3-24-1006/14 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maarja Oras

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. oktoobril 2024 Tallinnas

Haldusasja number

3-24-1006

Haldusasi

Xi kaebus Kaitseressursside Ameti kohustamiseks tagastama

kaebajale täiteasjas nr 197/2024/245 välja mõistetud

sunniraha ja hüvitama täitekulusid

Menetlusosalised

Kaebaja X, esindaja Olga Väina-Kesler

Vastustaja Kaitseressursside Amet, esindaja Elis Lõiv

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 20. novembril 2024

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuapellatsioonkaebuse (vt HKMS § 184) võib esitada 14 päeva jooksul

apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui

see on pikem kui 14 päeva.

Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal

seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline vajab apellatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, saab ta esitada ring-

konnakohtule vastava taotluse. Taotluse esitamine ei peata apellatsioonitähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5). Seega peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel nii taotluse kui ka

apellatsioonkaebuse, mida saab vajaduse korral hiljem täiendada (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaitseressursside Amet (edaspidi KRA) kutsus Xi (edaspidi kaebaja) 15.

septembriks 2023 terviseseisundi hindamisele aadressil Ida-Viru keskhaigla

polikliinik, kabinet D5039, Ravi 10d, Kohtla-Järve (kutse nr 11-12.1/2023/4869), kuhu

kaebaja ei ilmunud ega esitanud ka põhjendusi mitteilmumise kohta. KRA tegi 3.

3-…

oktoobril 2023 ettekirjutus-hoiatuse nr 11-12.1/2023/7279, millega ning kohustas

kaebajat läbima terviseseisundi hindamise 10. novembril 2023 kell 10:00 aadressil Ida-

Viru keskhaigla polikliinik, kabinet D5039, Ravi 10d, Kohtla-Järve. KRA hoiatas

kaebajat, et kui kaebaja hindamisele ei tule, rakendab vastustaja sunniraha, mille

suurus on 200 eurot. Vastustaja juhtis kaebaja tähelepanu asjaolule, et tal on õigus

koostada ettekirjutusi ja määrata sunniraha korduvalt, kuni kaebaja on täitnud

kohustuse läbida terviseseisundi hindamine. KRA palus lisainfo vajaduse või küsi-

muste korral võtta ühendust kutsealuste osakonna kliendikonsultandiga, kelle telefoni-

number ja e-posti aadress olid lisatud. Ettekirjutuse õiguslikeks alusteks olid

kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 40 lg 1 p-d 4 ja 5, § 226 lg 1 p 2 ja lg 2 ning

asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) §-d 4, 7 ja 10.

2. KRA teatas kaebajale 28. novembri 2023. a sunniraha rakendamise

teatisega, et on otsustanud nõuda temalt sunniraha 200 eurot. Sunniraha vabatahtliku

tasumise tähtajaks määrati 10 päeva teate kättesaamisest arvates, kusjuures tähtaega

hakatakse arvestama päevast, mil kaebaja on teatise kaitseväeteenistuse veebis vastu

võtnud või hiljemalt 30 päeva möödumisel teatise Eesti teabevärava kaudu

kättesaadavaks tegemisest arvates. KRA selgitas, et juhul, kui sunniraha ei tasuta

määratud tähtaja jooksul, edastab KRA täitekorralduse kohtutäiturile täitemenetluse

algatamiseks, millega kaasnevad täitemenetluse kulud ja kohtutäituri tasu.

KRA märkis, et kaebaja ei ilmunud 3. oktoobri 2023. a ettekirjutusega märgitud ajal tervise-

seisundi hindamisele ega esitanud vabandavaid asjaolusid mitteilmumise kohta. Sunniraha

rakendamise õiguslike alustena olid märgitud KVTS § 226 lg 1 p 3 ja lg 2, haldusmenetluse

seaduse (HMS) § 40 lg 2, ATSS § 2 lg 1, § 8 lg 1 ja § 9 lg 1 ning täitemenetluse seadustiku

(TMS) § 2 lg 1 p 11.

3. KRA pöördus 25. jaanuaril 2024 sunniraha rakendamiseks kohtutäituri poole,

kuivõrd kaebaja ei tasunud vabatahtliku tasumise tähtaja jooksul sunniraha.

