2-24-6743/6 · 2-24-6743/6 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Legislator summary

AI generated

Välja mõista Kohtla-Järve linn, Olevi tn 35 korteriühistult AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) kasuks 3760 (kolm tuhat seitsesada kuuskümmend) eurot 40 senti.

Legislator headnote

AI generated

2-24-6743/6 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: Välja mõista Kohtla-Järve linn, Olevi tn 35 korteriühistult AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) kasuks 3760 (kolm tuhat seitsesada kuuskümmend) eurot 40 senti.

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Tsiviilasja number

Määruse tegemise aeg ja koht

Kohus

2-24-6743

25. oktoober 2024.a., Jõhvi

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Kohtuasi

Kohtuistungi toimumise aeg

AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) avaldus

Kohtla-Järve linn, Olevi tn 35 korteriühistu vastu

kahju hüvitamise nõudes

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Avaldaja:

Avaldaja esindaja:

Puudutatud isik:

Puudutatud isiku

lepinguline

esindaja:

AB

“Lietuvos

draudimas“

(registrikood 110051834, asukoht J.

Basanavičiaus g. 12, Vilnius, Leedu,

03600)

AB „Lietuvos draudimas“ Eesti

filiaal (registrikood 12831829;

asukoht: Pärnu mnt 141, Tallinn,

11314, tel +372 6224550, e-post:

info@pzu.ee)

A. L., 4PS PÜ, (e-post: xxx)

Kohtla-Järve linn, Olevi tn 35 KÜ

(registrikood 80158910; asukoht:

Olevi 35 Kohtla-Järve, Ida-Virumaa;

e-post: ivc@ivcat.ee)

M. F. (xxx; e-post: xxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) avaldus.

2. Välja mõista Kohtla-Järve linn, Olevi tn 35 korteriühistult AB „Lietuvos draudimas“

(Eesti filiaali kaudu) kasuks 3760 (kolm tuhat seitsesada kuuskümmend) eurot 40 senti.

3. Välja mõista Kohtla-Järve linn, Olevi tn 35 korteriühistult AB „Lietuvos draudimas“

(Eesti filiaali kaudu) kasuks viivis perioodi eest 11.04.2024-29.04.2024.a 24

(kakskümmend neli) eurot 40 senti.

4. Välja mõista Kohtla-Järve linn, Olevi tn 35 korteriühistult AB „Lietuvos draudimas“

(Eesti filiaali kaudu) kasuks viivis alates 30.04.2024.a. kuni põhinõude 3760,40 euro

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras.

5. Menetluskulud jätta Kohtla-Järve linn, Olevi 35 korteriühistu kanda.

5.1 Välja mõista Kohtla-Järve linn, Olevi 35 korteriühistult AB „Lietuvos draudimas“

(Eesti filiaali kaudu) kasuks menetluskulude katteks 582 (viissada kaheksakümmend

kaks) eurot.

5.2 Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist kohtumääruse jõustumisest

kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest arvates.

I AVALDAJA NÕUE

1. AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) esitas 29.04.2024.a. Viru Maakohtule

avalduse Kohtla-Järve linn, Olevi tn 35 korteriühistult kahju 3760,40 euro hüvitamise ja viivise

nõudes.

Avaldaja palub Kohtla-Järve linn Olevi 35 korteriühistult välja mõista:

-

kahju 3760,40 eurot (põhinõue);

-

viivis põhinõudelt seisuga 29.04.2024 summas 24,40 eurot;

-

viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 30.04.2024

(alates avalduse kohtule esitamise päevale järgnevast päevast) kuni põhinõude täieliku

tasumiseni.

Menetluskulud palub avaldaja jätta korteriühistu kanda.

2. Avalduse kohaselt on avaldaja kindlustusandjana kindlustanud korteri aadressil Kohtla-

Järve Olevi tn 35-x. Avaldaja ja korteriomanik on sõlminud korteri kindlustamiseks

kindlustuslepingu nr 4091317782. Kindlustusvõtja on T. A. ning kindlustuslepingus

kokkulepitud omavastutus on 100 eurot.

