1-24-5513/8 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-24-5513

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium

Määruse tegemise aeg ja koht

28. oktoober 2024, Tallinn

Kriminaalasja number

1-24-5513

Kohtunik

Inna Ombler

Vaidlustatud lahend

Riigiprokuratuuri 9. septembri 2024 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

X esindaja vandeadvokaat Kevin Siivelt, kaebus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Riigiprokuratuuri 9. septembri 2024 määrus muutmata ja esitatud kaebus

rahuldamata.

2. Taotlus jätta menetluskulud riigi kanda jätta rahuldamata.

Määrus on tulenevalt KrMS § 385 p-st 11 lõplik ega ole vaidlustatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esindaja Kevin Siivelt esitas 19. juunil 2024 Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Põhja

prefektuurile kuriteokaebuse, milles taotles kriminaalmenetluse alustamist teda 15. juuni 2024

varahommikul kinni pidanud ja rünnanud turvameeste suhtes KarS § 121 lg 1 (kehalise

väärkohtlemise) ja KarS § 136 lg 1 (seadusliku aluseta vabaduse võtmise) tunnustel ning teda

kinni pidanud, kainestusmajja toimetanud ja tema suhtes füüsilist jõudu ja sidumisvahendit

kasutanud politseiametnike suhtes KarS § 136 lg 1 ja § 291 lg 1 (võimuliialduse) tunnustel.

Kuriteokaebuse kohaselt liikus alkoholi tarvitanud X 15. juuni 2024 varahommikul kella

03.30 paiku meelalahutusasutusest YYY aadressil XXX lähedal asuvale QQQale, kui kaks

turvamehe vormiriietuses meest pidasid ta kinni, teatasid talle, et tema suhtes on esitatud

kaebus ning käskisid tal selgitusi andmata endaga kaasa minna. X keeldus kaasa minemast ja

pööras meestele selja, et nendest eemale kõndida. Seejärel ründasid mehed teda selja tagant,

tõukasid pikali maha, surusid põlvedega kaelale ja seljale ning väänasid X käsi tugevalt selja

taha, tekitades sellega Xle tugevat valu. Pärast seda sidusid mehed X käed eelduslikult

kaablisidemega selja taga kokku ega lasknud tal lahkuda. X nõudmisel kutsusid mehed

politsei. Üks patrullpolitseinik (meesterahvas) läks ilma Xga vestlemata ühega ründajatest

1-24-5513

omavahel rääkima. Teine patrull (naisterahvas) oli X juures, kuid ei vastanud ühelegi tema

küsimusele. Ametnikud käskisid tal endaga kaasa minna, küsimata temalt, mis juhtus. X

selgitusi, et võõrad mehed on teda õigusvastaselt rünnanud ja võtnud talt õigusliku aluseta

vabaduse, ametnikud ei kuulanud. Ka ei reageerinud nad X palvele lubada tal endale takso

tellida ja koju minna, vaid viisid ta politseibussi juurde. Politseiametnikud ei selgitanud

kordagi, miks tahetakse just teda kaasa võtta ning miks ta ei võiks taksoga koju minna.

Ainsaks põhjenduseks, öeldi, et ta on purjus. Samas oli X rahulik ega olnud kellelegi ohtlik.

Politseiametnikud paigutasid ta füüsilist jõudu kasutades politseibussi taha kongi ja jätsid

kaablisideme ta käte ümber. Seljataha seotud käte tõttu oli Xl keeruline politseibussi ronida

ning ametnikud kiirendasid tema liikumist põhjendamatu füüsilise jõuga teda tõugates ja

väänates ning tekitades talle tugevat valu. Kui buss jäi seisma, istus X umbes veerand tunni

jooksul seisva politseibussi kongis, ilma et talle oleks midagi selgitatud. Kogu selle aja

jooksul tundis X tugevat valu ja hirmu, kuna ametnike käitumise tõttu puudus tal nende vastu

usaldus. Seejärel viidi X Tallinna kainestusmajja. Alles pärast seda, kui ta pandi kambrisse

kõhuli maha, vabastati ta käed kaablisidemest. Eelneva tõttu tekkisid tal küünarliigese

distorsioon ja distensioon ning ülajäsemete mitut piirkonda haaravad pindmised vigastused,

mis on fikseeritud 15. juunil 2024 Põhja-Eesti regionaalhaigla erakorralise meditsiini

osakonnas.

Kaebuses leiti, et turvameestel puudus seaduslik alus X kinnipidamiseks ning et nad tekitasid

oma tegevusega Xle tugevat valu. Seega on turvamehi alust kahtlustada KarS § 121 lg-s 1 ja §

136 lg-s 1 sätestatud kuritegude toimepanemises. Politseiametnikud pidasid X kinni ja

toimetasid kainestusmajja seadusliku aluse ja sisulise vajaduseta. X oli oli rahumeelne ega

ohustanud ennast ega kedagi teist ning oli võimeline ise koju minema. Politseinikud kasutasid

teda politseibussi kongi surudes ebaproportsionaalset füüsilist jõudu ja jätsid põhjendamatult

kaablisideme kuni X arestikambrisse toimetamiseni tema kätele Seega on politseiametnikke

alust kahtlustada KarS § 136 lg-s 1 ja § 291 lg-s 1 sätestatud kuriteo toimepanemises.

X esindaja palus uurijal viivitamatult koguda kõigi valvekaamerate salvestised, mille

vaatevälja võis jääda X liikumine meelelahutusasutusest YYY kuni QQQ ning seal toimunud

sündmused. Samuti paluti koguda politseiametnike kehakaamerate salvestised ja erivahendi

kasutamise kohta koostatud protokoll.

Ühtlasi palus X esindaja talle viivitamatult edastada kõik Xga seotud menetlusdokumendid,

sh joobeseisundis isiku kainenema toimetamise protokoll, patrullpolitseinike ettekanne ja

erivahendi kasutamise protokoll.

Kriminaalmenetluse alustamata jätmine

2. PPA sisekontrollibüroo teatas 3. juulil 2024 kriminaalmenetluse alustamata jätmisest.

Teates selgitati, et PPA sisekontrollibüroo kujundab seisukoha ainult politseiametnike suhtes

ning turvameeste käitumise õiguspärasusele antakse eraldi hinnang. Menetleja leidis, et

politseiametniku vahetu sunni kasutamine oli proportsionaalne olukorrale ning X

kainenemisele toimetamine põhjendatud.

Asjaolude kontrolli tulemusel on selgunud, et politsei sai väljakutse aadressile XXX, Tallinn.

Teate kohaselt olid turvamehed pidanud kinni agressiivse joobes mehe, käerauad peal. Kohale

jõudnud patrull vestles turvameestega, kelle sõnul oli X katsunud klubis naisi ilma nende

1-24-5513

nõusolekuta ja seetõttu suunasid turvamehed X klubist välja. Väljas asus X uuesti naisi

tülitama, tekitades sellega konflikti teiste meesterahvastega. Kui turvamehed olukorda

sekkusid, muutus X agressiivseks ja osutas vastupanu, mille järgselt pidasid turvamehed X

kinni.