4. X esitas 4. aprillil 2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles nõudis KRA 3.

oktoobri 2023. a ettekirjutuse kehtetuks tunnistamist ning KRA kohustamist esitama

täiteasjas nr 197/2024/245 täitemenetluse lõpetamise avaldust. Kaebaja märkis, et ei

saanud terviseseisundi hindamisele ilmuda, sest polnud arstlikku komisjoni ilmumise

kohustusest teadlik. Kaebaja sai nii ettekirjutusest kui ka sunniraha rakendamise

teatisest teada alles kohtutäituri käest 6. märtsil 2024 koos täitmisteatega. KRA ei

saatnud seega ettekirjutust kaebajale. Kuigi KVTS § 15 lg 2 annab KRA-le õiguse

valida kättetoimetamise viis, on ta selle valikul seotud HMS-ga. Haldusorganil on

kõrgendatud kohustus veenduda, et teised kättetoimetamise võimalused on

ammendatud. Kaebaja kasutab e-posti aadressi xxxxxxxx ning tal pole kunagi olnud e-

posti aadressi, millele KRA dokumendid saatis. KRA ei teinud katset kaebajale

dokumente posti teel kätte toimetada ega kasutanud võimalust võtta kaebajaga telefoni

teel ühendust tema tegeliku elukoha väljaselgitamiseks.

5. Kohus lõpetas 27. mai 2024. a määrusega menetluse tühistamisnõuet

puudutavas osas, olles tuvastanud, et vaidlusaluse ettekirjutuse saatmise ajal oli

kaebaja ise märkinud oma e-posti aadressiks rahvastikuregistris xxxxxxxx KRA esitas

selle kinnituseks tõendid, kust nähtub, et see e-posti aadress oli kaebaja

rahvastikuregistri järgseks sidekontaktiks juba alates 1. septembrist 2020. Seega tuli

vaidlusalune käskkiri lugeda kaebajale kättetoimetatuks 30 päeva pärast 3. oktoobrit

2023, st 2. novembril 2023. Järelikult ületas kaebaja 30-päevast kaebetähtaega olulisel

määral ning ei toonud esile mõjuvat põhjust, mis annaks alust kaebetähtaja

2(6)

3-…

ennistamiseks (HKMS § 71 lg 1). Kohus leidis, et isegi kui vastab tõele kaebaja väide,

et ta ei ole kunagi kasutanud e-posti aadressi xxxxxxxx, on tõendatud, et ta on selle e-

posti aadressi kandnud enda kontaktaadressina rahvastikuregistrisse. Selles olukorras

võis vastustaja eeldada, et ta saab sellelt aadressilt e-kirjad kätte. Kohus võttis 27. mai

2024. a määrusega kaebuse menetlusse vastustaja kohustamiseks esitama täiteasjas nr

197/2024/245 täitemenetluse lõpetamise avaldust.

6. KRA esitas kaebusele 30. mail 2024 vastuse, milles teatas, et täitemenetlus on

19. märtsil 2024 lõpetatud.

7. Kaebaja esitas 15. juulil 2024 kaebuse täienduse, täpsustades kaebuse nõuet

ning paludes kohtul kohustada KRA-d tagastama kaebajale täiteasjas nr 197/2024/245

välja mõistetud sunniraha 200 eurot ning hüvitama kaebajale täitemenetluses nr

197/2024/245 kaebajalt välja mõistetud täitekulud 109 eurot 80 senti (kaebajalt välja

mõistetud kohtutäituri tasu ja menetluse alustamise tasu).

8. Kohus võttis 30. augusti 2024. a määrusega kaebuse muutmise vastu.

9. KRA vaidleb kaebusele vastu ja palub selle jätta rahuldamata. KRA saatis 3.

oktoobril 2023 kaebaja rahvastikuregistrisse kantud e-posti aadressile xxxxxxxx 3.

oktoobri 2023. a ettekirjutuse. Ettekirjutus oli KVTS § 15 lg 3 alusel kätte toimetatud

3. novembril 2023. Kaebaja oli kutsutud 10. novembril 2023 terviseseisundi

hindamisele, kuhu ta ei ilmunud ega esitanud põhjendusi mitteilmumise kohta.

