3-24-1571/8 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

3-24-1571

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-1571

Määruse kuupäev ja koht

29.10.2024, Jõhvi

Kohtunik

Ülle Polluks

Kohtuasi

X kaebus Viru Vangla 1.04.2024 käskkirja nr 6-

2/24/251-1 tühistamiseks

Resolutsioon

Menetlusosalised

1. Tagastada kaebus.

2. Asendada avaldatavas kohtumääruses kaebaja

nimi tähemärgiga.

Kaebaja: X , esindaja: Valentin Moto

Vastustaja: Viru Vangla

Edasikaebamise kord ja muud

selgitused

Määruse resolutsiooni punktile 1 võib esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus

osas on määrus lõplik. Määrus toimetatakse kaebaja

esindajale kätte.

Asjaolud

1. Viru Vangla 1.04.2024 käskkirjaga nr 6-2/24/251-1 määrati kinnipeetav X (edaspidi

kaebaja) majandustööde koristaja ametikohale tähtajatult alates 3.04.2024, tunnitasuga 0,74

eurot vastavalt töötatud tundidele vangistusseaduse (VangS) § 37 lg-te 1 ja 3, § 38 lg 1, § 39

lg 3 ja § 43 alusel. Käskkirja põhjenduste kohaselt anti kaebajale enne tööle määramise

käskkirja koostamist võimalus enda arvamuse esitamiseks. 25.03.2024 esitatud seisukohas

märkis kaebaja, et täidab töökohustust OÜ-s Giotrade, kus töötab täiskohaga, mistõttu kuulub

tema kogu vaba aeg töötamisele erafirmas. Juhul, kui vangla pakub talle tööd, mille tunnitasu

on suurem kui 5 eurot (neto), on ta nõus tööpakkumist kaaluma. Vangla leidis, et kinnipeetav

on kohustatud vanglas töötama olenemata sellest kas ja millise palga eest töötab ta väljaspool

vanglat. Vanglas majandustööde tegemisega panustab kaebaja vangla toimimisse ning annab

oma panuse hügieeni tagamisse ja ruumide korrashoidu vanglas.

2. Kaebaja esitas 15.04.2024 Viru Vanglale 1.04.2024 käskkirja nr 6-2/24/251-1 peale vaide.

Kaebaja väitis, kuna ta juba töötab ametlikult ja tal on sissetulek, et nõudeid maksta, ei ole

tema tööle määramine vaidlusaluse käskkirjaga õiguspärane. Samas leidis kaebaja, et kuna töö

toimub harva, ei ole see tööharjumuse tekitamise pärast vajalik.

3-24-1571

3. Viru Vangla jättis 15.05.2024 vaideotsusega nr 6-12/24/87-2 kaebaja vaide rahuldamata.

Kaebaja puhul puuduvad VamgS § 37 lg-s 2 sätestatud tööst vabastamise alused. Seega on

kaebaja kohustatud töötama vanglas. Vangla rõhutas veel kord, et kaebaja tööhõive väljaspool

vanglat ei vabasta ta vanglas töötamise kohustusest, kuna kaebaja ei saa valida endale

meelepärast tööd. Majandustööde täitmine on kaebaja panus vangla hügieeni tagamisse ja

ruumide korrashoidu. Seega, vaidlusalune käskkiri on õiguspärane.

4. Kaebaja pöördus 25.06.2024 Tartu Halduskohtusse kaebusega, milles palub kohtul

tühistada Viru Vangla 1.04.2024 käskkiri nr 6-2/24/251-1. Kaebaja leiab, et vaidlusalune

käskkiri on õigusvastane, kuna vangla on rikkunud enda ärakuulamiskohutust ja ei andnud

kaebajale võimalust enne vaidlusaluse käskkirja väljastamist avaldada enda arvamust. Vangla

ei arvestanud asjaoluga, et kaebaja töötab väljaspool vanglat, saab palka ja maksab makse.

