2-22-141161/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Aleksandr Kondrašov

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.10.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-141161

Tsiviilasi

Lennuabi OÜ hagi Finnair OYJ vastu 800 euro ja viivise

väljamõistmise nõudes

Tsiviilasja hind

864 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Lennuabi OÜ (registrikood 14065010), lepinguline

esindaja N. M.

Kostja Finnair OYJ (välismaa registrikood 0108023-3),

lepingulised esindajad vandeadvokaat Timo Kullerkupp,

advokaat Kai Villemson

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Lennuabi OÜ hagi Finnair OYJ vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse 261/2004 alusel hüvitise ja viivise väljamõistmiseks osaliselt.

2. Välja mõista Finnair OYJ-lt Lennuabi OÜ kasuks hüvitis 800 eurot ning viivis

tasumata hüvitise summalt (800 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates 07.07.2022 kuni kohustuse täitmiseni.

3. Jätta menetluskulud Finnair OYJ kanda. Mõista Finnair OYJ-lt Lennuabi OÜ kasuks

välja menetluskulud summas 745 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

kostjal hagejale tasuda käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus

võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja poolte seisukohad

1. Lennuabi OÜ (hageja) esitas 29.10.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse Finnair OYJ-lt (võlgnik, kostja) 900 euro saamiseks. Seoses võlgniku vastuväitega anti

15.12.2022 määrusega asi üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas Harju Maakohtule hagi 10.01.2023. Hageja palus kostjalt välja mõista

võlgnevuse kokku summas 800 eurot ning viivise alates 07.06.2022 kuni nõude täieliku

täitmiseni. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.

Hagi kohaselt reisisid K. L. ja L. L. 07.06.2022 kostja opereeritaval lennul suunal Tallinn - Pariis

vahemaandumisega Helsingis (broneeringu nr L5MG72). Tallinn (Lennart Meri) (TLL) –

Helsingi (HEL) lend XXX toimus 07.06.2022 vastavalt planeeritule, kuid Helsingi (HEL) -

Pariis (CDG) lend XXX tühistati. K. L. ja L. L. on nõuded loovutanud hagejale.

Hagi kohaselt on kostja põhjendanud tühistamist ettenägematute ja ootamatute haiguslehtede

arvu tõttu meeskonnas. Kostja hinnangul on tühistamise põhjus käsitletav erakorralise asjaoluna

ning seetõttu reisijatele hüvitist ei maksta.

Hagi kohaselt vabaneb kostja hüvitise maksmise kohustusest, kui kostja suudab tõendada

hüvitise maksmist välistavaid asjaolusid. Kostja ei ole selgitanud ega tõendanud, miks ei saanud

temalt mõistlikult oodata, et ta oleks komplekteerinud varumeeskonna selliselt, et lennuk oleks

Helsingist Pariisi startinud õigeaegselt. Meeskonna liikme(te) haigestumist ei saa pidada

erakorraliseks asjaoluks, sest kostjale on teada tema töötajate töötunnid ning asjaolu, et

meeskond võib töötada ainult teatud arv tunde ning varumeeskondade komplekteerimine ei

peaks tingima lennu tühistamist. Meeskonna komplekteerimine ning töö- ja puhkeaja

planeerimine on asjaolud, mis on lennuettevõtja tavapärasele tegevusele omased ja tema

tegeliku kontrolli all. Seega ei saa nimetatud asjaolu pidada asjaomase lennuettevõtja tavapärase

lennutegevuse juurde mittekuuluvaks asjaoluks ega ka tema tegeliku kontrolli alt väljuvaks

asjaoluks. See, et lennu tühistamise tõi kaasa meeskonna puudus seoses meeskonna liikmete

haigestumisega, pidi olema kahtlemata kostjale ette nähtav. Kostja ei ole tõendanud, et lennu

tühistamise tingis erakorraline asjaolu ning kostja oleks võtnud kasutusele sobivad meetmed

vältimaks lennu tühistamist.

Hageja on seisukohal, et see kuulub lennufirma enda tegevusvaldkonda, kui mõni töötajatest

haigestub ja ei saa oma ülesandeid täita. See ei ole "vääramatu jõu" näide, vaid pigem midagi,

mille puhul lennufirma peab rakendama asjakohaseid ettevaatusabinõusid, et see ei tooks kaasa

lendude tühistamist või suurt hilinemist. Erakorraliseks asjaoluks loetakse näiteks lennureisija

ootamatut haigestumist lennureisi ajal, kui lend peab tagasi pöörduma või tegema

vahemaandumise erakorralise esmaabi andmiseks. Lend tühistati 7.06.2022 kell 07:05

hommikul, s.o 30 minutit enne plaanitud väljumist.

Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit erakorralise asjaolu esinemise kohta, mis välistaks hüvitise

maksmise EU 261/2004 artikkel 7 b) alusel. Vastavalt EU 261/2004 artikkel 7 b-le saavad

reisijad hüvitist 400 euro ulatuses kõikide üle 1 500 kilomeetri pikkuste lendude puhul. Seega

on hagejal K. L. ja L. L. loovutatud nõuete alusel õigus saada kostjalt EU 261/2004 artikkel 7 b)

alusel hüvitist kokku summas 800 eurot (400 eurot reisija kohta). Lisaks palus hageja kostjalt

välja mõista viivise sissenõutavalt summalt 800 eurot alates 07.06.2022 kuni nõude täieliku

täitmiseni. Kuna K. L.´i ja L. L.’i õigus rahalise hüvitisele EU 261/2004 alusel muutus

sissenõutavavaks 07.06.2022 alates lennu tühistamise hetkest, nõuab hageja alates sellest ajast ka

sissenõutavaks muutunud summalt viivist.

Hageja kostja vastuväidetega ei nõustu. Hageja leiab, et kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis

tõendaksid, et kostja töötajad olid 07.06.2022 lennu nr XXX ajal haigestunud just

koroonaviirusesse mitte näiteks grippi. Lihtsalt meeskonna haigestumine ei kuulu erakorraliste

asjaolude alla, sest on vältimatu tõsiasi, et igapäevaselt haigestuvad töötajad ja mõned

haigestuvad äärmiselt ebasobivatel aegadel. Hageja tõi välja, et koroonaviirusesse nakatumine

oli järsus langustrendis ning kostja sai vastavalt haigestumiste langustrendile

koroonapandeemiaga seonduvalt planeerida oma meeskondade koosseisu ja varumeeskondade

olemasolu ning töötajate võimalikku haigestumist ajal, mil koroonapandeemia oli taandumas.

2022 aasta 23 nädalaks pidi kostjal olema teatud nägemus ja teadmine, kui palju võib tal

meeskonna liikmeid olla puudu koroonaviirusesse haigestumise tõttu. Koroona pandeemia

olnuks erakorraliseks asjaoluks pandeemia alguses, mil oli võimatu ette näha selle ulatust,

haiguse kiiret levikut ja haigestunute arvu.

