2-23-4167/28 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Parrest, Andra Pärsimägi, Anneli Alekand

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. oktoober 2024, Tartu

Tsiviilasja number

2-23-4167

Tsiviilasi

T.L.-i hagi K.K. vastu ebaõigete andmete

ümberlükkamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

3500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 25. märtsi 2024 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

T.L.-i apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (apellant) T.L. (isikukood XXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv

Kostja (vastustaja) K.K. (isikukood XXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Kristjan Kers

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 25. märtsi 2024 otsus muutmata.

2. Jätta T.L.-i apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud T.L.-i kanda. Mõista T.L.-ilt

K.K. kasuks menetluskulude katteks välja 1260 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Hageja palus kohustada kostjat ümber lükkama 16. mai 2022 ajalehes Tartu Postimees

ilmunud artiklis „K.K. : demagoogia teeb relvituks ja tapab aruka mõttevahetuse“ hageja

kohta avaldatud ebaõiged faktiväited ja ebakohased väärtushinnangud samas kohas ja samal

viisil nagu need avaldati ning jätta menetluskulud kostja kanda.

Kostja avaldas nimetatud artikli vastusena hageja 9. mail 2022 ajalehes Tartu Postimees

ilmunud artiklile „T.L. : exceli-valitsus ekseldab täistuuril, inimesed hammasrataste vahel“.

Kostja artikkel sisaldas hageja kohta esitatud tegelikkusele mittevastavaid faktiväiteid ja

ebakohaseid hinnanguid, mis teotavad hageja au ja rikuvad tema mainet.

Hageja toob välja järgmised kostja artiklis sisaldunud tõele mittevastavad ja halvustavad

väited:

„Ta kasutab teravuste loomiseks ja valla maine kahjustamiseks oma positsiooni nii

vallavolikogus kui ka maakonnalehes XXXXX, kus töötab reporterina.“ Tegemist on ebaõige

faktiväitega.

„Ajalooline tagasivaade lubab oletada, et pahasti ütlemise taga võivad olla mingid isiklikud

läbielamised ja luhtunud ambitsioonid.“ See on halvustav väärtushinnang.

„Varsti selgus, et tema ambitsioon on suurem. Hinges tahtnuks ta olla vallavanem või siis

vähemalt haridusosakonna juhataja.“ See on ebaõige faktiväide.

„Kümmekond aastat tagasi oli T.L. (toona T.L. X) Reformierakonna sisehääletuse pettuse

keskmes. Susservusser, milles ta osales, viis suurest poliitikast endise välisministri ja

europarlamendi saadiku Kristiina Ojulandi.“ See on halvustav väärtushinnang.

„Mullu kandideeris T.L. sotsiaaldemokraatide ridades taas volikokku. Kampaania ajal rahvale

omanimelisi tikutopse jagades soovitas nendega uue koalitsiooni moodustunud valimisjõudu

põlema panna.“ See on ebaõige faktiväide.

Lisaks väitis kostja terve oma artikli ulatuses, et hageja esitas oma artiklis ebaõigeid väiteid

valla tegevuse kohta, kuigi hageja tõi enda artiklis välja tõesed ning avalikkusele teadaolevad,

lihtsalt kontrollitavad faktid.

Kui hageja pöördus ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudega kostja poole, vastas kostja,

et tegemist oli arvamuslooga ning tal on sarnaselt hagejaga õigus oma arvamust avaldada,

kostja hinnangul ei ole hageja mainet kahjustatud.

Kostja avaldatu jätab mulje, justkui kasutaks hageja oma positsiooni ja töökohta valla maine

kahjustamiseks. Hagejale on see solvav ja alandav, ei ole tõendatud ja on ebaloogiline. Kostja

esitas hagejat kui kibestunud, läbikukkunud indiviidi, kellel pole mõtetes muud kui isiklikud

ambitsioonid. Kostja ei tunne hagejat isiklikult, tal ei saa olla teavet hageja ambitsioonide

kohta. Tegemist on valeväite ja ebakohase väärtushinnanguga. Kostja väitis, et hageja on

osalenud mingisuguses pettuses ja tekitas hagejast mahhinaatori kuvandi, millel on pikaajaline

negatiivne mõju hageja eraelule ja tööle, kostja on sihilikult kahjustanud hageja mainet.

