3-24-1157/9 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Kohtuasja number

3-24-1157

Määruse tegemise aeg ja koht

28. oktoober 2024, Tartu

Kohtuasi

X-i kaebus Viru Vangla 22. jaanuari 2024. a käskkirja nr

3-24/1-3/11 ja 26. märtsi 2024. a vaideotsuse nr 6-

12/24/23-3 tühistamiseks

Menetlusosalised Kaebaja – X

Vastustaja – Viru Vangla

Menetlustoimingud Menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu X-i avaldus kaebusest loobumiseks ja lõpetada haldusasja nr 3-24-1157

menetlus.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 27. septembri 2024. a otsus haldusasjas nr 3-24-1157.

3. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5 ls 1; §

204 lg 1).

ASJAOLUD

1. Viru Vanglas kinni peetav isik X (kaebaja) esitas 19. aprillil 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse

Viru Vangla 22. jaanuari 2024. a käskkirja nr 3-24/1-3/11 ja 26. märtsi 2024. a vaideotsuse nr 6-

12/24/23-3 tühistamiseks.

2. Kohus jättis 27. septembri 2024. a kohtuotsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud

menetlusosaliste kanda.

3. X esitas 22. oktoobril 2024 haldusasjas nr 3-24-1157 avalduse kaebusest loobumiseks. Kaebaja

viitab avalduses selle esitamise aluseks olnud HKMS § 153 lg-le 1 ning märgib, et kaebusest

loobumine on HKMS § 27 lg 2 p 1 kohaselt kaebaja menetluslik õigus. Seoses kaebusest

loobumisega palub kaebaja tühistada halduskohtu otsus asjas nr 3-24-1157.

4. Viru Vangla teatas 25. oktoobril 2024 vastuseks 24. oktoobri 2024. a kohtumäärusele järgmist.

4.1. Viru Vangla nõustub täielikult Tartu Halduskohtu 27. septembri 2024 otsusega asjas nr 3-24-

1157, millega kohus jättis X-i kaebuse rahuldamata.

3-24-1157

4.2. Kuigi kaebajal on menetluslik õigus kaebusest loobuda, kasutab kaebaja antud juhul oma

menetlusõigusi pahatahtlikult, kuivõrd nii halduskohus kui ka vastustaja on osalenud menetluses

ning kulutanud riigi ressurssi kaebuse lahendamisel. Kaebaja on analoogselt käesolevale

avaldusele loobunud kaebustest peale kohtuotsusega kaebuse rahuldamata jätmist ka asjades nr 3-

21-1295 ja nr 3-21-282.

4.3. X-i kaebusest loobumise avalduse üle otsustab kohus. Vanglal ei ole menetluskulusid

tekkinud.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. HKMS § 153 lg 1 esimese lause kohaselt on kaebajal õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse

kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. HKMS § 155 lg 4 esimese

lause kohaselt võtab kohus vastu loobumise määrusega, millega ühtlasi lõpetab ka asja menetluse.

Avaldus kaebusest loobumiseks on esitatud pärast kaebuse lahendamist kohtuotsusega, kuid enne

kohtuotsuse jõustumist (apellatsioonitähtaja jooksul).

6. HKMS § 153 lg 2 sätestab, et kui kaebusest loobumise avaldus esitatakse väljaspool

kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist vastustajale ja kolmandatele

isikutele avalduse esitamisest, määrates neile vastamise tähtaja. Kui vastustaja või kolmas isik

soovib menetluskulude väljamõistmist kaebajalt, peab ta seda vastuses taotlema ja esitama

kuludokumendid.

Vastustaja on 25. oktoobri 2024. a vastuses rõhutanud, et korduvalt samamoodi kaebuse

rahuldamata jätmise korral kaebusest loobudes ja halduskohtu otsuse tühistamist nõudes

kuritarvitab kaebaja enda menetluslikke õigusi. HKMS § 28 lg 1 kohustab menetlusosalist

kasutama oma menetlusõigusi heauskselt.

7. HKMS § 152 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kohus võtab vastu

kaebusest loobumise. Tulenevalt HKMS § 155 lg-st 4 võtab kohus kaebusest loobumise vastu

määrusega, millega ta ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kui kohus ei võta loobumist vastu, teeb ta

selle kohta põhjendatud määruse.