Patrulli palvel eemaldasid turvamehed Xlt käerauad. Xle anti korduvalt võimalus juhtunut

selgitada, kuid X seda ei teinud ja üritas eemale kõndida. Politsei üritas korduvalt saada

toimunu kohta Xlt vastuseid, kuid edutult. Kuna keegi ei soovinud X osas avaldust esitada,

otsustas patrull alkoholi tarvitanud X koju toimetada, kuid X keeldus oma koduaadressi

andmast. Mingil hetkel hakkas X vehkima küünarnukkidega. Politsei hoiatas teda ja palus

rahuneda, kuid X korraldustele ei allunud. Seetõttu kasutas patrull füüsilist jõudu ja paigutas

Xle käerauad. Kuna X keeldus politseile selgitusi andmast, oli politsei suhtes agressiivselt

meelestatud (osutades vastupanu), ei allunud korraldustele ja ohustas oma pealtükkiva

käitumisega teisi tänaval viibivaid isikuid, otsustati X toimetada kainestusmajja. Seda selgitati

ka Xle.

Teel kainestusmajja oli X politseisõidukis agressiivne, karjus ning lõi pead ja jalgu vastu

politseibussi kongiust. Tal esinesid joobetunnused. Xle selgitati, et kainestusmajas viibib ta

maksimaalselt 12 tundi. Enne kambrisse paigutamist osutas X füüsilist vastupanu, keeldudes

kambrisse minemast. Ka keeldus X alkomeetrisse puhumast ning kainenema paigutamisest

vabastamise dokumenti allkirjastamast. Visuaalsed vigastused Xl puudusid.

Vormikaamera salvestused selle intsidendi kohta puuduvad.

Lisaks on teates märgitud, millisel juhul vastab ametiisiku tegu KarS §-s 291 koosseisule,

millisel juhul võib politsei KorS § 30 lg 1 alusel isiku peatada ja teda küsitleda, kasutada

KorS § 79 lg 1 alusel käeraudu ning KorS § 42 lg 1 alusel toimetada täisealise isiku

kainenema ning kasutada seejuures vahetut sundi. Kriminaalmenetlust alustatakse vaid siis,

kui esineb küllaldaselt andmeid kuriteo toimepanemise kohta. Praegusel juhul alus

politseiametniku suhtes kriminaalmenetluse alustamiseks puudub.

Kaebus kriminaalmenetluse alustamata jätmise peale

3. X esindaja vaidlustas 15. juulil 2024 kriminaalmenetluse alustamata jätmise Põhja

Ringkonnaprokuratuuris, taotledes kriminaalmenetluse alustamist, kuriteo toimepanija

tuvastamist ja tõendite kogumist vastavalt kriminaalmenetluse standarditele.

Kaebuses leiti, et teatise põhjendused on ekslikud ja meelevaldsed ega põhine

kriminaalmenetluse standarditele. Kriminaalmenetluse alustamata jätmine, mille puhul

tuginetakse asjaoludele või tõenditele, millega kannatanul ei ole võimalik tutvuda, ja jäetakse

isegi teabeallikad nimetamata, on õigusvastane. Teates toodud väited on omavahel loogiliselt

vastuoludes ning ilmselgelt otsitud. PPA sisekontrollibüroo on jätnud küll kriminaalmenetluse

alustamata, kuid teadmata menetluses või viisil küsinud selgitusi toimunu kohta

politseiametnikelt ja kainestusmaja töötaja(te)lt ning ilmselt kogunud veel tõendeid. Selliselt

tegutsedes on PPA pöördunud sisuliselt 24 aastat ajas tagasi, kui kehtis veel nn

kriminaalmenetluse algatamise staadium, eksides sellega praegu kehtiva õiguse vastu.

Tõendid on kogutud, aga kaebajal ei ole võimalik neid näha ega kontrollida, kas neid on

hinnatud õigesti. Teates esitatud kirjelduse põhjal on tõendeid hinnatud vääralt ning ilmselt

1-24-5513

jäetud arvestamata tõendid, millest nähtuvad kuriteoteates esitatud verisooni toetavad

asjaolud.

Teates kirjeldatust ei nähtu ühtegi veenvat põhjendust selle kohta, et X oleks olnud oluliselt

ohtlik endale või kellelegi teisele ning tema kinnipidamine ja kainenemisele toimetamine

olnuks vältimatu. Seega ei saanud olla põhjendatud ka jõu kasutamine või käeraudade

panemine. Kogu põhjendus X kinnipidamiseks ja kainenema toimetamiseks on see, et Xl oli

joove. Ülejäänud sisustamata ja konkretiseerimata väited on otsitud tagantjärele. Riigikohus

on leidnud (varem kehtinud politseiseaduse kontekstis), et politsei arestimajja kainenemisele

toimetamiseks peab esinema nii joove kui vahetu oht. (RKHKo 17.04.2007, nr 3-3-1-98-06,

p-d 13 ja 19.) Samuti on Euroopa Inimõiguste Kohus märkinud, et Euroopa inimõiguste ja

põhivabaduste kaitse konventsiooniga ei ole kooskõlas vabaduse võtmine üksnes lähtudes

asjaolust, et isik on alkoholi tarbinud. (EIK 04.04.2000 otsus asjas nr 26629/95, Litwa vs.

Poola, p-d 60–63; EIK 08.06.2004 otsus asjas nr 40905/98, Hafsteinsdóttir vs. Island, p 42.).

PS § 20 lg 1 p 5 sisaldab samuti vabaduse võtmise täiendava tingimusena ohtu iseendale või

teistele.

Teatise koostaja paneb olulist rõhku väidetele, justkui oleks X politseibussis ja kainestusmajas

olnud agressiivne ja osutanud vastupanu. Isiku kinnipidamist või talle käeraudade panemist

ega tema kainenemisele toimetamist ei saa põhjendada asjaoludega, mis leiavad aset hiljem.

On ebatavaline, et olukorras, kus väidetavalt isik osutab politseiametnikele vastupanu ning on

ohtlik endale või teistele, ei lülitanud politseiametnikud vormikaameraid tööle ega

jäädvustanud suhtlust Xga ja tema väidetavat vastupanu. Kohta, kus X väidetavalt käitus

agressiivselt ja hakkas vastu politseiametnikele, filmis vähemalt kaks turvakaamerat kahest

erinevast suunast, kuid turvakaamera salvestistele viidatud pole.

Üks kesksetest etteheidetest on see, et politseiametnikel puudus igasugune põhjendus nõuda

selgitusi Xlt, vaid seda oleks pidanud nõudma ründajatelt. Keegi ei soovinud X suhtes

politseile avaldust esitada, millest võisid politseiametnikud järeldada, et X ei ole midagi sellist

teinud, milles teda süüdistati. Järelikult ei näinud politseiametnikud X tegevuses ühegi süüteo

tunnuseid. Seevastu soovis X esitada avalduse teda rünnanud meeste kohta, kuid seda

politseiametnikud ignoreerisid. X suhtes ei alustatud ühtegi süüteomenetlust.