Kostja väited kampaania käigus tikutopside jagamisega antud soovituses kedagi põlema

panna on valed, meelevaldsed, ebaõiglased ja alandavad, tegemist on ebaõige faktiväitega,

mis rikub hageja mainet. Kostja on kasutanud vallavanema positsiooni, et luua hagejast mulje

kui ebaausast oportunistist.

Koos lõppseisukohtadega esitas hageja vabanduskirja teksti, mida ta kostjalt aktsepteeriks (dtl

243–244).

2. Kostja vaidles hagile vastu ning taotles hagi rahuldamata ja menetluskulude hageja kanda

jätmist.

Väärtushinnangute ümberlükkamine ei ole võimalik, faktiväite ümberlükkamise nõue peab

olema konkreetne. Hageja nõue ei ole selge. Artiklis avaldatud väited vastavad tõele.

Väide teravuste loomisest ja valla maine kahjustamisest hageja positsiooni kaudu

vallavolikogus ja reporterina maakonnalehes ei ole faktiväide ja seetõttu ei saa hageja nõuda

selle ümberlükkamist. Väide ambitsioonide kohta on oletus, hinnang, seda ei saa ümber

lükata. Väärtushinnang on ka valimispettuses osalemise nimetamine „susservusseriks“,

tegemist on piltliku väljendiga, mille tõelevastavust ei ole võimalik kontrollida. Ka hageja ei

nimetanud kohtuistungil seda faktiväiteks. Kui kohus peaks leidma, et tegemist on

faktiväidetega, vastavad need tõele. Teravuste loomise ja maine kahjustamise all pidas kostja

silmas kaebuste esitamist õiguskantslerile ning haridus- ja teadusministeeriumile, samuti

korduvaid päringuid, seega oli kostjal väite avaldamiseks alust. Ambitsioonidest kirjutades

viitas kostja vallavolikokku kandideerimisele ja valituks mitte osutumisele, ka selleks väiteks

oli kostjal alust. Hageja sõnavõttudest ja avaldustest sai järeldada, et ta pidas ennast sobivaks

võimu juures olema. Hageja osalust Reformierakonna sisevalimiste valimispettusel on

kajastatud meedias. Väide valimiskampaania käigus tikutopside jagamise kohta koos

soovitusega uue koalitsiooni moodustanud valimisjõud põlema panna vastab samuti tõele.

Kandideerimise üle vaidlust ei ole ja põlema panemise soovitus on tõendatud tunnistajate

ütlustega. Hageja taotletud tunnistajate ütlused seda ümber ei lükanud.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus jättis 25. oktoobri 2024 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on hageja nõue selge, hageja on kostja esitatud väited

jaganud väärtushinnanguteks ja faktiväideteks. Hageja ei ole esitanud sõnastust andmete

ümberlükkamiseks.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047 lg 1 järgi saab ümberlükkamist nõuda üksnes ebaõigete

faktiväidete puhul. Faktiväide on asjaolu, mis on põhimõtteliselt kontrollitav ning mille tõesus

või väärus on kohtumenetluses tõendatav. Seevastu ei ole väärtushinnangu sisu tõesust või

väärust võimalik tõendada, väärtushinnangut saab üksnes põhjendada. Vaidlust ei ole selle

üle, et kostja avaldas väited, mis käivad hageja kohta.

Maakohus on liigtanud kostja avaldatud väited järgmiselt.

„Ta kasutab teravuste loomiseks ja valla maine kahjustamiseks oma positsiooni nii

vallavolikogus kui ka maakonnalehes XXXXX, kus töötab reporterina“ on väärtushinnang.

