2-24-115367/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Kohtujurist

Meelis Eerik

Maris Adamson-Särgava

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.10.2024.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-115367

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finance Group (registrikood 10746479, asukoht

Toompuiestee 35 10149 TALLINN) hagi E. L. (L., isikukood

XXX, elukoht XXX) vastu võla nõudes

Hagihind

1068,17 eurot

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ Aktiva Finance Group hagiavaldus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud OÜ Aktiva Finance Group kanda.

3. Määrata, et E. L. kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest.

Asjaolud

Hagiavaldusest nähtuvalt sõlmisid Coop Finants AS ja E. L. 02.10.2017 Säästukaart Pluss lepingu

nr. CNT00000102070, millega Coop Finants AS võimaldas kostjale väljastatud Säästukaart Pluss

krediitkaardiga kasutada lepingus sätestatud krediidilimiidi ulatuses rahalisi vahendeid.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid esialgne võlausaldaja ja kostja 17.11.2018 Säästukaart Pluss lepingu

nr. CNT00000102070, millega Coop Finants AS võimaldas kostjale väljastatud Säästukaart Pluss

krediitkaardiga kasutada lepingus sätestatud krediidilimiidi ulatuses rahalisi vahendeid. Eelneva

lepinguga muutus ostulimiidi suurus 300 eurost kuni 800 euroni. Kostja ei täitnud lepingust

tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 29.12.2023 kostjale lepingu

ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks hiljemalt

26.01.2024. Hagiavaldusest nähtuvalt saatis esialgne võlausaldaja 30.01.2024 kostjale teatise

lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.

Hageja palub kohtul mõista välja kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevus summas 773,14 eurot,

intress summas 52,43 eurot, võla sissenõudmiskulud summas 50 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivised summas 57,17 eurot ja edasiulatuv viivis.

Harju Maakohtu 04.09.2024 määrusega võeti hagiavaldus menetlusse.

10.09.2024 esitas kostja vastuse hagile ning 23.09.2024 esitas hageja seisukoha kostja vastusele.

04.10.2024 kohtunõudega andis kohus hagejale tähtaja esitada kohtule kostja arvelduskonto

väljavõte ja teave kõigi kostja poolt teostatud tagasimaksete kohta (summa, kuupäev) ning teha

VÕS § 403⁴ lg 7 järgsed ümberarvestused, s.o määrata tagasimaksed uuesti, hiljemalt 14.10.2024.

14.10.2024 esitas hageja kohtule vastuse kohtunõudele. Hageja tõi välja, et krediidiandja ei

analüüsinud enne krediidi väljastamist kostja sissetulekuid ja kohustusi kontoväljavõtte alusel.

Hageja lisas, et hageja on kontrollinud kostja krediidivõimekust kostja laenutaotluse alusel, mille

raames kontrollis esialgne võlausaldaja kostja maksevõimekust, sooritades päringu

maksehäireregistrisse aktiivsete maksehäirete tuvastamiseks. Hageja märkis, et kostja on kokku

kasutanud krediiti summas 3886,51 ning tagastanud 3113,37 eurot. Ümberarvestuse kohaselt on

kostjal täies mahus tasutud maksed alatest 1. osamaksest, so 05.11.2017 kuni 102. osamakseni, so

05.04.2026 summas 3082 eurot. Osamakse nr 103, so 05.05.2026 osamakse, on tasutud osaliselt

summas 31,73 eurot. Hageja märkis nõude ümberarvestuses, et kostjal on tasumata maksed alatest

103. osamaksest, so 05.05.2026, kuni 127. osamakseni, so 05.06.2028, summas 773,14 eurot.

Hageja täpsustas, et juhul kui kohus asub seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtteid on

rikutud, siis ei olnud kostja ülesütlemise seisuga, so 30.01.2024, võlgnevuses ning sellisel juhul ei

olnud ülesütlemine kehtiv. Kostja on osaliselt võlgnevuses alates 05.05.2026 osamaksest. Hageja tõi

välja, et arvestades, et kostja tegi viimase makse enne 2023. aasta novembrit, siis ei ole kostja

maksegraafikus märgitud maksekuupäevadest kinni pidanud ja seega on alust eeldada, et kostja ei

täida ka tulevikus tekkivaid kohustusi. Samuti ei ole kostja kohtuvälises menetluses teinud ühtegi

makset näitamaks üles soovi lahendada asi osade kaupa tasumisega. Seetõttu esitab hageja nõude

tulevikus sissenõutavaks muutuvate kohustuste täitmiseks vastavalt TsMS §-le 369.