Teates esitatud väited toetavad X versiooni, mille kohaselt puudus mistahes põhjus tema

toimetamiseks kainestusmajja. Väites, et politsei palus turvatöötajatel Xlt käerauad maha

võtta ja soovis ta koju viia, möönab teate koostaja, et X ei olnud agressiivne ega kellelegi

ohtlik. Ka ei nähtu teatest ühtegi veenvat põhjendust selle kohta, et X oli ohtlik endale sel

määral, et politsei pidi ta koju kainenema toimetama ja ta ei oleks tohtinud endale taksot

tellida.

PPA rõhuasetus on sellel, et Xl olid joobetunnused. Ilmselt püüab PPA joobetunnuste

esinemisest tuletada alust isiku suhtes jõu ja kinnipidamise kohaldamiseks. See on lubamatu.

Väide, justkui oleks X hakanud mingi aeg küünarnukkidega vehkima, on meelevaldne ning

ilmselt ümber lükatav turvakaamerate videosalvestistega.

See, et X keeldus oma aadressi andmast, on pooltõde. X keeldus aadressi avaldamast üksnes

teda rünnanud isikute ees. Ka on moonutatud pooltõde väide, et X proovis mitmel korral

1-24-5513

eemale kõndida. Kuivõrd kellelgi ei olnud X suhtes etteheiteid, sooviski ta ründajatest

eemalduda ja tellida endale takso. Ta ei põgenenud politsei eest ega osutanud politseile

füüsilist vastupanu.

Kui X käitunuks tõesti pealetükkivalt, olnuks kainenema toimetamine välditav olnud näiteks

sellega, kui Xle oleks võimaldatud tellida takso ja koju sõita, nagu ta soovis. Menetluse

alustamata jätmise teates kirjeldatust on selge, et X ei olnud endale ega kellelegi teisele ohtlik.

Allumata jätmine politseiametnike korraldustele selgitada, miks võõrad teda tänaval ründasid,

ei ole oluliseks ohuks ei Xle ega kellelegi teisele, mida oleks vaja tõrjuda isiku

kinnipidamisega. Mitteallumine põhjendamatule korraldusele avaldada enda elukoha aadress

teda rünnanud isikute kuuldes ja mittenõustumine sellega, et just tema peab selles olukorras

poliseiga kaasa minema, ei ole selliseks ohuks ei isikule endale ega kellelegi teisele, mida

oleks vaja tõrjuda isiku kinnipidamisega.

Väited, et X olnuks agressiivne politsei suhtes ning osutanud vastupanu, on jäänud

sisustamata. X oli šokeeritud esiti sellest, et võõrad mehed teda tänaval ründasid ja talt

vabaduse võtsid ning et politseiametnikud asusid ründajate poolele ja soovisid veenvat

põhjust nimetamata kinni pidada hoopis ründajate asemel tema.

Politseiametnikega mittenõustumine ja püüd neid verbaalselt veenda end mitte kaasa võtma ja

hoopis tegelema tegelike ründajatega, ei õigusta käeraudade kasutamist. KorS § 79 lg 1 järgi

võib käeraudu kasutada üksnes juhul, kui on alust arvata, et isik võib rünnata teist isikut,

osutada politseile füüsilist vastupanu või põgeneda, ennast vigastada vms. Ühtegi sellist alust

ei esinenud.

Asudes asjaolusid kontrollima, jaatas teate koostaja, et kuriteoteatest nähtus kuriteokahtlus

ning see ei olnud pelgalt teoreetiline. KrMS § 193 lg 1 kohaselt alustatakse

kriminaalmenetlust esimese uurimis- või muu menetlustoiminguga. Seega tulnuks alustada

kriminaalmenetlust ja koguda tõendid kriminaalmenetluse standardeid järgides.

Arvestades, et kuriteoteates kirjeldatud verisooni tõendatuse korral vastaks etteheidetav

tegevus kuriteokoosseisu tunnustele, see ei oleks aegunud ning kaebus ei ole pelgalt

teoreetiline, tuleb alustada kriminaalmenetlust.

Ringkonnaprokuratuuri määrus

4. Põhja Ringkonnaprokuratuur jättis 30. juuli 2024 määrusega kaebuse rahuldamata.

Prokuratuur nõustus PPA seisukohaga kriminaalmenetluse aluse puudumise kohta.

Kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatise aluseks olnud dokumentidest selgus, et kutsele

15. juunil 2024 kell 03.54 aadressile XXX reageerisid kaks politseiametnikku. Teatajaks oli

turvamees, kes kirjeldas agressiivset meest, kellele on pandud käerauad. Turvamehed panid

mehe raudu, kuna ta tülitas naisterahvaid.

Patrullpolitseiniku 27. juuni 2024 ettekandest nähtub, et politseiametnikud vestlesid

sündmuskohal turvatöötajatega, kes olid X kinni pidanud. Turvatöötajad selgitasid, et

kinnipeetu oli klubis YYY katsunud naisi ilma nende nõusolekuta. Meesterahvas oli klubist

eemaldatud, kuid ta jätkas oma tegevust tänaval, tülitades naisterahvaid ja tekitades sellega

konflikti meesterahvastega. Politseiametnikud lasid turvameestel eemaldada Xlt käerauad

1-24-5513

ning üritasid saada temalt juhtunule selgitust, kuid X üritas eemale kõndida ja rääkida teiste

isikutega. Mees otsustati koju viia ja talt küsiti, kus ta elab. X üritas taas ära minna ja vehkis

küünarnukkidega. Politseiametnikud hoiatasid teda korduvalt, kuid ta ei rahunenud maha.

Seetõttu otsustas patrullpolitseinik kasutada käeraudade paigaldamiseks füüsilist jõudu.

Turvatöötajad aitasid käeraudade paigaldamisele kaasa. Kuna X oli alkoholijoobes, tema

koordinatsioon ja reaktsioonivõime olid häiritud, siis otsustati ta viia kainenema. Kainenema

toimetamisel oli X patrullsõiduki kongis agressiivne, karjus ning lõi oma pead ja jalgu vastu

kongi ust.

Joobeseisundis isiku kainenema toimetamise protokollist nähtub, et isikul visuaalsed

vigastused puuduvad.

Kainestusmaja turvakaamerate videosalvestistest ei nähtu, et politseiametnikud oleks X suhtes

tarvitanud vägivalda. Videosalvestistest nähtub, et X keeldub indikaatorvahendisse puhumast

ega allu politseiametnike korraldustele ning vaidleb sõnaliselt vastu.

Politseiametnikud ei ole Xlt vabadust ebaseaduslikult võtnud (õigus paigutada isik

kainestusmajja tuleneb KorS § 42 lg-st 1). Ka puudub politseiametnike tegevuses KarS §-s

291 sätestatud kuritoekoosseisu tunnused, kuna kainestusmaja turvakaamerate

videosalvestisest ei nähtu, et politseiametnikud tarvitasid tema suhtes vägivalda. Käeraudade

kasutamisel lähtuti KorS § 76 lg-st 1 ja KorS § 79 lg-st 1.

