2-23-145201/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Anu Uritam

Otsuse tegemise aeg ja koht 28.10.2024 Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-145201

Tsiviilasi

ABCMODUL OÜ hagi OÜ Satnet vastu võla nõudes

Hagihind

hagi hind 504 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: ABCMODUL OÜ (registrikood 14560197, Lahepea tn 7-

95, Tallinn 10617);

Hageja lepinguline esindaja: M. M. (e-post: xxx);

Kostja: OÜ Satnet (registrikood 11447187, Loopealse tee 3, Sõrve

küla, Harku vald 76908, Harju maakond, e-post: xxx).

Menetluse liik

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu hageja loobumine põhinõudest summas 17,64 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivise nõudest summas 137,09 eurot ning edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise nõudest

alates 31.03.2024.

2. Lõpetada kohtulahendi resolutsiooni punktis 1 märgitud nõuete osas menetlus käesolevas

tsiviilasjas.

3. Hagi rahuldada.

4. Mõista kostjalt OÜ-lt Satnet (registrikood 11447187) hageja ABCMODUL OÜ

(registrikood 14560197) kasuks välja 281,23 (kakssada kaheksakümmend üks eurot ja 23

senti) eurot, millest 234,36 eurot on põhinõue ja 46,87 eurot on sissenõutavaks muutunud

viivis.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud kostja kanda.

2. Mõista kostjalt OÜ-lt Satnet (registrikood 11447187) hageja ABCMODUL OÜ

(registrikood 14560197) kasuks menetluskuludena välja 450 (nelisada viiskümmend) eurot,

millest 175 eurot on tasutud riigilõiv ja 275 eurot kulud õigusabile.

3. Mõista kostjalt OÜ-lt Satnet (registrikood 11447187) hageja ABCMODUL OÜ

(registrikood 14560197) kasuks välja viivis menetluskuludelt 450 eurolt alates käesoleva

lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse

menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu

otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit.

Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna

ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja selle põhjendused

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 04.09.2023 teenuse osutamise lepingu, mille

kohaselt osutas hageja kostjale 05.09.2023 teleskooplaadurteenust Tallinnas aadressil xxx. Kostja tegi

04.09.2023 kell 11.20 teleskooplaaduri teenuse tellimuse liiva tõstmiseks vundamendile 05.09.2023.

Kostja tegi tellimuse hageja veebilehe vahendusel.

2. Hageja kinnitas kostja tellimuse 04.09.2023 kell 12.23. Hageja kinnitas, et teleskooplaadur saabub

kohale teenuse osutamiseks 05.09.2023. Kostja kinnitas tellimuse tegemisel, et ta luges läbi ja nõustus

hageja töövõtulepingu tingimustega. Tingimused on nähtavad hageja tellimusvormil.

3. Hageja töövõtulepingu tingimuste punkt 2 näeb ette, et hageja peab osutama tellijale tõstuki või

transporditeenust vastavalt esitatud tellimusele. Tellija on omakorda kohustatud tasu maksma vastavalt

hageja hinnakirjale ja arvetele. Tähtajaks arve tasumata jätmise korral on tellijal kohustus tasuda

viivist 0,5% tasumata summast iga viivituses oldud päeva eest.

4. Hageja tingimuste punkt 7 nägi ette, et transpordivahendi tööaeg algab väljasõiduga garaažist

Tallinnas xxx ning lõpeb tagasijõudmisega garaaži. Tegu on tavapärase tingimusega. Hageja osutas

kostjale 05.09.2023 teleskooplaaduriteenust xxx objektil üle 10 tunni 05.09.2023 ajavahemikul kell

10.35 kuni 20.49. Hageja esitas kostjale 11.09.2023 arve nr 23712 teenuse eest summas 513 eurot (s.o

9,5 tundi teleskooplaadurteenust tunnihinnaga 45 eurot, millele lisandus 20% käibemaks). Arve

kohaselt oli selle tasumise tähtpäevaks 26.09.2023. Kostja jättis arve nr 23712 terves ulatuses

tasumata.

