3-24-2070/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.10.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2070

Haldusasi

X kaebus Maksu- ja Tolliameti 13.05.2024 korralduse nr

12.2-3/063525-7 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X, volitatud esindaja vandeadvokaat Margo Põbo

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Dmitri

Koroljov

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 27.11.2024 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastu-

apellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14

päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 13.05.2024 korraldusega nr 12.2-3/063525-7 X

kui kolmandat isikut esitama maksuhaldurile hiljemalt 20.05.2024 isiklike pangakontode

3-24-2070

filtreerimata väljavõtted perioodi oktoober-detsember 2023. a kohta ning dokumendid, mis

kinnitavad, et X on andnud eraisikuna Headco OÜ-le laenu Headco OÜ raamatupidamises

kajastatud summas.

Korralduse põhjenduse kohaselt kontrollib MTA 21.02.2024 korralduse nr 12.2-3/063525-1 ja

26.03.2024 teate nr 12.2-3/063525-2 alusel Headco OÜ käibemaksu ja erijuhtude tulumaksu

arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust maksustamisperioodidel oktoober-detsember

2023. a. Headco OÜ juhatuse liikmena tegi X kontrollitaval perioodil firma pangakontolt

ülekandeid isiklikele pangakontodele, viitega töötasule ja majanduskuludele. Headco OÜ

esindajana selgitas X MTA-le, et äriühingust isiklikule kontole kantud raha kasutas ta

äriühingu tarbeks ning liigselt makstud töötasu tagastas firmale. Äriühingu kassast maksti

Xle tagasi 37 614,76 eurot laenu, mida X sõnul oli ta äriühingule andnud nii ülekandega kui

ka sularahas. Seisuga 01.10.2023 oli X antud laenude saldo Headco OÜ raamatupidamises

kontol 2034 „Lühiajaline laen X“ 26 114,76 eurot, kontol 2030 „Lühiajaline laen omanikult“

2800 eurot ja kontol 2820 „Pikaajaline laen omanikult“ 50 530,90 eurot. Sellest tulenevalt

pöördub MTA X kui kolmanda isiku poole, et kontrollida, kas X kasutas äriühingu

pangakontolt tema isiklikule pangakontole kantud raha nii nagu X väitis äriühingu esindajana.

Samuti selleks, et veenduda, kas sularaha väljamaksed laenu tagasimaksetena on põhjendatud.

2. MTA edastas Xle (vastuseks tema pöördumisele) 22.05.2024 e-kirja, milles põhjendas

täiendavalt MTA 13.05.2024 korralduse tegemist.

1)

X on kontrollitaval perioodil teinud äriühingu pangakontolt enda isiklikule pangakontole

ülekandeid. Äriühingu raamatupidamises on vormistatud kassasse sularaha sissemaksed, mille

kohaselt X maksis sularahas äriühingule tagasi summad, mis olid liigselt tema isiklikule

pangakontole kantud. Samuti on äriühingu kassast vormistatud Xle sularaha väljamaksed,

mille järgi tagastatakse laen Xle. MTA hinnangul on oluline veenduda, kas X isiklikule

pangakontole ülekandega liikunud raha kasutati äriühingu jaoks ja osa sellest rahast tuli

sularahas tagasi äriühingusse või jäi see raha X pangakontole tema enda tarbeks. Äriühingu

kassast tehtud laenu tagasimaksete puhul on oluline laenu andmise fakt, st kas X andis enne

kontrollitavat perioodi äriühingule laenu, nagu ta väidab, ja kas laenu tagasimaksetena

vormistatud väljamaksed on põhjendatud või mitte. Kõnesolev korraldus on kooskõlas ka

Riigikohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu lahenditega haldusasjas nr 3-18-1328, mis käsitleb

eraisikult kui kolmandalt isikult pangakonto väljavõtte küsimist.

2)

Lisaks on MTA küsinud dokumente, mis tõendavad, et X on äriühingule laenu andnud.

Kuivõrd X sõnul oli laenuleping suuline, siis saab raha liikumist kinnitada pangakonto

väljavõte (mis näitab, et X on äriühingule ülekande teinud või X on pangakontolt raha välja

võtnud ja siis äriühingule andnud sularaha, mille kohta on kassadokument). Laenu andmise

kinnituseks pangakonto esitamisel ei piisa ainult äriühingule tehtud ülekannete filtreeritud

väljavõttest. X peab esitama kogu pangakonto väljavõtte, et maksuhaldur saaks hinnata laenu

nime all toimunud raha liikumise asjaolusid.

3. X esitas MTA 13.05.2024 korraldusele vaide, mille MTA jättis 21.06.2024 vaideotsusega

nr 6-1/5580-2 rahuldamata.