Vastustaja teavitas kaebajat sunniraha rakendamise menetluse alustamisest ja 28.

novembri 2023. a teatis nr 11-18/2023/2484 oli KVTS § 15 lg 3 alusel kaebajale kätte

toimetatud 29. detsembril 2023. Vastustaja pöördus 25. jaanuaril 2024 sunniraha

rakendamiseks kohtutäituri poole.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.

11. Kaebaja hinnangul oli sunniraha määramise otsuse täitmisele pööramine

õigusvastane, kuivõrd kaebajale ei toimetatud nõuetekohaselt kätte ei ettekirjutust,

milles sisaldus kohustus, mille täitmata jätmisel sunniraha rakendatakse, ega sunniraha

rakendamise teadet.

12. Kohus selgitas praeguses haldusasjas 27. mail 2024 tehtud määruses, et kaebaja

oli märkinud oma e-posti aadressiks rahvastikuregistris xxxxxxx juba alates 1.

septembrist 2020. Seega tuli eelviidatud e-posti aadressile saadetud käskkiri lugeda

kaebajale kättetoimetatuks 30 päeva pärast 3. oktoobrit 2023, st 2. novembril 2023.

Isegi kui kaebaja ei ole kunagi kasutanud kõnealust e-posti aadressi, on tõendatud, et

ta on selle e-posti aadressi kandnud enda kontaktaadressina rahvastikuregistrisse (dtl

57). Selles olukorras võis vastustaja eeldada, et kaebaja saab sellelt aadressilt e-kirjad

kätte.

13. Asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 8 lg 1 järgi on sunnivahendit

lubatud rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus, mis kehtib, ning

seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud. Enne sunnivahendi

rakendamist tuleb adressaadile teha kirjalik hoiatus (ATSS § 7 lg 1), mis võib

kaasneda ettekirjutusega (lg 2). Kaebajale 3. oktoobril 2023 tehtud ettekirjutus-

hoiatusest (dtl 8) nähtub, et kaebajal tuli ettekirjutuses sisalduv kohustus täita 10.

novembril 2023 kell 10:00. Ettekirjutus sisaldas hoiatust, et kui kaebaja hindamisele ei

3(6)

3-…

tule, rakendatakse sunniraha suurusega 200 eurot. Ettekirjutus-hoiatus vastab ATSS §

7 lg-tes 1, 3 ja 5 sätestatud tingimustele.

14. KVTS § 15 lg 1 kohaselt toimetatakse kaitseväekohustuslase kohta tehtud

otsused ja muud dokumendid kaitseväekohustuslasele üldjuhul kätte elektrooniliselt

Eesti teabevärava teenuse kaudu ja saadetakse elektronposti aadressil

isikukood@eesti.ee. KVTS § 15 lg 3 järgi loetakse sellisel viisil saadetud dokument

kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel dokumendi kättesaadavaks tegemisest arvates,

kui pole tõendatud dokumendi varasem kättetoimetamine. Seega võimaldab KVTS

lugeda vaidlustatud ettekirjutuse kättetoimetatuks ka ilma, et kaebaja oleks teatanud

selle kättesaamisest. Vabariigi Valitsuse 3. oktoobri 2013. a määruse nr 145 „Eesti

teabevärava eesti.ee haldamise, teabe kättesaadavaks tegemise, arendamise ning

kasutamise nõuded ja kord“ § 201 lg-s 2 on nähtud ette, et füüsilisest isikust

lõppkasutajat teavitatakse ametlikule e-posti aadressile saabunud teabest

rahvastikuregistri järgsel e-posti aadressil või telefoninumbril või kui isik on vastavate

teavituste saamiseks märkinud teabeväravasse muu e-posti aadressi või

telefoninumbri, siis isiku märgitud e-posti aadressil või telefoninumbril. Seega isegi

kui isik ei ole oma isikukood@eesti.ee aadressilt elektronposti suunanud, jõuavad

teated tema rahvastikuregistri järgsele e-posti aadressile või telefoninumbrile.

Seejuures on rahvastikuregistri seaduse § 98 järgi rahvastikuregistri subjektiks oleval

isikul kohustus tagada oma kontaktandmete olemasolu ja õigsus rahvastikuregistris.