3. Kostja vaidles hagile vastu.

Kostja vastuse kohaselt ei ole 07.06.2022 lennu XXX reisijatel õigust nõuda kostjalt hüvitist,

kuna lennu tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud. 07.06.2022 lend tühistati, sest kostja

lennu teostamiseks vajalikest töötajatest oluline osa puudus töölt tõelise haigestumise tõttu

koroonaviiruse pandeemia tagajärjel. Kostja ei nõustu sellega, et meeskonnaliikme(te)

haigestumist ei saa pidada erakorraliseks asjaoluks, kuivõrd tegemist ei olnud

meeskonnaliikmete tavapärase haigestumisega, vaid meeskonnaliikmete massilise

haigestumisega koroonaviiruse tagajärjel. Lennuettevõtja töötajate haigestumine saab olla

erakorraliseks asjaoluks juhul, kui haigestumine on tegelik, haigestunud on oluline osa

töötajatest ning see toimub erakorralistes tingimustes (nagu nt pandeemia). Kostja toob välja, et

2022. aasta 23. nädalal (06.06.2022-12.06.2022) oli uute koroonaviirusesse nakatunud inimeste

juhtumite arv Soomes keskmiselt 10 480 inimest nädalas ja sellele eelnevtel nädalatel lausa 14

000 ja 11 000 uut juhtumist nädalas.

Koroonaviiruse kiirest levikust tingituna haigestus suur osa lendude teostamiseks vajalikest

kostja töötajatest. Tühistatud lennu kuupäeval, s.o. 07.06.2022, oli haigestunud kostja töötajaid

85. Valvemeeskonna suurus oli 74 meeskonnaliiget. Haigusjuhtumite arvu, sh enne 07.06.2022

haigestunud või koroonaviiruse tõttu karantiinis olnud töötajate arvu, tõttu oli kostja sunnitud

tühistama ja korraldama ümber suure osa lendudest, sh käesoleva vaidluse aluseks oleva

07.06.2022 lennu nr XXX. Valvemeeskonna liikmetest ei piisanud kõikide planeeritud lendude

korraldamiseks. Töötajate puudumise põhjustas nende tõeline haigestumine pandeemia tõttu ning

kuna tegemist oli praktikas äärmiselt erakorralise olukorraga, ei ole see oma olemuselt

lennuettevõtja tavapärasele tegevusele omane ja väljub tema tegeliku kontrolli alt. Seega on

tegemist erakorralise asjaoluga Määruse artikli 5(3) tähenduses.

Kostja võttis 07.06.2022 lennu tühistamisel tarvidusele kõik vajalikud meetmed, et lennu

tühistamist vältida. Kostja pakkus seotud reisijatele asenduslennu väljumisajaga Helsingist kell

20:15 ja saabumisega Pariisi kell 22:20. Kostja võttis kasutusele vastavad meetmed, et vältida

lennu tühistamist. Kostja võttis lennugraafikute planeerimisel ning koostamisel arvesse

eelnevatel perioodidel esitatud haiguslehtede määrasid ja lennugraafiku prognoosimisel kasutati

ajaloolisi andmeid. 07.06.2022 lennu planeerimise hetkel ei olnud märke haiguslehtede

hüppelisest suurenemisest koroonaviiruse tõttu. Kostja ei osanud koroonaviiruse sellist levikut

planeerida ja nende mõju ette näha, samuti ei saanud kostja selleks valmis olla ega saanud neid

asjaolusid kontrollida. Seega ei ole tegemist tavapärase tegevusriskiga seonduva haigestumisega,

mida kostja oleks saanud lennugraafikut, sh varumeeskonna liikmete arvu, planeerides arvesse

võtta.

Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, et kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaksid, et

kostja töötajad olid 07.06.2022 lennu nr XXX ajal haigestunud just koroonaviirusesse, mitte

näiteks grippi. Kostja on esitanud kostja töötaja antud kirjalikud selgitused. Kostja on

selgitanud, et kostja oli sunnitud nimetatud lennu tühistama just koroonaviirusest tingitud

töötajate massilise haigestumise tõttu. Lisaks ei ole kostjal töötajate privaatsust, sh

terviseandmete konfidentsiaalsust reguleerivatest õigusaktidest tulenevalt võimalik esitada

täiendavaid tõendeid töötajate haigestumiste põhjuste kohta. Kostja on tõendanud, et

haigestumised olid põhjustatud just nimelt koroonaviirusest.

Kostja palus menetluskulud jätta hageja kanda.

Kohtu põhjendused

4. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Kohus põhistab oma seisukohta järgnevalt.

5. Kohus lahendab käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 405 lg 1 alusel. TsMS § 405 lg 1 järgi kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise

kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat,

mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. TsMS §

444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas

osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused,

märkimisega. Kuigi kohus menetleb asja lihtmenetluses ja ei anna luba otsuse edasikaebamiseks,

peab kohus siiski vajalikuks teha otsuse koos kirjeldava ja põhjendava osaga.

6. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta

esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu

eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt

ja ,vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

7. TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise

ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses

sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all.

Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole

mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu

04.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16).

8. Kohus on tuvastanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 ning § 231 lg-te 2

ja 4 alusel järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud:



K. L. ja L. L. reisisid 07.06.2022 kostja opereeritaval lennul suunaga Tallinn – Pariis,

vahemaandumisega Helsingis (broneeringu nr L5MG72). Reisijate lend XXX suunal Tallinn –

Helsingi toimus 07.06.2022 vastavalt planeeritule (väljumine 07.06.2022 kell 06:00), kuid lend

XXX suunal Helsingi – Pariis, mis pidi väljuma kell 07.06.2022 kell 07:35, tühistati (dtl 34-39);



K. L. ja L. L. sõlmisid seoses 07.06.2022 lendudega nr XXX ja XXX Euroopa Parlamendi ja

nõukogu 11. veebruari 2004. a määrusest nr 261/2004 tulenevad hüvitisnõuete ja sellega

kaasnevate nõuete hagejale loovutamise lepingud (dtl 41-43).

9. Reisijad on oma nõude loovutanud hagejale. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 ja lg 2

kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel

tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine) ning nõude loovutamisega astub

uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 168 lg 2 kohaselt peab senine võlausaldaja uuele

võlausaldajale tema nõudmisel andma dokumendi, mis kinnitab nõude loovutamist. VÕS § 170

sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale,

loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud

või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta

välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. VÕS § 171 lg 1 järgi

võib võlgnik uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja

vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal.

10. Käesolevalt ei ole poolte vahel vaidlust selles, et K. L. ja L. L. reisisid 07.06.2022 kostja

opereeritaval lennul suunaga Tallinn – Pariis, vahemaandumisega Helsingis. Vaidlust ei ole

selles, et lend XXX suunaga Tallinn – Helsingi toimus vastavalt planeeritule ning lend XXX

suunaga Helsingi – Pariis tühistati. Vaidlus ei ole ka selles, et lend XXX suunaga Helsingi –

Pariis pidi väljuma 07.06.2022 kell 07:35.