1) Vaide esitaja väidab, et tegi ettevõtte kassasse makseid sularahas ning seega ei ole võimalik

kontrollida ettevõttele tagasimakstud summa tasumist pangakonto väljavõtte kaudu. Nii

vaidlustatud korralduse põhjenduste kui 22.05.2024 e-kirjas esitatud täiendavate selgituste

kohaselt soovib maksuhaldur kontrollida, kuidas on vaide esitaja kasutanud firma

pangakontolt tema isiklikele pangakontodele kantud raha ning kas vaide esitaja on andnud

firmale laenu, mille tagasimakseid tehti vaide esitajale sularahas firma kassast. Samuti väidab

vaide esitaja, et talle tehti ettevõtte poolt väljamakse pärast vaide esitaja poolt kolmandale

2(9)

3-24-2070

isikule ettevõtte kulude kandmist ning vastava kuludokumentatsiooni esitamist ettevõtte

raamatupidamises, mistõttu ei ole võimalik pangakonto väljavõtte kaudu kontrollida raha

kasutamist ettevõtte huvides. Vaide lahendaja osundab, et juhul, kui see on nii, siis

võimaldavadki korraldusega nõutavad pangakonto väljavõtted kontrollida, kas vaide esitaja on

teinud ettevõtte huvides kulusid, mida ettevõtte kontolt talle tagasi maksti. Samas on vaide

esitaja vaides esitatud väide vastuolus tema 09.05.2024 seletusega, mille kohaselt mõnikord

oli kulutuste jaoks ettemaks, teinekord juba tehtud kulutuste hüvitamine. Samuti ei ole vaide

esitaja esitanud maksumenetluses kuluaruandeid ja majanduskulude maksmise aluseks olnud

dokumente. Seega ei ole maksuhalduril võimalik ilma täiendavaid tõendeid kogumata

veenduda vaide esitaja väidete õigsuses.

2) Vaide esitaja ei ole teinud ettevõtte kontolt enda pangakontodele makseid üksnes

väidetavate majanduskulude katteks, vaid ka töötasu väljamakseid, sh suuremas ulatuses, kui

deklareeritud. Kuigi perioodil oktoober-detsember 2023. a deklareeris vaide esitaja Headco

OÜ TSD1-del endale töötasu iga kuu brutosummas 725 eurot, siis Headco OÜ pangakonto

väljavõtte andmetel tegi vaide esitaja endale ülekandeid viitega töötasule 5375 eurot,

novembris 5900 eurot ja detsembris 4700 eurot. Vaide esitaja väitel olid viited töötasule

ekslikud ja seepärast tagastas ta kassasse ekslikult tasutud summad. Seega on vaide esitaja

pangakontode väljavõtted vajalikud ka selleks, et veenduda selles, kas väidetavalt ettevõtte

pangakontolt enda pangakontodele ekslikult kantud summad on ettevõtte kassasse tagastatud.

Nii ongi maksuhaldur 22.05.2024 e-kirjas selgitanud, et äriühingu maksukohustuse

kontrollimisel on oluline veenduda, kas vaide esitaja isiklikule pangakontole ülekandega

liikunud raha kasutati firma jaoks ja osa sellest rahast tuli sularahas tagasi firmasse või jäi see

raha vaide esitaja pangakontodele tema enda tarbeks.

3) Vaide lahendaja nõustub väitega, et kuna laenu anti sularahas ja see on toimunud enne

oktoobrit 2023. a, siis ei ole laenude andmist võimalik küsitud pangakonto väljavõtete kaudu

kontrollida. Samas ei ole maksuhaldur vaidlustatava korraldusega küsinud üksnes vaide

esitaja isiklike pangakontode väljavõtteid kontrollitava perioodi kohta, vaid ka dokumente,

mis kinnitavad, et vaide esitaja on andnud eraisikuna Headco OÜ-le laenu Headco OÜ

raamatupidamises kajastatud summades. Kuigi 09.05.2024 selgitas vaide esitaja, et andis

laenu nii ülekandega pangakontole kui sularahas aastate jooksul ja ta esitab maksuhaldurile

dokumendid, mis kinnitavad laenu andmist, siis tegelikkuses vaide esitaja maksuhaldurile

laenu andmist kinnitavaid dokumente senini esitanud ei ole.