Kaebus ringkonnaprokuratuuri määrusele

5. X esindaja esitas 8. augustil 2024 ringkonnaprokuratuuri määruse peale kaebuse,

milles palus kriminaalmenetluse alustamist, kahtlustatavate tuvastamist ja tõendite kogumist.

Sealhulgas kordas kaebuse esitaja oma taotlust koguda sündmuskoha turvakaamerate

salvestised. Kaebuses leiti, et ringkonnaprokuratuuri määrus on põhjendamatu, sest kaebuse

lahendamisel ei ole prokurör sisuliselt käsitlenud ühtegi kaebuse väidet.

Kaebaja on esitanud teabenõude PPA-le, et saada kõik kõnesoleva juhtumiga seotud

dokumendid, ettekanded ja PPA valduses olevad turvakaamerate salvestused. PPA on

väljastanud üksnes joobeseisundis isiku kainenema toimetamise protokolli ja

patrullpolitseinik W 27. juuni 2024 ettekande. Sellest võinuks järeldada, et rohkem

dokumente või salvestisi PPA-l ei ole, kuid määrusest nähtuvalt on ringkonnaprokurör siiski

saanud tutvuda ka kainestusmaja turvakaamerate salvestistega. Neid salvestusi pole tänaseni

kaebajale tutvustatud, kuigi ta on neid selgesõnaliselt küsinud.

Määruse kohaselt nähtub turvakaamerate videosalvestistest, et X vaidleb sõnaliselt vastu teda

kainenema toimetanud ametnikele. Sellega on määruse koostaja möönnud, et X ei olnud

agressiivne ega osutanud ametnikele füüsilist vastupanu, tuvastades seeläbi tegelikult, et

kriminaalmenetluse alustamata jätmise põhjendused (mille kohaselt oli X muuhulgas

kainestusmajas agressiivne) ei vasta tõele. Ka on inimlik olla ärritunud ja mitte koostööaldis

pärast seda, kui oled alusetult kinni peetud, sulle on ebaseaduslikult paigaldatud käerauad,

oled jõuga surutud ja väänatud politseibussi kongi ning sulle on keeldutud kaitsja juuresolekut

võimaldamast.

Patrullpolitseiniku ettekandest nähtuvalt otsustati X koju viia, kuna temalt ei saadud selgitusi,

miks võõrad mehed teda ründasid ja keegi ei soovinud tema suhtes avaldust esitada. Sellega

1-24-5513

möönab protokolli koostanud ametnik, et seaduslikke aluseid X kainenema toimetamiseks ei

esinenud ning X otsustati kinni pidada ja ära viia, kuna viimane ei andnud ametnikele selliseid

selgitusi, mida nad soovisid. Ka kinnitab patrullpolitseinik, et otsus kaebaja kinni pidada ja

kaasa viia oli tehtud väga väikese aja jooksul pärast ametnike saabumist ja enne X väidetavalt

agressiivseks muutumist.

Patrullpolitseinik on ettekandes kinnitanud, et keegi ei soovinud X osas avaldust politseile

esitada. Sellest võisid politseiametnikud järeldada, et X ei ole midagi sellist teinud, milles

teda rünnanud võõrad teda süüdistavad. X suhtes ei alustatud ühtegi süüteomenetlust.

Menetluse alustamata jätmisest ilmneb, et X käitumine avalikus kohas ei rikkunud ka

politseiametnike hinnangul käitumise üldnõudeid. Eeltoodu on oluline, arvestades teatises

märgitud sisustamata ja umbmääraseid etteheiteid X käitumisele.

Riigiprokuratuuri määrus

6. Riigiprokuratuur jättis 9. septembri 2024 määrusega X esindaja kaebuse rahuldamata,

nõustudes PPA ning ringkonnaprokuratuuri seisukoha ja argumentidega kriminaalmenetluse

aluse puudumise kohta.

Kriminaalmenetluse alustamiseks peab uurimisasutusel või prokuratuuril tekkima temale

esitatud materjalide pinnalt siseveendumus kuriteo toimepanemise kohta. Praegusel juhul

kuriteoteate ja esitatud kaebuste alusel prokuratuuril seesugust siseveendumust ei kujune, sest

pole võimalik sedastada kuriteo tunnuseid kellegi käitumises.

Politseiametnike korraldustele mitteallunud, agressiivselt käitunud (väidetavalt tülitas

naisterahvaid, ei allunud kohale kutsutud politseiametnike korraldustele, vehkis kätega, üritas

lahkuda, oli patrullsõiduki kongis agressiivne, karjus, lõi oma pead ja jalgu vastu kongi ust)

ning sealjuures alkoholijoobes olnud isiku suhtes füüsilise jõu ja erivahendi (käeraudade)

rakendamine ning seesuguse isiku kainestusmajja toimetamine politseiametnike poolt oli igati

põhjendatud ning sealjuures sugugi mitte ebaseaduslik (ebaproportsionaalne või ebavajalik).

Kuna teatud füüsilise jõu ja erivahendi kasutamine politseiametnike poolt oli antud juhul

seaduslik, siis on välistatud nende vastutus KarS § 291 järgi kvalifitseeritavas

võimuliialduses.

Samuti ei saa joobes ja agressiivselt meelestatud ning sealjuures politseiametnike

korraldustele mittealluva isiku kinnipidamist, politseisõidukiga kainestusmajja transportimist

ja kainenemisele panemist käsitleda vabaduse võtmisena KarS § 136 mõttes. Ka nimetatud

kuriteokoosseis eeldab siiski toimepanija tegutsemist seadusliku aluseta. Õigus joobes isiku

kainestusmajja paigutamiseks tuleneb KorS § 42 lg-st 1.

Vaieldamatult rakendati X suhtes politseiametnike poolt mingisugust füüsilist jõudu ja

kasutati käeraudu (erivahendit) ning KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kehalise

väärkohtlemise objektiivne koosseis võib ametnike käitumises olemas olla (X käed pandi

jõuga raudu, isik paigutati politseisõidukisse ja hiljem kainenemisele), sest pole kahtlust, et X

tundis politseinike tegevuse tagajärjel valu ning tema kätele võisid tekkida pindmised

ebaolulised kahjustused (kahjustused võisid tekkida ka siis, kui X patrullsõidukit tagus), kuid

kõnealusel juhul politseiametnike käitumine ei olnud ebaseaduslik. Materjalidest nähtuvalt ei

kasutanud politseiametnikud füüsilist jõudu ega erivahendit X suhtes ebaseaduslikult ning

1-24-5513

politseinike eesmärgiks ei olnud X mitte lihtsalt niisama kehaliselt väärkohelda ega tema

suhtes lihtsalt niisama ebaseaduslikult erivahendit kohaldada, vaid rahustada korrakaitsjatele

allumatut, sealjuures avalikus ruumis agressiivselt ja kontrollimatult käituvat isikut ning

sundida teda politseiametnike seaduslikele korraldustele alluma. Korrakaitsjate poolt füüsilise

jõu/vahetu sunni ja erivahendite kasutamise eeldused sätestab korrakaitseseadus. Kui

kuriteokoosseis on olemas, kuid esineb õigusvastasust välistav asjaolu, on isiku käitumine

õiguspärane. Kõnealusel juhul on teo õigusvastasus välistatud korrakaitseseaduse sätetega

(KorS § 30, KorS § 42, KorS § 76, KorS § 79).