Majandustööde täitmine, mis toimub üks kord kuus 10-15 minutit, ei anna kaebajale ei

tööharjumusi, uusi teadmisi ja oskusi ega võimalust teenida elatist. Seega vaidlusalune

käskkiri on ebaproportsionaalne ja kuulub tühistamisele. Kaebuse esitamise eest oli tasutud

riigilõiv summas 20 eurot.

5. Tartu Halduskohus jättis 15.08.2024 määrusega kaebuse käiguta ja kohustas kaebajat

seitsme päeva jookusul kohtumääruse kättesaamisest arvates kõrvaldama kaebuses esinenud

puudused.

6. Kaebaja esitas 17.08.2024 kohtule taotluse.

7. Kohtusse laekus 22.08.2024 kaebaja esindaja taotlus.

8. Tartu Halduskohus esitas Viru Vanglale 11.09.2024 päringu, milles palus esitada kohtule

vaidlusalune käskkiri, kaebaja vaie ja vangla vaideotsus.

9. Viru Vangla vastas kohtunõudele 21.09.2024.

Kohtu seisukoht

10. HKMS § 120 lg 1 p 1 sätestab, et kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib muu

hulgas, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 21

sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava

õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine

ebatõenäoline.

11. Kohus tutvus haldusasja materjalidega ja on seisukohal, et kaebus ei ole lubatud ja kuulub

tagastamisele.

12. Kohus märgib, et tulenevalt VangS § 37 lg-st 1 ja § 38 lg-st 1 esineb kinnipeetaval

töökohustus vanglas. Väljaspool vanglat töötamise võimalus rajaneb põhimõttel, tööle

väljaspool vanglat saadab kinnipeetavat vangla viimase nõusolekul, kui selline võimalus on

ette nähtud kinnipeetava individuaalses täitmiskavas (VangS § 41 lg 1).

Tegemist on soodustusega kinnipeetavale (VangS § 22 lg 1 p 1).

Haldusasja materjalidest ei nähtu, et vangla oleks kohaldanud kaebaja suhtes sellist

soodustust. Juhul, kui seda soodustust kinnipeetavale ei ole vangla otsusega kohaldatud, on

igasugune väidetav töö, mida kinnipeetav väidetavalt teeb viibides vanglas olemasolevate

sidevahendite kaudu ja enda vabal ajal, ei tähenda kinnipeetava tööhõivet VangS-s sätestatud

3-24-1571

tähenduses. Pidades silmas kinnipeetava piiratud suhtlemise ja interneti kasutamise ja muu

informatsiooni saamise võimalusi vanglas on raskesti ette kujutatav olukord, kuidas kaebaja

oleks eraõiguslikule juriidilisele isikule täitnud täies mahus mõnda finantsanalüütiku

tööülesannet.

13. Riigikohus on leidnud, et kinnipeetaval on kohustus töötada (VangS § 37) ning kahtlemata

on see kohustus vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamise teenistuses.1 Lisaks on

Riigikohus leidnud, et kinnipeetaval on õigus keelduda tööst ning vangla ei saa kinnipeetavat

tööst keeldumise korral distsiplinaarkorras karistada juhul, kui esineb mõni VangS § 37 lg-s 2

sätestatud alustest.2

14. Seega, kaebaja väidetav tööhõive väljaspool vanglat ei saa olla selliseks asjaoluks, mis

oleks andnud aluse arvata, et kaebaja on juba täitmas VangS § 37 lg-s või VangS § 41 lg-s 1

ettenähtud töökohustust. Sellisel juhul võib kõne alla tulla vaid VangS § 37 lg-s 2 ja § 42 lg-s

1 kindlaksmääratud töökohustusest vabastamise alused. Sellistele alustele ei ole kaebaja

viidanud ei vastuväidetes teatisele tööle määramise käskkirja koostamise kohta, vaides, ega

kaebuses. Järelikult, juba praeguse menetluse staadiumis on selge, et kaebajal esineb

töökohustus vanglas ja tema väidetav töö väljaspool vanglat osaühingus ei ole vanglas

töökohustusest vabastamise aluseks. Samas, ei ole vanglal kohustust kaaluda, kas vabastada

kaebaja antud juhul tööst või mitte. Selline kaebaja poolt nimetatud tööhõive variant võib

kohtu arvates olla näilik, mille eesmärgiks on töökohustusest vanglas kõrvalehiilimine.

