3-24-2866/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Pihel Sarv

Määruse tegemise aeg ja

koht

28. oktoobril 2024 Tallinnas

Haldusasja number

3-24-2866

Haldusasi

K.Z-i taotlus riigi õigusabi saamiseks

Menetlusosalised

Taotleja K.Z

Menetlustoiming

Riigi õigusabi taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

Jätta K.Z-i taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 119 lg 1 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD

1. Tallinna Halduskohtus registreeriti 17. oktoobril 2024 K.Z-i taotlus riigi õigusabi

saamiseks. Taotluse kohaselt soovib K.Z riigi õigusabi selleks, et koostada kaebus Tallinna

arestimaja tingimuste peale. Arestimajas alandati tema inimväärikust. Taotlejal ei ole võimalik

ise kaebust koostada, sest ta on närviline ning tal on diagnoositud isiksusehäire F60.2, F60.3

ja F60.9. Samuti on taotlejal kehv mälu. Nimetatud probleemide tõttu on tal osaline töövõime.

2. Kaebajale ei antud jopet, mütsi ega jalanõusid jalutamiseks ega žiletti. Kahe rätiku

asemel anti talle üks rätik. Tal ei võimaldatud helistada ülemusele ja allkirjastada dokumenti.

Taotleja jäi ilma antipsühhootikumi ravist. Kohal polnud sotsiaaltöötajat ja kirikuõpetajat.

Kambris ei olnud WC-poti harja ega puhastuvahendit ning tualett haises. Põrandalapp oli

kehv ning taotlejale ei võimaldatud triikrauda. Politseiametnikuga ei olnud võimalik suhelda

julgeolekukaalutlustel.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 alusel on menetlusabi

riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus isiku taotlusel

määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi

õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses (HKMS § 110 lg 1 p 3).

Menetlusabi andmisel advokaadi õigusabi eest tasumisel lähtub kohus lisaks HKMS-i sätetele

ka riigi õigusabi seaduses (RÕS) sätestatust (HKMS § 110 lg 2).

4. Taotlejal võib olla keeruline tasuda kvalifitseeritud õigusabi eest, kuid praegusel juhul

esinevad RÕS § 7 lg 1 p-des 1 ja 6 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keelduda.

RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui isik on ise võimeline kaitsma oma õigusi.

Kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et taotleja soovib esitada kaebust Tallinna arestimaja

tingimuste peale, kuna leiab, et need alandasid inimväärikust. Taotlejal ei pruugi olla

õigusalaseid eriteadmisi. Samuti on taotleja selgitanud oma terviseprobleeme. Sellele vaatama

ei ole kohtul põhjust kahelda, et taotleja on võimeline ise esitama kohtule kaebuse. Kohtute

infosüsteemist nähtub, et taotleja on varem kohtumenetluses (sh halduskohtumenetluses)

osalenud ilma esindajata. Ta on suutnud ise oma seisukohti väljendada, sõltumata tervise-

probleemidest (nt asjades nr 3-22-1949, 3-23-2229, 3-22-2184). Taotleja isiksusehäire on

tuvastatud enne nimetatud kohtuasjades kaebuste esitamist (vt haldusasi nr 3-21-2340).

Taotlusest ei nähtu ka uusi asjaolusid, millest võiks järeldada taotleja tervisliku seisundi

halvenemist sel määral, et ta ei ole võimeline kohtule faktilisi asjaolusid selgitama.

RÕS § 7 lg 1 p 6 alusel ei anta riigi õigusabi, kui seda taotletakse mittevaralise kahju

hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Taotleja on

arestimajast viidud Tallinna Vanglasse. Ta ei saa seega enam oma õigusi kaitsta arestimaja

vastu kohustamisnõude esitamisega. Võimalik on esitada mittevaralise kahju hüvitamise nõue

(HKMS § 37 lg 1 p 4, riigivastutuse seaduse § 9 lg 1). Tungivat avalikku huvi riigi õigusabi

andmiseks praegusel juhul ei esine.

5. Kahju hüvitamiseks võib esitada taotluse kahju tekitanud haldusorganile või kaebuse

halduskohtule (riigivastutuse seaduse § 17 lg 1). Taotleja ei pea kaebust õiguslikult

põhjendama. Tal tuleb esitada üksnes asjaolud, millest tulenevalt ta leiab, et talle tekitati

mittevaraline kahju, näiteks tema inimväärikuse alandamisega. Selliste faktiliste asjaolude

esitamine ei nõua õigusalast ettevalmistust. Arvestades seda, et vaidlus puudutab taotlejaga

toimunud sündmusi, teab nende kohta anda selgitusi eeskätt taotleja ise. Lisaks on K.Z

taotluses juba osaliselt selgitanudki, miks ta leiab, et arestimaja tingimused olid probleemsed.

Ka see võimaldab järeldada, et taotleja tuleb kohtule faktiliste asjaolude esitamisega toime.

6. Ühtlasi lasub halduskohtul uurimispõhimõttest tulenevalt kohustus jälgida, et kaebaja

õigused ei jääks kaitseta. Selleks tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste

asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise

kohustuseks menetlusosalistele (HKMS § 2 lg 4 lause 1). Kohus tagab igas

menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega

tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu ning avalduse läbivaatamist takistavad

vormivead kõrvaldatakse (HKMS § 2 lg 5). Kohtule tuleb tagada kõigis asja lahendamiseks

olulistes küsimustes menetlusosalistele tõhusa ja võrdse võimaluse esitada ja põhjendada oma

seisukohti ning vaielda vastu teiste menetlusosaliste seisukohtadele või toetada neid (HKMS §

2 lg 6).

7. Eelnevat arvesse võttes leiab kohus, et taotleja on võimeline ise oma õigusi kaitsma

ning jätab riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 6 alusel rahuldamata.

Pihel Sarv

/allkirjastatud digitaalselt/