11. Vaidlust ei ole ka selles, et lendu opereeris kostja ning tühistatava lennu pikkus oli üle 1500

kilomeetri. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 261/2004 (määrus 261/2004) artikli 5 lõike

1 punkt c kohaselt on lennu tühistamise korral reisijatel õigus saada tegutsevalt lennuettevõtjalt

hüvitist vastavalt artiklile 7. Määruse 261/2004 artikli 7 lõike 1 punkti b kohaselt on kõikide üle

1500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ning kõikide muude 1500-3500 kilomeetri

pikkuste lendude puhul hüvitise suurus 400 eurot. Hageja nõuab määruse nr 261/2004 artikli 7

lõike 1 punkti b kohaselt hüvitist 400 eurot reisija kohta, s.o kokku 800 eurot.

12. Kostja on esitanud hagile vastuväited tuues välja, et lend tühistati erakorralise asjaolu tõttu, st

kostja lennu teostamiseks vajalikest töötajatest oluline osa puudus töölt seoses tõelise

haigestumise tõttu koroonaviiruse pandeemia tagajärjel. Hageja on seisukohal, et meeskonna

liikmete haigestumist ei saa pidada erakorraliseks asjaoluks ning kostja ei ole tõendanud, et

lennu tühistamise tingis erakorraline asjaolu ning kostja oleks võtnud kasutusele sobivaid

meetmed lennu tühistamise vältimiseks. Seega on poolte vahel käesolevalt tekkinud vaidlus

selles, kas lennu tühistamiseks esinesid erakorralised asjaolud ja kas kostja on võtnud tarvidusele

kõik vajalikud meetmed lennu tühistamise vältimiseks määruse nr 261/2004 artikkel 5 lõige 3

mõttes, milliste esinemisel ei ole tegutsev lennuettevõtja kohustatud vastavalt artiklile 7 hüvitist

maksma.

13. Määruse 261/2004 artikkel 5 lõige 3 näeb ette õiguse lennuettevõttel keelduda hüvitise

maksmisest, kui on üheaegselt täidetud järgmised kaks kumulatiivset eeldust: lennutõrke

põhjustasid erakorralised asjaolud; lennuettevõtja võttis kasutusele kõik vajalikud meetmed, et

vältida lennutõrget.

14. Hageja on esiteks seisukohal, et kostja ei ole tõendanud kostja töötajate haigestumist

koroonaviirusesse 07.06.2022 lennu nr XXX ajal. Hageja leiab, et meeskonna liikmete

haigestumist ei saa pidada erakorraliseks asjaoluks, sest kostjale on teada tema töötajate

töötunnid ning asjaolu, et meeskond võib töötada ainult teatud arv tunde ning varumeeskonna

komplekteerimine ei peaks tingima lennu tühistamist. Meeskonna komplekteerimine ning töö- ja

puhkeaja planeerimine on asjaolud, mis on lennuettevõtja tavapärasele tegevusele omased ja

tema tegeliku kontrolli all. Hagi kohaselt see, et lennu tühistamise tõi kaasa meeskonna puudus

seoses meeskonna liikmete haigestumisega, pidi olema kostjale ette nähtav. Hageja toob välja, et

koroonaviirusesse nakatumine oli Soome Tervishoiuinstituudi statistika andmete kohaselt 2022

aasta 23. nädalal (06.06.2022-12.06.2022) langustrendis. 2022 aasta 23.ndaks nädalaks pidi

kostjal olema teatud nägemus ja teadmine, kui palju võib tal meeskonna liikmeid olla puudu

koroonaviirusesse haigestumise tõttu. Hageja hinnangul olnuks koroona pandeemia

erakorraliseks asjaoluks pandeemia alguses, mil oli võimatu ette näha selle ulatust, haiguse kiiret

levikut ja haigestunute arvu.

15. Kostja hinnangul tuleb hageja nõuded jätta rahuldamata, kuivõrd 07.06.2022 lend tühistati

erakorralise asjaolu tõttu, st kostja lennu teostamiseks vajalikest töötajatest oluline osa töötajatest

puudus töölt haigestumise tõttu koroonaviiruse pandeemia tagajärjel. Kostja vastuse kohaselt

haigestus koroonaviiruse kiirest levikust tingituna suur osa lendude teostamiseks vajalikest

kostja töötajatest. 07.06.2022, s.o tühistatud lennu kuupäeval, oli kostja töötajaid haigestunud 85.

Kostja valvemeeskonna suurus oli 74 meeskonnaliiget ning valvemeeskonna liikmetest ei

piisanud kõikide planeeritud lendude korraldamiseks. Töötajate puudumise põhjustas nende

haigestumine pandeemia tõttu ning kuna tegemise on praktikas äärmiselt erakorralise olukorraga,

ei ole see oma olemuselt lennuettevõtja tavapärasele tegevusele omane ja väljub tema kontrolli

alt. Kostja hinnangul võeti lennu tühistamisel tarvidusele kõik vajalikud meetmed, et lennu

tühistamist vältida. Kostja pakkus seotud reisijatele asenduslendu väljumisega Helsingist kell

20:15 ja saabumisega Pariisi kell 22:20 (dtl 87-90). Seega pakkus kostja reisijatele asenduslendu

samal päeval ning sellega on kostja võtnud kasutusele kõik vajalikud meetmed, sh korraldanud

asenduslennu esimesel võimalusel. Kostja võttis lennugraafikute planeerimisel ning koostamisel

arvesse eelnevatel perioodidel esitatud haiguslehtede määrasid ja lennugraafikuperioodi

prognoosimisel kasutati ajaloolisi andmeid, kuid 07.06.2022 lennu planeerimise hetkel ei olnud

märke haiguslehtede hüppelisest suurenemisest koroonaviiruse tõttu.

16. Lennuettevõtja ei ole kohustatud maksma hüvitist, kui ta suudab tõendada, et hilinemise

põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud

kasutusele kõik vajalikud meetmed (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 261/2004 art 5

lg 3, Euroopa Kohtu 19.11.2009 otsus ühendatud kohtuasjades C 402/07 ja C-432/07,

resolutsiooni p 2). Seega vabaneb kostja hüvitise maksmise kohustusest, kui kostja suudab

tõendada eelnevalt välja toodud hüvitise maksmist välistavaid asjaolusid. Euroopa Kohtu

praktikas on asutud seisukohale, et erakorraliseks asjaoluks määruse nr 261/2004 art 5 lg 3

tähenduses saavad olla sellised sündmused, mis oma olemuselt või põhjuselt ei ole asjaomase

lennuettevõtja tavapärasele tegevusele omased ja väljuvad tema tegeliku kontrolli alt (Euroopa

Kohtu 4.05.2017 otsus kohtuasjas C-315/15 Pešková ja Peška, p 22, Euroopa Kohtu 4. aprilli

2019. a otsus kohtuasjas nr C-501/17 Germanwings, p 20). Seoses vajalike meetmetega on

Euroopa Kohus selgitanud, et lennuettevõtja peab kasutusele võtma sobivad meetmed arvestades

tema käsutuses olevat personali, seadmeid ja rahalisi vahendeid, vältimaks seda, et asjaolud

viiksid asjaomase lennu tühistamise või pikaajalise hilinemiseni. Eeltoodu ei nõua siiski, et

lennuettevõtja nõustuks oma ettevõtte suutlikkusele asjakohasel hetkel vastuvõetamatute

ohverdustega (Euroopa Kohtu 4.04.2019 otsus kohtuasjas C-501/17 Germanwings, p 31).