Ei saa kontrollida, kui teravad on teravused, kas neid on keegi loonud või eksisteerivad need

objektiivselt või kas valla maine on kahjustatud. Kostja on selgitanud ja põhjendanud, mille

pinnalt on tema hinnang kujunenud. Taustafaktid (hageja positsioon vallavolikogus ja töökoht

maakonnalehes) vastavad tõele.

„Ajalooline tagasivaade lubab oletada, et pahasti ütlemise taga võivad olla mingid isiklikud

läbielamised ja luhtunud ambitsioonid“ on väärtushinnang. Selles on juba kirjas, et tegemist

on kirjutaja oletusega. Järgnevad laused varasemate sündmuste kohta selgitavad, millest

kirjutaja selline oletus on võrsunud. Varasemate sündmuste kohta on esitatud tõendeid.

„Varsti selgus, et tema ambitsioon on suurem. Hinges tahtnuks ta olla vallavanem või siis

vähemalt haridusosakonna juhataja.“ on väärtushinnang. Ambitsiooni suurus ei ole mõõdetav.

Selgitava teksti pinnalt on lugejale arusaadav, kuidas on artikli autoril selline mulje tekkinud.

„Kümmekond aastat tagasi oli T.L. (toona T.L. X) Reformierakonna sisehääletuse pettuse

keskmes. Susservusser, milles ta osales, viis suurest poliitikast endise välisministri ja

europarlamendi saadiku Kristiina Ojulandi“ on faktiväide. Mõlemad pooled on olnud

seisukohal, et „susservusser“ on hinnang, peitesõna, mida arvamuslugudes kasutatakse

keelelise mõjutamisvõttena, et oma väljendust pehmendada. Tegemist on tõeste

faktiväidetega, mille kohta on hageja ise ka sündmuse toimumise järgselt ajakirjanduses

selgitusi andnud.

„Mullu kandideeris T.L. sotsiaaldemokraatide ridades taas volikokku. Kampaania ajal rahvale

omanimelisi tikutopse jagades soovitas nendega uue koalitsiooni moodustunud valimisjõudu

põlema panna“ on faktiväide. Volikokku kandideerimise ja tikutopside jagamise üle vaidlust

ei ole. Soovituse andmise luges maakohus tunnistajate ütlustega tõendatuks.

Väärtushinnanguid ei saa ümber lükata ega nende ümberlükkamist nõuda. Samuti ei saa

nõuda faktiväidete, mis on tõesed ega sisalda ebaõigeid andmeid, ümber lükkamist.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 25. oktoobri 2024

otsuse tühistamist ja hagi rahuldamist, samuti asja maakohtule uueks menetlemiseks saatmist.

Hageja meelest on vaidlustatud otsus arusaamatu, ekslik, tegelikele asjaoludele mittevastav,

nõude sisu ja vastustajapoolset nõude tunnustamist eirav ning loogiliselt ja õiguslikult

nõutavalt põhjendamata. Maakohus on vääralt jätnud arvesse võtmata hageja esitatu ja selle,

et kostja võttis nõude sisuliselt õigeks, mis on kaasa toonud ebaõige kohtulahendi.

Hagejale jääb arusaamatuks maakohtu märgitu, et hageja kostja avaldatud väidete

ümberlükkamise teksti kohtule ei esitanud, vaid viitas kostja vabanduskirjale, mida ei ole

kohtule esitatud. Hageja on väljendanud korduvalt, millised on kostja avaldatud ebaõiged

faktiväited ja 1. märtsil 2024 esitanud kohtu nõutud vabandusteksti, mida hageja kostja

kirjutatuna aktsepteerib. Maakohus on otsuse teinud eksimuse pinnalt. Kohus on esmalt

hinnanud hageja nõuded piisavalt määratletuks ja selgeks ning seejärel hagi ebaloogiliselt

rahuldamata jätnud.

