3-24-2968/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ragne Piir Määruse tegemise aeg ja koht 28.10.2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-2968 Haldusasi X kaebus Politsei-ja Piirivalveameti 18.10.2024 otsusele nr 1060977936/TE Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebaja – X Vastustaja – Politseija Piirivalveamet Menetlustoiming Kaebuse tagastamine RESOLUTSIOON Tagastada X kaebus. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. ASJAOLUD 1. Venemaa Föderatsiooni ja Kirgiisi Vabariigi kodanik X esitas 28.10.2024 Tallinna Halduskohtule keelamiskaebuse. Kaebusest ja lisatud materjalidest nähtuvad järgmised asjaolud: 1) X oli antud tähtajaline elamisluba Eestis elava abikaasa juurde elama asumiseks kehtivusajaga 17.01.2023-17.01.2025. 2) X esitas 15.03.2024 esitas tähtajalise elamisloa taotluse töötamiseks juhtorgani liikmena OÜ-s Wheels2Go. Politseija Piirivalveamet (PPA) keeldus 12.09.2024 otsusega nr 15.3-3.2/576-1 kaebajale tähtajalise elamisloa andmisest. Kaebaja on selle vaidlustanud 23.09.2024 vaidega. Kaebaja selgitab kaebuses, et vaie on läbivaatamise staadiumis. 3) PPA tuvastas, et kaebaja abielu on lahutatud (27.02.2024 kohtulahend nr 2-23- 13231/16), otsus on jõustunud 10.08.2024 ning seoses abielulahutusega on ära langenud X elamisloa omamise alus. PPA algatas 01.10.2024 kirjaga elamisloa kehtetuks tunnistamise menetluse. PPA tunnistas 18.10.2024 kaebaja elamisloa kehtetuks, põhjendades, et abielulahutuse tõttu on kohustus elamisluba kehtetuks tunnistada. 2. X palub kaebusega halduskohtul keelata PPA-l teha tema suhtes ettekirjutust Eestist lahkumiseks ja kohaldada sissesõidukeeldu. Kaebaja viitab, et elamisloa kehtetuks tunnistamise korral on PPA-l volitus sellise haldusakti andmiseks ja selline haldusakt võidakse tema suhtes väljastada. Kaebaja selgitab, et PPA vaatab praegu läbi kaebaja elamisloa taotlust töötamiseks juhtorgani liikmena ja selle taotluse alusel toimub praegu ka haldusmenetlus – asjas on läbivaatamisel kaebaja vaie talle elamisloa andmisest keeldumise otsuse vaidlustamisel. 1

Kaebaja arvates rikuks haldusakti väljastamine – väljasõidu ettekirjutus ja sissesõidukeeld – tema subjektiivset õigust Eestis seaduslikust viibimisest tema taotluse läbivaatamise ajal saamaks ajutist elamisluba töötamiseks juriidilise isiku juhtorgani liikmena. KOHTU PÕHJENDUSED 3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 näeb ette, et kohus võib kaebuse selle esitajale tagastada kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. 4. Kaebaja on esitanud keelamiskaebuse, soovides, et kohus keelaks PPA-l teha kaebaja suhtes lahkumisettekirjutust ja kohaldada sissesõidukeeldu. Kaebaja selgitustest nähtuvalt on hetkel käimas vaidemenetlus seoses talle 12.09.2024 otsusega elamisloa andmisest keeldumise vaidlustamisega. 5. Kohus selgitab, et halduskohtu ülesanne on teostada haldusmenetluse üle järelkontrolli, mitte sekkuda ennetavalt ilma kaaluka vajaduseta haldusmenetlusse ja hakata haldusorganile ettekirjutusi tegema. Seetõttu on keelamiskaebuse esitamine lubatud vaid piiratud juhtudel. HKMS § 45 lg 1 järgi võib keelamiskaebuse esitada üksnes siis, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Seega on keelamiskaebuse lubatavuse eelduseks kõigepealt see, et kaebaja õiguste rikkumist poleks kohase kaebusega võimalik ära hoida või kõrvaldada ega heastada või tema hilisem õiguste kaitse oleks ebamõistlikult keeruline või koormav. Teiseks võib keelamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab kaebaja õigusi rikkuva haldusakti või teeb sellise toimingu. 6. Kohus leiab, et praegusel juhul ei ole keelamiskaebus lubatav. Täidetud ei ole eeldus, et kaebaja väidetavat õiguste rikkumist poleks hiljem võimalik kohase kaebusega ära hoida või kõrvaldada ega heastada (haldusakti või toimingu tagajärjed on pöördumatud) või et hilisem õiguste kaitse oleks ebamõistlikult keeruline. Kui PPA jätab kaebaja vaide rahuldamata, on kaebajal võimalik vaidlustada talle elamisloa andmisest keeldumine. Kui PPA teeb kaebaja suhtes lahkumisettekirjutuse ja kohaldab sissesõidukeeldu, saab kaebaja oma õigused halduskohtus maksma panna selle konkreetse otsuse vaidlustamisel. Vajadusel saab kaebaja kohtult taotleda esialgset õiguskaitset ning paluda vaidlustatava haldusakti kehtivuse või täitmise peatamist. Kaebaja ei ole põhjendanud ja ka kohtule ei nähtu, kaebaja õiguste kaitse oleks selliselt ebamõistlikult keeruline. 7. Kohus selgitab, et kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2). 8. Kuna kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, ei kuulu vastavalt HKMS § 104 lg 5 p-le 2 tasutud riigilõiv tagastamisele. (allkirjastatud digitaalselt) 2