17. Euroopa Kohtu praktika järgi vabaneb lennuettevõtja kohustusest maksta reisijatele hüvitist

vastavalt määruse artiklile 7, kui ta suudab tõendada, et lennu tühistamise põhjustas

„erakorraline asjaolu“, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik vajalikud

meetmed, ning niisuguse asjaolu esinemisel tõendada, et ta oli kogu tema käsutuses olevat

personali, seadmeid ja rahalisi vahendeid kasutades võtnud sobivad meetmed, vältimaks seda, et

asjaolud viiksid asjaomase lennu tühistamise või pikaajalise hilinemiseni, nõudmata temalt siiski

seda, et ta nõustuks oma ettevõtte suutlikkusele asjakohasel hetkel vastuvõetamatute

ohverdustega. „Erakorraliste asjaoludena“ saab seejuures kvalifitseerida sündmusi, mis oma

olemuselt või päritolult ei ole asjaomase lennuettevõtja tavapärasele tegevusele omased ja

väljuvad tema tegeliku kontrolli alt (vt Euroopa Kohtu 11. juuni 2020. a otsus kohtuasjas nr C-

74/19, p-d 36 ja 37 ning neis viidatud otsused).

18. Montreali konventsiooni alusel tuleks lennuettevõtjate kohustusi piirata või nad nende

täitmisest vabastada juhul, kui juhtumi põhjuseks on erakorralised asjaolud, mida ei oleks saanud

vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik sobivad meetmed. Sellised asjaolud võivad eelkõige

esineda poliitiliselt ebastabiilsetes oludes, asjaomase lennu tegemiseks sobimatute

ilmastikutingimuste tõttu, turvalisuse ohu, ettenägematute lennuohutusega seotud vajakajäämiste

ning streikide korral, mis mõjutavad tegutseva lennuettevõtja toimimist. Erakorralised asjaolud

loetakse olemasolevaks, kui lennuliikluse korraldamist käsitleva otsuse mõju konkreetsele

lennukile konkreetsel päeval põhjustab lennu pikaajalise hilinemise, lennu väljumise järgmisele

päevale edasilükkamise või selle lennuki ühe või mitme lennu tühistamise, kuigi asjaomane

lennuettevõtja on võtnud kõik mõistlikud meetmed hilinemiste või tühistamiste vältimiseks

(määruse 261/2004 preambula p-d 14 ja 15). Eeltoodust tulenevalt on oluline tuvastada, kas

lennu tühistamise põhjustas erakorraline asjaolu ning milliseid meetmeid on lennuettevõtja ehk

kostja tarvitusele võtnud, et lennu tühistamist vältida.

19. Kostja väidetel on lennu tühistamiseni viinud erakorraliseks asjaoluks lennu teostamiseks

vajalikest töötajatest olulise osa puudus töölt seoses tõelise haigestumise tõttu koroonaviiruse

pandeemia tagajärjel. Kostja väitel oli koroonaviiruse kiirest levikust tingituna lennu kuupäeval

07.06.2022 haigestunud 85 kostja töötajat. Seejuures on kostja avaldanud, et valvemeeskonna

suurus oli 74 meeskonnaliiget, millisest arvust aga ei piisanud kõikide planeeritud lendude

korraldamiseks ning arvestades haigusjuhtumite arvu, sh enne 07.06.2022 haigestunud või

koroonaviiruse tõttu karantiinis olnud töötajate arvu, oli kostja sunnitud lennu tühistama. Kostja

on esitanud oma väidete tõendamiseks töötaja Päivi Mononeni kirjalikud selgitused (dtl 101-

104). Kostja on ka selgitanud, et kostjal ei ole töötajate privaatsust, sh terviseandmete

konfidentsiaalsust reguleerivatest õigusaktidest tulenevalt võimalik esitada täiendavaid tõendeid

töötajate haigestumiste põhjuste kohta. Kostja poolt esitatud kostja töötaja P. M.´i (kostja

operatiivressursside planeerimise osakonna meeskonnakontrolli juht) selgitustest nähtuvalt

tühistati lend, kuna meeskonnas oli ootamatult palju haigestumisi.

20. Hageja leidis, et vaatamata kostja poolt välja toodud ja viidatud Soome Tervishoiuinstituudi

statistikale (kostja 17.03.2023 vastuse p 12, dtl 78-79), pidi kostja seoses koroonapandeemiaga

planeerima oma meeskondade koosseisu ja varumeeskondade olemasolu ning 2022 aasta 23

nädalaks pidi kostjal olema juba teatud nägemus ja teadmine, kui palju võib tal meeskonna

liikmeid olla puudu koroonaviirusesse haigestumise tõttu. Kohus möönab, et epidemioloogiline

olukord võib lennuettevõtja jaoks olla ettenägematu. Samas nõustub kohus hageja seisukohaga,

et juhul kui kostja töötajad olid haigestunud koroonaviirusesse, siis 2022 aasta juunis pidi kostja

professionaalse lennuettevõtjana oma tegevuses kehtivast olustikust lähtuma ning arvestama

võimalusega, et haigestumised võivad takistada kohustuste täitmist, st lendude teostamist.

Arvestades COVID-19 pandeemia kestust, pidi kostja 07.06.2022 lennu toimumise hetkeks

analoogsete probleemidega juba korduvalt kokku puutunud olema. Kohus ei pea

koroonaviirusepuhangut selliseks üldteada asjaoluks, mis lubaks iseenesest arvata, et kui

kohustuste rikkumised on põhjustatud koroonaviirusest, on nad seetõttu vabandatavad. Kohtu

hinnangul ei saa nõustuda, et 07.06.2022 lennu tühistamise kuupäeval kostja töötajate

haigestumise näol oli tegemist sellise praktikas äärmiselt erakorralise olukorraga, mis ei ole oma

olemuselt lennuettevõtja tavapärasele tegevusele omane ning mistõttu saaks kostja töötajate

haigestumist pidada erakorraliseks asjaoluks määruse 261/2004 artikli 5 lõike 3 tähenduses.