Riigiprokurör ei nõustunud, et füüsilise jõu ja erivahendi kasutamine ning kainenemisele

toimetamine ei olnud X puhul vajalik, sest ta polnud endale ega teistele ohtlik, ei käitunud

agressiivselt jne. Materjalidest nähtuvalt oli X alkoholijoobe seisundis, kusjuures ei pruukinud

kõike teda ümbritsevat päris adekvaatselt tajuda, mistõttu tuleb tema väidetesse suhtuda

kriitiliselt. Üldtuntud on see, et alkoholijoobes inimene võib käituda ettearvamatult, vahel

agressiivselt, kohati kontrollimatult, võib mõnel juhul ärrituda, kui talle ei meeldi kõik

ümberringi toimuv (ümbritsevate inimeste, näiteks korrakaitsjate käitumine jne) ning kõige

aset leidnu taasesitamisega (oma käitumise reprodutseerimisega) ei pruugi seesugune isik

hiljem kuigi usaldusväärselt toime tulla (näiteks väidetakse kuriteoteates, et turvatöötajate

poolt X käte fikseerimiseks kasutatud kaabliside eemaldati alles kainestusmajas, kuid

tegelikult vabastati X käed tollest kaablisidemest juba politsei saabudes. Alles siis, kui X taas

agressiivseks muutus, paigaldas politsei talle käerauad). Alkoholijoobes isiku ütlustele ei saa

rajada kellegi süüstamist. Pole välistatud, et mõni joobnud mees naisterahvaid tülitab,

nendega koos olevate meesterahvastega riidu kisub, korda looma saabunud korrakaitsjate

suhtes allumatult käitub ja kõike seda hiljem konkreetselt ei mäletagi.

Korrakaitsjate ülesanne on kaitsta korda ja seda järgivate inimeste turvalisust. Ei ole eluliselt

usutav, et meelelahutusasutuse turvatöötajad hakkaksid ilma igasuguse põhjuseta kinni

pidama igati korrektselt käituvat klienti ja viimasele politseid välja kutsuma. Samuti pole

eluliselt usutav, et kohale kutsutud politseiametnikud asuksid korrektselt käituvat, rahulikku

ja korrakaitsjatele kuuletuvat inimest ilma põhjuseta lihtsalt niisama n-ö kimbutama. See, et

keegi ei soovinud X osas avaldust esitada, ei tähenda veel, et ühelgi meelelahutusasutuses

viibinu naisterahval (või tolle kaaslasel) poleks Xle seoses väidetava tülitamisega

pretensioone olnud. X käitumise suhtes pretensioone omavad isikud võib-olla püüdsid vältida

sekeldusi korrakaitsjatega.

Alkoholijoobes X on ise oma kontrollimatu käitumise ning korrakaitsjate seaduslikele

korraldustele mitteallumisega põhjustanud tema suhtes füüsilise jõu ja erivahendi

(käeraudade) kasutamise, kusjuures politseiametnike poolt kasutati jõudu ja erivahendit

üksnes X rahustamiseks ja korrale kutsumiseks (korraldustele allutamiseks), samuti

kainenema toimetamiseks, et isik enda ja teiste inimeste julgeolekut/turvalisust ei ohustaks

(s.o jõudu kasutati igati proportsionaalselt ja kindlasti mitte ülemäära, erivahendit kasutati

igati põhjendatult). Füüsilise sunni (füüsilise jõu ja erivahendi) kasutamine X suhtes oli

põhjendatud ja proportsionaalne ning seega seaduslik.

1-24-5513

Kokkuvõttes asus riigiprokurör seisukohale, et politseiametnike ega kellegi teise käitumises ei

ole sedastatavad KarS § 136, § 291 või § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo ega ühegi teise

karistusseadustikus ettenähtud kuriteo tunnused.

Kaebus Riigiprokuratuuri määruse peale

7. X esindaja esitas Riigiprokuratuuri määruse peale kaebuse, milles taotleb

Riigiprokuratuuri määruse tühistamist ja Riigiprokuratuuri kohustamist alustama

kriminaalmenetlust. Ühtlasi taotletakse süüdistuskohustusmenetlusega seotud menetluskulude

riigi kanda jätmist.

Teatise põhjendused on ekslikud ja meelevaldsed ega põhine kogutud tõenditele. Teates

kirjeldatud „asjaolude kontrollis“ selgunud väited on omavahel loogiliselt võimatutes

vastuoludes ning ilmselgelt otsitud. Kaebaja õiguslikele väidetele pole läbivalt üldse

tähelepanu pööratud. Kõik menetlejad on kaudselt heitnud ette, et kaebaja ei ole esitanud

tõendeid, mis võimaldaks etteheidetavad kuriteod tuvastada. Samal ajal on kaebuse

lahendajad eiranud kaebaja taotlust turvakaamerate videote hankimiseks. Turvakaamerate

videod oleks hõlpsalt võimaldanud tuvastada sündmuste käigu ja teha järelduse, kas

kriminaalmenetluse jätkamiseks on alust või mitte. Seni nimetamata põhjusel ei ole

turvakaamerate salvestisi kogutud, samuti on kõigis astmetes seda küsimust täielikult

ignoreeritud.

Kaebuses korratakse varasemates kaebustes esitatut ning lisatakse järgmist. PPA

sisekontrollibüroo teatis tugineb sisuliselt ainsa ja peamise tõendina patrullpolitseinik W

selgitustele (allkirjastamata „Ettekanne“) ja sama ametniku koostatud joobeseisundis isiku

kainenema toimetamise protokollile. Kuigi kaebaja on toonud välja rea argumente selgituste

usaldusväärsuses kahtlemiseks, samuti põhjendud vastuolude ja väärade või puudulike

käsitluste esinemist PPA teatises, on nii PPA, ringkonnaprokurör kui riigiprokurör oma

otsustustes need argumendid täielikult tähelepanuta jätnud. Sisuliselt loevad

sisekontrollibüroo töötaja ja prokurörid piisavaks „asjaolude tuvastamiseks“, et isik, kellele

kuritegude toimepanemist ette heidetakse, kirjutab e-kirjas „ettekande“, milles justkui

kinnitab, et tema midagi valesti ei teinud.

Patrullpolitseiniku ettekande kohaselt ei pannud politseinik vormikaamerat tööle, kuna X oli

politseinike saabudes rahulik ning sel hetkel, kui X väidetavalt muutus agressiivseks, ei olnud

enam aega kaamerat tööle lülitada. Samas väidab ametnik, et kui X hakkas küünarnukkidega

vehkima ja üritas minema minna (mitte joosta), anti talle mitu korda korraldus rahuneda. On

eluliselt võimatu olukord, kus on aega mitu korda anda korraldusi, kuid ei ole võimalik

vajutada ühte suurt lihtsasti ligipääsetavat rinnal asuvat nuppu. Samuti on eluliselt võimatu

olukord, kus eemale kõndiv ja küünarnukkidega vehkiv isik oleks politsei suhtes nii

agressiivne, et ametnik ei jõuaks vajutada vormikaamera nuppu ja peaks reageerima jõuga.