5. Hiljem teatas kostja, et aktsepteerib arvet osaliselt summas 252 eurot, kuid vaatamata sellele ei

tasunud kostja arvet isegi osaliselt. Hageja saatis kostjale e-kirja teel nõude 16.02.2024. Kostja

tellimuses ei olnud kokkuleppeid ega korraldusi teenuse osutamise algusaja osas, mistõttu on kostja

vastuväited arvele alusetud. Kostja tegi teleskooplaaduri teenuse tellimuse läbi hageja veebilehe,

mistõttu kohalduvad hageja töövõtulepingu tingimused. Hageja töövõtulepingu tingimuste järgi on

viivisemääraks 0,5% päevas.

6. Hageja nõue summas 252 eurot on muutunud sissenõutavaks 27.09.2023. Sissenõutavaks muutunud

viivis on hageja lepingulise esindaja e-kirja edastamise seisuga 180,18 eurot. Lisaks lisandub nõude

osale summas 252 eurot sissenõudmiskulu summas 40 eurot VÕS § 1131 lg 1 alusel. Samuti lisandub

sissenõutavaks muutuv viivis, kuid mitte suuremas summas kui 31,82 eurot, maksekäsu kiirmenetluse

menetluskulu 20 eurot ja õigusabikulu 450 eurot.

7. Teleskooplaaduri teenuse osutamise lepingu puhul on tegu töövõtulepinguga VÕS § 635 lg 1

tähenduses. Teenuse osutamise objektiks ei olnud veetava materjali üleandmine kolmandale isikule

ehk saajale, mistõttu ei ole tegu kaubaveolepinguga VÕS § 774 lg 1 mõistes. Tasu teleskooplaaduri

teenuse osutamise eest peaks olema muutunud sissenõutavaks vastavalt VÕS § 637 lg-le 3

alates 06.09.2023, s.t teleskooplaaduri teenuse osutamise päevale järgneval päeval.

8. Hageja esitas kostjale 11.09.2023 arve nr 23712 05.09.2023 osutatud teleskooplaadurteenuse eest.

Vastavalt 11.09.2023 arves nr 23712 toodule on tasumise tähtpäev 26.09.2023. Seega on tasu

teleskooplaaduri teenuse osutamise eest muutunud sissenõutavaks 27.09.2023. Kostja ei ole

sissenõutavaks muutunud tasumiskohustust (seal hulgas osaliselt summas 252 eurot) õigeaegselt

täitnud. Kostja on selgelt tunnistanud põhinõuet summas 252 eurot.

9. Hageja palus kostjalt põhivõlana välja mõista 252 eurot ja põhivõla tasumisega viivitamise eest

viivis 19.02.2024 seisuga summas 183,96 eurot. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista edaspidi

sissenõutavaks muutuv viivis põhivõlalt 252 eurolt alates 19.02.2024 kuni põhivõla tasumiseni 0,5%

päevas.

10. Hagiavalduse täienduses täpsustas hageja nõude arvestust. Nõue summas 252 eurot on muutunud

sissenõutavaks 27.09.2023. Seega moodustab viivis hageja lepingulise esindaja e-kirja edastamise

seisuga 180,18 eurot. Nõudele summas 252 eurot lisandub võla sissenõudmise kulu 40 eurot ja

maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot TsMS § 4842 alusel.

11. Hageja andis kostjale tähtaja maksekäsust tsiviilasjas nr 2-23-145201 tuleneva nõude 650,30 euro

tasumiseks hiljemalt 16.02.2024 kell 17.00. Vastasel korral lubas hageja esitada hagiavalduse kostja

vastu. Kostja tunnistas nõuet vaid 252 euro ulatuses. Hageja ei saa nõuda ega anda kostjale tähtaega

650,30 euro tasumiseks, kuna Pärnu Maakohtu 08.12.2023 kohtumäärus on tühistatud 25.01.2024.