Kostja väitel oli koroonaviiruse kiirest levikust tingituna 07.06.2022 kuupäeval, sh enne

nimetatud kuupäeva haigestunud või koroonaviiruse tõttu karantiinis olnud töötajad, haigestunud

85 kostja töötajat. Kostja ise on viidanud Soome Tervishoiuinstituudi statistikale, millest

nähtuvalt oli 2022 aasta 23.nädalal (06.06.2022-12.06.2022) uute koroonaviirusesse nakatunud

inimeste juhtumite arv Soomes keskmiselt 10 480 inimest nädalas ning sellele eelnevatel

nädalatel lausa 14 000 ja 11 000 uut juhtumit nädalas. Kostja väitel võttis ta lennugraafikute

planeerimisel ja koostamisel arvesse eelnevatel perioodidel esitatud haiguslehtede määrasid ning

lennugraafikuperioodi prognoosimisel kasutati ajaloolisi andmeid, kuid 07.06.2022 lennu

planeerimise hetkel haiguslehtede hüppelisest suurenemisest märke ei olnud ning kostja ei

osanud ega pidanudki oskama koroonaviiruse sellist levikut ja mõju ette näha. Olukorras, kus

kostja pidi eelduslikult olema kursis COVID-19 pandeemia levikuga ning selle tõusu- ja/või

langustrendidega, kuid võttis teadlikult reisija ees 07.06.2022 lennu teostamise kohustuse, ei ole

võimalik asuda seisukohale, et töötajate haigestumise näol oli tegemist sellise ettenägematu

asjaoluga, mida saab pidada erakorraliseks asjaoluks määruse 261/2004 artikli 5 lõike 3 mõttes.

21. Lennumeeskonna massiline ja üheaegne haigestumine pandeemia ajal ei ole erakorraline

asjaolu, kuivõrd Euroopa Kohus (EK) asus 11.05.2023 C-156/22–C-158/22 otsuses seisukohale,

et lennu teostamiseks hädavajaliku meeskonnaliikme ootamatu puudumine haigestumise või

surma tõttu, mis toimus vahetult enne lennu kavandatud väljumist, ei ole hõlmatud mõistega

erakorralised asjaolud. Kostja leiab, et töötajate haigestumine võib olla erakorraliseks asjaoluks

juhul, kui haigestunud on oluline osa töötajatest ning see toimub erakorralistes tingimustes (nagu

nt pandeemia). Kostja toetub oma seisukohas Euroopa Kohtu kohtujuristi L. M. 15.09.2022

ettepanekule liidetud kohtuasjas 407/21 (p 49), mille kohaselt: „selline pandeemia nagu COVID-

19 hõlmab üldiselt mõiste „vältimatud ja erakorralised asjaolud“ põhielemente. Tegemist on

olukorraga, mis ei ole kellegi kontrolli all ja mille tagajärgi ei oleks saanud vältida isegi siis, kui

oleks võetud tarvidusele kõik mõistlikud meetmed.“ ja E.T. 12.04.2018 arvamusele liidetud

kohtuasjas C-195/17 jt (p 52), mille kohaselt: „Määruse nr 261/2004 artikli 5 lõike 3 kohaseks

„erakorraliseks asjaoluks“ peetakse ainult tegutseva lennuettevõtja lendude teostamiseks

vajalikest töötajatest olulise osa töölt puudumist tõelise haigestumise tõttu pandeemia või muu

rahvatervise hädaolukorra tagajärjel. Kui suur peab sellistel asjaoludel olema töölt puudumise

täpne määr, mille korral kujutab olukord endast „erakorralisi asjaolusid“, peab kindlaks tegema

eelotsusetaotluse esitanud kohus, võttes nõuetekohaselt arvesse kõiki asjakohaseid faktilisi

asjaolusid.“

22. Kostja poolt viidatud liidetud kohtuasjas C-195/17 jt tegi Euroopa Kohus 17.04.2018 otsuse,

asudes seisukohale, et lendava personali olulise osa spontaanne töölt puudumine (etteteatamata

streik) – nagu sellega oli tegemist põhikohtuasjades –, mis sai alguse tegutseva lennuettevõtja

üllatuslikust avaldusest ettevõtte restruktureerimise kohta ja milleks ei esitanud üleskutset mitte

ettevõtte töötajate esindajad, vaid spontaanselt töötajad ise, kes kasutasid haiguspuhkust, ei

kuulu mõiste „erakorralised asjaolud“ alla selle sätte tähenduses. Kohtuasja asjaoludest nähtub,

et kõik vaidlusaluse asja lennud kas tühistati või hilines nende saabumisaeg kolm või enam

tundi, mille tingis erakordselt suure hulga T töötajate haiguse tõttu töölt puudumine. Kohtu

hinnangul ei ole vahet, kas lendude tühistamise tingis töötajate reaalne haigestumine COVID-19

viirusesse või korraldas lennuettevõtte lendav personal etteteatamata streigi spontaansete töölt

puudumiste ja haiguspuhkusele jäämise abil. Oluline on see, et oluline osa lennuettevõtja

töötajaid puudus. Ka sellist nn ettehoiatamata streiki, haiguspuhkuste kasutamist ei saanud

lennuettevõtja ette näha ega planeerida. Kostja poolt viidatud liidetud kohtuasjas C- 407/21

analüüsis kohus mh kas niisugune üleilmne tervisekriis nagu COVID-19 pandeemia võib

kuuluda mõiste „vältimatud ja erakorralised asjaolud“ alla direktiivi 2015/2302 (mis käsitleb

pakettreise ja seotud reisikorraldusteenuseid) artikli 12 lõike 2 ja lõike 3 punkti b tähenduses.

Euroopa Kohus tegi nimetatud asjas 08.06.2023 otsuse, milles asus seisukohale, et kuigi

niisugust üleilmset tervisekriisi nagu COVID-19 pandeemia võib pidada iseenesest mõiste

„vältimatud ja erakorralised asjaolud“ alla kuuluvaks, tuleb direktiivi 2015/2302 artikli 12

lõikeid 2–4 koostoimes selle direktiivi artikliga 4 tõlgendada nii, et nendega on vastuolus

riigisisesed õigusnormid, mille kohaselt seoses üleilmse tervisekriisi puhkemisega, mis takistab

pakettreisilepingute täitmist, vabastatakse pakettreiside korraldajad ajutiselt kohustusest maksta

hiljemalt 14 päeva jooksul pärast lepingu lõpetamist asjaomastele reisijatele tagasi kõik lõpetatud

lepingu alusel tehtud maksed, sealhulgas juhul, kui niisuguste õigusnormide eesmärk on vältida

seda, et eeldatavate tagasimaksetaotluste suure arvu tõttu mõjutataks reisikorraldajate

maksevõimet nii, et see seaks ohtu nende püsimajäämise, ning säilitada seeläbi asjaomase sektori

elujõulisus.