Nendest vastuoludest võib järeldada, et vormikaamera salvestust ei ole, kuna see kinnitaks X

versiooni juhtunust.

Kuigi kaebaja on alates kuriteokaebuse esitamisest taotlenud turvakaamerate salvestiste

kogumist, on PPA sellega maksimaalselt venitanud ja sellega salvestiste saamine ilmselt

võimatuks muutnud (kuivõrd need lindistatakse ajas üle või kustutatakse).

1-24-5513

Seoses väitega, et X keeldus oma elukoha aadressi avaldamast, on oluline, et joobeseisundis

isiku kainenema toimetamise protokollis on lahtrisse „elukoht“ politseiametnik omakäeliselt

kirjutanud X elukoha aadressi „PPP“ ning lahtrisse „elukohta ei saa toimetada, kuna:“ on

märgitud „elukoht ei ole teada“. Selline vastuolu protokollis näitab ilmekalt Xlt vabaduse

võtmise põhjendamatust. Seega oli politseiametnikele X elukoht teada.

Menetlus ringkonnakohtus

8. Ringkonnakohtu taotlusel edastasid PPA ja Riigiprokuratuur kohtule kontrollimiseks

nii kõnealuse kriminaalasja materjalid kui ka kriminaalasja nr 24231752551 materjalid.

Kriminaalasjas nr 24231752551 anti hinnang turvameeste käitumise õiguspärasusele.

Ühtlasi palus ringkonnakohus PPA-lt teavet, kas X või tema esindaja on esitanud PPA-le

teabenõude saamaks kõik kriminaalasja materjalid, sh kainestusmaja turvakaamerate

salvestisted.

PPA sisekontrollibüroo vastas, et X esindajalt on 16. juulil 2024 laekunud PPA

sisekontrollibüroole järgmine teabenõue:

„Tere! Kordan siinsega enda 19. juuni 2024 kuriteoteates sisaldunud teabenõuet: Palun

mulle edastada kõik X (ik XXXXXXXXXXX) 15. juunil 2024 kinnipidamisega ja

kainestusmajja toimetamisega seoses koostatud menetlusdokumendid (sealhulgas erivahendi

kasutamise protokoll, joobeseisundis isiku kainenema toimetamise protokoll,

patrullpoliseinike ettekane, väljakutse transkriptsioon jne).“

Videosalvestust ei ole X esindajale väljastatud, kuna sellesisulist teabenõuet pole

sisekontrollibüroole laekunud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Riigiprokuratuuri määruse tühistamiseks ja kriminaalmenetluse alustamiseks ei ole

alust.

10. Ringkonnakohus ei nõustu kaebuse väitega, et PPA on tegutsenud õigusvastaselt, kuna

on alustamata jäetud kriminaalmenetluses kogunud tõendeid. Õiguskirjanduses on selgitatud,

et kriminaalmenetluse alustamisele eelneb otsustamisprotsess, mille käigus menetleja hindab,

kas kriminaalmenetluse läbiviimiseks on olemas vajalik ajend ja alus. Sellise eelmenetluse

käigus on menetlejal õigus vajadusel koguda otsustamiseks täiendavat teavet. Samuti tohib

menetluse alustamise küsimuse otsustamisel aluseks võtta juba menetleja käsutuses

olemasolevat teavet ja avalikest allikatest kättesaadavat infot (Kriminaalmenetluse seadustik.

Kommenteeritud väljaanne. Koostajad E. Kergandberg ja P. Pikamäe. Tallinn: Juura 2012, §

193, komm 1). Seega on menetlejal õigus ka kuriteokaebuses esitatu kontrollimiseks ja

kriminaalmenetluse alustamise üle otsustamisel hinnata tema käsutuses olevat teavet.

Praegusel juhul ringkonnakohus menetleja tegevuses midagi õigusvastast ei näe.

11. Põhjendamatu on kaebaja etteheide, et ta ei ole saanud tutvuda kainestusmaja

turvakaamerate salvestistega, ehkki ta on seda selgesõnaliselt küsinud. PPA sisekontrollibüroo

vastusest nähtuvalt on X esindaja palunud endale edastada kõik menetlusdokumendid, mis on

1-24-5513

seoses X kinnipidamise ja kainestusmajja toimetamisega koostatud, kuid kainestusmaja

videosalvestist ta küsinud pole.

12. Kriminaalmenetluse alustamata jätmise sisuliste põhjenduste osas heidab kaebuse

esitaja ette, et menetluse alustamata jätmisel on PPA tuginenud sisuliselt ainsate tõenditena

patrullpolitseiniku W selgitustele ja sama ametniku koostatud joobeseisundis isiku kainenema

toimetamise protokollile. Kaebaja sõnul on ta toonud välja mitmeid argumente, mis annavad

alust politseiametniku selgituste usaldusväärsuses kahelda, kuid kõik menetlejad on jätnud

need argumendid tähelepanuta.

Ringkonnakohus nendib, et kriminaalmenetluse alustamata jätmine tugineb suures osas

patrullpolitseiniku ettekandele. Tegemist on ühega kahest politseinikust, kelle tegevus on

kuriteokaebuse kohaselt olnud ebaseaduslik. Seetõttu tuleb ettekandes toodut kahtlemata

kriitiliselt hinnata. Sama kehtib aga ka kuriteokaebuse esitaja väidete suhtes. Nagu

riigiprokurör on määruses osutanud, oli X kuriteokaebuses kirjeldatud sündmuste ajal

alkoholijoobes ega pruukinud sündmusi adekvaatselt tajuda. Erinevalt kaebuse esitajast ei näe

ringkonnakohus patrullpolitseiniku ettekandes vastuolusid, mis annaksid alust seal toodus

kahelda. Küll aga on põhjust kahelda X versioonis sündmuste käigu kohta. Nii asja

materjalide kui ka kriminaalmenetluse alustamata jätmise vaidlustamiseks esitatud kaebuste

põhjal on järeldatav, et kuriteokaebuses on toimunut kirjeldatud mitmes aspektis teisiti, kui

see tegelikult aset leidis või on jäetud olulised asjaolud välja toomata.

13. Kuriteokaebuse kohaselt sidusid turvamehed X käed eelduslikult kinni

kaablisidemega. Üliolulisena on kaebuses nimetatud asjaolu, et sündmuskohale saabunud

politseinikud ei vabastanud kohe kaablisidet X käte ümbert, vaid tegid seda alles siis, kui X

oli kainestusmaja kambrisse kõhuli maha pandud. Lisaks heidetakse ette, et politseiametnikud

ei vastanud ühelegi X küsimusele: „näiteks, miks politsei temaga ei soovi temalt saada ütlusi

rünnaku kohta ja läheb kuuldeulatusest kaugemale ründajaga midagi arutama“. X sõnul

püüdis ta politseinikele selgitada, et teda on õigusvastaselt rünnatud ja talt on õigusliku

aluseta vabadus võetud, politseiametnikud teda aga ei kuulanud. Ka ei reageerinud nad X

palvele lubada tal endale koju minemiseks takso tellida.