03.10.2023 sai avaldaja kindlustusvõtjalt kahjuteate: „Eile sattus vee alla korter aadressil:

Kohtla-Järve, Olevi 35-x. Vett tuli viiendalt korruselt, kuna tehti proovitööd kütte

sisselülitamiseks. Palume hüvitada remondikulud: lagi, lamp, põrand.“

Korteriühistu selgituse kohaselt sai veeleke alguse korterist x, kus hakkas lekkima radiaatori

õhutuskraan.

Suur Vanker OÜ vaatas kahjustada saanud korteri nr x üle ning koostas ülevaatuse akti ja

korteri skeemi. Ülevaatuse akti kohaselt on korteris x saanud elutoa lagi, sein, põrand; köögi

lagi; vannitoa lagi. Avaldaja esindaja pildistas korteri nähtavad kahjustused (fotod).

Korteri nr x remondiks tegi hinnapakkumise Suur Vanker OÜ summas 3860,40 eurot. Avaldaja

hinnangul oli korteri parandamiseks pakutud hind mõistlik.

Suur Vanker OÜ parandas korter x kahjustused ning esitas avaldajale korteri remondiarve

summas 3760,40. Avaldaja hüvitas kahju summas 3760,40 eurot. Omavastutus 100 eurot jäi

kindlustusvõtja kanda.

Kuna veekahju sai alguse korteriomanike kaasomandisse kuuluva küttesüsteemi lekkest, esitas

avaldaja 27.03.2024 asjast puudutatud isikule kohtuvälise kahju hüvitamise nõude, andis

korteriühistule mõistliku tähtaja (rohkem, kui 10 päeva) kahju hüvitamiseks ning palus kahju

hüvitada hiljemalt 10.04.2024.

KÜ avaldajale kahju ei hüvitanud.

3. Avaldaja hinnangul tuleb olukorras, kus kahju on alguse saanud hooneomanike

kaasomandis olevast tehnosüsteemist, nt vee- või kanalisatsioonitorust, esitada kahjunõue

korteriühistule. KrtS § 34 lg 2 kohaselt korteriomandite kaasomandi osa eset valitsevad

korteriomanikud korteriühistu kaudu. KrtS § 35 lg 2 p 1 kohaselt käsitletakse tavapärase

valitsemisena eelkõige kaasomandi eseme tavapärast korrashoidu ja remonti.

Riigikohus on selgitanud, et korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemise kohustus

tähendab eelkõige korteriomanike ühist ning korteriühistu kaudu täidetavat kohustust tagada

korteriomandite kaasomandi osa eseme korrashoid, remont ja korteriomanditeks jaotatud

ehitise säilitamine ja hoidmine korteriomanike määratud seisukorras. Korteriühistu vastutab

üksiku korteriomaniku suhtes oma korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemise

kohustuse rikkumise korral KrtS § 12 lg 1 ja § 34 lg 2 ning VÕS § 115 jt alusel (vt Riigikohtu

19. märtsi 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-13649, p 17).

Avaldaja leiab, et korterühistu kohustus oli hoida korras korteriomanike kaasomandisse

kuuluvat küttetorustikku. Elamu ühiseks kasutamiseks vajalikud ühiskommunikatsioonid, nagu

ühiskasutuses olevad torustikud (sh kanalisatsiooni- ja keskküttetorustikud) kuuluvad

korteriomanike kaasomandisse (vt Riigikohtu 27.03.2015.a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-155-14,

p 12). Küttetorustik on vähemalt üldjuhul ehitise oluline osa tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) § 55 lg 1 mõttes, mis on ehitisega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või

torustikku oluliselt kahjustamata.