12. Hageja leidis, et kohtu koormuse vähendamiseks esitab ta hagiavalduses kostja vastu nõude üksnes

ulatuses, milles kostja nõuet tunnistas. Seetõttu nõudis hageja kostjalt põhinõudena 252 euro tasumist.

Hageja palus kostjalt välja mõista hagiavalduse ajaks sissenõutavaks muutunud viivise ja edaspidi

sissenõutavaks muutuva viivise alates 20.02.2024, kuid mitte suuremas summas kui 68,04 eurot.

Kostja oleks pidanud hagejale tasuma teenuse eest vähemalt 252 eurot ehk summa, mille üle ei ole

vaidlust.

13. Hageja rahaline nõue kostja vastu on muutunud 27.09.2023 sissenõutavaks. Tähtajaks arve

tasumata jätmise korral oli kostjal kui tellijal kohustus tasuda viivist 0,5% tasumata summast iga

viivituses oldud päeva eest. Viivise määr tulenes tüüptingimustest. Ajavahemikul 27.09.2023 kuni

19.02.2024 viivitas kostja 146 päeva ja viivis päevas oli 1,26 eurot. Kokku on sissenõutavaks

muutunud viivis 183,96 eurot. Alates 20.02.2024 palus hageja kostjalt välja mõista sissenõutavaks

muutuva viivise 252 eurolt määraga 0,5% päevas, kuid kokku mitte üle 68,04 euro. Võla

sissenõudmise kulu nõuet 40 eurot hageja ei esitanud. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda

ning mõista kostjalt välja ka maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Menetluskuludelt palus hageja

välja mõista viivise seadusjärgses määras.

14. Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Kostja tasus 252 eurot hagejale üle alles pärast hagi

esitamist 20.03.2024. Hagi oli esitatud veebruaris 2024. Ülekande tegemise ajaks oli viivise summas

234,36 eurot. Lähtuvalt VÕS § 88 lg-test 8-9 loetakse täitmine toimunuks viivitusintressi katteks

summas 234,36 eurot ja põhinõude katteks summas 17,64 eurot (252 eurot -234,36 eurot). Seega

võlgneb kostja 22.04.2024 seisuga hagejale 234,36 eurot, millele lisandub alates 31.03.2024

sissenõutavaks muutuv viivis 0,5% päevas põhinõude summalt 234,36 eurot, kuid mitte üle 17,64

eurot.

15. 22.09.2024 seisukohas vähendas hageja põhinõuet summani 234,36 eurot. Hageja vähendas ka

hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise nõuet. Hageja nõudis kostjalt viivist

alates 20.02.2024 kuni 30.03.2024. Menetluse hõlbustamiseks ei nõua hageja kostjalt viivist alates

31.03.2024. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlana 234,36 eurot. Kohtule esitatud võõrkeelse

tõendi palus hageja jätta arvestamata, sest hageja ei esitanud tõendi tõlget. Hageja esitas tõendi selleks,

et tõendada pooltevahelise lepingulise suhte olemasolu. Kuna selle üle pooltel vaidlus puudub, ei

esitanud hageja tõendi tõlget.

16. Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista 995 eurot ilma käibemaksuta. Õigusbüroo

RIHO SILLAR OÜ ei ole käibemaksukohustuslane. Õigusabi osutati hinnaga 120 eurot tunnis.

Kostja vastuväited

17. Kostja palus jätta hagi tervikuna rahuldamata või alternatiivselt vähendada hageja viivisenõuet

mõistliku suuruseni ehk nullini. Kostja nõustus, et ta tellis hagejalt oma ehitusobjektile Tallinnas

aadressil xxx teleskooplaaduri teenust. Tellimus oli esitatud 04.09.2023 Interneti teel ning osutud

teenus pidi aset leidma järgmisel päeval ehk 05.09.2023 algusega kell 11:00.