Kohtu põhjendused

Kohus, analüüsinud hagiavaldust ning hagiavaldusele lisatud tõendeid, leiab, et hagiavaldus tuleb

jätta rahuldamata.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus

ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda.

Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise

asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi

omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet

selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

Hagiavaldusest nähtuvalt sõlmisid Coop Finants AS ja E. L. 02.10.2017 Säästukaart Pluss lepingu

nr. CNT00000102070, millega Coop Finants AS võimaldas kostjale väljastatud Säästukaart Pluss

krediitkaardiga kasutada lepingus sätestatud krediidilimiidi ulatuses rahalisi vahendeid.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid esialgne võlausaldaja ja kostja 17.11.2018 Säästukaart Pluss lepingu

nr. CNT00000102070, millega Coop Finants AS võimaldas kostjale väljastatud Säästukaart Pluss

krediitkaardiga kasutada lepingus sätestatud krediidilimiidi ulatuses rahalisi vahendeid. Eelneva

lepinguga muutus ostulimiidi suurus 300 eurost kuni 800 euroni. Kostja lepingut nõuetekohaselt ei

täitnud. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevust summas 773,14 eurot, intressi summas 52,43 eurot,

võla sissenõudmiskulusid summas 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viiviseid summas 57,17 eurot

ja edasiulatuvat viivist.

VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab

hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma

(edaspidi krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab

krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud,

mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel,

sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku

suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu

tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele.

Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -

vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja

lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu

sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt

tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse

korral krediidiandja. KAVS § 49 lg 2 kohaselt peab krediidiandja sise-eeskirjas krediidi andmise

kohta olema sätestatud: 1) krediidisumma ja krediidi tagatisvara suhe ning krediidi põhiosa ja

intressimakse ning tarbija sissetuleku suhe; 2) krediidi maksimaalne tähtaeg; 3) metoodika, mille

põhjal analüüsida tarbija võimet täita krediidilepingust tulenevaid kohustusi intressi muutumise

korral. KAVS § 50 lg 3 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja tegema mõistlikke pingutusi, et

kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud

nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale

teabele.

Riigikohus on selgitanud (vt RKTKm, 24.11.2023.a, 2-21-13098, p-d 17-18), et kohtul on kohustus

kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus

tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline

(teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise

kohustus). Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi

teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe

saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse

korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet

koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku

suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija

kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-

7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta

omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:

1)

tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest,

üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

2)

tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse

korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad

regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS

§ 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

3)

tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p

3);

4)

tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).

Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav

teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb

krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4

järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui

muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole

tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on

piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

04.10.2024 kohtunõudega andis kohus hagejale tähtaja esitada kohtule kostja arvelduskonto

väljavõte ja teave kõigi kostja poolt teostatud tagasimaksete kohta (summa, kuupäev) ning teha

VÕS § 403⁴ lg 7 järgsed ümberarvestused, s.o määrata tagasimaksed uuesti.

Hageja on toonud välja, et hageja on kontrollinud kostja laenuvõimekust laenutaotluse ja

maksehäireregistri väljavõtte alusel. Kostja arvelduskonto väljavõtet hageja küsinud ega

analüüsinud ei ole.

Vastuses 04.10.2024 kohtunõudele esitas hageja kohtule nõude ümberarvestuse juhuks, kui kohus

peaks leidma, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja arvelduskonto

väljavõtet hageja kontrollinud ega kohtule esitanud ei ole. Lisaks ei ole hageja tõendanud, et tarbija

kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

Kohus leiab hageja poolt esitatud andmete ja tõendite põhjal, et laenuandja on rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtul ei ole võimalik asuda seisukohale, et laenuandja oleks