4. Korteriühistu vastutuse aluseks saab olla ühistu tegevusetus, sh kaasomandi eseme

korrasoleku kontrollimise või parandamise korraldamata jätmine, samuti selleks vajalike

otsuste tegemata jätmine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 51) ning vastava

nõude aluseks saab olla VÕS § 115 lg 1 (vt nt 08.10.2014 Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

61-14, p 30). Riigikohus on leidnud, et korteriühistu kui puudutatud isik võib vastutada elamu

keskküttetorustiku korrasoleku tagamata jätmise tõttu kahju põhjustamise eest KrtS § 34 lg 2 ja

§ 35 lg 2 p 1 ning VÕS § 115 lg 1 alusel. Puudutatud isiku vastutus võib olla välistatud VÕS §

103 alusel, st juhul, kui kohustuse rikkumine on vabandatav (vt 03.12.2014 Riigikohtu määrus

tsiviilasjas nr 3-2- 1-117-14, p 12). Kohustuse rikkumise korral saab kannatanud korteriomanik

(kaasomanik) kasutada VÕS § 101 lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid, kuivõrd need ei lähe

vastuollu ühisuse olemusega, mh nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 alusel ja kahju

hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel.

5. Avaldaja hinnangul on korteriühistu oma kohustust rikkunud

Avaldaja leiab, et korteriühistu kohustuseks oli ka hoone küttetorustiku seisundi jälgimine ja

selle korrashoiu tagamine, mistõttu annab küttetorustiku lekkimine aluse eeldada, et

korteriühistu ei täitnud eelnimetatud kohustusi nõuetekohaselt (vt ka Riigikohtu selgitus

tsiviilasjas 2-17-15364, p 12).

KrtS § 4 lg 3 kohaselt eriomandi esemeks ei ole hoone ja selle osad ega hoone püsimiseks või

ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed ka siis, kui

need asuvad eriomandi esemeks oleva hoone reaalosa piires.

Järelikult küttetorustik, mis on korteriomanike ühises kasutuses, ei ole korteri eriomandi ese

ning sellise süsteemi korrashoidmise kohustus on kõikidel kaasomanikel ja korteriühistul.

6. Korteriühistu vastutab kohustuse rikkumise eest, tema rikkumist saab eeldada

VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui

rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Eeltoodust

tuleneb, et oma kohustuste rikkumisel vastutab kaasomanik sõltumata süüst. Kaasomanik ei

vastuta VÕS § 103 lg 2 esimese lause järgi oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et

rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu.

Riigikohus on selgitanud, et juhul kui puruneb kaasomandisse kuuluv hooneosa, mille

korrashoidmise kohustus oli korteriühistul, siis pelgalt purunemise fakti alusel saab

korteriühistu poolset kohustuse rikkumist eeldada ning vastutusest vabanemiseks tuleb kostjal

tõendada, et ta ei ole oma kohustusi rikkunud ning et ta on teinud kõik mõistlikult vajaliku

selleks, et kaasomandi eset korras hoida ja hagejale kahju tekkimist vältida (vt Riigikohtu

lahend tsiviilasjas nr 2-17-15364 p 2).

7. Kannatanud korteriomanikule on tekkinud kahju

Kindlustusvõtja teatas avaldajale, et korter nr x on saanud küttetorustiku lekke tagajärjel

kahjustada. Korteris x on kahjustada saanud esiku elutoa lagi, sein, põrand; köögi lagi; vannitoa

lagi (avaldusele lisatud fotod, lisad 4-7). Avaldaja hinnangul on KrtS § 34 lg 2 toodu

kohustuse eesmärgiks muuhulgas hoida ära kaasomaniku vara kahjustamine. Seega tuleb kahju

hüvitada ulatuses, milles KÜ kahjustada saanud korteriomaniku vara kahjustas (VÕS § 127 lg

2).

8. Kahju suurus

Omandi kahjustamise korral saab kannatanu esitada varalise kahju hüvitamise nõudeid VÕS §

132 sätestatud ulatuses (Riigikohtu 11. mai 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-05, p 10). Kui

asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis VÕS § 132 lg 3 esimese lause järgi eelkõige asja

parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise (Riigikohtu 25. veebruari

2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-08, p 15).