4) Maksumenetluses kogutud tõendite kohaselt on vaide esitaja kandnud Headco OÜ

pangakontolt enda isiklikele pangakontodele makseid nii väidetavateks majanduskuludeks,

mille kasutamise kohta ettevõtte huvides ei ole vaide esitaja tõendeid esitanud, kui ka makseid

viitega töötasule kordades enam, kui töötasu oli deklareeritud ning mille tagasimaksmine

ettevõtte kassasse ei ole tõendatud. Seega ei ole maksuhaldur nõudnud vaide esitajalt tõendeid

mitte vaide esitajale kuuluva vara kasutamise osas, vaid Headco OÜ rahaliste vahendite

kasutamise osas. Olukorras, kus maksuhaldur nõuab vaide esitajalt isiklike pangakontode

väljavõtete esitamist selleks, et kontrollida, kuidas on vaide esitaja kasutanud ettevõtte raha ja

veenduda vaide esitaja esitatud väidete ja tõendite õigsuses, ei piisa filtreeritud pangakonto

väljavõttest, kuna viimane jätaks vaide esitajale võimaluse tõenditega manipuleerimiseks,

esitades üksnes endale sobilikke andmeid. Samuti on maksuhaldur 22.05.2024 e-kirjas

selgitanud, et esitama peab kogu pangakonto väljavõtte, et maksuhaldur saaks hinnata laenu

nime all toimunud raha liikumise asjaolusid, kas raha ülekanded olid laen, kas oli olemas raha

laenu andmiseks juba varasemast ajast, milline oli laenuraha päritolu jne.

1 Tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustusmakse deklaratsioon

3(9)

3-24-2070

5) Asjakohane ei ole väide, et vaide esitaja pangakonto väljavõte sisaldab ka teiste isikute

isikuandmeid, mille jagamiseks puudub vaide esitajal nõusolek. Maksukorralduse seaduse

(MKS) § 61 lg 1 kohaselt on kolmandad isikud kohustatud maksumenetluses tähendust

omavate asjaolude kindlakstegemiseks andmeid esitama, välja arvatud juhul, kui neil on

seaduse alusel õigus tõendite ja andmete esitamisest keelduda. Juhud, mil maksukohustuslasel

või kolmandal isikul on lubatud teabe andmisest ja tõendite esitamisest keelduda, on loetletud

MKS § 64 lg-s 1 ning asjaolu, et väidetavalt puudub vaide esitajal nõusolek teiste isikute

isikuandmete jagamiseks, selliseks asjaoluks ei ole. Vastavalt MKS §-le 101 võib riiklike

maksude maksuhaldur töödelda MKS §-s 10 nimetatud ülesannete täitmisel. MKS § 26 lg-st 1

tulenevalt lasub maksuhalduril maksude tasumise õigsuse kontrollimisel teatavaks saanud

maksusaladuse, sh pangasaladuse hoidmise kohustus.

6) MKS § 553 lg 1 p 2 tähenduses on maksude tasumise ja arvestamisega seotud dokumendina

käsitletav igasugune dokument, mis sisaldab või võib sisaldada andmeid maksumenetluses

tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks (MKS § 62 lg 1). Lisaks tuleneb MKS § 553

lg 1 p-dest 1, 3 ja 4, et maksuhalduril on õigus kontrollida kõiki maksustamise seisukohalt

tähendust omavaid asjaolusid, kontrollida maksude tasumise ja arvestamisega seotud

dokumente ning saada maksukontrolli läbiviimisel maksukohustuslaselt või tema määratud

isikult, teistelt isikutelt ning asutustelt teavet ja seletusi.

7) Nõustuda ei saa vaide esitajaga selles, et maksuhalduri viide Riigikohtu 01.02.2021

lahendile haldusasjas nr 3-18-1328 on ekslik. Vaide lahendaja hinnangul peaks tulenevalt

viidatud Riigikohtu lahendist olema väljaspool kahtlust, et isikliku pangakonto väljavõtte

esitamise kohustus riivab isiku eraelu puutumatust, kuid hoolimata riive esinemisest on

isikliku pangakonto väljavõtte nõudmine siiski lubatav. Riigikohus saatis viidatud haldusasjas

01.02.2021 kohtumäärusega apellatsioonkaebuse lahendamiseks tagasi ringkonnakohtule,

andes juhised asja lahendamiseks, juhul kui ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse

menetlusse. Apellatsioonkaebuse läbivaatamisel pärast Riigikohtust tagasisaatmist tegi

Tallinna Ringkonnakohus 31.03.2021 kohtuotsuse, millega jättis kaebaja apellatsioonkaebuse

rahuldamata. Ringkonnakohus asus selle otsuse põhjendustes (p 14) seisukohale, et laenu

andmiseks vajaliku raha ja selle päritolu ning väidete ja tõendite usaldusväärsuse hindamiseks

ei pruugi piisata üksnes filtreeritud pangakonto väljavõttest ning uurimispõhimõttest lähtudes

peab maksuhaldur välja selgitama tegeliku olukorra ja tuvastama maksusuhtes olulised

asjaolud, kusjuures maksuhaldur ei pea MKS § 62 lg 1 alusel dokumentide nõudmisel

põhjendama, miks muud tõendid ja maksukohustuslase väited korralduse esemeks olevas

küsimuses ei ole usutavad. Sarnane on olukord ka käesolevas asjas.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

4. X esitas 15.07.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 30.09.2024) MTA

13.05.2024 korralduse tühistamiseks.