18. Teleskooplaadur oli tellitud objektile kella 11:00-ks, kuid see jõudis kohale kell 12:00. Laaduri

juht ei teadnud kostja tellimusest, vaid ta saadi telefoni teel kätte ja tal paluti minna kiiremas korras

kostja objektile. Laadur ei sõitnud välja garaažist. Osutatud teenus läks käest ära, millest kostja

teavitas hagejat ja saatis fotod ehitusobjektist. Teenuse eest esitas hageja kostjale 11.09.2023 arve nr

23712 summas 540 eurot ja maksetähtajaga 26.09.2023. Kostja esitas pretensiooni 12.09.2023.

19. Poolte kirjavahetuse tulemusena vähendas hageja arve summat 513 euroni. Parandatud arve oli

esitatud sama kuupäeva ja tasumise tähtajaga, kuigi see saadeti kostjale alles 27.09.2023. Viimases

kirjas hagejale 29.09.2023 palus kostja parandada arve summat 252 euroni, mida hageja ei teinud.

Sama ettepaneku tegi kostja hageja lepingulisele esindajale 16.02.2024 e-kirja teel, kuid tulemusteta.

20. Pooled oleksid võinud vaidluse kohtuväliselt lõpetada veebruaris 2024, kuid selle asemel esitas

hageja kohtusse hagivalduse, paludes kostjalt välja mõisa 252 eurot. Hageja nõude parandamine

tõendab, et hageja ei teinud tööd vastavalt kokkuleppele. Kostjal oli kogu aeg õigus ja alus arve

parandamiseks. Vaatamata õige arve puudumisele tasus kostja hagejale 252 eurot ja edastab

maksekorralduse. Seetõttu puudub hagejal kostja vastu nõue. Kostja leidis, et kohus peab kohustama

hagejat parandama arve nr 23712 ja saatma parandatud arve kostjale viimase raamatupidamise jaoks.

21. Hageja viivisenõue tuleb jätta rahuldamata. Viivisenõue on ebaseaduslik. Pooltel oli arusaamatus

arve summas, kuid maksetähtaeg jäi muudetud arvetel samaks. Arveid parandati tagantjärgi. Kui kohtu

arvates on viivisenõue põhjendatud, tuleb lähtuda seadusjärgsest viivise määrast. Hageja ei ole väitnud

ega tõendanud, et pooled oleksid kokku leppinud seadusjärgsest viivisest kõrgemas viivisemääras. Kuna

kostja oli kogu aeg nõus tasuma 252 eurot, ei pea ta tasuma hageja menetluskulusid.

Kohtuotsuse põhjendused

22. Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub

rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab

vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1

sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.

23. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ja kostja sõlmisid 04.09.2023 teenuse osutamise lepingu, mille

alusel osutas hageja kostjale 05.09.2023 teleskooplaaduri teenust. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja

tellis teenuse hageja veebilehe vahendusel ning hageja esitas kostjale 11.09.2023 tasumiseks arve

summas 513 eurot, mille tasumise tähtajaks oli 26.09.2023. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kostja arvet

tähtaegselt ei tasunud, vaid kandis hagejale pärast hagiavalduse esitamist üle 252 eurot.

24. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus lugeda kostja makse alusel osaliselt tasutuks

sissenõutavaks muutunud viivisenõue ning kas kostjal tuleb lisaks 252 eurole tasuda viivist hageja

tüüptingimustes märgitud määra alusel.

25. Menetluse käigus muutis hageja oma nõuet, sest kostja tegi 252 euro suuruse makse pärast

hagiavalduse kohtusse esitamist. Algses hagis palus hageja kostjalt välja mõista põhinõudena 252

eurot, seisuga 19.02.2024 sissenõutavaks muutunud viivisena 183,96 eurot ja alates 20.02.2024

sissenõutavaks muutuva viivise 252 eurolt määraga 0,5% päevas, kuid mitte suuremas summas kui

68,04 eurot.