Sellisel juhul on vanglal raske kontrollida, kas kinnipeetav tõepoolest täidab tööülesandeid

või mitte, mis ei ole VangS § 37 lg-s 1 ette nähtud kinnipeetava töökohustusega ja VangS §-s

6 sätestatud vangistuse eesmärgiga kooskõlas.

15. Kaebaja on väitnud ka seda, et vangla on rikkunud haldusmenetluse (HMS) § 40 lg-s 1

sätestatud ärakuulamiskohustust, kuna ei andnud talle enne vaidlusaluse käskkirja väljastamist

võimalust avaldada arvamust.

Kohus märgib, et haldusasja materjalid kinnitavad vastupidist olukorda. Nimelt, väljastas Viru

Vangla 22.03.2024 kaebajale teavituse, mille kohaselt teavitati kaebajat sellest, et temal

esineb vastavalt VangS § 37 lg-dele 1 ja 2 töökohustus ja arsti kinnitusel puuduvad

majandustöö ülesannete täitmiseks meditsiinilised vastunäidustused. Seoses sellega andis

vangla kaebajale võimaluse omapoolse kirjaliku seisukoha esitamiseks kuni 25.03.2024

hommikuse loenduseni. Kaebaja sai nimetatud teavituse kätte 22.03.2024 ja esitas vanglale

omapoolse seisukoha tööle määramise osas koos tõendiga 23.03.2024.

Järelikult ei vasta tõele kaebaja väide, et vastustaja on rikkunud HMS § 40 lg-s 1

kindlaksmääratud kohustust anda isikule võimalus enne haldusakti väljastamist kirjalikus

vormis oma arvamuse esitamiseks.

16. Samuti ei vasta tõele kaebaja väide, et vaidlusaluses käskkirjas on vangla jätnud

käsitlemata tema väite väljaspool vanglat töötamise kohta. Nii käskkirjas kui ka vaideotsuses

on vangla põhjalikult ja arusaadavalt selgitanud, miks ta ei vabasta kaebajat vanglas töötamise

kohutusest põhjusel, et kaebaja väidetavalt juba töötab väljaspool vanglat.

Halduskohus nõustub vangla põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid siinkohal korrata.

Asjakohane on kohtu hinnangul vangla põhjendus, et majandustööde täitmisel panustab

kaebaja vangla hügieeni ja ruumide korrashoidu vanglas.

1 RKHKo 3-18-360 p 17.

2 RKHKo 3-15-3133, p 12.

3-24-1571

17. Viimaseks märgib kohus, et juhul, kui kaebaja tõepoolest töötab vangistuses viibides

väljaspool vanglat asuvas erafirmas finantsanalüütikuna, ei nähtu kohtule, et majandustööde

tööülesannete täitmine, nagu väidab kaebaja, 1 kord kuus 10-15 minutit (või tegelikult 10-15

minutit nädalas), saaks oluliselt takistada tema tööülesannete täitmist erafirmas. Seda kaebaja

ei ole ka väitnud. Eeldatavasti töötab kaebaja kaugtöövormis ja reeglina finantsanalüütiku

tööülesannete täimine ei nõua normeeritud tööaega. Seega, majandustööde täitmine vanglas ei

saa mõjutada kaebaja töötulemusi väljaspool vanglat.

18. Võttes arvesse seda, et kaebajal esineb töökohustus ja puuduvad tööst vabastamise alused,

aga samuti seda, et vastustaja on õigesti kohaldanud VangS ja määras kaebaja

majandustöödele ning pole rikkunud ärakuulamis- ja käskkirja põhjendamise kohustust, ei

nähtu kohtule juba praeguses menetluse staadiumis, et antud juhul esineks kaebaja õiguste

intensiivne riive ja kaebus oleks perspektiivikas.

19. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 121 lg 2 p-st 21, tagastab kohus kaebuse.

20. Kohus selgitab, et kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga

(HKMS § 175 lg 3 ja 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)