1)

MTA 13.05.2024 korraldus ei ole kooskõlas kehtiva õigusega ning on ebaproportsio-

naalne. Vaidlustatava korralduse kaudu ei ole võimalik teha kindlaks maksuhalduri poolt

viidatud asjaolusid. Vastustaja arutluskäik on arusaamatu. Kaebaja tegi ettevõtte kassasse

makse sularahas ning seega ei ole võimalik kontrollida ettevõttele tagasimakstud summa

tasumist pangakonto väljavõtte kaudu. Samuti on siinjuures oluline, et kaebajale tehti ettevõtte

poolt väljamakse pärast kaebaja poolt kolmandale isikule ettevõtte kulude kandmist ning

vastava kuludokumentatsiooni esitamist ettevõtte raamatupidamisse, seega ei ole võimalik

pangakonto väljavõtte kaudu kontrollida raha kasutamist ettevõtte huvides. Ka laenu andmise

fakti ei ole võimalik pangakonto väljavõtte kaudu kontrollida, kuna kaebaja andis ettevõttele

laenu sularahas ning seda enne 2023. a oktoobrit.

4(9)

3-24-2070

2)

Vaidlustatav korraldus ei ole kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega (PS) ning riivab

ebaproportsionaalselt PS §-s 26 sätestatud õigust perekonna- ja eraelu puutumatusele. Kogu

kaebaja pangakontol olev raha on tema isiklik raha, mida ta kasutab oma isiklikuks tarbeks ja

parema äranägemise kohaselt. Seetõttu ei ole põhjendatud arupärimine kaebajale kuuluva vara

kasutamise osas.

3)

MTA on vaidlustatavas korralduses nõudnud kaebajalt filtreerimata pangakonto välja-

võtte esitamist, kuid nii vaidlustatavas korralduses, kui ka hilisemas selgituses ei ole MTA

täpsustanud, millisel otstarbel on MTA-l vajalik tutvuda kaebaja pangakonto väljavõttega

filtreerimata kujul. Filtreerimata pangakonto väljavõttel sisalduv teave, mis kajastab kaebaja

isiklikke tehinguid ja seega tema eraelu, ei saa pidada maksumenetluses tähendust omavaks

asjaoluks. Veelgi enam, kaebaja pangakonto väljavõte sisaldab ka teiste isikute isikuandmeid,

mille jagamiseks puudub kaebajal nende isikute nõusolek ning MTA-l alus selliste

isikuandmete töötlemiseks.

4)

MKS § 553 lg 1 p 2 kohaselt on maksuhalduril õigus kontrollida maksude tasumise ja

arvestamisega seotud dokumente. Viidatud sätte kohaselt ei ole kaebaja pangakonto väljavõte

käsitletav maksude tasumise ja arvestamisega seotud dokumendina, mistõttu ei ole

maksuhalduril ka sellele tuginedes õigus nõuda ega kaebajal kohustust esitada maksuhaldurile

oma pangakonto väljavõtet.

5)

MTA viide selle kohta, et Riigikohus on pidanud pangakonto väljavõtte nõudmist

lubatavaks, on ekslik. Riigikohus on oma 01.02.2021 lahendi nr 3-18-1328 p-s 11 jõudnud

täielikult vastupidisele seisukohale nentides, et „Isikliku pangakonto väljavõtte esitamise

kohustus riivab isiku eraelu puutumatust (põhiseaduse § 26; vrd nt Euroopa Inimõiguste

Kohtu 27. aprilli 2017. a otsus asjas Sommer vs. Saksamaa, nr 73607/13, p 48). Riive

intensiivsust mõjutab olulisel määral nii see, kui pika ajavahemiku kohta isiku pangakonto

väljavõtet nõutakse, kui ka see, kas nõutavat teavet on teatud kriteeriumide alusel piiritletud

või nõutakse teavet kõigi tehingute kohta.“

6)

Esmalt on vastustaja sidunud andmete küsimise Headco OÜ suhtes läbiviidava

maksumenetluse ning selle kontrollperioodiga ning seejärel asunud seisukohale, et tõendite

esitamise vajaduse üle otsustamine ei ole seotud maksumenetluse asjaoludega. Kaebaja juhib

tähelepanu, et pöördutud on tema kui kolmanda isiku poole ning maksumenetluses on

kontrollitavaks Headco OÜ (MKS § 61 lg 1). See tähendab, et küsitavate andmete puhul peab

olema võimalik kindlaks teha, et need on eranditult seotud maksumenetluses asjaolude

tuvastamisega ning hinnata, et kontrollitava suhtes läbiviidav maksumenetlus ei rikuks

kolmanda isiku õigusi. Kaebaja ei otsusta vastustaja eest, milliseid tõendeid peaks vastustaja

maksukohustuse kontrollimisel koguma, millised tõendid on maksumenetluses vajalikud ja

milliste esitamine kindlasti ei ole tarvis, kuid kolmanda isiku seisukohast on käesoleva

halduskohtumenetlusega võimalik välistada mittevajalike andmete kogumine, hinnates

sealjuures, milliste andmete nõudmine riivab ebaproportsionaalselt kolmanda isiku õigusi ega

ole põhjendatav kontrollitava suhtes läbiviidava maksumenetlusega.

7)

Kaebaja ei nõustu vastustaja seisukohaga, mille kohaselt ei ole kaebaja kui kolmanda

(menetlusvälise) isiku järeldused ja oletused asjassepuutuvad. Ekslikud on vastustaja

seisukohad, mille kohaselt ei ole vastustajal kohustust selgitada kolmandale isikule, milliseid

konkreetseid asjaolusid soovib vastustaja kindlaks teha, kuidas on nõutav teave ja

dokumendid konkreetselt seotud maksukohustuslase kontrollimisega ning millistest tõenditest

maksukohustus vahetult sõltub. Vastustaja seisukohtadest võib järeldada, et vastustajal oleks

justkui õigus pärida piiramatult igasuguseid andmeid veendumata nende tegelikus

vajalikkuses ja pärimise põhjendatuses. Selline seisukoht ei ole kooskõlas seadusega. Kuivõrd

5(9)

3-24-2070

MKS § 61 lg 1 näeb kolmandatele isikutele ette seaduse alusel õiguse tõendite ja andmete

esitamisest keelduda, peab vastustajal säilima kohustus selgitada teabe ja dokumentide

kogumise eesmärki, et kolmandal isikul oleks võimalik aru saada sellise aluse olemasolust.

8)

Vastustaja on vaidlustatavas korralduses nõudnud kaebuse esitajalt filtreerimata

pangakonto väljavõtte esitamist, kuid ei ole täpsustanud, kuidas kaebaja filtreerimata

pangakonto väljavõttel sisalduv teave, mis kajastab kaebaja isiklikke tehinguid ja seega tema

eraelu, on maksumenetluses tähendust omav asjaolu. Antud juhul ei ole küsimus põhiõiguse

riives kui sellises, vaid riive ebaproportsionaalsuses. Vastustaja ei ole põhjendanud

teabevajadust kõigi tehingute kohta, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et eraeluliste tehingute

osas teabevajadus puudub ning see ületab põhiseaduse riive proportsionaalsuse piiri.

5. MTA palub 01.08.2024 vastuses (täiendatud 14.10.2024) jätta kaebus rahuldamata.

1)

Vastustaja jääb 21.06.2024 vaideotsuses ja 22.05.2024 e-kirjas esitatud seisukohtade

juurde. Kaebajalt on nõutud isiklike pangakontode väljavõtted ajavahemiku oktoober-

detsember 2023. a eest. Nimetatud ajavahemik langeb kokku maksumenetluse kontrolli-

perioodiga. Seega ei saa asuda seisukohale, et korralduses käsitletud ajavahemik on

ebaproportsionaalselt pikk. Samuti selgitas vastustaja nii korralduses, 22.05.2024 e-kirjas kui

ka vaideotsuses, miks filtreeritud pangakontode väljavõtted ei ole piisavad ning esitada tuleb

pangakontode väljavõtted filtreerimata kujul.

2)

Kaebaja kui kolmanda isiku järeldused ja oletused, et korralduses nõutud teabega ei ole

võimalik teha kindlaks vastustaja soovitud asjaolusid, ei ole asjassepuutuvad. Vastustajal ei

ole kohustust selgitada kolmandale isikule, milliseid konkreetseid asjaolusid soovib vastustaja

kindlaks teha ning kuidas on nõutav teave ja dokumendid konkreetselt seotud maksu-

kohustuslase kontrollimisega. Kolmandale isikule tehtud teabe kogumise korralduse puhul

piisab vastustaja selgitusest, milles seisneb nõutava teabe seos maksumenetlusega.

3)

Korralduses, 22.05.2024 e-kirjas ja ka vaideotsuses on kaebajale ammendavalt selgitatud,

millist seost omab kaebajalt kui kolmandalt isikult nõutav teave ja dokumendid maksu-

menetlusega ning mille jaoks vastustaja eelmainitut nõuab. Seejuures ei eelda kolmandale

isikule koostatava korralduse põhjendamisnõue seda, et vastustaja kirjeldab üksikasjalikult

kontrollimenetluses teatavaks saanud faktilisi asjaolusid, vastustaja kontrollstrateegiat,

maksumenetluse käigus tõusetunud teooriaid vms. Samuti ei pea nõutavast teabest

maksukohustuse olemasolu vahetult sõltuma. Seejuures ei ole vastustajal võimalik teabe

kogumisel ette teada, millistest tõenditest maksukohustus vahetult sõltuma hakkab. See, kas

kogutud tõendid maksuhalduri tekkinud kahtluseid kinnitavad, ei ole teabe nõudmise

korralduse õiguspärasuse hindamisel määrav. Kaebajal ei ole õigust otsustada vastustaja eest,

milliseid tõendeid peaks vastustaja maksukohustuse kontrollimisel koguma, millised tõendid

on maksumenetluses vajalikud ja milliste esitamine kindlasti ei ole tarvis.

4)

Kaebaja asus kaebuses põhjendama võimalikke versioone (et kaebaja pangakonto

väljavõtte vahendusel ei ole võimalik vastustaja soovitud asjaolusid tuvastada), mida

vastustajal pole võimalik hinnata teabe puudumise tõttu. Nõutud teabe osas seisukoha

kujundamine, sh täiendavate tõendite kogumise vajadus saab olla asjakohane ja selguda alles

teabe saamise ja hindamise järgselt. Pangakonto väljavõte filtreerimata kujul tagab kõige

paremini andmete täielikkuse ja muutmatuse ja seeläbi nende usaldusväärsuse. Kui maksu-

menetluses maksukohustuse kindlaksmääramine sõltuks ainult sellest, mida maksumaksja või

kolmas isik enda hinnangul avaldada soovib, poleks maksuhalduril võimalik oma ülesandeid

tõhusalt täita ja maksumaksjate võrdset maksustamist tagada. Juhatuse liikmel lasub

tõendamiskoormis selles, et tema sularahas väljavõetud või juhatuse liikme enda pangakontole

ülekantud summasid on kasutatud äriühingu huvides. Kui juhatuse liige teeb ühingu kontole

6(9)

3-24-2070

sularaha sissemakseid, tuleb eeldada, et need maksed on tehtud ühingu majandustegevuse

tulemusena ja sisse makstud sularaha on ühingu vara. Ei saa eeldada, et juhatuse liikme tehtud

sissemaksed on nende kohustuste täitmiseks, mis füüsilisel isikul ühingu ees lasuvad. Juhatuse

liikmel lasub tõendamiskoormis nii selles, millisel õiguslikul alusel ta äriühingu

arvelduskontolt raha välja võttis, kui ka selles, millisel õiguslikul alusel ta äriühingu

arvelduskontole või kassasse raha kandis. Seega peaks korralduse täitmine olema ka kaebaja

huvides.

5)

Kaebaja otsus kanda äriühingu raha isiklikule pangakontole on põhjustanud korralduse

tegemise vajaduse. Nimelt sidus kaebaja ise endaga seotud pangakontod äriühingu majandus-

tegevuse rahavooga. Seega on kaebaja ise põhjustanud riive tema ja väidetavalt teiste isikute

eraelu puutumatusele. Põhiõiguse riive ei tähenda põhiõiguse rikkumist, mistõttu ei pruugi

eraelu puutumatuse riive olla (ja antud juhul ei ole) õigusvastane. Pangasaladus loetakse

vastavalt MKS § 26 lg-le 1 maksusaladuseks ehk teabeks, mida maksuhaldur, tema ametnikud

ja töötajad on kohustatud hoidma saladuses. Seejuures ei lõpe maksusaladuse hoidmise

kohustus teenistus- või töösuhte lõppemisega. Maksusaladuse avaldamisel kohustub vastustaja

järgima seaduses ettenähtud piiranguid (MKS §-d 27-30).

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kohus leiab, et kaebus jääb rahuldamata.

7. Maksuhalduri ülesandeks on kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning

jälgida, et makse tasutakse ja maksusoodustusi kohaldatakse seadusega sätestatud suuruses ja

korras (MKS § 10 lg 2). MKS § 553 lg 1 p 4, § 61 lg 1 ning § 62 lg-te 1 ja 3 kohaselt on

maksuhalduril õigus nõuda maksumenetluses tähendust omavate asjaolude

kindlakstegemiseks teavet ja dokumente mh kolmandatelt isikutelt. MKS § 61 lg 2 ja § 62 lg 1

ls 2 näevad ette piirangu, et enne kolmandalt isikult teabe või dokumentide nõudmist peab

maksuhaldur üldjuhul olema nende saamiseks pöördunud eelnevalt maksukohustuslase poole.

Teabe nõudmiseks ja dokumentide esitamiseks peab maksuhaldur andma MKS §-s 46

sätestatud nõuetele vastava kirjaliku korralduse, milles peab olema märgitud mh selle

maksukohustuslase nimi või muud identifitseerimist võimaldavad andmed, kelle

maksumenetluses teavet kogutakse, ning kolmanda isiku poole pöördumise põhjus (MKS § 61

lg 3 ja § 62 lg 4 p 1).

Maksuhalduril ei ole kohustust selgitada kolmandale isikule tehtud korralduses, milliseid

konkreetseid asjaolusid ta soovib kindlaks teha ning kuidas on nõutav teave ja dokumendid

konkreetselt seotud maksukohustuslase kontrollimisega (Riigikohtu 14.04.2014 otsus nr

3-3-1-90-13, p 11). Samas peab maksuhaldur selgitama, milles seisneb nõutava teabe seos

maksumenetlusega, kui seos ei ole äratuntav pelgalt nõutava teabe iseloomust (Riigikohtu

26.09.2018 otsus nr 3-16-2324, p 11).

8. Kohus leiab, et vaidlustatud MTA 13.05.2024 korraldus on eespool viidatud õigus-

normide ja kohtupraktikaga kooskõlas.

Vaidlust ei saa olla selles, et äriühingu vara arvel väljamaksete tegemisega seondub

maksukohustuse tekkimine (vt tulumaksuseaduse § 1). Seda, kas maksukohustus on tekkinud

ja kas seda on täidetud, on maksuhalduril õigus kontrollida, sh koguda teavet kolmandatelt

isikutelt (vt eeltoodud sätted). Vaidlus puudub ka selles, et MTA viib läbi Headco OÜ

käibemaksu ja erijuhtude tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust

maksustamisperioodide oktoober-detsember 2023. a osas.

7(9)

3-24-2070

Vaidlustatud korralduse põhjendustest nähtuvalt on kaebaja Headco OÜ juhatuse liikmena

teinud kontrollitaval perioodil Headco OÜ pangakontolt ülekandeid enda isiklikele panga-

kontodele viitega töötasule ja majanduskuludele, samuti on kaebaja Headco OÜ esindajana

maksuhaldurile selgitanud, et kasutas Headco OÜ pangakontolt enda isiklikule pangakontole

kantud raha äriühingu tarbeks, liigselt makstud töötasu aga tagastas Headco OÜ-le. Lisaks on

äriühingu kassast makstud kaebajale sularahas 37 614,76 eurot, millega tagastati kaebaja

väitel laen, mida kaebaja oli Headco OÜ-le andnud nii ülekandega kui ka sularahas. Neid

asjaolusid ei ole kaebaja kaebuses kahtluse alla seadnud.

Maksuhaldur põhjendas vaidlustatud korralduses, et vajab korraldusega nõutavaid dokumente

selleks, et kontrollida, kas kaebaja kasutas äriühingu pangakontolt oma isiklikule

pangakontole kantud raha nii, nagu ta rääkis Headco OÜ esindajana ning veenduda, et

sularaha väljamaksed laenu tagasimaksetena on põhjendatud. Täiendavalt on maksuhaldur

22.05.2024 e-kirjas kaebajale selgitanud, et äriühingu maksukohustuse kontrollimisel on

oluline veenduda, kas kaebaja isiklikule pangakontole ülekandega liikunud raha kasutati firma

jaoks ja osa sellest rahast tuli sularahas tagasi äriühingusse või jäi see raha kaebaja

pangakontodele kaebaja enda tarbeks. Seejuures ei ole maksuhaldur vaidlustatava

korraldusega küsinud üksnes kaebaja isiklike pangakontode väljavõtteid kontrollitava perioodi

kohta, vaid ka dokumente, mis kinnitavad, et kaebaja on andnud Headco OÜ-le laenu Headco

OÜ raamatupidamises kajastatud summades. Kohtu hinnangul on eelnevaga maksuhaldur

piisavalt ära näidanud nõutava teabe seose Headco OÜ suhtes läbiviidava maksumenetlusega.

9. Kohus ei nõustu kaebaja hinnangutega, et temalt kui kolmandalt isikult nõutud teabega ei

ole võimalik kontrollida Headco OÜ maksuarvestuse õigsust. See, kuidas on toimunud

kaebaja pangakontol liikumised, võimaldab kontrollida kaebaja väiteid nii laenu andmise

(võimekuse) kohta, kui Headco OÜ-lt laekunud rahaliste vahendite kasutamise kohta.

Pangakontodel oleva raha hulk ja raha liikumine võib aidata maksuhalduril hinnata ja välja

selgitada kaebajale äriühingust tehtud väljamaksete õiguslikku iseloomu, samuti hinnata

maksukohustuslaselt saadud teabe (ja dokumentide) õigsust. Täieliku ülevaate saab selles osas

anda vaid filtreerimata pangakonto väljavõte, vastasel juhul ei ole kontrollitav, kas ja millised

rahavood on toimunud filtreeritult esitatud tehingute vahelisel perioodil. Filtreerimata

pangakontode väljavõtted võimaldavad igakülgselt hinnata, kas ja kuidas on äriühingust välja

läinud raha kasutatud (st kas äriühingu majanduskuludeks, kaebaja töötasuks jne) ning

väidetava laenutehinguga seonduvaid asjaolusid. Ka kohtupraktikas on selgitatud, et

maksuhalduril on õigus nõuda kolmandalt isikult teavet ja

dokumente mh

maksukohustuslaselt saadud tõendite õigsuse kontrollimiseks (nt Riigikohtu 24.05.2011 otsus

nr 3-3-1-24-11, p 14; 02.06.2011 otsus nr 3-3-1-25-11, p 12; 02.06.2011 otsus nr 3-3-1-

26-11, p 12). Samuti on kohtupraktikas selgitatud, et äriühingu maksustamist võivad eeskätt

mõjutada sinna raha laekumise või sealt tehtavate väljamaksetega seonduvad asjaolud

(Riigikohtu 26.09.2018 otsus nr 3-16-2324, p 11).

10. Kahtlemata riivab füüsilise isiku pangakontode väljavõtete esitamise kohustus isiku

eraelu puutumatust (PS § 26, Riigikohtu 01.02.2021 määrus asjas nr 3-18-1328, p 11). Samas

tuleb tähele panna, et PS § 26 kohaselt on isiku eraellu sekkumine lubatud mh avaliku korra

kaitseks. Avaliku korra kaitse tähendab kohtu hinnangul laiemas mõttes õiguskorra kaitset

ning see hõlmab ka isikute maksukohustuste täitmise kontrollimist. Maksuhalduril oli

praegusel juhul seaduslik alus dokumentide nõudmiseks (vt kohtuotsuse p 7). Eeltoodud

seisukohta ei muuda ka see, et kaebaja pangakonto väljavõte kajastab teiste isikute

isikuandmeid. MKS § 101 sätestab, et riiklike maksude maksuhaldur võib MKS,

maksuseaduse või selle alusel antud õigusakti kohaselt kogutud isikuandmeid töödelda MKS

§-s 10 nimetatud ülesannete täitmisel. Maksuhalduril on kohustus kaitsta maksusaladust, sh

pangasaladust, mis on maksuhaldurile teatavaks saanud maksude tasumise õigsuse

8(9)

3-24-2070

kontrollimisel (MKS § 26) ning järgida maksusaladuse avaldamisel seaduses ettenähtud

piiranguid (MKS §-d 27–30). Samuti vajaduse korral peaks maksuhaldur varjama kolmandate

isikute eest kaebaja kontoväljavõtteid osas, millel ei ole seost Headco OÜ maksumenetlusega

(Tallinna Ringkonnakohtu 21.06.2022 otsus nr 3-20-2132, p 15).

Sealjuures kaebaja korraldas Headco OÜ juhatuse liikmena äriühingu raha liikumise läbi oma

isiklike pangakontode, mistõttu on põhjendamatu kaebaja väide, et tema pangakontodel olev

raha on ainuüksi tema isiklik raha. Kaebaja poolt enda isiklike pangakontode kasutamine

Headco OÜ rahaliste vahendite liigutamiseks tingib ühtlasi vastavate pangakontode

liigitumise maksude tasumise ja arvestamisega seotud dokumentideks MKS § 553 lg 1 p 2

tähenduses.

Vaidlustatud korraldust ei saa pidada ka ebaproportsionaalseks. Kaebajalt küsiti konto-

väljavõtteid kolme kuu kohta, mis ühtib Headco OÜ maksukontrolli perioodiga. Tegemist ei

ole seetõttu ebaproportsionaalse perioodiga. Ka filtreerimata kujul isiklike pangakontode

väljavõtete nõudmist ei saa pidada praegusel juhul ebaproportsionaalseks, nagu kohus

eelnevalt selgitas. Filtreerimata väljavõtete nõudmist ja selle seost maksumenetlusega on

maksuhaldur kaebajale 22.05.2024 e-kirjas ja 21.06.2024 vaideotsuses eraldi selgitanud.

11. Eeltoodust tulenevalt ei anna kaebus alust MTA 13.05.2024 korralduse tühistamiseks.

12. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole

tema kantud menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule ettenähtud tähtajaks esitanud,

mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja §

109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Kruusvee

kohtunik

9(9)