3-24-2752/4 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Maret Altnurme

Määruse tegemise aeg ja koht

28.10.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2752

Haldusasi

I.G riigi õigusabi taotlus

Menetlusosalised

Taotleja – I.G

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 14.10.2024 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

I.G määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse I.G määruskaebus Tallinna Halduskohtu 14.10.2024 määruse

peale haldusasjas nr 3-24-2752.

2. Jätta I.G määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 14.10.2024 määrus

haldusasjas nr 3-24-2752 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1

kolmas lause).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. I.G esitas 03.10.2024 Tallinna Halduskohtule riigi õigusabi taotluse (täiendatud

13.10.2024) esindamiseks haldusmenetluses ja õigusdokumendi koostamiseks. Taotleja

soovib esitada riigi vastu kahju hüvitamise nõude. Taotleja esitas koos taotlusega

vormikohase füüsilise isiku menetlusabi taotluse ning teatise taotleja ja tema

perekonnaliikmete isikliku ja majandusliku seisundi kohta, samuti taotleja AS-s SEB Pank

oleva pangakonto väljavõtted.

2. Tallinna Halduskohus jättis 14.10.2024 määrusega riigi õigusabi taotluse rahuldamata.

Kuigi taotleja kinnitab majandusliku seisundi teatises, et tal on sissetulekuid ja ta kannab

püsikulutusi, ei kinnita seda tema konto väljavõtted. Taotleja esitatud kontoväljavõtted ei

võimalda tema majanduslikku seisu kontrollida ega hinnata. Kohus ei saa ega pea riigi

õigusabi taotluse lahendamisel lähtuma üksnes taotleja paljasõnalistest väidetest, vaid taotlejal

on kohustus tõendada enda majanduslikku seisu, mis annaks õiguse riigi õigusabi taotleda.

Taotleja ei ole seda teinud, mis annab aluse jätta tema taotlus läbi vaatamata.

3-24-2752

Taotlejale ei ole põhjendatud anda riigi õigusabi ka sisulistel põhjendustel. RÕS § 7 lg 1 p 1

sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kohtule

teadaolevalt on taotlejal pikaajaline asjaajamise ja kohtus käimise kogemus. Taotleja on

suutnud esitada kohtule hulga kaebusi, neid ise põhjendada, tõendeid esitada ja edasikaebusi

esitada. Seega on ta suuteline ise oma õigusi kaitsma ja tal puudub vajadus riigi õigusabi

järele. Nii haldus- kui ka halduskohtumenetluses kehtib uurimis- ja selgitamiskohustus,

mistõttu ei jää isiku õigused üksnes õigusteadmiste puudumisele vaatamata kaitseta. Seda,

millega on taotlejale tema arvates kahju tekitatud, oskab taotleja ka ise selgitada. Kohtule

esitatud riigi õigusabi taotlus oli pikalt põhjendatud, mis näitab, et taotleja suudab ise oma

avaldusi

põhjendada.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3. I.G palub 20.10.2024 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 14.10.2024

määrus ja rahuldada riigi õigusabi taotlus.

Taotleja füüsiline ja vaimne seisund ei võimalda menetlustoiminguid iseseisvalt läbi viia ega

oma õigusi kohtus kaitsta. Kohus on kaebaja töövõimetust ja pikaajalisi terviseprobleeme

tõendava tõendid jätnud arvesse võtmata. Taotleja esitas enda pangakonto väljavõtted. Kohus

ei ole küsinud, kuhu sissetulekud laekuvad ega palunud täiendavaid tõendeid. Kohus oleks

pidanud lisaks uurima taotleja poolt tema teistes menetlustes esitatud dokumente, taotlejat

juhendama ja andma võimaluse puudused kõrvaldada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg-le 1 tuginedes määruskaebuse menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 119 lg 1), määruskaebus on

tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele määral,

mis võimaldab selle lahendamist. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104

lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

5. Sõltumata taotleja majanduslikust seisundist oli praegusel juhul põhjendatud jätta riigi

õigusabi taotlus rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel. Viidatud sätte kohaselt ei anta riigi

õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Isiku võimelisus osaleda

haldusmenetluses ja kaitsta halduskohtumenetluses oma õigusi ei tähenda, et see kehtib vaid

isikute kohta, kes omavad õigusalast haridust. Hinnang, kas isik suudab ise oma õigusi

kaitsta, oleneb eelkõige vaidlusaluse haldusasja keerukusest ning samuti isiku senisest

käitumisest protsessis (Riigikohtu 02.11.2005 määrus nr 3-3-1-58-05, p 7). Kohtute

infosüsteemist nähtuvalt on I.G-l arvestatav kogemus erinevate kohtuasjadega nii tsiviil- kui

halduskohtumenetluses, mistõttu ei ole tegemist kohtumenetluses kogenematu isikuga.

Taotleja on esitanud erinevaid taotlusi (nt esialgse õiguskaitse taotlus, kohtuasjade liitmise

taotlus jne) ning edasikaebuseid, kus on oma seisukohti arusaadavalt põhjendanud. Ka

praeguses asjas esitatud riigi õigusabi taotlus ja määruskaebus on arusaadavad ning

põhjendatud. Kahju tekkimise asjaolusid ja kahju olemust ning tekkinud negatiivseid tagajärgi

saab kohtule selgitada kõige paremini kaebaja ise. Seejuures puudub vajadus kaebust

õiguslikult põhjendada ja kaebaja ei pea viitama õigusnormidele ega kohtupraktikale. Välja

tuleb tuua üksnes faktilised asjaolud ja esitada väiteid tõendavad dokumendid. Menetluslikku

ebavõrdsust vastutajaga aitab korvata halduskohtumenetluses kehtiv uurimispõhimõte ja

selgitamiskohustus (vt HKMS § 2 lg-d 4 ja 5). Uurimispõhimõttest tulenevalt on kohtul

kohustus selgitada välja kõik asja lahendamiseks tähtsust omavad asjaolud ning teha kõik

endast olenev, et kõrvaldada asjas mõistlikult ettenähtavad kahtlused. Kohus peab tagama

2(3)

3-24-2752

kõigis asja lahendamiseks olulistes küsimustes menetlusosalistele tõhusa ja võrdse võimaluse

esitada ja põhjendada oma seisukohti ning vaielda vastu teiste menetlusosaliste seisukohtadele

või toetada neid. Ringkonnakohus ei kahtle, et halduskohtu selgitusi järgides on I.G võimeline

end ise halduskohtumenetluses esindama. Seetõttu puudub alus arvata, et tema õigused

jääksid ilma professionaalse esindajate kaitseta. Kui I.G vajab oma tervisliku seisundi tõttu nt

pikemaid vastamistähtaegu, siis tuleb esitada kohtule põhjendatud taotlus menetlustähtaja

pikendamiseks (HKMS § 69).

6. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 14.10.2024

määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)