26. Pärast seda, kui kostja tasus hagejale 252 eurot, luges hageja esmalt tasutuks viivise. Kostja tegi

ülekande 20.03.2024 ning selleks ajaks oli sissenõutavaks muutunud viivis 234,26 eurot. Hageja luges

kostja makse alusel tasutuks sissenõutavaks muutunud viivise 234,26 eurot ja põhinõude osaliselt

summas 17,64 eurot. Hageja vähendas seetõttu 22.09.2024 põhinõuet summani 234,36 euroni. Hageja

vähendas sissenõutavaks muutunud viivise nõuet ja palus kostjalt välja mõista viivise alates

20.02.2024 kuni 30.03.2024, mille suurus on 46,87 eurot. Edaspidi alates 31.03.2024 sissenõutavaks

muutuva viivise nõudest hageja loobus.

27. Eeltoodust lähtuvalt on hageja oma nõuetest osaliselt loobunud. Nõuetest loobumine tuleb kohtul

vastu võtta ning loobutud nõuete osas tuleb menetlus käesolevas asjas lõpetada. TsMS § 428 lg 1

punkti 1 kohaselt õpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429

lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks

avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

Vastavalt TsMS § 429 lõikele 4 ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku

esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus

tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks

olulist avalikku huvi.

28. Kohtul on kohustus nõude loobumise osas võtta selge seisukoht vaatamata sellele, kas hageja ise

on esitanud kohtule avalduse võtta nõudest loobumine vastu või mitte. Nõudest loobumise võib kohus

vastu võtta ka kohtuotsuses, kui selleks ei esine menetluslikke takistusi. Riigikohus on leidnud, et kui

hageja loobub pärast hagi menetlusse võtmist mõnest esitatud nõudest, tuleb loobumine TsMS § 429 lg

1 alusel määrusega lahendada ja loobumise vastuvõtmise korral menetlus lõpetada (RK TKo

06.10.2010.a nr 3-2-1-73-10, p 19, RK TKo 3-2-1-96-13, p 12). Maakohus peab nõude vähendamisele

menetluslikult reageerima (RK TKo 3-2-1-40-14, p 18). Ka siis, kui tegemist on nõude

vähendamisega, peab maakohus tegema määruse kas hagist osalise loobumise või selle osaliselt

tagasivõtmise kohta (RK TKm 3-2-1-3-14, p 11). Käesolevas osas on kohtul võimalik võtta seisukoht

nõudest loobumise osas kohtulahendis, sest kostjal oli tähtaegselt võimalik esitada loobumise osas oma

seisukoht. Nõudest loobumise vastuvõtmine ei saa kohtu hinnangul rikkuda kostja õigusi.

29. Kohus võtab vastu hageja loobumise põhinõudest summas 252 eurot – 234,36 eurot = 17,64 eurot

ning sissenõutavaks muutunud viivisenõudest summas 183,96 eurot – 46,87 eurot = 137,09 eurot.

Kohus võtab vastu hageja loobumise sissenõutavaks muutuva viivise nõudest alates 31.03.2024.

Loobutud nõuete osas lõpetab kohus menetluse käesolevas tsiviilasjas.

30. Pärast kostja makse tegemist summas 252 eurot vaidlevad pooled jätkuvalt selle üle, kas kostjal oli

kohustus tasuda hagejale viivist tüüptingimustes märgitud määras. Hageja leidis, et viivise määr oli

kokku lepitud tüüptingimustes, millistega kostja nõustus, kui ta tegi veebilehe kaudu tellimuse. Kostja

pidas viivisenõuet ebaseaduslikuks, sest poolte vahel oli vaidlus arve summa üle ning lähtuda tuleb

seadusjärgsest viivise määrast, sest hageja ei ole tõendanud kokkulepet kõrgemas viivise määras.

Ühtlasi leidis kostja, et viivist tuleb vähendada mõistliku summani ehk nullini. Selle üle, et poolte

vahel oli sõlmitud leping, mille alusel tuli kostjal hagejale osutatud teenuse eest tasuda, pooled ei

vaidle.