23. Kohtu hinnangul ei ole lennuettevõtja meeskonnaliikme haigestumine iseenesest

erakorraline asjaolu määruse nr 261/2004 tähenduses, tuginedes sealjuures Euroopa Liidu

kohtute praktikale (Davies v British Airways PLC, 29.05.2015 Staines County Court; LG

Frankfurt a.M 2-24 S 34/18; EUflight.de GmbH v TuIflyGmbH, AG Hannover C-292/17) ning

Montreali konventsioonile (poliitiliselt ebastabiilsed olud, sobimatud ilmastikutingimused,

turvalisuse oht, ettenägematute lennuohutusega seotud vajakajäämised ning streigid). Töötajad

võivad haigestuda. Töötajate ootamatu haigestumine on osa lennuettevõtja tavapärasest

tegevusest ja seega peab lennuettevõtja olema valmis, et see võib juhtuda. Kohtu hinnangul ei

muuda lennukimeeskonna mitme liikme üheaegne haigestumine või pandeemia olukord

käesolevas vaidluses haigestumist erakorraliseks. Euroopa Kohus asus 11.05.2023 C-156/22–C-

158/22 otsuses seisukohale, et ka mitme lennumeeskonna liikme ootamatule puudumisele

reageerimine on tegutseva lennuettevõtja tavapärasele tegevusele omane. Euroopa Kohus ei

pidanud erakorraliseks asjaoluks muuhulgas regulaarselt tervisekontrolle läbinud piloodi surma

ning kogu ülejäänud meeskonna lendamist takistavat šokiseisundit. Ei ole tähendust, millisel

ootamatul põhjusel 07.06.2022 lennu XXX meeskonnaliikmed puudusid või mitu

meeskonnaliiget ei olnud võimelised lendu teenindama. Ka mõnel muul ajal (näiteks gripi- või

kõhuviiruste hooajal) võinuks samuti haigestuda mitu meeskonnaliiget ja kostja oleks pidanud

lennu tühistama.

24. Määruse nr 261/2004 preambula p-s 1 on rõhutatud määruse esmast eesmärki, s.o tagada

reisijate kaitstuse kõrge tase. Määruse nr 261/2004 preambula p 2 järgi lennureisist mahajätmine

ning lendude tühistamine või pikaajaline hilinemine põhjustab reisijatele tõsiseid raskusi ja

ebamugavust. Euroopa Komisjon on määruse nr 261/2004 tõlgendamiseks antud suunistes

leidnud, et kui ametiasutused võtavad viiruse COVID-19 pandeemia leviku piiramiseks

meetmeid, siis ei ole sellised meetmed oma laadilt ja päritolult omased lennuettevõtjate

tavapärasele tegevusele ja väljuvad nende tegeliku kontrolli alt ning art 5 lg-s 3 sätestatud

tingimus tuleks lugeda täidetuks, kui ametiasutused keelavad täielikult teatud lennud või

keelavad isikute liikumise viisil, mis välistab de facto kõnealuse lennu teostamise. See tingimus

võib olla täidetud ka juhul, kui lend tühistatakse olukorras, kus isikute vastav liikumine ei ole

täielikult keelatud, vaid piirdub isikutega, kelle suhtes kohaldatakse erandeid, näiteks asjaomase

riigi kodanikud või elanikud. Kui lennuettevõtja otsustab lennu tühistada ja tõendab, et see otsus

oli põhjendatud meeskonna tervise kaitsmisega, tuleks sellist tühistamist käsitleda erakorraliste

asjaolude põhjustatud tühistamisena (Euroopa Komisjoni teatis 2020/C 89 I/01, p 3.4).

Käesoleval juhul ei esine asjaolusid, mille kohaselt tühistati lend ametiasutuste poolt COVID-19

pandeemia leviku piiramiseks vajalike meetmete rakendamiseks või meeskonna tervise

kaitsmisega. 07.06.2022 toimuma pidanud lennu tühistamise põhjustas kostja väidete kohaselt

meeskonnaliikmete haigestumine. Kohtu hinnangul ei saa käesoleval juhul pidada

meeskonnaliikmete haigestumist määruse 261/2004 artikli 5 lõike 3 mõttes selliseks

erakorraliseks asjaoluks, mis välistaks tühistatud lennu reisijatele hüvitise maksmise.

25. Kostja tugineb lennu tühistamisel üldiselt kõrgele haigestumisele kostja töötajate hulgas.

Kostja tõi välja, et 07.06.2022 lend tühistati erakorralise asjaolu tõttu, et kostja lennu

teostamiseks vajalikest töötajatest olulise osa puudus töölt tõelise haigestumise tõttu

koroonaviiruse pandeemia tagajärjel. Kostja on toonud välja vaid selle, et 07.06.2022 oli

haigestunud kostja töötajaid 85. Kohtu hinnangul ei ole kostja esile toonud, et just konkreetse

lennu meeskonnaliikmed haigestusid enne lennu toimumist ja sel põhjusel oli vaja lend tühistada.

Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud erakorralise põhjuse esinemist. Kostja ei ole esile toonud,

miks tühistati just see lend, kui samal kuupäeval toimunud asenduslend toimus.

Kuigi kostja on ise viidanud Euroopa Kohtu kohtujuristi T. arvamuses märgitud juhisele, et „Kui

suur peab sellistel asjaoludel olema töölt puudumise täpne määr, mille korral kujutab olukord

endast „erakorralisi asjaolusid“, peab kindlaks tegema eelotsusetaotluse esitanud kohus, võttes

nõuetekohaselt arvesse kõiki asjakohaseid faktilisi asjaolusid.“, ei ole kostja esile toonud, kui

kõrge oli kostja personali seas haigestumise määr. Kostja on viidanud Covidi juhtumite

sagedusele Soome rahvastiku seas, kuid nimetatust ei ole võimalik järeldada

haigestumusprotsenti kostja personali hulgas. Kohus osundab taaskord Euroopa Kohtu

17.04.2018 lahendile liidetud kohtuasjades C-195/17 jt, mille p 7-8 kohaselt, et kui tavaliselt oli

haiguse tõttu töölt puuduvate T töötajate määr 10% ringis, siis 1. oktoobrist 2016 kuni 10.

oktoobrini 2016 tõusis see määr oluliselt, jäädes vahemikku 34–89% lennumeeskonna puhul ja

vahemikku 24–62% salongipersonali puhul. Vaatamata äärmiselt kõrgele haiguse tõttu

puuduvate töötajate määrale, ei pidanud Euroopa Kohus sellist puudumiste määra erakorraliseks

asjaoluks.

26. Kostja väitel võttis ta lennu tühistamisel tarvidusele kõik vajalikud meetmed, et lennu

tühistamist vältida. Kostja pakkus reisijatele erakorralise asjaolu tõttu tühistatud lennu

asendamiseks asenduslendu väljumisajaga Helsingist 07.06.2022 kell 20:15 ja saabumisega

Pariisi kell 22:20 (dtl 87-90). Kostja leiab, et kuivõrd reisijatele pakuti asenduslendu tühistatud

lennuga samal päeval, siis on kostja määruse 261/2004 mõttes võtnud kasutusele kõik vajalikud

meetmed. Määruse 261/2004 artikli 5 lõike 3 alusel on lennuettevõttel õigus keelduda hüvitise

maksmisest, kui on üheaegselt täidetud kaks eeldust, s.o lennutõrke põhjustasid erakorralised

asjaolud ja lennuettevõtja võttis kasutusele kõik vajalikud meetmed, et vältida lennutõrget.