Maakohus on jätnud tähelepanuta asjaolu, et kostja taotletud tunnistajad on kostjaga otseses

alluvussuhtes, mistõttu ei ole nende ütlused objektiivsed. Seejuures ei oma tähtsust, kes kelle

alluv on ja kes kellelt hagejat kahjustavate ütluste andmiseks juhiseid või mõjutust saab.

Hagi rahuldamata ja menetluskulude hageja kandmata jätmiseks puudub faktiline ja õiguslik

alus. Kostja võttis hageja nõude sisuliselt omaks, kompromiss jäi sõlmimata vaid seetõttu, et

pooled ei jõudnud kokkuleppele menetluskulude jaotuses. On tõendatud, et kostja esitas

hageja kohta valeväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid, kostja on nende esitamise omaks

võtnud ning sisuliselt nõustunud need ümber lükkama ja avalikult vabandama. Asja

menetlemisel ja otsuse koostamisel võib ilmneda teisigi eksimusi.

5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja

menetluskulude kostja kanda jätmist.

Kostja hinnangul ei ole apellatsioonkaebus selge. Hageja taotleb samaaegselt uue otsuse

tegemist, millega hagi rahuldatakse, ja asja saatmist uueks menetlemiseks maakohtule. Jääb

arusaamatuks, millist ringkonnakohtu lahendit hageja taotleb.

Kostja ei ole hagi õigeks võtnud. Hageja viidatud hetk kohtuostungi protokollis on hageja

enda avaldatu, vaidluse sisu poolte läbirääkimiste käigus ei arutatud. Riigikohus on märkinud,

et hagi õigeksvõtt peab olema selgesõnaline ning kompromissläbirääkimistel väljendatut ei

ole õige tõlgendada poolte menetluslike taotlustena.

Hageja ei ole esitanud ümberlükkamise teksti. Pelgalt väidete tsiteerimine ei ole käsitatav

ümberlükkamise tekstina. Esitatud peab olema konkreetne ettepanek kohtule, millises

sõnastuses tuleb hageja hinnangul kohtuotsuse resolutsioonis märkida tekst, mille kostja peab

avaldama. Hageja lõplikest seisukohtadest jääb mulje nagu oleks kostja hagejale

vabanduskirja juba edastanud, mida kostja aga teinud ei ole. Pole ka selge, mil viisil hageja

sellist kirja aktsepteerib, kas hagejale saadetuna või avaldatuna või taotleb kohtult kostja

kohustamist sellist teksti avaldama.

Puudub materiaalõiguslik alus kohustada kostjat vabandama ebaõigete andmete avaldamise

eest. Ümberlükkamise tekst ei ole täpne ega kattu hagis esile toodud väidetega. Kuigi hageja

on toonud välja viis väidet, on tekstis kirjas „Lisaks on esitatud artiklis hulganisti oletusi ja

väärtushinnanguid mida on võimalik tõlgendada halvustavatena sh /…/“. Ümberlükkamise

tekst peab jääma haginõude piiridesse ega saa olla umbmäärane.

Väärtushinnanguid ei saa ümber lükata, ümber saab lükata ebaõigeid andmeid. Hageja on küll

liigitanud kostja väited väärtushinnanguteks ja ebaõigeteks faktiväideteks, aga ei ole ka pärast

kohtu selgitust täpsustanud, milline otsus tuleb teha väärtushinnangute kohta või miks ta

nõuab endiselt nende ümberlükkamist.

Et tunnistajate ütlused ei ole objektiivsed kostja ja kahe tunnistaja alluvussuhte tõttu, on uus

väide, mida kostja ei esitanud ei istungil, kus tunnistajad ära kuulati, ega ka lõplikes

seisukohtades pärast istungit. Seetõttu tuleb väide jätta tähelepanuta, lisaks on see alusetu.

Kaudsetele tõenditele tuginemine ei ole välistatud. Maakohus on käsitlenud tunnistajate ütlusi

ja nende usaldusväärsust. Hageja ei ole toonud välja ühtegi vastuolu tunnistajate ütlustes.