Korter nr x sai kahjustada ja korterit oli võimalik parandada. Korteri parandamiseks esitas

hinnapakkumise Suur Vanker OÜ summas 3860,40 eurot. Avaldaja hüvitas kahju summas

3760,40 eurot. Omavastutus 100 eurot jäi kindlustusvõtja kanda.

9. Põhjuslik seos

Avaldaja hinnangul on korteriühistu poolse käitumise (KÜ ei hoidnud korras kaasomandis

olevat küttetorustikku) ja kindlustatud korteri omanikul tekkinud kahju (korterile tekkinud

veekahjustused) vahel põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kui kaasomandis olev küttetoru ei

oleks lekkinud, ei oleks ka korter x kahjustad saanud.

Avaldaja nõuab puudutatud isikult 3760,40 euro (kahju) hüvitamist. Avaldaja saatis 27.03.2024

kohtuväliselt kahjunõude, andis korteriühistule mõistliku tähtaja kahju hüvitamiseks ning palus

kahju hüvitada hiljemalt 10.04.2024. VÕS § 82 lg 7 esimese lause kohaselt kohustus muutub

sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kahjunõue muutus

sissenõutavaks alates 11.04.2024.

10. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem

intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär.

Kahjunõudes palus avaldaja kahju hüvitada hiljemalt 10.04.2024. Viivisenõue tekib alates

11.04.2024.

Avaldaja nõuab viivist perioodi 11.04.2024.a-29.04.2024 on 24,40 eurot.

11. 30.05.2024.a. seisukohas märgib avaldaja, et ei nõustu korteriühistu vastuväidetega.

Korteriühistu väide, et korteris x oli ühel radiaatoril avatud väljalaskeklapp, on jäänud

paljasõnaliseks. Avaldaja selle paljasõnalise väitega ei nõustu. Korteriühistu väidab, et ei ole

kahju põhjustamises süüdi. Avaldaja on avalduses esile toonud Riigikohtu selgitatud

kahjunõude eeldused, mille hulgas ei ole süü küsimust.

Avaldaja tugineb Riigikohtu praktikale - olukorras, kus küttesüsteem lekib, saab eeldada, et KÜ

ei täitnud hoone küttesüsteemi seisundi jälgimise ja selle korrashoiu tagamise kohustust

nõuetekohaselt (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 2-17-15364, p 12). Kuna kohutuse rikkumist

saab eeldada, siis peab korteriühistu tõendama kohustuse rikkumise puudumise või rikkumise

vabandatavuse. Korteriühistu ei ole tõendanud kumbagi. Korteriühistu ei ole üldse oma

väidetele tõendeid lisanud. Kohus on 30.04.2024 määruses puudutatud isikut kohustanud

esitama kõik oma taotlused ja (vastu)väited ning tõendid iga esitatud faktilise väite

tõendamiseks ning andnud selleks tähtaja 14 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse

kättesaamisest.

Avaldaja on nõude esitanud teadlikult korteriühistule. Avaldaja tugineb Riigikohtu seisukohale

(tsiviilasi 2-19-9500 p 16), et juhul, kui esineb mingi kahju põhjustanud mõjutus, mis lähtus

kaasomandi esemest, saab kahjustatud korteri omanik alati esitada KrtS § 12 lg 2 ja AÕS § 72

lg 5 teise lause alusel tema eriomandi esemele ning tema ainukasutusse antud kaasomandi

esemele tekitatud kahju hüvitamise nõude korteriühistu vastu. Sellist liiki vastutuse tekkimiseks

piisab sellest, et kahjulik mõjutus lähtus kaasomandi esemest eriomandi esemele ning tema

ainukasutusse antud kaasomandi esemele on tekkinud kahju. Korteriühistul on pärast kahju

hüvitamist VÕS § 137 lg 2 alusel õigus esitada tagasinõue isikute (sh korteriomanike) vastu,

kes olid sama kahju põhjustamise eest kaasvastutajad kannatanu ees. Eeltoodu ei välista seda,

et kannatanu nõuab sama kahju hüvitamist ka korteriomanikult, kes tema arvates rikkus oma

kohustusi. Sellisel juhul vastutavad korteriühistu ja oma kohtuste mittevabandatava rikkumise

eest vastutav korteriomanik kannatanu ees solidaarselt (VÕS § 137 lg 1).