Kohus nõustub vastustajaga, et kujunenud menetluslikus olukorras kaebusest loobudes nagu

sarnaselt ka juba kahes varasemas vastustaja viidatud haldusasjas, ei kasuta kaebaja oma

menetlusõigusi heauskselt. Olukorras, kus kaebaja on kohtusse pöördunud tõsise sooviga enda

õigusi kaitsta, oleks tõhusaks viisiks vaidlustada kaebuse rahuldamata jätmise korral halduskohtu

otsus apellatsioonkaebusega. Oma õiguste kaitseks edasisest kohtumenetlusest loobudes on

kaebajal olnud ka võimalus apellatsioonkaebust mitte esitada. Kaebusest loobumise korral

halduskohtu otsuse tühistamine ei kõrvalda vaidlustatud haldusakti kehtivust, mis oli kaebaja

kohtusse pöördumise eesmärgiks.

8. Kohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul asjaolusid, mis tingiksid kaebusest loobumise

avalduse

vastuvõtmisest keeldumise. Avalduse esitamise halduskohtumenetluses otsustab menetlusosaline

omal äranägemisel (HKMS § 2 lg 3 ls 2). Kaebusest loobumine ei riku praegusel juhul

menetlusosaliste õigusi – kaebaja on teinud ise valiku mitte jätkata enda õiguste kaitsmist

edasikaebe korras.

Kaebaja poolt menetlusõiguste kuritarvitamine ei tingi kohtu hinnangul kaebusest loobumise

avalduse vastu võtmata jätmist. Menetlusõiguste kuritarvitamise puhuks on seadusandja näinud

2(3)

3-24-1157

ette aga iseseisvad abinõud, sh menetlusosalise trahvimine (trahv HKMS § 28 lg 2 ls 2). Kohus

hoiatab käesolevalt kaebajat sarnase menetlusõiguste kuritarvitamise juhtude puhul trahvi

kohaldamise osas. Olukorras, kus kaebaja loobub oma õiguste kaitsmisest pärast tema kaebust

mitterahuldava otsuse saamist ning esitab taolises olukorras kohtule menetlemiseks kaebusest

loobumise avalduse, põhjustab ta täiendavat aja- ja rahakulu nii kohtule kui ka vastustajale, kes

peavad tegema täiendavaid menetlustoiminguid, mis lõppkokkuvõttes ei aita kaebaja õiguste

kaitsele kaasa rohkem, kui seda oleks teinud apellatsioonkaebuse esitamata jätmine.

9. Kohus on kaebajale 24. oktoobri 2024. a kohtumäärusega selgitanud kaebusest loobumise ja

menetluse lõpetamise tagajärgi. Kaebaja on kinnitanud selle kohtumääruse kättesaamist 27.

oktoobril 2024. Lisaks kohtu selgitustele praeguses kohtuasjas on kaebajale kaebusest loobumise

õiguslikud tagajärjed teatavaks saanud ka varsemastes kohtuasjades (nt haldusasjad nr 3-21-1295

ja nr 3-21-282).

Kohus kordab siinkohal veel, et HKMS § 155 lg 6 kohaselt on menetluse lõpetamisel HKMS §-s

43 sätestatud tagajärjed. HKMS § 43 lg 1 p 2 kohaselt ei ole halduskohtule kaebuse esitamine

lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning

selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta.

10. Tulenevalt HKMS § 155 lg-st 3 ja 172 lg-st 1 tühistab asja lahendanud kohus menetluse

lõpetamise korral asjas tehtud otsuse, kui menetluse lõpetamise avaldus on esitatud kohtule otsuse

edasikaebetähtaja jooksul. Kuna käesoleval juhul on kaebus jäetud Tartu Halduskohtu 27.

septembri 2024. a otsusega rahuldamata ning kaebusest loobumise ja menetluse lõpetamise

avaldus on esitatud kohtule otsuse edasikaebetähtaja jooksul, tühistab kohus käesoleva määrusega

27. septembri 2024. a kohtuotsuse.

11. HKMS § 108 lg-s 7 on sätestatud, et kaebaja, kes loobub kaebusest, kannab menetluskulud.

Vastustaja on kinnitanud, et tal puuduvad menetluskulud, mille väljamõistmist nõuda. Kaebaja

menetluskulud seisnevad praegusel juhul kaebuse esitamisel tasutud riigilõivus.

HKMS § 104 lg 6 p 2 kohaselt tagastatakse pool asjas tasutud riigilõivust, kui kaebaja loobub

kaebusest ja tasutud riigilõivu suurus ületab 50 eurot. Käesolevas haldusasjas on kaebaja tasunud

riigilõivu 20 eurot. Kuna asjas tasutud riigilõivu suurus ei ulatu HKMS § 104 lg 6 p-s 2 märgitud

summani, ei kuulu riigilõiv tagastamisele ning see kulu jääb kaebaja kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Sirje Kaljumäe

kohtunik

3(3)