Alluvussuhe on tõendamata, kuid vallavolikogu liikmed ei ole vallavanemaga (kostjaga)

alluvussuhtes, pigem vastupidi.

Hageja väited maakohtu otsuse minetuste kohta on üldsõnalised, apellatsioonkaebus peab

olema konkreetne.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu otsus

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata.

7. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid TsMS § 654 lg 6

alusel. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus TsMS § 442 lg 8 nõuetele vastavalt oma

otsust põhjendanud ega ole rikkunud menetlusõiguse norme. Vastusena apellatsioonkaebuses

esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

8. Hageja taotleb apellatsioonkaebuses nii uue otsusega hagi rahuldamist kui ka asja

saatmist maakohtule uueks menetlemiseks. Ringkonnakohus mõistab hageja taotlust nii, et

eelkõige soovib hageja hagi rahuldamist. Hageja ei ole nimetanud, miks ei saa

ringkonnakohus ise asja lahendada või milline menetlustoiming tuleks kindlasti teha esimese

astme kohtus.

9. Hageja leiab ekslikult, et kostja võttis hagi õigeks. Maakohtu istungil räägitust ei ole

võimalik tuvastada hagi õigeksvõttu. „Sain aru, et K.K. on ka nõus vabandama“, on hageja

repliik (istungi helisalvestis 00:08:51, dtl 215). Mõni aeg hiljem lisab kostja esindaja:

„Läbirääkimiste käigus me neid väiteid ei arutanud, läksime kompromissi sisusse.“ (istungi

helisalvestis 00:17:44, dtl 215).

Hagi peab TsMS § 440 lg 1 ja 2 järgi võtma õigeks kostja ja õigeksvõtt tuleb avaldada

kohtule, kohtuistungi puhul õigeksvõtt protokollitakse. Õigeksvõtt peab olema selgelt

väljendatud ja selle tagajärjeks on hagi rahuldamine. Kui kostja oleks kohtuistungil hagi

õigeks võtnud, õigeksvõtt tulnud protokollida ja maakohtul ei oleks olnud põhjust asja

menetlemisega jätkata. Kostja aga kohtule õigeksvõttu ei avaldanud ja õigeksvõttu ei ole ka

protokollitud. Et läbirääkimistel oli kostja nõus menetlust kokkuleppega lõpetama, ei oma

õigeksvõtu tähendust. Kohtuistungi salvestiselt on kuulda, et maakohus on ka selgitanud,

miks ei ole läbirääkimistel arutatu sisu menetluslikult oluline – järeleandmine vaidluse

lõpetamiseks ei pruugi tähendada teise poolega sisulist nõustumist, vaid võib põhineda

muudel kaalutlustel. Kostja ei ole seepeale palunud protokollida hagi õigeksvõttu. Riigikohus

on nentinud, et nõustumine kompromissettepanekuga ei ole samastatav hagi õigeksvõtuga

TsMS § 440 lg 1 tähenduses (RKTKo, 19. oktoober 2016 nr 3-2-1-100-16, p 11).

10. Maakohus on nõuet analüüsides jõudnud järeldusele, et hageja on toonud vaidlusalusest

artiklist esile konkreetsed väited, neid põhjendanud, jaganud need faktiväideteks ja

väärtushinnanguteks ning taotlenud nende ümberlükkamist. Sellistena on nõuded olnud

kostjale arusaadavad ja sellistena on neid ka arutatud kohtuistungil. Maakohtu hinnangul ei

ole poolte erinev arusaam sellest, millised väidetest on faktiväited ja millised

väärtushinnangud, aluseks hagi läbi vaatamata jätmisele. Maakohtu hinnang nõude selguse

kohta on vastus kostja väitele, et nõue ei ole selge ja hagi tuleks jätta läbi vaatamata.

Maakohus on leidnud, et nõue on läbivaatamiseks selge, st on arusaadav, mida hageja tahab

saavutada. Sellest ei saa automaatselt järeldada, et nõue on ka põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Et ümber saab lükata ainult faktiväiteid, on maakohus hagejale selgitanud 6. juuli 2023 kirjas.