Kontaktandmed hõlmavad Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018. a määruse nr 129

„Rahvastikuregistri ülesehitus, turvaklass, täpne andmekoosseis ja andmeandjate

üleantavate andmete loetelu“ § 11 p 1 kohaselt e-posti aadressi ja telefoninumbrit.

Lisaks peab iga 17-27-aastane Eesti meessoost kodanik arvestama, et ta on

kutsealusena kaitseväekohustuslane (KVTS § 2 lg 1, lg 2 p 1 ja lg 3). Kutsealusel on

KVTS § 40 lg 1 p 1 alusel mh kohustus teavitada viivitamata vastustajat kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis oma kontaktandmetest ja nende muutumisest.

Kaitseväekohustuslase andmete esmakordsest kandest kaitseväekohustuslaste

registrisse teavitab KRA kaitseväekohustuslast (KVTS § 11 lg 5). Kaebaja pidi olema

teadlik enda kutsealuse staatusest ja seetõttu ka hoolitsema selle eest, et tema e-posti

aadress ja/või telefoninumber rahvastikuregistris ja/või kaitseväekohustuslaste registris

oleks aktuaalne.

15. Kohus ei nõustu kaebajaga, et vastustaja oleks pidanud kasutama HMS-s ette

nähtud teisi kättetoimetamise viise. KVTS § 15 lg 2 ei pane KRA-le kohustust muid

viise kasutada. KVTS § 15 lg-te 1 ja 3 regulatsioon kaotaks oma mõtte, kui vastustaja

peaks sellegipoolest kättetoimetamisel lähtuma HMS üldreeglitest. Ka Tallinna

Ringkonnakohus on leidnud, et KVTS § 15 lg-test 1 ja 3 tulenevalt peab kutsealune ise

hoolitsema selle eest, et ta tutvub talle elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu

ja elektronposti aadressil isikukood@eesti.ee KRA saadetud dokumentidega (Tallinna

Ringkonnakohtu 27. juuni 2023. a määrus asjas nr 3-23-1327, p 14 ja 28. juuni 2023. a

määrus asjas nr 3-23-1615, p 11).

16. ATSS § 9 lg-s 1 on sätestatud, et kui ettekirjutust ei ole hoiatuses märgitud

tähtaja jooksul täidetud, annab sunnivahendit rakendav haldusorgan sunnivahendit

haldusorgani nimel vahetult rakendavale isikule kirjaliku täitekorralduse. Vastustaja

sunniraha rakendamise teatis (dtl 65) vastab selles lõikes ettenähtud tingimustele.

Kohtul ei ole kahtlust rakendatud sunniraha proportsionaalsuses. ATSS § 15 lg 1

kohaselt nõutakse sunniraha sisse TMS-s sätestatud korras. Riigikohus on selgitanud,

et tulenevalt HMS § 35 lg 1 p-st 2 ja § 40 lg-st 2 peab haldusorgan isikut teavitama

sunniraha rakendamisest pärast ettekirjutuse täitmise tähtaja möödumist, kuid enne

4(6)

3-…

sunniraha ATSS § 15 lg-s 1 sätestatud korras sissenõudmise alustamist. Selline

teavitus avab isikule võimaluse esitada sunniraha rakendamise kohta oma arvamus ja

vastuväited ning taotleda sunniraha rakendamise edasilükkamist, võimaluse

vaidlustada sunniraha rakendamine kohtus, samuti sunnirahaga nõustumise korral

tasuda see ilma sissenõudmise ja kohtutäituri tasuta (Riigikohtu halduskolleegiumi

otsus asjas nr 3-3-1-72-14, p 19).

17. Vastustaja esitatud kaitseväekohustuslaste registri väljavõttest (dtl 67)

nähtuvalt saadeti sunniraha rakendamise teatis kaebajale Eesti teabevärava teenuse

kaudu. Saatmine toimus 28. novembril 2024 ning teatis loeti kättetoimetatuks KVTS §

15 lg 3 alusel 30 päeva jooksul, s.o 29. detsembril 2023. Sellest alates oli kaebajal

teatise kohaselt 10 päeva sunniraha tasumiseks. Vastustaja pöördus kohtutäituri poole

25. jaanuaril 2024 (dtl 68). Seega oli kaebajal piisavalt aega sunniraha vabatahtliku

tasumise tähtaja jooksul ära maksta. Arvestades eeltoodud põhjendusi KVTS § 15 lg-te

1 ja 3 alusel kättetoimetamise piisavuse kohta, on praegusel juhul ATSS-st ja

Riigikohtu praktikast tulenevaid nõudeid sunniraha nõudega kohtutäituri poole

pöördumisel järgitud.