Kuna antud juhul lekkis kaasomandis olev küttesüsteem ja kahju põhjustanud mõjutus

(veeleke) lähtus kaasomandi esemest (hoone küttesüsteemist), siis saab kahjustatud

korteriomanik (või avaldaja tema asemel), alati esitada korterile põhjustatud kahju hüvitamise

nõude korteriühistu vastu. Korteriühistu vastutuse tekkimiseks sellisel juhul piisab sellest, et

veeleke lähtus küttesüsteemist.

Avaldaja nõuet puudutatud isiku vastu ei mõjuta see, kas oma kohutust on lisaks ühistule

rikkunud ka korteri x omanik või korterit kasutanud muu isik. Pärast kahju hüvitamist on

korteriühistul õigus esitada tagasinõue korteriomanike vastu, kes olid sama kahju põhjustamise

eest kaasvastutavad. Avaldaja rõhutab üle sõna „pärast“, mida avaldaja hinnangul tuleks mõista

selliselt, et kõigepealt tuleks korteriühistul kannatanule hüvitada kahju ja siis tegeleda

võimaliku tagasinõudega edasi.

II KORTERIÜHISTU VASTUVÄITED

12. Puudutatud isik avaldaja kahjunõuet ei tunnista.

Korteriühistu leiab, et avaldaja väited maja keskküttesüsteemi rikkest ei vasta täiel määral

tegelikkusele, mistõttu pole alust rääkida korteriühistu süüst.

Kohtule esitatud dokumentidest tulenevalt sai kindlustatud korter nr x kannatada veelekke

tagajärjel üleval paiknevast korterist nr x. Korteriühistu tuvastas, et korteris nr x toimus veeleke

seoses sellega, et nimetatud korteris oli ühel radiaatoritest avatud väljalaskeklapp.

Seetõttu leiab KÜ Olevi 35, et antud juhul tuleb rääkida mitte korteriühistu süüst, vaid korteri

nr x omaniku süüst.

Korteris nr x toimunud veelekke põhjuseks oli korteris asuv radiaatori väljalaskeklapp, mis oli

avatud. Järelikult ka juurdepääsu sellele sai omada kas siis korteri nr x omanik või tema

esindaja (korteriomanik Eesti Vabariik). AB “Lietuvos draudimas“ ei ole esitanud ühtegi

tõendit selle kohta, et majas olev keskküttesüsteem oli rikkis või töötas mittekohaselt.

KÜ Olevi 35 on seisukohal, et avaldaja on esitanud nõude mittekohase isiku vastu. Puudutatud

isik leiab, et avaldajal tuleb esitada nõue Olevi tn x korteri nr x omaniku vastu.

Kui AB “Lietuvos draudimas“ ei kavatse esitada nõuet korteri nr x omaniku vastu, taotleb KÜ

Olevi 35 vastavalt TsMS § 216 lg 1 sätetele kaasata menetlusse kolmanda isikuna korteri nr x

omanik.

Juhul, kui kohus rahuldab AB “Lietuvos draudimas“ nõude, kannab korteriühistu kahju. Sel

juhul pöördub korteriühistu tekitatud kahju hüvitamise nõudega korteri nr x omaniku poole.

III KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

13. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis,

on seisukohal, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

14. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kuuluvad alates

01.01.2018.a. korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel esitatud asjad, mis tulenevad

korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutavad korteriomanike

omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja

kohustusi (välja arvatud nõue, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud

korteriomandi võõrandamise kohustamiseks) menetlemisele hagita menetluses.