Hageja ei ole sellele vastanud, kuigi on ise osa väiteid väärtushinnanguteks pidanud. Kohus ei

saa hageja eest ise sõnastada hagi eset.

11. Hageja on esitanud maakohtu nõutud vabanduskirja teksti 1. märtsil 2024 koos lõplike

seisukohtadega ja teinud seda viisil, et maakohus ei ole aru saanud, millega on tegemist.

Ilmselt on selle põhjuseks sõnastus, mis grammatiliselt viitab millelegi, mida kostja on

minevikus teinud, kuigi hageja peab silmas midagi, mida ta tahab tulevikus juhtuvat („Kostja

poolt on edastatud vabanduskiri, mida hageja aktsepteerib“, dtl 243).

Kuivõrd maakohus leidis pärast kõigi väidete analüüsimist, et hagi ei saa rahuldada, ei

pidanud maakohus ka hindama, kas hageja väljapakutud teksti oleks võimalik kasutada otsuse

täitmise viisi kindlaksmääramisel. Isegi kui tegemist oleks täitmise viisi kindlaksmääramise

taotlusega, oleks teksti täiemahuline kasutamine ka hagi rahuldamise korral olnud hagi

piiridest väljumine, sest hageja pakutud tekstis on nimetatud artiklis olevaid „hulganisti

oletusi ja väärtushinnanguid“, kuid hagi on esitatud konkreetsete väidete ümberlükkamiseks.

Tekstist oleks saanud otsuse täitmise viisina kasutada ainult konkreetseid väiteid puudutavat

osa.

12. Kostja nimetab, et maakohus on jätnud tähelepanuta, et kostja kasutas kaudseid

tunnistajaid, kes on temaga otseses alluvussuhtes. Alluvussuhe ei võimalda ütluste kasutamist,

kuna ütlused pole objektiivsed. Eelduslikult peab kostja silmas, et tunnistajad ei kuulnud

hageja öeldut ise, vaid andsid ütlusi teistelt inimestelt kuuldu põhjal, mistõttu on nende

ütlused käsitatavad kaudsete tõenditena.

Taotluse tunnistajate ülekuulamiseks esitas kostja 28. septembril 2023. Kohtuistungil kuulati

tunnistajad üle 22. detsembril 2023, tunnistaja A.A. nimetas enne ütluste andmist, et on

tööalaselt kostja alluv. Hageja ei esitanud maakohtus vastuväiteid kostja tunnistajate ütluste

arvestamisele alluvussuhte tõttu. Hageja esitas vastuväite tunnistajate ütluste arvestamisele

esmakordselt apellatsioonkaebuses. Kostja viitab õigesti, et hageja oleks pidanud tõendite

lubamatusele tuginema õigeaegselt maakohtu menetluses.

Lisaks on kostja välja toonud, et tunnistaja B.B. on vallavolikogu liige ja teda ei saa pidada

kostja kui vallavanema alluvaks.

Iseenesest on hagejal õigus, et alluvussuhet peab tunnistajate ütluste hindamisel arvestama,

kuid eelkõige on see vajalik olukorras, kus tunnistajate ütlused on vastuolus kas omavahel või

teiste tõenditega või kui tunnistaja ütlus ongi ainus tõend. Antud juhul on maakohus pidanud

kõigi nelja tunnistaja ütlusi omavahel kooskõlas olevaks, eluliselt usutavaks ja seega

usaldusväärseks. Maakohus on analüüsinud ka tunnistajate ütluste kui kaudse tõendi

lubatavust. Kuivõrd kostja on vastuväite tõendi lubatavusele esitanud hilinemisega ning

maakohus ei ole tõendi uurimisel ja hindamisel rikkunud menetlusnorme, ei pea

ringkonnakohus tõendi uut uurimist ja hindamist vajalikuks.