Kohtu hinnangul ei saa käesolevas asjas jõuda järelduseni, et reisijatele tühistatud lennuga samal

päeval asenduslennu pakkumisega on kostja määruse 261/2004 artikli 5 lõike 3 mõttes võtnud

tarvidusele vajalikud meetmed. Kostja ei ole välja toonud ega tõendanud, et kostja käsutuses

olnud personali, seadmeid, töötajaid ja rahalisi vahendeid kasutades võttis ta kasutusele sobivad

meetmed vältimaks lennutõrget. Kostja tugineb sellele, et pakkus samaks päevaks reisijatele

asenduslendu väljumisega Helsingist kell 20:15 ja saabumisega Pariisi kell 22:20. Kohus kostja

seisukohaga ei nõustu.

Euroopa Kohus on 11.06.2020 lahendi C-74/19 p-des 58-59 leidnud: /.../erakorralise asjaolu

esinemisel ei või lennuettevõtja, kes soovib vabaneda reisijatele nimetatud määruse artikli 5

lõike 1 punktis c ja artiklis 7 ette nähtud hüvitise maksmise kohustusest, võttes eelmises punktis

viidatud vajalikud meetmed, üldjuhul piirduda sellega, et pakub asjaomastele reisijatele

teekonna muutmist nende lõppsihtkohta järgmise tema enda teostatud lennuga, mis saabub

sihtkohta nende saabumiseks esialgu kavandatust päev hiljem (p 58). Hoolsus, mida sellelt

lennuettevõtjalt nõutakse, et ta saaks vabaneda hüvitise maksmise kohustusest, eeldab nimelt

seda, et ta rakendab kõiki enda käsutuses olevaid vahendeid, et tagada teekonna muutmine

mõistlikult, rahuldavatel tingimustel ja esimesel võimalusel, mille hulka kuulub ka see, et

otsitakse teisi otse- või vahemaandumisega lende, mida võivad teostada teised lennuettevõtjad,

kes kuuluvad samasse lennundusallianssi või mitte, ja mis saabuvad varem kui asjaomase

lennuettevõtja järgmine lend.

27. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 261/2004 (edaspidi Määrus) artikkel 5 lõiget 3

tuleb tõlgendada alati kitsendavalt (C-549/07, p 20). Kuigi kostja ei ole kostja esile toonud, kas

marsruudil Helsingi - Pariis toimus enne asenduslennu väljumist veel Pariisi suunal väljumisi

näiteks teiste lennuettevõtjate poolt, asub kohus seisukohale, et iseenesest on kostja, pakkudes

reisijatele asenduslendu samaks päevaks, kasutanud vajalikke abinõusid lennutõrke ära

hoidmiseks. Isegi kui asuda seisukohale, et reisijatele tühistatud lennuga samal päeval

asenduslennu pakkumisega on kostja määruse 261/2004 artikli 5 lõike 3 mõttes võtnud

tarvidusele vajalikud meetmed, ei ole täidetud hüvitise maksmise kohustusest vabanemise teine

eeldus, s.o erakorraliste asjaolude esinemine.

28. Eeltoodust tulenevalt ei tuvastanud kohus käesolevas asjas, et esineksid määruse nr

261/2004 artikli 5 lõike 3 tähenduses asjaolud, millest tulenevalt ei ole kostja kohustatud

tühistatud lennu tõttu reisijatele hüvitist maksma. Kohtu hinnangul ei ole tõendamist leidnud, et

lennu tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis,

kui oleks tarvidusele võetud kõik vajalikud meetmed. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja

nõude suurusele. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista määruse nr 261/2004 artikkel 7

lõike 1 punkti b kohane hüvitis kokku summas 800 eurot (hüvitis kahele reisijale).

29. Hageja nõuab kostjalt ka viivise tasumist, s.o viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras

alates 07.06.2022 kuni nõude täieliku tasumiseni. Hageja on seisukohal, et reisijate õigus

hüvitisele muutus sissenõutavaks 07.06.2022 alates lennu tühistamise hetkest. Kohus leiab, et

hageja viivisenõue lennuhüvitiste tasumise viivitamisega on põhjendatud osaliselt.

Kohus ei nõustu hageja seisukohaga kohustuse sissenõutavaks muutumise osas. Tulenevalt VÕS

§ 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või

alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul,

arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma

nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse (VÕS § 113

lg 2). Käesolevas tsiviilasjas ei ole hageja viivisenõude esitamisel tuginenud sellele, et ta teatas

kostjale oma nõudest 07.06.2022, s.o ajast, mil hageja nõuab viivise tasumist. Hageja on esitanud

kohtule kostja poolt 06.07.2022 hagejale saadetud kirja (dtl 44-45), milles kostja tõi mh välja, et

kuivõrd tühistamise põhjus on käsitletav erakorralise asjaoluna, siis hüvitist ei maksta.

Määrus nr 261/2004 ei näe ette tähtaega, mille jooksul peab lennuettevõtja nimetatud määruse

artiklis 7 ettenähtud lennuhüvitisi maksma. VÕS § 82 lg 3 kohaselt kui kohustuse täitmise aega

ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma

selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel

võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. VÕS 82 lg 7

muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui

lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise

tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega

ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda

kohustuse täitmist pärast VÕS § 82 lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku

aja möödumist. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on hageja õigustatud nõudma kostjalt

viivist alates 07.07.2022. Kohtu hinnangul oli kostja hiljemalt 06.07.2022 vastust koostades

teadlik hüvitise nõudest ning hiljemalt 06.07.2022 sai hagejale teatavaks asjaolu, et kostja

hüvitist ei maksa. Kohtu hinnangul muutus kohustus seega sissenõutavaks kuupäeval 06.07.2022

ning alates sellele järgnevast päevast on hageja õigustatud saama kohustuse täitmise viivitamise

eest viivist.

30. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis hüvitiselt (800 eurot) VÕS §

113 lõikes 1 sätestatud määras alates 07.07.2022 kuni hüvitise nõude täitmiseni.

31. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhinõudena

hüvitis 800 eurot ja viivis hüvitiselt (800 eurot) VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates

07.07.2022 kuni hüvitise nõude täitmiseni.

32. Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja

õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi osalise rahuldamise osas.

33. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.

34. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses

või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kohus jätab menetluskulud kostja anda

(TsMS § 162 lg 1).

35. Kohus määrab kostja menetluskulud rahaliselt kindlaks TsMS § 174 lg-test 1 ja 2

juhindudes.

36. Hageja esitas käesolevas menetluses oma menetluskulude nimekirja 04.03.2024. Hageja

menetluskuludeks on riigilõiv summas 175 eurot ning õigusabikulud summas 900 eurot

(käibemaksuta). Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hagejale õigusabiteenust osutatud

tunnihinnaga 100 eurot (käibemaksuta). Menetluskulude nimekirjade kohaselt on hagejale

käesolevas tsiviilasjas osutatud õigusabi kokku 9h ulatuses. Hageja kinnitas, et kõik kulud on

kantud seoses käesoleva tsiviilasja menetlusega. Hageja ei taotle menetluskulude hüvitamist

koos käibemaksuga.

37. Kostja esitas hageja menetluskulude suuruse osas vastuväited 08.03.2024. Kostja hinnangul

on hageja lepingulise esindaja ajakulu kohtumenetluses osaliselt ebavajalik ja põhjendamatu.

