2-24-119968/9 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

T a g a s e l j a o t s u s

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Brigitta Mõttus

Määruse tegemise aeg ja koht

28. oktoober 2024, Kuressaare

Tsiviilasja number

2-24-119968

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

Aktiva Finance Group OÜ hagi M. T. vastu võla

nõudes

464,46 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja lahendamise viis

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ, registrikood:

10746479, aadress: A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn

Hageja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema, e-post:

XXX

Kostja: M. T. , isikukood XXX

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi M. T. vastu tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista M. T.-lt (M. T., isikukood XXX) Aktiva Finance Group OÜ

(registrikood 10746479) kasuks M. T. ja Elisa Eesti AS 20.05.2022 sõlmitud

liitumislepingust nr. 12970225 ja osamaksetega vara müügilepingust nr 12970226

tulenev põhivõlgnevus 350,01 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis perioodi

19.10.2022 kuni 28.10.2024 eest summas 80,89 eurot, s.o kokku 430,90 eurot.

3. Mõista M. T.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras arvestatuna tasumata põhinõudelt (s.o 350,01 eurot) alates

29.10.2024 kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid kokku koos käesoleva otsuse

resolutsiooni p-s 2 nimetatud viivise summaga mitte suuremas ulatuses kui

põhinõude suurus (s.o 350,01 eurot).

4. Jätta menetluskulud M. T. kanda.

5. Määrata kostja hüvitavate menetluskulude suuruseks 400 eurot ning mõista

nimetatud summa M. T.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja.

2-24-119968

6. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

7. Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele.

Toimetada tagaseljaotsus kätte hagejale. Toimetada kostjale tagaseljaotsus kätte

avalikult, otsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teates

märkida, et kohtuotsus loetakse kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded väljavõtte ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord ja kaja esitamine

Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest

arvates Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on

nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 ja TsMS § 633 lg 7).

Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh

TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid

mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a

EE062200221059223099 Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank

AS, märkides selgituseks: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada

kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Hagiavalduse asjaolud, kohtumenetluse käik ja tagaseljaotsuse tegemise alus

1. Aktiva Finance Group OÜ esitas 29.05.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult 390,39 euro saamiseks. Kohus tegi 31.05.2024 võlgnikule

makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 25.07.2024

määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti asi üle Pärnu Maakohtule lahendamiseks

hagimenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 486 lg 1 p 2 alusel.

2. Kohus kohustas hagejat 26.07.2024 määrusega esitama oma nõude ja põhjendama seda

hagiavaldusele ettenähtud vormis.

2-24-119968

3. Hageja esitas Pärnu Maakohtule 05.08.2024 hagiavalduse M. T. vastu põhivõlgnevuse

350,01 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 70,70 euro nõudes ning edasiulatuva viivise

väljamõistmiseks. Hagi kohaselt sõlmisid Elisa Eesti AS ja kostja 20.05.2022 liitumislepingu

nr 12970225 telekommunikatsiooniteenuse osutamiseks ning osamaksetega vara

müügilepingu nr 12970226. Kostja sai omale järelmaksuga Seadme Nokia T20 10,4 LTE

64GB. Kostja võttis järelmaksu 36 kuuks, osamaksega 6,63 eurot kuus. Osamaksete

müügisumma 239 eurot. Kostja kasutas Elisa Eesti AS teenuseid nende eest tasumata. Elisa

Eesti AS on kostjale esitanud tasumata jäänud arved perioodi eest 01.07.2022 - 01.10.2022.

Kostjal on kokku võlgnevus summas 350,01 eurot. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud

viiviseid viimase arve maksetähtajale järgnevast kalendripäevast ehk 19.10.2022 kuni

hagiavalduse esitamise kuupäevani 02.08.2024 seaduses sätestatud määras. Hagiavalduse

esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 70,70 eurot.

11.03.2024 loovutas Elisa Eesti AS kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group.

4. 30.08.2024 määrusega võttis kohus hageja hagi kostja vastu menetlusse ja kohustas kostjat

esitama kirjalik vastus 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Sama

määrusega hoiatas kohus, et kohus võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on

määranud vastamise tähtaja ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult või elektroonselt. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1).

Kohtuotsuse põhjendused

5. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 2

eeldatakse TsMS § 407 lg-s 1 sätestatud hageja nõusolekut, kui hageja ei ole kohtule teatanud,

et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kohus toimetas hagimaterjalid ja kohtumääruse kostjale

kätte Ametlike Teadaannete kaudu 10.10.2024. Seega möödus kostjal hagivastuse esitamiseks

antud tähtaeg 14 päeva 24.10.2024. Kostja hagile vastust esitanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt

on kohus seisukohal, et tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud. Hagiavalduse asjaolud

on õiguslikult põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada.

6. Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

7. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415 lg 1).

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3

sätestatud aluse esinemise korral (1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale

või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või

elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha).

Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu,

mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja

esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib

menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid.

Riigilõivu ei tagastata kaja osalise või täieliku rahuldamise korral ja see arvatakse

2-24-119968

riigituludesse, kui hagi või kohtukutse toimetati kätte käesolevas seadustikus sätestatud nõuete

kohaselt, sealhulgas kui see toimetati kätte avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega

rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile

vastata või kohtuistungile ilmuda õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest kostjal ei

olnud võimalik kohut teavitada (TsMS § 150 lg 31).

Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja

kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.

8. Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS §

468 lg 1 p 2).

Menetluskulud

9. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses

või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise

taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

10. Menetluskulud jäävad kostja kanda (TsMS § 162 lg 1).

11. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel

tasutud riigilõiv 140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise

kulu 20 eurot ja õigusabikulud 338 eurot (2 h x 169 = 338 eurot). Esindaja tunnitasu on 169

eurot (ilma käibemaksuta). Hageja esindaja tasu koosneb: dokumentide komplekteerimine ja

analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on nimetatud toimingute tegemiseks kulunud 3,5 tund.

Kooskõlas TsMS § 175 lg-ga 1 leiab kohus, et hageja õigusabi kulud on põhjendatud ja

vajalikud osaliselt. Kohus leiab, et esindaja tasumäär 169 eurot/tund ei ole asjaolusid

arvestades mõistlik. Kohus selgitab, et selline tasumäär vastab keskmisele vandeadvokaadi

tasumäärale. Hageja esindaja on jurist. Arvestades hageja esindaja kvalifikatsiooni ning asja

keerukust on põhjendatud tasumääraks 120 eurot/tund. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks

väljamõistmisele esindajatasu 2*120=240 eurot.

Hageja taotleb lisaks maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20

euro väljamõistmist. TsMS § 172 lg 9 kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel

hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 484

alusel on põhjendatud hageja menetluskuluna maksekäsu kiirmenetluse avalduse

ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot.

Riigilõiv on kohtu arvates vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Seega kuulub kostjalt hageja

kasuks väljamõistmisele ka hagiavalduselt kokku tasutud riigilõiv 140 eurot. Riigilõiv on

kohtute infosüsteemist nähtuvalt tasutud.

Eeltoodut arvestades on hageja menetluskulud kokku 400 eurot (140+20+240). Kohus

rahuldab hageja menetluskulude taotluse osaliselt.

12. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel

menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on

esitanud kohtule TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse, et kohus märgiks menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

2-24-119968

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega määrab kohus, et kostjal tuleb

menetluskuludelt tasuda ka viivist.

13. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

14. TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada

menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või

kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule

muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi

kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Kuna kostja

elukoht või viibimiskoht ei ole jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada

avalikult.

(allkirjastatud digitaalselt)

Brigitta Mõttus

kohtunik