18. Kuigi kaebaja seda väidet oma kaebuses ei esitanud, kontrollib kohus ka

ettekirjutuse jätkuvat täidetavust sunniraha määramise ajal. Juhul kui ettekirjutus ei

olnud (enam) täidetav, ei olnud õiguspärane selle täitmata jätmise eest sunniraha

rakendada. Nimelt ei ole sunniraha käsitatav karistusena varasema kohustuse täitmata

jätmise eest (vt ATSS § 3 lg 2), vaid selle eesmärk on kallutada adressaati ettekirjutust

täitma.

19. Ettekirjutus-hoiatusega on kaebajale esmajoones pandud kohustus ilmuda

terviseseisundi hindamisele 10. novembril 2023. Seda kohustust ei saanud kaebaja

pärast 10. novembrit 2023 enam täita. Ettekirjutus-hoiatusest nähtub aga ka üldisem

kohustus läbida terviseseisundi hindamine. Kohus möönab, et ettekirjutus-hoiatuses ei

ole selgelt eristatavat resolutiivosa. Vormiliselt sisaldub ettekirjutus üksnes esimeses

kolmes lõigus, järgneb hoiatus ja seejärel selgitused ettekirjutuse täitmise kohta. Siiski

sisaldub osa ettekirjutusest sisuliselt ka lõigus, mis järgneb pealkirjale „Sunniraha

hoiatus“ (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-15-443/54, p 13). Nimelt on

selles märgitud, et KRA-l on õigus määrata sunniraha korduvalt seni, kuni kaebaja on

„täitnud kohustuse läbida terviseseisundi hindamine“. Sunniraha tasumine ei vabasta

kaebajat „kohustusest ilmuda terviseseisundi hindamisele“. Neist lausetest pidi kaebaja

piisava selgusega aru saama, et ettekirjutus-hoiatuses märgitud kuupäeva tuleb pidada

üksnes kohustuse täitmise tähtpäevaks, mitte osaks ettekirjutuse sisust. Ettekirjutuse

sisuks aga oli üldisem kohustus ilmuda terviseseisundi hindamisele. Ettekirjutus-

hoiatusse oli märgitud võimalus küsimuste või lisainfo soovi korral võtta ühendust

kliendikonsultandiga, kelle kontaktandmed olid toodud. On usutav, et temaga ühendust

võttes saanuks kaebaja kokku leppida uue tervisekontrolli aja.

Neil põhjustel on kohus seisukohal, et ettekirjutus oli jätkuvalt täidetav ja seega oli õigus-

pärane rakendada selle täitmata jätmise eest sunniraha. Ka Tallinna Ringkonnakohus on

eelviidatud määrustes (määrused asjades nr 3-23-1327, p 14 ja nr 3-23-1615, p 11) sarnaste

ettekirjutuste osas leidnud, et ettekirjutuse kehtivus ei langenud mitteilmumisega ära –

kutsealusel oli jätkuvalt kohustus arstlikku komisjoni ilmuda või põhjendada mitteilmumist.

20. Kuivõrd vastustaja toimetas kaebajale nii ettekirjutus-hoiatuse kui ka sunniraha raken-

damise teatise kätte nõuetekohaselt, oli kaebaja suhtes sunniraha kohaldamine ja selle

täitmisele pööramine õiguspärane. Seega puudub alus kohustada vastustajat kaebajale

5(6)

3-…

sunniraha tagastama. Kuivõrd sunniraha täitmisele pööramine oli õiguspärane, puudub alus ka

vastustajalt täitemenetluse kulude eest hüvitise välja mõistmiseks (riigivastutuse seaduse § 7

lg 1).

21. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kaebuse rahuldamata jätmisega tehti otsus kaebaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole

taotlenud menetluskulude välja mõistmist, jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi

kanda (HKMS § 109 lg 1 kolmas lause).

Maarja Oras

/allkirjastatud digitaalselt/

6(6)