Patrullpolitseiniku ettekandest nähtub, et turvamehed ei kasutanud X kätel mitte kaablisidet,

vaid käeraudu. Tõsi, kuriteokaebuse kohaselt ei näinud X, millega tal käed kinni seoti ja

eelduslikult tehti seda kaablisidemega. Samas viitab selline eksimus asjaolule, et X pole

tajunud või kirjeldanud toimunut päris adekvaatselt. Eelnevad menetlejad on

patrullpolitseiniku ettekandele tuginedes toonud välja ka, et esialgu palusid

patrullpolitseinikud turvameestel käerauad Xlt ära võtta. Käerauad pandi Xle tagasi siis, kui ta

muutus taas agressiivseks. Ka nähtub ettekandest, et Xle anti korduvalt võimalus juhtunut

selgitada, kuid X seda võimalust ei kasutanud. Patrullpolitseiniku ettekandest selgub seegi, et

esialgu soovisid politseinikud X koju viia, kuid see ei õnnestunud, kuna X keeldus oma

koduaadressi andmast. Asjaoludele, et tegelikult vabastati X käed vahepeal käeraudadest ja et

politseinikud küsisid talt selgitusi ja soovisid ta koju viia, pole kriminaalmenetluse alustamata

jätmisele esitatud kaebuses ega hilisemates kaebustes vastu vaieldud. Selle asemel on püütud

neis leida vastuolusid, mis peaksid näitama politseinike tegevuse ebaseaduslikkust.

1-24-5513

13.1.

Nii leitakse, et politseinikel puudus igasugune põhjendus nõuda Xlt selgitusi ning et

selgitusi pidanuks nõudma ründajatelt, kellena kaebuse esitaja käsitab turvamehi. Kaebuse

esitaja hinnangul on see lausa kaebuse üks kesksetest etteheidetest. Sellega räägib kaebuse

esitaja ise vastu kuriteokaebuses väidetule, mille kohaselt politsei Xlt mingeid selgitusi ei

küsinudki ning et selgitusi küsiti just turvameestelt. Ettekande kohaselt suhtlesid politseinikud

esmalt turvatöötajatega ning seejärel andsid Xle võimaluse juhtunut selgitada.

Ringkonnakohus ei näe midagi taunitavat selles, et politseinikud pöördusid esmalt väljakutse

teinud turvatöötajate poole ega selles, et ka Xlt juhtunu kohta selgitusi küsiti.

13.2.

Sellest, et politsei palus turvameestel käerauad eemaldada, on kaebuse esitaja

järeldanud, et X ei olnud agressiivne ega ohtlik. Tutvunud asja materjalidega ringkonnakohus

selle järeldusega ei nõustu. Politseiniku ettekandest nähtub, et kuigi esialgu käitus X

rahulikult, muutus ta uuesti agressiivseks, mistõttu pani politsei Xle käerauad uuesti peale.

Politseinike käitumine näitab, et käeraudu kasutati uuesti siis, kui see oli tulenevalt

ohuhinnangust vajalik.

13.3.

See, et Xlt koduaadressi tõepoolest küsiti ja et X keeldus seda andmast, on kaebuse

esitaja hinnangul pooltõde, millega õigustatakse X õigusvastast kinnipidamist. X keeldus oma

koduaadressi avaldamast üksnes teda väidetavalt rünnanud turvameeste juuresolekul.

Ringkonnakohus ei pea eluliselt usutavaks, et Xl polnud kuidagi võimalik politseinikele oma

koduaadressi anda nii, et turvamehed seda ei kuuleks. Küll aga kinnitab eeltoodu, et esmalt

soovisid politseinikud X koju viia. Seda ei muuda kaebuses märgitu, et kuna X elab

rahvastikuregistrijärgsel aadressil, oli politseinikel võimalik tema kodune aadress

andmebaasist tuvastada. Politseinikel on võimalik kindlaks teha küll isiku rahvastikujärgne

aadress, kuid see ei pruugi alati kokku langeda isiku tegeliku elukoha aadressiga. Oma

tegeliku elukoha aadressi kohta saanuks politseile teavet jagada X ise.

Eeltoodust tulenevalt on politseiametnike tegevuse õiguspärasuse hindamisel ringkonnakohtu

hinnangul põhjendatud tugineda just patrullpolitseiniku ettekandes märgitule.

14. Kaebaja leiab ka, et kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatest ei nähtu veenvaid

põhjendusi, et X oleks olnud oluliselt ohtlik endale või kellelegi teisele ja tema kinnipidamine

ja kainenemisele toimetamine olnuks vältimatu. X kinnipidamist ja kainenema toimetamist on

põhjendatud sellega, et tal oli joove. Kui politseinikud uskunuks, et X on endale või teistele

ohtlik, saanuks seda ohtu tõrjuda sellega, et Xl oleks lastud tellida koju sõitmiseks takso.

Kuivõrd ei nähtu, et X olnuks kellelegi ohtlik, ei ole põhjendatud ka X suhtes jõu ja

käeraudade kasutamine.

KorS § 42 lg 1 kohaselt võib politsei joobeseisundis täisealise isiku toimetada tema elu- või

ööbimiskohta või kainenema politsei arestimajja või arestikambrisse või vanglasse, kui see on

vältimatu isikust endale või teisele isikule lähtuva olulise ohu tõrjumiseks. KorS § 79 lg 1

kohaselt võib politsei kasutada isiku suhtes käeraudu mh juhul, kui on alust arvata, et isik võib

rünnata teist isikut või osutada korrakaitseorgani ametiisikule füüsilist vastupanu.

Joobeseisundis isiku kainenema toimetamise protokollis on X kainenema toimetamise

õigusliku alusena märgitud: 1) isikust teisele isikule lähtuva olulise ohu tõrjumiseks ja 2)

vägivalla oht teisele isikule. Seega on patrullpolitseinik leidnud et Xst lähtub vägivalla oht

1-24-5513

teisele isikule ja selle ohu tõrjumiseks on vaja ta kainenema toimetada. Seda ohtu pole

põhjendatud mitte X joobeseisundi, vaid tema käitumisega.

