3-23-1884/37 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Monika Laatsit, Villem Lapimaa ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

28.10.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-1884

Haldusasi

F.D kaebus Põhja-Tallinna Valitsuse 28.07.2023 otsuse

nr 23264426742 tühistamiseks ja vastustaja

kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – F.D

Vastustaja – Tallinna linn, esindaja R.L

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 13.11.2023 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Menetlustoiming

F.D apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse tagastamine ja taotluste

lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Lugeda F.D apellatsioonkaebus Tallinna Halduskohtu 13.11.2023 otsuse peale

esitatuks seaduses sätestatud tähtaega rikkudes.

2. Jätta rahuldamata F.D taotlus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks.

3. Tagastada F.D apellatsioonkaebus Tallinna Halduskohtu 13.11.2023 otsuse peale

läbivaatamatult.

4. Jätta rahuldamata F.D riigi õigusabi taotlus.

5. Jätta rahuldamata F.D esialgse õiguskaitse taotlus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3, § 71

lg 6, § 187 lg 7, § 252 lg 7, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-23-1884

1. F.D (kaebaja) esitas Põhja-Tallinna Valitsusele 23.07.2023 taotluse toimetulekutoetuse

saamiseks 2023. aasta juuli eest. Põhja-Tallinna Valitsus jättis 28.07.2023 otsusega nr

23264426742 kaebajale toimetulekutoetuse määramata.

2. F.D esitas Tallinna Halduskohtule 24.08.2023 kaebuse nõuetega tühistada Põhja-Tallinna

Valitsuse 28.07.2023 otsus nr 23264426742 ja kohustada vastustajat maksma välja 2023.

aasta juuli toimetulekutoetus.

3. Tallinna Halduskohus teatas 05.09.2023 määruses mh, et kohtuotsus tehakse Tallinna

Halduskohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu avalikult teatavaks 13.11.2023. Halduskohtu

26.09.2023 e-kirja kohaselt (dtl 142) loeti 05.09.2023 määrus kaebajale tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 3141 lg 2 alusel kätte toimetatuks 02.10.2023.

4. Tallinna Halduskohus jättis 13.11.2023 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud

poolte endi kanda. Kohus selgitas, et otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule hiljemalt 13.12.2023.

5. F.D esitas Tallinna Ringkonnakohtule 29.09.2024 apellatsioonkaebuse (täiendatud

09.10.2024).

Kaebaja on saanud toetuste välja maksmata jätmise tagajärjel tõsiseid tervisekahjustusi.

Kaebaja ei saa kirjalikult pikka dokumenti koostada ja ühes asendis pikalt istuda. Ta proovis

Tallinna Ringkonnakohtule kaebust koostada, kuid arvutis kirjutades läksid hapnikuballooni

ja arvutihiire juhtmed sassi, hapnikuvool peatus, hapnikuballoon kukkus maha ning hapniku

manustamise voolik purunes. Kaebaja oli mõni aeg teadvuseta. Kaebaja ei märganud

haldusasja nr 3-23-1884, kuna haldusasja number on sarnane teise haldusasja numbriga, või

pidas kaebaja seda haldusasjaks, mille ta on juba vaidlustanud. Kaebaja taotleb kaebetähtaja

ennistamist.

Kaebaja palub ringkonnakohtul määrata kaebajale viivitamata saamata jäänud

toimetulekutoetus, kuna ta ei saa pärast hooldatava surma enam 100-eurost toetust. Lisaks

taotleb kaebaja riigi õigusabi, kuna ta ei ole hariduselt jurist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Apellatsioonkaebuse tagastamine

6. Apellatsioonkaebus Tallinna Halduskohtu 13.11.2023 otsuse peale tuleb tagastada, sest

apellatsioonkaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist ja ringkonnakohus ei

ennista tähtaega.

7. HKMS § 181 lg 1 kohaselt tuleb apellatsioonkaebus esitada 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest arvates. Kui kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aega ei ole

menetlusosalisele eelnevalt teatavaks tehtud, hakkab apellatsioonitähtaeg kulgema

kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates.

