le Aktiva Finance Group

alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni

viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Toimetada käesolev kohtuotsus hagejale kätte.

7. Toimetada otsus kostjale kätte Ametlike Teadaannete kaudu.

8. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem

kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui

tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast

põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata

jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva

jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud, nõue

Nõude aluseks on kostja ja Telia Eesti AS vahel 15.08.2015 sõlmitud liitumisleping nr.

24666933, mille alusel oli kostjal õigus sõlmida lepinguid Telia Eesti AS poolt

pakutavate teenuste kasutamiseks. Kostjal oli õigus kasutada ka muid tasulisi teenuseid.

Lepingu(te) sõlmimisega kinnitas kostja, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks osaks

olevaid teenuste kasutamise üldtingimusi. Telia Eesti AS on endale võetud kohustusi

täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja kasutas

Telia Eesti AS teenuseid nende eest tasumata. Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja

muu vajalik informatsioon maksete sooritamiseks oli kirjas Telia Eesti AS poolt

regulaarselt esitatud arvetel. Kostja võttis endale teenuse lepingu sõlmimisega kohustuse

Telia Eesti AS osutatud teenuste eest tasuda vastavalt esitatud arvetele. Kostja nimetatud

arvete mittetasumisega on VÕS § 100 mõttes jätnud võlasuhtest tuleneva kohustuse

täitmata. Kostja on tasunud hagejale 0,00 eurot. Kostjal on hagiavalduse esitamise

seisuga lepingust tulenev põhivõlgnevussummas 127,14 eurot. Telia Eesti AS on kostjale

esitanud järgnevad tasumata jäänud arved. Telia Eesti AS loovutas 19.03.2024 kostja

vastase nõude OÜle Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

Hageja palub mõista kostjalt R.K hageja Aktiva Finance Group kasuks välja

põhivõlgnevus 127,14 eurot, sissenõudmiskulud 30,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud

viivis 32,65 eurot; viivis alates 28.08.2024 kuni põhinõude summas 127,14 eurot

täitmiseni seadusjärgses määras, mis tuleneb VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses s.o 12,25% aastas; menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 100,00 eurot ja

hageja õigusabikulud 527,00 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude

suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kohtu selgitused

Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud 12.10.2024 ning

menetluskulude nimekiri 20.10.2024 avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.

Kostjal oli kohustus hagile vastata 10 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei

ole tänaseni vastust esitanud.

Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha

kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks

menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool

lühidalt hagi asjaolud ja nõude.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise

taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja

läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena menetluskulud: riigilõiv 315 eurot

ja esindustasu 527 eurot (sh maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot) ning välja mõistetud

menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist VÕS §-s 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.

Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 100 eurot, siis peab kohus põhjendatuks

hageja kulutusi riigilõivule summas 100 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista.

Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, milles hageja ja hageja esindaja on kokku

leppinud 1 töötunni hinnaks 169 eurot. Ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile

sobivas õigusteenuse osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks

põhjendatud jätta vastaspoole kanda. Seega märgib kohus, et hageja esindaja märgitud

teenustasu summas 169 eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda

ebamõistlikult kõrgeks. TsMS § 175 lõike 1 kohaselt peab menetlusosaline kandma teist

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kohus on seisukohal, et kostja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes

kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja

tunnitasuga. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas

peetud 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi

tunnitasud on pigem erandlikud ning peetud põhjendatuks advokaadi/vandeadvokaadi

puhul. Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Käesoleva

vaidluse sisu ei saanud olla kostja esindaja jaoks keeruline, tegemist on tarbijakrediidist

tuleneva võlavaidlusega, mistõttu arvestab kohus lepingulise esindaja põhjendatud

tunnitasuks 100 eurot.

Hageja toiminguteks menetluskulude nimekirja kohaselt on täiendavate

alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja

koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule, 3 h,

169 eur/h summas 507 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel

asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja hinda (põhinõue 127,14 eurot), hageja esindaja tehtud

tööd ning asjaolu, käesolevas asjas on esitatud üksnes hagiavaldus, ei ole toimunud

sisulist arutelu ega istungeid ning tegemist on nn tüüphagiga, mis ei ole õiguslikult

keerukas (telekommunikatsioonilepingust tuleneva võlavaidlusega, mille sisuline osa ca 2

lk) ega tugine suurele hulgale tõenditele. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatud

ajaliseks kuluks 1 tundi, kokku summas 100 eurot (1*100). Ühtlasi peab kohus tulenevalt

TsMS § 484.2 põhjendatuks kulusid maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot.

Kokku on põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulusid summas 220 eurot

(100+100+20), mis tuleb kostjalt välja mõista.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib

kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni

täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (220

eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik