Legislator Case Law & Legislation
2-24-117464/8 AI generated

2-24-117464/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-24-117464/8
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista T. M.lt Bondora AS-i kasuks viivis põhivõlgnevuselt (6538,99 eurot) Välja mõista T. M.lt Bondora AS-i kasuks põhjendatud ja vajalik menetluskulu 1040

Legislator headnote

AI generated

2-24-117464/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Välja mõista T. M.lt Bondora AS-i kasuks viivis põhivõlgnevuselt (6538,99 eurot) Välja mõista T. M.lt Bondora AS-i kasuks põhjendatud ja vajalik menetluskulu 1040

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Meelis Eerik

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.10.2024.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-117464

Tsiviilasi

Bondora AS (registrikood 11483929, asukoht A.H.Tammsaare tee

56 11316 TALLINN) hagi T. M. (M., isikukood xxxx, elukoht

xxxx) vastu võla nõudes

Hagihind

10 858,49 eurot

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista T. M.lt Bondora AS-i kasuks 8790,86 eurot.

3. Välja mõista T. M.lt Bondora AS-i kasuks viivis põhivõlgnevuselt (6538,99 eurot)

määras 31,62% aastas alates 15.06.2024 kuni põhinõude täitmiseni.

4. Otsus kuulub viivitamata täitmisele.

Menetluskulude jaotus

5. Menetluskulud jätta T. M. kanda.

6. Välja mõista T. M.lt Bondora AS-i kasuks põhjendatud ja vajalik menetluskulu 1040

eurot (riigilõiv summas 840 eurot ja õigusabikulud summas 200 eurot).

7. Välja mõista T. M.lt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust

kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse §

113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja

peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele ning sellele

tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tuleb tasuda

riigilõivu. Kaja riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid

mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohus selgitab, et TsMS § 456 lg 3 kohaselt tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata

kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui

jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta.

Kohtuotsuse põhjendused

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalide ja tõenditega, leiab, et esialgne laenuandja on

järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning hagi on õiguslikult põhjendatud. Kohus

selgitab, et kohtul on kohustus omal algatusel kontrollida tarbijaõiguse teatavate sätete

võimalikku rikkumist (Euroopa Kohtu otsus C-679/18 p 18, C-495/19 p 17). Krediidiandja on

teostanud päringud registritesse ning hinnanud kostja krediidivõimet kostja pangakonto

alusel. Krediidiandja jõudis järeldusele, et kostja on krediidivõimeline ning kostjal on

võimekus tasuda krediiti igakuiste osamaksetena. Kohtu hinnangul võimaldasid kostja

sissetulekud kostjal laenu tagastada vastavalt lepingule. Kohus leiab, et krediidiandja ei ole

rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus rahuldab sellisel kujul hagiavalduse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Meelis Eerik

Kohtunik