8. Halduskohus määras kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja kindlaks 05.09.2023

määrusega (dtl 83) ning edastas selle 26.09.2023 kaebaja näidatud e-posti aadressile. Kohus

selgitas 26.09.2023 e-kirjas (dtl 142), et TsMS § 314¹ lg 2 alusel loetakse, et kaebaja on

05.09.2023 määruse kätte saanud 02.10.2023. Kuna halduskohus oli kaebajale kohtuotsuse

avalikult teatavakstegemise aja nõuetekohaselt teatavaks teinud, hakkas apellatsioonkaebuse

esitamise tähtaeg kulgema halduskohtu otsuse avalikult teatavakstegemisele järgnevast

päevast (s.o 14.11.2023) ning lõppes 13.12.2023. Seda selgitas halduskohus ka 13.11.2023

otsuses. Kuna kaebaja esitas apellatsioonkaebuse alles 29.09.2024, on see esitatud pärast

seaduses sätestatud tähtaja möödumist.

2(4)

3-23-1884

9. Tulenevalt HKMS § 181 lg-st 3 otsustab ringkonnakohus juhul, kui apellatsioonkaebus

esitatakse pärast apellatsioonitähtaja möödumist, apellatsioonkaebuse tähtaja ennistamise

HKMS §-s 71 sätestatut arvestades. Kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud

menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline

ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel (HKMS § 71 lg 1). Tähtaja ennistamist võib

taotleda seaduses sätestatud tähtaja jooksul pärast menetlustähtajast kinnipidamist takistanud

mõjuva põhjuse äralangemist, kuid mitte hiljem kui 14 päeva möödumisel päevast, kui

takistus ära langes (HKMS § 71 lg 2). Näitlik loetelu võimalikest mõjuvatest põhjustest on

esitatud HKMS §-s 150. Mõjuv põhjus eeldab, et tähtaja möödalaskmiseks oli olemas

objektiivne põhjus ning selliseks põhjuseks on tavapäraselt sündmus, mille tekkimist ja

kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa (Riigikohtu 24.01.2007 määrus nr 3-2-1-148-06, p

12). Üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama objektiivsed takistused, kuid erandlikel

juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma

käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida. Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui

kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh

tähtajad. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada

suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (vt Riigikohtu 16.01.2009 määrus nr 3-3-1-

75-08, p-d 16–17). Mõjuv põhjus kaebetähtaja möödalaskmiseks peaks olema esinenud

kaebetähtaja kestel. Kohus saab tähtaja ennistamist otsustades lähtuda taotluses välja toodud

asjaoludest.

10. Kaebaja väited, et apellatsioonkaebuse esitamine ei olnud kaebetähtaja jooksul võimalik

tervisekahjustuste ning hapniku manustamise vooliku purunemise tõttu, ei ole veenvad ega

anna alust apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Haiguse põhistamiseks, mis

takistas menetlustoimingu tegemist, tuleb menetlusosalisel esitada kohtule tõend, millest

nähtub, et haigust saab lugeda kohtule vastamise takistuseks (HKMS § 150 lg 2). Kaebaja ei

ole seda esitanud, kuid ringkonnakohus ei pea vajalikuks seda ka kaebajalt küsida. Kohtute

infosüsteemist nähtub, et kaebaja on esitanud halduskohtu otsuse vaidlustamise tähtaja

jooksul nii siinses asjas kui ka teistes temaga seotud kohtuasjades mitmeid avaldusi. Kaebaja

esitas siinses haldusasjas halduskohtule 17.11.2023 kinnituse 07.11.2023 määruse

kättesaamise kohta (dtl 318) ja 19.11.2023 vastuväite kohtuniku taandamise taotluse

rahuldamata jätmisele (dtl 323). Ka apellatsioonkaebuses kinnitab kaebaja (dtl 705), et esitas

Tallinna Halduskohtule kogu 2023. a detsembri jooksul avaldusi kohtuniku taandamiseks.

Lisaks esitas kaebaja siinses haldusasjas halduskohtule avaldusi 01.02.2024 ja 15.07.2024, s.o

mitu kuud enne apellatsioonkaebuse esitamist. Kohtute infosüsteemist nähtub ka, et kaebaja

21.11.2023 kaebuse alusel on alustatud kohtumenetlust haldusasjas nr 3-23-2644 ning ta on

esitanud selles haldusasjas kohtule arvukalt kirju, teateid ja vastuseid (nt 29.11.2023,

13.01.2024, 26.02.2024, 18.03.2024). Samuti on kaebaja esitanud 26.11.2023 määruskaebuse

Riigikohtule (haldusasi nr 3-23-98). Lisaks nähtub kohtute infosüsteemist, et kaebaja

avalduste alusel on alustatud 2024. a esimese kolme kuu jooksul kolm menetlust (haldusasjad

nr 3-24-237, nr 3-24-556 ja nr 3-24-929). Eeltoodu kinnitab, et kaebaja tervislik seisund ei

saanud takistada apellatsioonkaebuse tähtaegset esitamist ega õigusta ka kaebetähtaja

sedavõrd pikka ületamist. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll

raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik (vt Riigikohtu 19.01.2001 määrus nr 3-3-1-

59-00, p 1).