TsMS § 613 lg 1 p 1 järgi lahendab kohus hagita menetluses mh kahju hüvitamise nõudeid, mis

tekivad sellest, et üks korteriomandi omanik või korteriühistu on tekitanud kahju teise

korteriomandi omaniku eriomandi esemele või kui ei korteriomanik ega korteriühistu ei ole

oma kohustusi rikkunud (vt Riigikohtu 19.03.2021.a lahend tsiviilasjas nr 2-18-13649/57 p 20)

Hagita menetluses on TsMS § 613 lg 1 p 1 järgi lahendatavad ka kahju hüvitamise nõuded, kui

nõudega on kohtusse pöördunud kindlustusandja, kes on nõude üleminekuga VÕS § 173 ja

VÕS § 492 lg 1 järgi omandanud kindlustusvõtja kui kahjustatud korteri omaniku õigusliku

positsiooni (vt Riigikohtu 22.04.2020.a. lahend tsiviilasjas nr 2-19-19561/13 p 14).

Avaldaja on kindlustusandja, kellele on võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 alusel üle läinud

tema poolt hüvitatud kahju ulatuses kindlustusvõtjale (korteriomanikule) kuuluv kahju

hüvitamise nõue puudutatud isiku vastu.

15. Asja materjalide kohaselt on avaldaja kindlustusandjana ja Kohtla-Järvel, Olevi tn 35

korterelamus korterite nr x ja x omanik T. A. kindlustusvõtjana sõlminud kindlustuslepingu nr

4091317782 (dtl 28-31; kindlustuskoht Olevi 35 korterid x ja x).

03.10.2023.a. sai avaldaja kindlustusvõtjalt kahjuteate, mille kohaselt toimus 02.10.2023

Kohtla-Järvel, Olevi tn 35 korteris nr x kahjujuhtum (dtl 32).

Avaldaja vaatas kahjustatud korteri nr x üle 07.10.2023 ja koostas vara ülevaatuse akti nr 9271

ning korteri skeemi (dtl 20-21, 9-10), pildistas kahjustused (fotod dtl 36-131).

Korteri nr x remondiks andis hinnapakkumise 21407-1 Suur Vanker OÜ summas 3860,40 eurot

(dtl 11, 23).

Suur Vanker OÜ esitas kindlustusandjale remondisarve nr 20839 summas 3760,40 eurot (dtl

12, 22)

Avaldaja tasus remondiarve 19.03.2024.a. Suur Vanker OÜ-le (dtl 13, 24).

16. Avaldaja on korteriühistu vastu esitanud kahju hüvitamise nõude.

Korteriomandi ja korteriühisetuseaduse (KrtS) § 34 lg 2 kohaselt korteriomandite kaasomandi

osa eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu.

Korteriomanike kaasomandi osast lähtunud kahju hüvitamist võib kahjustatud korteri omanik

või tema asemel kindlustusandja nõuda korteriomanikult, korteriühistult ja muult isikult, kes on

oma kohustusi rikkunud (VÕS § 115 lg 1), rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103 lg 1),

korteriomanikule on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128), mis on hõlmatud rikutud

kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2), ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos

(VÕS § 127 lg 4). Kui kahju tekkis korteriomandite kaasomandi osa esemest, kuid ükski

korteriomanik ega korteriühistu ei ole oma kohustust rikkunud, saab kahjustatud korteri omanik

nõuda kahju hüvitamist teistelt korteriomanikelt korteriühistu kaudu (KrtS § 12 lg 2 ja AÕS §

72 lg 5 teine lause) (vt Riigikohtu 09.03.2022.a lahend tsiviilasjas nr 2-19-9543/48 p 15)

Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et oktoobris 2023.a. oli veeleke ja Olevi tn 35 korter nr x

sai selle tagajärjel kahjustada.

Puudutatud isik on seisukohal, et veelekke põhjustatud kahju eest on vastutav korteri nr x kohal

oleva korteri nr x omanik (Eesti Vabariik, dtl 140).

17. Elamu ühiseks kasutamiseks vajalikud ühiskommunikatsioonid, nagu ühiskasutuses

olevad torustikud (sh kanalisatsiooni- ja keskküttetorustikud) kuuluvad korteriomanike

kaasomandisse (vt Riigikohtu 27.03.2015.a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-155-14, p 12).