üles näidanud vajalikku hoolsust VÕS § 4034 lg 2 mõttes tarbija laenuvõime kontrollimisel. Hageja

ei ole esitanud kohtule kostja arvelduskonto väljavõtet. Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja

kogunud piisavalt teavet kostja igakuiste sissetulekute ja väljaminekute kohta – vastav info nähtub

kostja pangakonto väljavõttelt, mida hageja kontrollinud ei ole. Laenutaotleja esitatud ankeedist

lähtumine ning päringuid maksehäireregistrisse, ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. Seega on laenuandja eiranud VÕS § 4034 lg-s 2

ning KAVS § 50 lg-s 3 ja 4 sätestatud hoolsus- ja kontrollikohustust tarbijale vastutustundlikult

krediidi võimaldamise osas. Laenuandja on eiranud VÕS §-s 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust, kuna

esitatud asjaolude alusel ei saa teha järeldust, et laenuandja oleks tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks andmete kogumis analüüsi teostanud.

VÕS § 4034 lg 7 kohaselt, kui krediidiandja rikub VÕS § 4034 lõikes 6 sätestatut, loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem

varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude

vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Seega on tarbijakrediidilepingud tühised intressi

ja muude krediidiga seotud tasude osas ning intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär.

Hageja on esitanud kohtule nõude ümberarvestuse. Hageja nõuab kostjalt tulevikus sissenõutavaks

muutuva põhivõlgnevuse tasumist. Hageja on toonud välja, et kostja on kokku kasutanud krediiti

summas 3886,51 eurot ning tagastanud 3113,37 eurot. Ümberarvestuse kohaselt on kostjal täies

mahus tasutud maksed alatest 1. osamaksest so 05.11.2017 kuni 102. osamakseni so 05.04.2026

summas 3082 eurot. Osamakse nr 103, tasumise tähtajaga 05.05.2026, on tasutud osaliselt summas

31,73 eurot. Kostja on seega osaliselt võlgnevuses alatest 103. osamaksest, so 05.05.2026, kuni 127.

osamakseni, so 05.06.2028, summas 773,14 eurot. Tulenevalt ümberarvestatud nõudest ei olnud

kostja lepingu ülesütlemise seisuga, so 30.01.2024, võlgnevuses ning sellisel juhul ei olnud

ülesütlemine kehtiv. Kostjal on seega osaline võlgnevus alates 05.05.2026 osamaksest.

Hageja ei ole toonud välja selgeid aluseid, millest tulenevalt eeldab hageja, et kostja kohustust

õigeaegselt ei täida. Seega puuduvad alused hagi rahuldamiseks TsMS § 369 alusel.

Hageja ümberarvestusest nähtub, et kostja on tasunud kõik osamaksed kuni aprillini 2026 täies

ulatuses ja mai 2026 osamakse osaliselt. Kuivõrd leping ei olnud kehtivalt üles öeldud, siis on

kostjaga sõlmitud leping kehtiv ning kostja tähtaeg järgmise osamakse osaliseks tasumiseks saabub

05.05.2026. Hageja ei ole toonud kohtu ette asjaolusid, millest nähtuks tõsikindlalt, et kostja

tulevikus sissenõutavaks muutuvat nõuet ei rahulda. Hageja on üksnes märkinud, et arvestades

asjaolu, et kostja tegi viimase makse enne 2023. aasta novembrit, siis ei ole kostja maksegraafikus

märgitud maksekuupäevadest kinni pidanud ning hageja hinnangul on alust eeldada, et kostja ei

täida ka tulevikus tekkivaid kohustusi. Käesolevalt on kohus tuvastanud, et hageja on rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet, mistõttu on kostja, ümberarvestuse kohaselt, tervikuna

võlgnevuses alates 05.06.2026 osamaksest. Kohus jätab hagiavalduse rahuldamata, kuivõrd hagejal

puudub vastavalt nõude ümberarvestusele käesolevalt sissenõutavaks muutunud nõue kostja vastu.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt tuleb asja menetlenud kohtul otsustada ka menetluskulude jaotuse üle

menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks

otsus tehti. Kohus jätab hagi rahuldamata, seega poolte menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude

nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude

kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

Kostja menetluskulude kindlaksmääramist ning hüvitamist taotlenud ei ole ning seega kostjal

otsusega kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Kohus jätab kostja menetluskulud kindlaks

määramata.

TsMS § 178 lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale

edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik,

kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Meelis Eerik

Kohtunik