Kostja märgib, et hageja puhul on tegemist professionaalse lennuhüvitisnõuete ettevõttega, kelle

peamiseks majandustegevuseks on reisijate hüvitisnõuete kokku kogumine ja lennuettevõtetelt

sissenõudmine. Tegemist on tüüpnõuetega, mille esitamine ei eelda ulatuslikku õiguslikku

analüüsi ja kasutatakse juba väljakujunenud argumente ja hagiavalduse tüüppõhjasid. Kostja

hinnangul ei eelda selliste hagide esitamine ka mingisugust ulatuslikku õiguslikku analüüsi.

Kostja hinnangul ei peaks ta esiteks vastutama kulude eest, mis tekkisid seoses puuduste

kõrvaldamise määrusega tutvumisega ning puuduste kõrvaldamisega. Lisaks eeltoodule ei

saanud hagejal kostja hinnangul kuluda kostja seisukohtadega tutvumiseks üle paarikümne

minuti.

38. Kohus, tutvunud hageja poolt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjadega, on

seisukohal, et hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele

osaliselt. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.

39. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. TsMS §

143 p 2 kohaselt on asja läbivaatamise kuluks dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud.

TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

40. Käesoleva tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja käesolevas tsiviilasjas tasunud

riigilõivu kokku summas 175 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja poolt käesolevas tsiviilasjas

tasutud riigilõivu näol on tegemist vajaliku ja põhjendatud menetluskuluga (TsMS § 138 lg 2, §

139 lg ), milline tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hageja kasuks välja mõista.

41. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks ka õigusabikulud

summas 900 eurot (käibemaksuta). Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja õigusabi

osutatud tunnihinnaga 100 eurot (käibemaksuta) ja menetlustoiminguid on tehtud kokku 9 tundi.

42. Riigikohus on leidnud, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb

hinnata igas kohtuasjas eraldi (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Kohus leiab, et

arvestades vaidluse asjaolusid, menetluse aega, käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust ning

hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, tuleb põhjendatuks ja vajalikuks pidada lepingulise

esindaja tunnitasumäära 100 eurot (käibemaksuga).

43. Hagejale on menetluses ostutatud õigusabi teenust kokku 9 tunni ulatuses. Hinnates ja

analüüsides hageja menetluskulude nimekirjades välja toodud menetlustoiminguid ja neile

kulunud aega, samuti arvestades tsiviilasja õiguslikku keerukust, sisu ja mahtu ning kõikide

tsiviilasjas tehtud menetlustoimingutega ja esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga, asub

kohus seisukohale, et hageja menetluskulude nimekirjas kajastuvad menetlustoimingud ning

neile kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik osaliselt.

44. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et perioodil 29.10.2022 kuni 15.12.2022 on

hageja lepinguline esindaja teinud menetlustoiminguid kokku mahus 50 minutit. Kohus leiab, et

eelnimetatud perioodil hageja lepingulise esindaja menetlustoimingute tegemisega tekkinud

õigusabikulud ei ole menetluskulude nimekirjas välja toodud suuruses põhjendatud. TsMS §

484² kohaselt määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses maksekäsus või menetluse lõpetamise

määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 488¹ ettenähtud juhul lisaks

menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot

avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu

kiirmenetluses ei hüvitata. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esitas hageja 29.10.2022 Pärnu

Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning 15.12.2022 määrusega lõpetati maksekäsu

kiirmenetlus ning anti nõue üle Harju Maakohtule. Tulenevalt TsMS §-s 484² sätestatust on

põhjendatud kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.

45. Arvestades käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiavalduse koos lisadega sisu ja mahtu, samuti

arvestades tsiviilasja õiguslikku keerukust, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks hagiavalduse

koostamisega seotud menetlustoiminguid mahus kokku 2 tundi. Kohus möönab, et hagiavalduse

esitamiseks on esindajal olnud vajalik suhelda kliendiga edasise menetluse osas, tutvuda

materjalidega ja teha vastavaid päringuid, kuid arvestades mh asjaolu, hageja on esitanud kohtule

4-leheküljelise hagiavalduse koos lisadega, vaidlus ei ole õiguslikult keerukas, tuleb

põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks lugeda kokku 2 tundi. Kohus nõustub seejuures kostja

seisukohaga, et hagiavalduses esinevate puuduste kõrvaldamisega seotud kulude näol ei ole

tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega, mille hüvitamise kohustus tuleks jätta vastaspoole

kanda. Kohus selgitab, et nõustub seejuures ka kostja seisukohaga, et hageja poolt esitatu näol on

tegemist tüüpnõuetega, mille esitamine ei eelda ulatuslikku õiguslikku analüüsi ning kasutatakse

juba väljakujunenud argumente ja hagiavalduse tüüppõhjasid. Seega leiab kohus, et hageja

lepingulise esindaja poolt perioodil 20.12.2022 kuni 24.02.2022 tehtud menetlustoimingud on

põhjendatud ja vajalikud ajamahus kokku 2 tundi.

46. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt kulus hageja lepingulisel esindajal perioodil

03.03.2023 kuni 15.08.2023 menetlustoimingutele kokku 4 tundi ja 10 minutit. Kohus on

seisukohal, et arvestades kostja 17.03.2023 ja 11.08.20223 menetlusdokumentide ning hageja

poolt 24.05.2023 esitatud menetlusdokumendi sisu ja mahtu, arvestades sealhulgas mõistlikku

aega kliendiga suhtluseks, tuleb mõistlikuks, põhjendatuks ja vajalikuks lugeda hageja

lepingulise esindaja menetlustoiminguid perioodil 03.03.2023 kuni 15.08.2023 kokku mahus 3

tundi.

47. Perioodil 29.02.2024 kuni 04.03.2024 on hageja lepinguline esindaja menetluskulude

nimekirja kohaselt teinud menetlustoiminguid mahus 40 minutit. Nimetatud perioodil tehtud

menetlustoimingud puudutavad käesolevas tsiviilasjas menetluskulude nimekirja esitamisega

seotud menetlustoiminguid. Kohtu hinnangul tuleb põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks

menetluskulude nimekirja koostamisele pidada 30 minutit. Kohus arvestas seejuures ka

mõistlikku aega kohtunõudega tutvumiseks ning kliendiga suhtluseks.

48. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetlustoimingud on põhjendatud ja vajalikud mahus

kokku 5 tundi ja 30 minutit.

49. Kohus on eelnevalt leidnud, et põhjendatud on hageja lepingulise esindaja tunnitasumäär

100 eurot. Seega tuleb hageja põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks lugeda kokku 550 eurot

(5 tundi ja 30 minutit x 100).

50. Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 745 eurot (riigilõiv 175

eurot + maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot + õigusabikulud 550 eurot), mis tuleb vastavalt

menetluskulude jaotusele kostjalt välja mõista.

51. Hageja taotlusel märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et käesoleva kohtulahendi

jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

52. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos

menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS

§ 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Aleksandr Kondrašov

kohtunik