2-16-18622/82 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Hannes Olev

Määruse tegemise aeg ja koht

24. oktoober 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-18622

Tsiviilasi

D Mi (M) kohustustest vabastamise menetlus

Menetlustoiming

kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik (usaldusisik): D M (pankrotis, isikukood

xxx, elukoht xxx), esindaja S V

Võlausaldajad: xxx AS, xxx OÜ, xxx AS, AS xxx, xxx

OÜ, xxx AS, xxx AS

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada D Mi kohustustest vabastamise menetlus.

2. Vabastada D M pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

3. Pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu lõpevad, sealhulgas ka nende

pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.

Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe

õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise

maksmise kohustused.

4. Avaldada teade võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.

Asjaolud

Harju Maakohtu 03.02.2017 määrusega kuulutati välja Denis Mi pankrot ja pankrotihalduriks

nimetati Andres Hermet. Harju Maakohtu 14.12.2017.a kohtumäärusega lõpetati D Mi

pankrotimenetlus, algatati tema kohustustest vabastamise menetlus, määrati võlgniku

usaldusisikuks võlgnik ise.

Võlgnik on esitanud Harju Maakohtule aruanded 29.03.2019, 03.01.2020, 28.02.2021,

01.03.2022 (täiendatud 18.03.2022) ning 08.02.2024. Võlgniku esindaja esitas 04.06.2024

taotluse, milles palub kohtul hinnata, kas D M on vähendanud oma võlgu kohustustest

vabastamise menetluses piisavalt, et teda täitmata kohustustest vabastada. Esindaja teate

kohaselt sai D M 2023. aasta jaanuaris Poolas raskeid kehavigastusi ning peapõrutuse, mille

tõttu ta pidi tasuma suuri ravikulusid. Esindaja arvestuse kohaselt on võlgniku tunnustatud

nõuetest rahuldamata 17,4%. xxx AS nõue on rahuldatud täies ulatuses, selle nõude

tagasimaksmist teostas ka võlgniku õde.

27.12.2023 teatas xxx AS, et kohustustest vabastamise menetluse osas on nõus, et otsuse teeb

kohus.

29.12.2023 esitas kohtule seisukoha xxx OÜ. Võlausaldaja leiab, et käesoleval juhul ei ole

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine põhjendatud, kuivõrd võlausaldaja

nõudeid pole piisaval määral rahuldatud.

02.01.2024 esitas seisukoha xxx AS, kes jätab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

lõpetamise ja kohustustest vabastamise kohtu otsustada.

08.02.2024 toimunud ärakuulamisele ilmus võlgniku esindaja, kes teatas, et tal ei ole teada, et

võlgnikul oleks mingi summa, mida võlausaldajatele laiali jagada. Võlgnik on tasunud 2022.

a võlausaldajatele 5000 eurot. Võlgnik sattus 2022.a rünnaku alla. Sellest ajast saati ei ole

esindaja võlgnikuga ühendust saanud. Millega võlgnik täna tegeleb, seda täpselt ei tea.

Võlgniku õde, kes oli ka seotud AS xxx nõudega, on tasunud panga nõude.

Kohtumääruse põhjendused

Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg-st 2 lähtuvalt kohaldatakse enne FiMSi

jõustumist esitatud kohustustest vabastamiste avalduste alusel algatatud menetlustele

pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis kuni 30.06.2022.a.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

PankrS § 175 lg 5¹ kohaselt kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole

põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille

möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla

kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Kohustustest vabastamise menetlus

algas 14.12.2017 ja seitsmeaastane periood saab läbi 14.12.2024.

Tulenevalt PankrS§ 175 lg-st 3 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära

usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Võlgnik peab

vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja

jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamast (PankrS § 175 lg 4). Võlgniku esindaja ärakuulamine toimus

08.02.2024.

PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik

on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s

173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

Kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamisest

keeldumise aluseid. Vastavalt PankrS § 175 lg 2 punktile 2 keeldub kohus võlgnikku

kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud

kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate

nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust, samuti võlgniku süülist käitumist – kas

tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus

käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus

õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel.

PankrS § 173 lg 1 ja lg 2 kohaselt on võlgnik kohustatud kohustustest vabastamise menetluse

kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda

otsima, võlgnik ei tohi varjata saadud tulusid ning vara ning peab andma kohtu ja usaldusisiku

nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on

kohtule esitanud igal aastal aruandeid, teinud võlausaldajatele väljamakseid ning käinud tööl.

Käesolevas asjas ei nähtu, et võlgnik oleks oma kohustusi rikkunud. Võlgnik on teinud

võlausaldajatele väljamakseid arvestatavas ulatuses, sealhulgas 2021. aastal kogusummas

4600 eurot ning 2022 aastal kogusummas 5000 eurot, Swedbank AS nõue on kustutatud täies

ulatuses. Võlgnik on teinud kohustustest vabastamise menetluse vältel võlausaldajatele

väljamakseid, mis kohtu hinnangul näitavad võlgniku soovi tasuda oma võlga. Kohus on

seisukohal, et võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud

võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses lähtuvalt tema sissetulekutest.

Kohus viitab Riigikohtu seisukohale, et võlgadest vabastamise menetlus näeb kohustustest

vabastamise võimaluse ette neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja peaks

lõpptulemusena võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse

normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks (RKTo lahend tsiviilasjas 3-2-1-60-13, p

10). Riigikohus on leidnud ka, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole

võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. (RKTKo

30.10.2019 lahend tsiviilasjas 2-11-24696 p 19). Kohustustest vabastamise menetluse raames

peab võlgnik üles näitama initsiatiivi ja reaalset tahet oma kohustusi täita. Kohustustest

vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on

andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-49-

16, p 15; 3-2-1-19-16, p 14).

Kohtu hinnangul ei ole võlgniku käitumine olnud suunatud võlausaldaja huvide süülisele

kahjustamisele. Kohus leiab, et võlgnik on isikuks, kellele tuleb anda võimalus normaalseks

majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud ning ta tuleb

tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.

PankrS § 177 lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle

määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma

kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete

rahuldamist. Võlausaldaja võib PankrS § 177 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul,

kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest

vabastamise määruse tegemist.

PankrS § 175 lg 6 kohaselt võib määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest

vabastanud või sellest keeldunud, esitada määruskaebuse võlausaldaja ja võlgnik. PankrS §

175 lg 7 kohaselt avaldab kohus teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata

jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

PankrS § 176 lg 1 kohaselt kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende

pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.

PankrS § 176 lg 2 kohaselt ei lõpe võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamisel õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale

elatise maksmise kohustused.

(allkirjastatud digitaalselt)

Hannes Olev

kohtunik