Patrullpolitseiniku ettekandest nähtuvalt oli politsei saanud väljakutse agressiivse joobes

mehe kohta, kelleks osutus X. Turvameestega suheldes selgus, et X oli katsunud klubis YYY

naisi ilma nende nõusolekuta, mistõttu pidid turvatöötajad ta klubist välja viima. Turvamehed

jäid aga X jälgima ning nägid, et ta jätkas naisterahvaste tülitamist ja et tal tekkisid konfliktid

teiste meesterahvastega, kes ei aktsepteerinud tema käitumist naiste suhtes. Kui turvatöötajad

sekkusid, oli X nende suhtes agressiivne ja seetõttu pidasid turvatöötajad ta kinni ja panid ta

käed raudu. Ringkonnakohus nendib, et eelnevaid sündmusi politseinikud ise vahetult ei

näinud. Seetõttu said nad tugineda asjaosaliste selgitustele. Kuivõrd X keeldus politseile

selgitusi andmast, said politseinikud olukorra hindamisel lähtuda turvameeste seletustest, aga

ka X edasisest käitumisest. Ettekandest nähtuvalt ei hakanud X mitte endale taksot tellima,

vaid üritas eemale kõndida ja rääkida teiste isikutega. Arvestades infot, mille politseinikud

olid turvameestelt X eelneva agressiivse käitumise kohta saanud, oli politseiametnikel

põhjendatud alus arvata, et kui X kainenema ei toimetata, võib tema käitumine osutuda

teistele isikutele ohtlikuks. Kainenemisele toimetamine on preventiivne vahend ning

politseinikud ei pidanud ootama ohu realiseerumist.

Ka nähtub ettekandest, et X oli esialgu küll rahulik, kuid mingil hetkel üritas ta politseinike

juurest ära minna, vehkis seejuures küünarnukkidega ega allunud politseinike korraldustele.

Kuna X ei rahunenud, paigaldas politseiametnik X kätele taas käerauad, milleks tuli kasutada

ka füüsilist jõudu. Kaebaja arvates on väide tema küünarnukkidega vehkimise kohta otsitud

selleks, et põhjendada tema õigusvastast kinnipidamist, sest tegelikult olevat ta soovinud

ründajatest eemalduda ja tellida endale takso. Ringkonnakohtu hinnangul puudub igasugune

alus kahelda, et patrullpolitseinikud, kes esialgu lasid X käeraudadest vabastada ja soovisid ta

koju viia, otsustasid ta ilma põhjuseta kainestusmajja viia. Kaebuses rõhutatu, et keegi ei

soovinud X suhtes avaldust esitada, ei tähenda, et X agressiivselt ei käitunud.

Ringkonnakohus nõustub riigiprokuröriga, et ei ole ebatavaline, et inimesed soovivad end

avalduse esitamisega seotud asjaajamistest säästa. Arvestades patrullpolitseiniku ettekandes

välja toodud asjaolusid, milles pole alust kahelda – politseinikud reageerisid väljakutsele,

mille kohaselt oli X käitunud agressiivselt, X keeldus andmast toimunu kohta selgitusi ja oma

koduaadressi, politseinikud lasid esialgu käerauad Xlt ära võtta – peab ringkonnakohus

usutavaks ka ettekandes märgitut, et X üritas politseinike juurest ära minna, vehkis

küünarnukkidega ega allunud politsei korraldustele. Olukorras, kus X oli muutunud

agressiivseks, ei andnud oma elukoha aadressi ega allunud politsei korraldustele, oli politsei

ringkonnakohtu hinnangul õigustatud kasutama X suhtes vajadusel füüsilist jõudu ja käeraudu

ning toimetama ta temast teistele isikutele lähtuva ohu tõrjumiseks kainestusmajja kainenema.

15. Kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatises on politseiniku ettekandele tuginedes

välja toodud ka see, et X oli ka politseisõidukis tema kainenemisele toimetamisel agressiivne,

kainestusmajas keeldus alkomeetrisse puhumast ja kainenema paigutamisest vabastamise

dokumenti allkirjastamast ning enne tema kambrisse paigutamist osutas füüsilist vastupanu.

Ehkki kaebuses on õigesti leitud, et X hilisem agressiivne käitumine ja vastupanu osutamine

ei saa õigustada talle eelnevalt käeraudade panemist ja tema kainenemisele toimetamist,

kinnitavad need versiooni, et ta käitus juba eelnevalt agressiivselt.

1-24-5513

Sellele, et X käitus kõnealusel ööl agressiivselt ning et politsei tegutses õiguspäraselt, viitab

ka ringkonnakohtule edastatud kriminaalasja nr 24231752551 materjalidest nähtuv.

16. Viidatud kriminaalasjas alustati menetlust turvameeste suhtes, kes kuriteokaebuse

kohaselt olid X rünnanud. Kriminaalasjas üle kuulatud A OÜ turvatöötajate ütlustest

nähtuvalt tekkis tugevas joobes olnud Xl sõnaline konflikt H söögikoha klientidega.

Turvatöötajad soovitasid Xl koju minna ja talutasid ta Shaurma söögikohast eemale, kuid X

muutus agressiivseks, hakkas kätega vehkima ja karjuma. Seepeale paigaldasid turvatöötajad

ta kätele käerauad. Politsei saabudes võttis turvatöötaja Xlt käerauad ära, kuid X muutus taas

agressiivseks – hakkas kätega vehkima ja karjuma –, mispeale paigaldasid politseinikud talle

uuesti käerauad. PPA leidis, et X ütlused ei haaku teiste asjas kogutud tõenditega ning lõpetas

7. oktoobri 2024 määrusega prokuratuuri loal menetluse kriminaalmenetluse aluse puudumise

tõttu.

Eeltoodud asjaolusid arvestades nõustub ringkonnakohus Riigiprokuratuuri järeldusega, et

politseiametnike tegevuses pole KarS § 136 lg-s 1 ega § 291 lg-s 1 sätestatud

kuriteokoosseisude tunnused tuvastatavad. Materjalidest nähtuvalt oli X suhtes käeraudade

kasutamine ja tema kainenema toimetamine põhjendatud ning viiteid sellele, et

politseiametnikud kasutasid tema suhtes ebaproportsionaalset füüsilist jõudu, ei ole.

Ringkonnakohus märgib sedagi, et joobeseisundis isiku kainenema toimetamise protokollist

nähtuvalt paigutati X kainestusmaja kambrisse kainenema kell 04.30 ja vabastati juba kell

08.03.

Seoses kaebuse etteheitega, et menetleja pole välja nõudnud turvakaamerate salvestisi, nendib

ringkonnakohus, et kõnealuses asjas menetleja seda pole. Samas nähtub lõpetatud

kriminaalasja nr 24231752551 materjalidest, et sama juhtumi kohta andmete saamiseks saatis

menetleja sündmuskoha lähistel asuvate turvakaamerate haldajatele teabenõuded

turvakaamerate salvestiste saamiseks, kuid sai vastuseks, et kõnealuse kuupäeva kohta

salvestisi alles ei ole.

17. Kokkuvõttes on ringkonnakohus seisukohal, et kriminaalmenetluse alustamata jätmise

otsustus on põhjendatud. Juhindudes KrMS § 208 lg-st 5, jätab ringkonnakohus

Riigiprokuratuuri 9. septembri 2024. a määruse muutmata ning X esindaja kaebuse

rahuldamata.

Kaebuses on taotletud ka menetluskulude riigi kanda jätmist, kuid tõendeid menetluskulude

kohta pole kohtule esitatud. Samas tuleb märkida, et kuna ringkonnakohus ei rahuldanud

kaebust, jäävad KrMS § 187 lg 2 alusel menetluskulud X kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)