13. Hageja on taotlenud kokku viie väite ümberlükkamist. 8. augustil 2023 esitatud

täpsustuses ja maakohtu 22. detsembri 2023 istungil on hageja liigitanud neist faktiväideteks

kolm, jäänud maakohtu 22. detsembri 2023 istungil „kõigi viie punkti juurde“ (istungi

helisalvestis 02:16:06, dtl 220) ning nimetanud vabanduskirja tekstis on nimetatud kõik viis

väidet koos kommentaariga, et neil ei ole faktilisi aluseid, need on hagejale solvavad,

alandavad ja hageja mainet kahjustavad.

Maakohus on leidnud, et väited „/…/ teravuste loomiseks ja valla maine kahjustamiseks /…/“,

„ajalooline tagasivaade lubab oletada, et pahasti ütlemise taga võivad olla mingid isiklikud

läbielamised ja luhtunud ambitsioonid“ ja „hinges oleks ta tahtnud olla vallavanem või

haridusosakonna juhataja“ on väärtushinnangud ning faktiväiteid on kaks: Reformierakonna

sisevalimiste ja tikutopside jagamisel antud soovituse kohta käiv.

Väärtushinnanguga võib luua mulje fakti olemasolust, mistõttu võib väärtushinnangu ja

faktiväite piiritlemine olla keeruline ja vaieldav, kuid hageja ei vaidlusta ühegi väite puhul

maakohtu järeldust sisuliselt ei jaotuse ega fakti tõele vastavuse osas. Ringkonnakohus

nõustub maakohtu järeldustega, maakohus on kostja kõiki väiteid analüüsinud, maakohtu

arutluskäik on jälgitav ja järeldused ei ole meelevaldsed.

Hageja ei ole ka seadnud kahtluse alla maakohtu sedastatut, et VÕS § 1047 lg 4 alusel saab

nõuda vaid faktiväidete ümber lükkamist.

14. Hageja väidab apellatsioonkaebuses, et „otsuse kohtu järelduste osa annab kokkuvõttes

alust arvata, et kõnealuse asja menetlemisel ja otsuse koostamisel võib ilmneda teisigi

eksimusi“ (p 3.7).

TsMS § 651 lg 1 järgi ei saa ringkonnakohus sellist etteheidet kontrollida. Ringkonnakohus ei

tuvastanud maakohtu otsuses sellist menetlusnormi rikkumist, mis annaks aluse otsuse

tühistamiseks sõltumata apellatsioonkaebuse põhjendusest TsMS § 565 lg 1 alusel.

15. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud

ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.

16. Kostja palus hagejalt õigusabikulu hüvitamiseks välja mõista 2214,30 eurot, lepingulise

esindaja ajakulu oli 10 tundi ja 5 minutit, tunnihinnaga 180 eurot ilma käibemaksuta. Kostja

esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja esindajal kuus tundi

apellatsioonkaebusele vastuse koostamisele ja kaks tundi täiendava seisukoha koostamisele.

Ringkonnakohus ei pea kostja õigusabikulu täies ulatuses põhjendatuks. Kõik faktilised

asjaolud ja õiguslikud väited esitati maakohtule ning ringkonnakohtus esitati täiendavalt vaid

maakohtu menetlust puudutavaid väiteid. Apellatsioonkaebuse vastuse ja kostja täiendava

seisukoha vahel toimikusse sisulisi menetlusdokumente ei lisandunud, täiendavas seisukohas

esitatu on olemas juba vastuses apellatsioonkaebusele. Seetõttu saab lugeda vajalikuks ja

põhjendatuks õigusabikulu seitsme tundi ulatuses. See on ka võrreldav hageja esindajal

kulunud 6 tunni ja 40 minutiga. Ringkonnakohus määrab hagejalt kostjale hüvitatavate

menetluskulude suuruseks ringkonnakohtus 1260 eurot.

17. Ringkonnakohus rahuldab kostja taotluse välja mõista menetluskuludelt viivis TsMS §

177 lg 4 kohaselt, seega tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)