11. Lisaks nähtub taotlusest, et kaebaja ei ole kindel, kas tähtaja ületamise tingis tema halb

tervis või asjaolu, et praeguse kohtuasja number on sarnane mõne teise kaebaja algatatud

kohtuasja numbriga või arvas ta, et oli siinses asjas tehtud halduskohtu otsuse juba

vaidlustanud. Nagu ringkonnakohus eespool märkis (p 9), ei saa tähtaja ületamine olla

vabandatav, kui kaebaja ise ei ole olnud piisavalt hoolikas. Seetõttu ei saa kohtuasjade

3(4)

3-23-1884

numbrite võimalikku sarnasust ega kaebaja ekslikku arvamust, et on halduskohtu otsuse juba

vaidlustanud, samuti pidada mõjuvateks põhjusteks, mis õigustaks kaebetähtaja ennistamist.

12. Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et kaebajal ei olnud mõjuvaid põhjuseid kaebetähtaja

nii ulatuslikuks ületamiseks (enam kui 9 kuud). HKMS § 187 lg 3 p 2 kohaselt tagastab kohus

apellatsioonkaebuse määrusega apellandile, kui apellatsioonkaebus on esitatud pärast

apellatsioonitähtaja möödumist ja ringkonnakohus ei ennista apellatsioonitähtaega. Seetõttu

tuleb kaebaja apellatsioonkaebus Tallinna Halduskohtu 13.11.2023 otsuse peale HKMS § 187

lg 3 p 2 alusel kaebajale tagastada. Apellatsioonkaebuse tagastamisel loetakse, et

apellatsioonkaebust ei ole esitatud (HKMS § 187 lg 2).

Riigi õigusabi taotluse lahendamine

13. Ringkonnakohus tõlgendab kaebaja 29.09.2024 avaldust selliselt, et kaebaja soovib riigi

õigusabi apellatsioonimenetluses nõuetekohase apellatsioonkaebuse koostamiseks (HKMS §

2 lg 4).

14. Taotlus jääb RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel rahuldamata. Kuna apellatsioonkaebus tuleb

tagastada kaebetähtaja rikkumise tõttu ja ei esine mõjuvaid põhjusi tähtaja ennistamiseks, on

kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselgelt vähene. Riigi kulul advokaadi määramine ei

aitaks kaebaja õigusi paremini kaitsta.

Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

15. Kaebaja palub ringkonnakohtul määrata viivitamata toimetulekutoetus, kuna ta ei saa

pärast X surma enam 100-eurost toetust ning kaebajal ei ole ühtegi senti. Ringkonnakohus

tõlgendab seda esialgse õiguskaitse taotlusena (HKMS § 2 lg 4).

16. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks puudub alus, kui kaebus on ilmselgelt perspektiivitu

(Riigikohtu 22.11.2004 määrus nr 3-3-1-76-04, p 8). Ringkonnakohtu hinnangul on

apellatsioonkaebus ilmselgelt perspektiivitu nii menetluslikel põhjustel (vt eespool) kui ka

sisuliselt. Halduskohus jättis 13.11.2023 otsusega kaebuse rahuldamata, leides, et vaidlustatud

haldusakt on õiguspärane. Halduskohus on asjas kogutud tõendite põhjal õigesti tuvastanud,

et X elas enne 21.07.2023 toimetulekutoetuse taotluse esitamist koos kaebajaga ning kaebajat

ning X tuli pidada ühe leibkonna liikmeteks, mistõttu tuli toimetulekutoetuse üle otsustamisel

arvesse võtta ka X sissetulekuid. Seega on vastustaja õigesti leidnud, et sotsiaalhoolekande

seaduse § 131 lg 2 alusel tuli keelduda toimetulekutoetuse maksmisest, kuna leibkonna

sissetulek (kokku 676 eurot) ületas pärast eluasemekulude mahaarvamist toimetulekupiiri

198,32 euro ulatuses. Ringkonnakohtule ei nähtu apellatsioonkaebusest asjaolusid, mille

põhjal saaks asuda teistsugusele seisukohale.

17. Eelneva põhjal jääb kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)