31. Kohus selgitas kostjale 27.08.2024 saadetud pöördumises (dtl 156-158), et kostja ei ole esitanud

vastuväiteid sellele, kuidas pooled lepingu sõlmisid. Seetõttu selgitas kohus kostjale vajadust

põhistada, miks ei kohaldu tema hinnangul tüüptingimustes märgitud viivisemäär. Viivise

vähendamise aluseks olevaid asjaolusid tuli kostjal samuti põhistada ja tõendada. Vaatamata kohtu

selgitustele kostja täiendavaid vastuväiteid ei esitanud ega põhistanud.

32. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa

protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär,

loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega on pooltel võimalik kokku leppida

seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas määras.

33. VÕS § 35 lg 1 näeb ette, et tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja

töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud

ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes

ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. VÕS § 35 lg 3 järgi võib tüüptingimus sisalduda

lepingudokumendis või olla lepingu eraldi osa. Tüüptingimus võib olla lepingu tingimuseks sõltumata

sellest, milline on selle tingimuse ulatus, millisel viisil on tingimus lepingus kajastatud või mis vormis

on leping sõlmitud.

34. VÕS § 37 lg 1 sätestab, et tüüptingimused on lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu

sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus

nende sisust teada saada. Tüüptingimused on lepingu osaks ka siis, kui lepingu sõlmimise viisist

tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada.

35. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et pooled sõlmisid lepingu viisil, kus kostja esitas hagejale

teenuse tellimuse läbi viimase veebilehe. Hageja esitas väljavõtte oma veebilehelt päringute tegemise

kohta (dtl 81), kus tuli blanketil täita erinevaid lahtreid, misjärel olid nähtavad hageja tüüptingimused

(dtl 82-83). Tüüptingimuste punktis 2 on märgitud, et tähtajaks arve tasumata jätmise korral tuleb

tellijal tasuda viivist 0,5% tasumata summast iga viivitatud päeva eest. Enne tellimuse saatmist

kodulehe vahendusel pidi tellija kinnitama, et ta on lugenud ja nõustub nende tingimustega (dtl 84).

Ekraanil kuvatud tingimustest on taas selgelt näha, et viivise määraks on 0,5% päevas. Seega oli

kostjale arusaadav, et lepingule kohalduvad hageja tüüptingimused. Seadusest kõrgemas viivise

määras on võimalik kokku leppida ka tüüptingimustes.

36. Hageja kinnitas kostja tellimuse e-kirja teel 04.09.2023 (dtl 97-98). Kostja tellimusest nähtub, et

kostja kinnitas tellimuse esitamisel tüüptingimustega nõustumist. Hageja esitas kohtule ka eraldi

töövõtulepingu tüüptingimised (dtl 99-101). Kuna tüüptingimused on lepingu osaks, kohaldub

lepingulisele võlgnevusele seadusest kõrgem viivisemäär. Kostja ei ole selgitanud ega põhistanud,

miks tüüptingimustes toodud viivisemäär ei kohaldu.

37. Arve (dtl 63) hageja esitas arve nr 23712 summas 513 eurot. Arve tasumise tähtaeg oli 26.09.2023.

Alusetu on kostja arusaam, et tal puudus kohustus tasuda arvet selles märgitud tähtajaks. Kohustus

tasuda lepingulise teenuse eest tulenes kostjale lepingust, mitte arvest. Kostjal oleks olnud võimalik

tasuda tähtaegselt arve vähemalt selles ulatuses, milles ta tasu suurusele vastu ei vaielnud.

38. 16.02.2024 saatis hageja lepinguline esindaja kostjale e-kirja (dtl 64-65), milles palus tasuda

650,30 eurot. Kostja vastas samal päeval (dtl 71) ning teatas, et tunnistab nõuet osaliselt summas 252

eurot. Kostja on ka kohtumenetluses tunnistanud nõuet summas 252 eurot, kuid selle summa tasus

kostja hagejale alles pärast hagi esitamist 30.03.2024 (dtl 149). Seejuures viitas kostja võlgnevuse

tasumisel endiselt hageja arvele, mistõttu on kostja ettekäänded selle kohta, et ta ei saanud arve

ekslikkuse tõttu nõuet varem tasuda, asjakohatud. Kohus osundab, et arve näol on tegu üksnes

raamatupidamisliku dokumendiga ning kohustuse täitmise õiguslik alus tulenes lepingust. Ainuüksi

ettekäändel, et kostja ei nõustunud arve summaga, ei saanud ta jätta kohustust täielikult tähtaegselt

tasumata.