Korteriühistu vastutab üksiku korteriomaniku suhtes oma korteriomandite kaasomandi osa

eseme valitsemise kohustuse rikkumise korral KrtS § 12 lg 1 ja § 34 lg 2 ning VÕS § 115 jt

alusel (vt ka Riigikohtu 19.03.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-18-13649, p 17).

Korteriühistu vastutuse aluseks saab olla ühistu tegevusetus, sh kaasomandi eseme

korrasoleku kontrollimise või parandamise korraldamata jätmine, samuti selleks vajalike

otsuste tegemata jätmine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 51).

Avaldaja tugineb oma nõude õigusliku alusena KrtS § 12 lg 1 ja § 34 lg 2 ning VÕS § 115.

Avaldaja pidi tõendama, et kahjustav asjaolu tulenes kaasomandi esemest. Korteriühistu

kohustus on korteriomanike kaasomandisse kuluvate ühiskommunikatsioonide korrashoiu

tagamine. Avaldaja ei pidanud tõendama, mida korteriühistu tegi või tegemata jättis, et

küttesüsteem (radiaatorid) ei lekiks.

Vastutuseks vabanemiseks tuli puudutatud isikul tõendada, et ühistu ei ole oma kohustusi

rikkunud ning ta on teinud kõik mõistlikult vajaliku selleks, et kaasomandi eset korras hoida ja

avaldajal kahju tekkimist vältida, nt kontrollida torustiku seisukorda piisava regulaarsuse ja

hoolikusega (vt ka Riigikohtu 18.12.2019 lahend tsiviilasjas nr 2-17-15364 p 12)

18. KrtS § 4 lg 3 kohaselt eriomandi esemeks ei ole hoone ja selle osad ega hoone

püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud

seadmed ka siis, kui need asuvad eriomandi esemeks oleva hoone reaalosa piires.

Asjaolu, et kahjustav asjaolu tulenes kaasomandi esemest, tõendab avaldaja korteriühistu

esitatud selgitustega veelekke põhjuste kohta (dtl 33), samuti vara ülevaatuse akti ja skeemiga

(dtl 9-10, 20-21), fotodega kahjustatud korterist (dtl 36-131).

Korteriühistu esimehe selgituse kohaselt „….02.10.2024 täitis lukksepp minu palvel

küttesüsteemi veega, kell 22.30 helistas korteri nr x omanik, et laest tilgub vesi, ülevaatusel

selgus, et õhutusklapist tilgub vesi, blokeerisin (vene keeles „perekrõla“) klapi edasise lekke

vältimiseks. Miks see juhtus, ei tea…“ (dtl 33).

Vara ülevaatuse akti kohaselt põhjustas kindlustusjuhtumi radiaatori leke korterist nr x (dtl 20).

Eeltooduga on avaldaja on tõendanud veelekke tekkimist keskküttesüsteemi radiaatorist.

Elamu ühiseks kasutamiseks vajalikud ühiskommunikatsioonid, nagu ühiskasutuses olevad

torustikud (sh kanalisatsiooni- ja keskküttetorustikud) kuuluvad korteriomanike kaasomandisse

(vt Riigikohtu 27.03.2015.a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-155-14, p 12).

Puudutatud isik väidab avaldusele esitatud vastuses, et korteris nr x oli avatud radiaatori

väljalaskeklapp. Korteriühistu väide on tõendamata. Ühestki esitatud tõendist ei tulene, et

õhustusklapp oli avatud. Tõendatud on see, et veeleke leidis aset radiaatori õhutusklapist, kuid

millegagi ei ole tõendatud see, et klapp oleks lõhutud, lahti jäetud, st korteriomaniku tegevuse

tulemusena. Kuigi kahjustav asjaolu tulenes korteriomandi eriomandi piirest, tulenes see siiski

kahjustatud kaasomandi esemest.

Riigikohus on sedastanud, et juhul kui esineb mingi kahju põhjustanud mõjutus, mis lähtus