39. VÕS § 88 lg 8 näeb ette, et kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja

intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud

intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. VÕS § 88 lg 9 sätestab, et võlgnik ei või võlausaldaja

nõusolekuta määrata kohustuse täitmiseks VÕS § 88 lõikes 8 sätestatust erinevat järjekorda.

40. Kostjal lasus kohustus tasuda hagejale viimase osutatud teenuse eest ning kostjal tuli vaatamata

vastuväidetele tasuda nõue lepingus kokku lepitud tähtajaks. Kostja tasus võlgnevuse alles

kohtumenetluse ajal. Kuna kostja hilines võlgnevuse tasumisega, tuli tal tasuda viivist tüüptingimustes

toodud määras. Hagejal oli õigus lugeda kostja makse alusel tasutuks esmalt viivise ja seejärel osaliselt

sissenõutavaks muutunud viivise nõude. Kuna kostja ei põhistanud viivise vähendamise taotlust,

puudub kohtul alus viivise vähendamiseks.

41. Hageja nõue kuulub rahuldamisele, sest kostja ei ole esitanud hageja nõudele õiguspäraseid ja

tõendatud vastuväiteid. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhinõudena 234,36 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivisena 46,87 eurot ehk kokku 281,23 eurot. Kuna pooled ei vaielnud

sisuliselt selle üle, et hageja osutas kostjale teenust ning viimane pidi selle eest tasuma vähemalt 252

eurot, ei pea kohus vajalikuks vastata ülejäänud kostja vastuväidetele ning hinnata muude väidete

tõendamiseks esitatud tõendeid.

42. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Samuti tuleb kooskõlas TsMS

§ 168 lõikega 4 jätta kostja kanda menetluskulud, mis olid seotud hageja osalise loobumisega nõudest,

sest kostja tasus võlgnevuse osaliselt alles menetluse käigus. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et

menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud

ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg

2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust

lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse tegemist.

43. Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista 995 eurot ilma käibemaksuta. Õigusbüroo

RIHO SILLAR OÜ ei ole käibemaksukohustuslane. Õigusabi osutati hinnaga 120 eurot tunnis. Kohus

leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud osaliselt. Põhjendatud on hagi esitamisel tasutud

riigilõivu 175 euro nõue. Hageja taotlus mõista kostjalt välja 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kuluna

on aga alusetu. TsMS 4842 näeb sellise kulu väljamõistmise ette vaid siis, kui kohus lõpetab

maksekäsu menetluse määrusega võla tasumise tõttu või koostab maksekäsu. Käesoleval juhul jätkus

menetlus maakohtus hagimenetlusena, mistõttu maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu

väljamõistmisele ei kuulu.

44. Hageja lepingulise esindaja kulud on vaidluse sisu ja keerukust arvestades selgelt ülemäärased.

Hagejat ei esindanud menetluses advokaat, hagiavaldus on esitatud puudustega ning põhines osaliselt

ebaõigel õiguslikul kvalifikatsioonil. Kohus peab esindaja mõistlikuks tunnitasuks 110 eurot ning

mõistlikuks ajakuluks hagiavalduse esitamisel 1 tundi, kostja vastusega tutvumisel ja sellele vastamisel

1 tundi ning viimase dokumendi koostamisel koos menetluskulude taotluse esitamisega kokku 30 min.

Kogumis on põhjendatud aeg õigusabi osutamisele 2,5 tundi, millele vastab 275 eurot. Kogumis tuleb

kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 175 eurot + 275 eurot = 450 eurot. Kooskõlas

hageja taotlusega tuleb kostjalt välja mõista viivis menetluskuludelt 450 eurolt alates käesoleva lahendi

jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Uritam

kohtunik